Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Teabeleht

Rikkumisvastaste meetmete pakett: peamised otsused veebruaris

Brüssel, 15. veebruar 2017

Rikkumisvastaste meetmete pakett: peamised otsused veebruaris

Ülevaade poliitikavaldkondade kaupa

Rikkumismenetlusi käsitlevate igakuiste otsustega rakendab Euroopa Komisjon õiguslikke meetmeid nende liikmesriikide suhtes, kes ei ole täitnud ELi õigusest tulenevaid kohustusi. Need otsused hõlmavad mitmesuguseid sektoreid ja ELi poliitikavaldkondi ning nende eesmärk on tagada ELi õigusaktide nõuetekohane kohaldamine, mis vastab kodanike ja äriühingute huvidele.

Komisjoni poolt vastu võetud olulisemad otsused (sealhulgas 5 märgukirja, 50 põhjendatud arvamust, 7 kaebust Euroopa Liidu Kohtule ja 3 menetluse lõpetamine) on esitatud allpool poliitikavaldkondade kaupa. Samuti sulgeb komisjon 103 juhtumit, mis on asjaomaste liikmesriikidega lahendatud, ilma et komisjon peaks võtma edasisi meetmeid.

Lisateabe saamiseks ELi rikkumismenetluse kohta vt MEMO/12/12. Täpsemat teavet kõigi tehtud otsuste kohta saate rikkumisotsuste registrist.

 

1. Tööhõive, sotsiaalküsimused ja sotsiaalne kaasatus

(Lisateave: Christian Wigand – tel: +32 229 62253, Sara Soumillion – tel: +32 229 67094)

Põhjendatud arvamused

Tervishoid ja ohutus: komisjon kutsub PORTUGALI üles teatama elektromagnetväljade direktiivi ülevõtmisest

Euroopa Komisjon otsustas täna saata Portugalile põhjendatud arvamuse, sest riik ei ole teatanud töötajate elektromagnetväljade eest kaitsmist käsitleva direktiivi (direktiiv 2013/35/EL) ülevõtmisest oma siseriiklikusse õigusesse. Töötervishoiu ja -ohutuse üldpõhimõtted on sõnastatud sellealases raamdirektiivis (nõukogu direktiiv 89/391/EMÜ). Elektromagnetväljade direktiivis on neid põhimõtteid kohandatud, et võtta arvesse elektromagnetväljadest tulenevate riskide eripära. Lisaks on direktiivis täpsustatud, kuidas tööandjad peavad hindama töökohal elektromagnetväljadest tulenevaid riske ning vajaduse korral võtma selliste riskide kõrvaldamiseks või minimeerimiseks ennetus- ja kaitsemeetmeid. Ühtlasi on direktiiviga ette nähtud konkreetsed kokkupuute piirnormid, mida ei tohi ületada. Liikmesriigid pidid elektromagnetväljade direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid jõustama 1. juuliks 2016 ja komisjonile tuli sellest viivitamata teatada. Kuna Portugali ametiasutused ei ole komisjonile direktiivi ülevõtmiseks vajalike meetmete lõplikust vastuvõtmisest ega jõustumisest veel teatanud, sest need on alles ettevalmistamisel, otsustas komisjon saata talle põhjendatud arvamuse. Kui Portugal ei võta meetmeid kahe kuu jooksul, võib komisjon pöörduda Euroopa Liidu Kohtusse.

Töötajate vaba liikumine: komisjon nõuab 8 liikmesriigilt ELi kodanike teises liikmesriigis töötamise õigust käsitleva direktiivi täielikku ülevõtmist ja sellest teatamist

Euroopa Komisjon otsustas saata Austriale, Eestile, Küprosele, Leedule, Luksemburgile, Portugalile, Rumeeniale ja Tšehhi Vabariigile põhjendatud arvamuse, sest nad ei ole teatanud ELi kodanike teises liikmesriigis töötamise õigust käsitleva direktiivi (direktiiv 2014/54/EL) täielikust ülevõtmisest oma siseriiklikusse õigusesse. Nimetatud direktiiviga soovitakse hõlbustada teises liikmesriigis töötavate või tööd otsivate inimeste jaoks vaba liikumise õiguse kasutamist, mis on neile antud ELi õigusaktidega. Direktiiviga on ette nähtud meetmed, et abistada ja kaitsta vaba liikumise õigust kasutavaid liidu kodanikke, muuta seda õigust käsitlev teave kättesaadavamaks, võidelda kodakondsuse alusel diskrimineerimisega tööturule juurdepääsu, töötasu ja töötingimuste puhul ning kaotada põhjendamatud piirangud vaba liikumise õiguse kasutamisel. Liikmesriigid pidid direktiivi üle võtma ja teatama komisjonile siseriiklikest ülevõtmismeetmetest 21. maiks 2016. 2016. aasta septembris saatis komisjon teatavatele liikmesriikidele ametliku märgukirja, millele nüüd järgneb põhjendatud arvamus. Kui nimetatud liikmesriigid ei võta meetmeid kahe kuu jooksul, võib komisjon pöörduda Euroopa Liidu Kohtusse.

Töötajate lähetamine: komisjon nõuab 9 liikmesriigilt jõustamisdirektiivi täielikku ülevõtmist ja sellest teatamist

Euroopa Komisjon otsustas saata Hispaaniale, Horvaatiale, Küprosele, Luksemburgile, Portugalile, Rootsile, Rumeeniale, Sloveeniale ja Tšehhi Vabariigile põhjendatud arvamuse, sest nad ei ole teatanud direktiivi 2014/67/EL täielikust ülevõtmisest oma siseriiklikusse õigusesse. Direktiiviga on ette nähtud meetmed ja kontrollimehhanismid, mis on vajalikud, et paremini ja ühtsemalt rakendada, kohaldada ja jõustada direktiivis 96/71/EÜ sätestatud töötajate lähetamise nõudeid. Liikmesriigid pidid töötajate lähetamise direktiivi jõustamisdirektiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid jõustama 18. juuniks 2016 ja komisjonile tuli sellest viivitamata teatada. Kuna teatavate liikmesriikide ametiasutused ei ole komisjonile nõutavate meetmete vastuvõtmisest veel teatanud, otsustas komisjon saata neile põhjendatud arvamuse. Kui nimetatud liikmesriigid ei võta meetmeid kahe kuu jooksul, võib komisjon pöörduda Euroopa Liidu Kohtusse.

 

2. Energeetika

(Lisateave: Anna-Kaisa Itkonen – tel: +32 229 56186, Nicole Bockstaller – tel: +32 229 52589)

Põhjendatud arvamus

Komisjon nõuab, et LÄTI järgiks täielikult hoonete energiatõhususe direktiivi

Euroopa Komisjon nõuab, et Läti võtaks kõik hoonete energiatõhususe direktiivi (direktiiv 2010/31/EL) nõuded nõuetekohaselt üle oma siseriiklikusse õigusesse. Euroopa Liidus on hoonete arvel 40% energiatarbimisest ja 36% CO2-heitest. Selleks et saavutada ELi energeetika- ja kliimaalased eesmärgid, muuta hooned mugavamaks ja vähendada tarbijate jaoks kulusid, on väga oluline rakendada direktiivi nõuetekohaselt. Nimelt peavad liikmesriigid uute ja olemasolevate hoonete suhtes kehtestama energiatõhususe miinimumnõuded ja neid kohaldama, tagama hoonetele energiamärgise väljastamise ning nõudma kütte- ja kliimaseadmete korrapärast ülevaatust. Lisaks pannakse direktiivis liikmesriikidele kohustus tagada, et alates 2021. aastast on kõik uued hooned liginullenergiahooned. Komisjoni sõnul ei ole kõik direktiivi nõuded veel täidetud. Näiteks tuleb ehitatavatele, müüdavatele või uuele üürnikule üüritavatele hoonetele anda välja energiamärgis, kuid Lätis ei ole see kohustuslik, vaid antakse välja ainult ostja, üürniku või rentniku taotluse korral. Samuti tuleb direktiivi kohaselt hoonetes, mida inimesed sageli külastavad, paigutada energiamärgis selgelt nähtavale kohale, kuid Läti siseriikliku õiguse kohaselt kehtib see kohustus ainult avaliku sektori asutustele kuuluvatele hoonetele. Lisaks on Läti sätestanud direktiivist rohkem erandeid, kuid ei ole kehtestanud piisavaid mehhanisme direktiivi nõuete täitmise tagamiseks. Lätil on aega kaks kuud, et teatada komisjonile olukorra parandamiseks võetud meetmetest. Vastasel juhul võib komisjon otsustada kaevata riigi Euroopa Liidu Kohtusse.

 

3. Keskkond

(Lisateave: Enrico Brivio – tel: +32 229 56172, Iris Petsa – tel: +32 229 93321)

Euroopa Liidu Kohtule esitatud hagid

Jäätmed: komisjon kaebab IIRIMAA kohtusse seoses reovee puhastamise taristu uuendamata jätmisega

Euroopa Komisjon kaebab Iirimaa Euroopa Liidu Kohtusse, sest ta ei ole 38 linnastus taganud asulareovee nõuetekohast kogumist ega puhastamist, mis hoiaks ära tõsise ohu inimeste tervisele ja keskkonnale. ELi õigusaktide (nõukogu direktiiv 91/271/EMÜ) kohaselt peavad linnad koguma ja puhastama asulareovett, kuna puhastamata reovesi võib ohustada inimeste tervist ja saastada järvi, jõgesid, pinnast ning ranniku- ja põhjavett. Nimetatud 38 puuduliku reoveetaristuga linnastut (linna ja asulat) on: Arklow, Athlone, Ballybofer/Stranorlar, Ballincollig New, Castlecomer, Cavan, Clifden, Clonakilty, Cobh, Cork City, Dundalk, Enfield, Enniscorthy, Fermoy, Gaoth Dobhair, Killarney, Killybegs, Longford, Mallow, Midleton, Monksland, Navan, Nenagh, Oberstown, Passage/Monktown, Portarlington, Rathcormac, Ringaskiddy, Ringsend, Roscommon Town, Roscrea, Shannon Town, Thurles, Tralee, Tubbercurry, Youghal ja Waterford City. Hagi esitamise otsuses osutatakse samuti asjaolule, et Arklow' ja Castlebridge'i linnastu puhastusjaamadele ei ole antud nõuetekohast tegevusluba. Komisjon algatas Iirimaa suhtes rikkumismenetluse 2013. aasta septembris ning hoiatas teda lisaks 2015. aasta septembris ja 2016. aasta septembris. Hiljutises komisjoni aruandes ELi keskkonnapoliitika ja keskkonnaalaste õigusaktide rakendamise kohta liikmesriikides märgitakse, et Iirimaa veetaristu vajab kiiresti investeeringuid ja seepärast on üks tema tähtsamaid ülesandeid tagada investeeringute jätkumine veevarustusteenustesse. Lisateabe saamiseks vt pressiteate täistekst.

Prügilad: komisjon kaebab RUMEENIA Euroopa Liidu Kohtusse seoses ebaseaduslike prügilatega

Euroopa Komisjon kaebab Rumeenia Euroopa Liidu Kohtusse, sest ta ei ole sulgenud ega korrastanud 68 ebaseaduslikku prügilat, mis ohustavad tõsiselt inimeste tervist ja keskkonda. Kuigi komisjon on Rumeeniat korduvalt hoiatanud, et ta peab võtma meetmeid 68 prügila kooskõlla viimiseks ELi prügilate direktiivi (nõukogu direktiiv 1999/31/EÜ) nõuetega, ei ole riik seda veel teinud. Direktiivi kohaselt peavad liikmesriigid jäätmeid taaskasutama ja kõrvaldama viisil, mis ei sea ohtu inimeste tervist ega keskkonda, samuti tuleb neil keelata jäätmete hülgamine, kaadamine või kontrollimata kõrvaldamine. Rumeenia pidi nimetatud olme- ja tööstusjäätmete prügilad, mis ei vasta nõuetele, sulgema ja korrastama 16. juuliks 2009. Kuna tulemused ei olnud piisavad, saatis komisjon Rumeenia ametiasutustele 2015. aasta septembris täiendava põhjendatud arvamuse, milles nõuti, et Rumeenia ametiasutused viiksid nõuetega kooskõlla 109 järelevalveta prügilat, mis olid küll tegevuse lõpetanud, kuid ohustasid endiselt inimeste tervist ja keskkonda. Sellele järgnesid mõningad edusammud, kuid 2016. aasta detsembriks ei olnud vajalikud korrastus- ja sulgemistööd 68 prügila puhul ikka veel lõpule viidud. Selleks et Rumeeniat kiirendaks meetmete võtmist, kaebab komisjon riigi Euroopa Liidu Kohtusse. Lisateabe saamiseks vt pressiteate täistekst.

 

Põhjendatud arvamused

Jäätmed: komisjon nõuab, et AUSTRIA jõustaks jäätmeid käsitlevad ELi eeskirjad

Euroopa Komisjon nõuab Austrialt, et ta viiks oma õigusnormid täielikult kooskõlla jäätmeid käsitlevate ELi eeskirjadega (komisjoni direktiiv (EL) 2015/1127, millega muudetakse jäätmete raamdirektiivi 2008/98/EÜ). Jäätmete raamdirektiivi eesmärk on vähendada miinimumini jäätmetekke ja -käitluse kahjulikku mõju inimeste tervisele ja keskkonnale. Samuti soovitakse sellega vähendada ressursside kasutamist ja keskenduda jäätmetekke vältimisele ning jäätmete korduskasutamisele ja ringlussevõtule, mis soodustaks ringmajandust. Liikmesriigid pidid direktiivi järgimiseks vajalikud õigusnormid vastu võtma 31. juuliks 2016. Kuna Austria seda nõutud tähtajaks ei teinud, saatis komisjon talle 2015. aasta septembris märgukirja. Selle tulemusena võttis Austria vastu teatavad sätted, kuid mitmel juhul ei vasta riigi õigusraamistik endiselt nõuetele, näiteks kaldutakse kõrvale energiatõhususvalemist ja jäätmehierarhiale vastavast jäätmete energiakasutusest. Nüüd saadab komisjon riigile põhjendatud arvamuse. Austrial on kaks kuud aega, et komisjonile teatada, milliseid meetmeid ta on puuduste kõrvaldamiseks võtnud. Vastasel juhul võib komisjon anda juhtumi lahendamiseks Euroopa Liidu Kohtule.

Jäätmed: komisjon nõuab, et BELGIA vaataks läbi jäätmekäitluse ja jäätmetekke vältimisega seotud piirkondlikud meetmed

Euroopa Komisjon nõuab, et Belgiavõtaks vastu kavad jäätmetekke vältimise ja jäätmekäitluse kohta ning ajakohastaks neid kooskõlas jäätmeid käsitleva ELi õigusakti (direktiiv 2008/98/EÜ) ja ringmajanduse eesmärkidega. Sellised kavad ja programmid on mõeldud selleks, et vähendada jäätmete mõju inimeste tervisele ja keskkonnale ning parandada ressursitõhusust kogu ELis. Liikmesriigid peavad vähemalt iga kuue aasta järel oma jäätmekavasid hindama ja need vajaduse korral läbi vaatama. Belgia ei ole Valloonia olemasolevat jäätmekava „Horizon 2010“ läbi vaadanud, pikendanud ega asendanud, samuti ei ole ta parandanud selle jäätmete vältimist käsitlevat osa. Kuna Belgia ei ole jäätmekava ajakohastamise tähtajast kinni pidanud ja uued jäätmealased dokumendid võetakse tõenäoliselt vastu alles sel aastal, saadab komisjon talle põhjendatud arvamuse. Kui Belgia ei võta meetmeid kahe kuu jooksul, võib komisjon pöörduda Euroopa Liidu Kohtusse.

Müra: komisjon nõuab UNGARILT keskkonnamüra vastaste meetmete vastuvõtmist

Euroopa Komisjon nõuab UNGARILT, et ta koostaks strateegilised mürakaardid ja tegevuskavad mürasaaste vähendamiseks liidus, mida on nõutud asjaomaste ELi eeskirjadega (keskkonnamüra direktiiv 2002/49/EÜ). Maantee-, raudtee- ja lennuliiklusest, tööstus- ja ehitustegevusest ning muust inimtegevusest põhjustatud keskkonnamüra on enneaegse surma põhjuste hulgas õhusaaste järel teisel kohal. Keskkonnamüra direktiivi kohaselt peavad liikmesriigid iga viie aasta järel koostama ja avaldama suuremate linnapiirkondade ning põhimaanteede, -raudteede ja -lennujaamade mürakaardid ja müra ohjamise tegevuskavad. 2016. aasta aprillis saatis komisjon Ungarile sellekohase märgukirja. Kuigi Ungari ametiasutused on teinud mõningaid edusamme, ei ole nad endiselt nõuetekohaselt koostanud ega komisjonile esitanud Budapesti linnastu strateegilisi mürakaarte ega riigi põhimaanteede ja -raudteede müra ohjamise tegevuskavasid. Seepärast otsustas komisjon saata riigile põhjendatud arvamuse. Kui Ungari ei võta meetmeid kahe kuu jooksul, võib komisjon pöörduda Euroopa Liidu Kohtusse.

Loomade heaolu: komisjon nõuab ITAALIALT laboriloomade kaitset käsitlevate õigusnormide jõustamist

Euroopa Komisjon nõuab Itaalialt, et ta viiks oma õigusnormid täielikult kooskõlla ELi eeskirjadega teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitse kohta (direktiiv 2010/63/EL). Direktiiviga tagatakse teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitse kõrge tase ja siseturu nõuetekohane toimimine. Direktiiv oleks tulnud siseriiklikusse õigusesse üle võtta 10. novembriks 2012. Lisaks soovitakse direktiiviga vähendada loomkatsete arvu miinimumini ja nõutakse võimaluse korral muude meetodite kasutamist. Itaalia võttis 2014. aasta märtsis direktiivi üle, kuid teatavad õigusnormid ei vasta ikka veel nõuetele. Nimelt on Itaalia õigusnormid teatavates loomade heaoluga seotud küsimustes direktiivi nõuetest leebemad, kuid teistes küsimustes riigi enda väidetel rangemad, mis võib häirida siseturu nõuetekohast toimimist. 2016. aasta aprillis saatis komisjon Itaaliale sellekohase märgukirja. Kuna riigi õigusnormid ei vasta mitmes punktis endiselt nõuetele, saadab komisjon talle nüüd põhjendatud arvamuse. Kui Itaalia ei võta meetmeid kahe kuu jooksul, võib komisjon pöörduda Euroopa Liidu Kohtusse.

Jäätmed: komisjon nõuab, et ITAALIA võtaks vastu jäätmekäitlusega seotud piirkondlikud meetmed ja vaataks need läbi

Euroopa Komisjon nõuab Itaalialt, et ta võtaks vastu jäätmekäitlust käsitlevad kavad ning ajakohastaks neid kooskõlas jäätmeid käsitleva ELi õigusakti (direktiiv 2008/98/EÜ) ja ringmajanduse eesmärkidega. Sellised kavad on mõeldud selleks, et vähendada jäätmete mõju inimeste tervisele ja keskkonnale ning parandada ressursitõhusust kogu ELis. Liikmesriigid peavad vähemalt iga kuue aasta järel oma jäätmekavasid hindama ja neid vajaduse korral täiendama. Mitmes Itaalia piirkonnas (Abruzzi, Basilicata, Bolzano autonoomne provints, Emilia-Romagna, Friuli-Venezia Giulia, Liguuria, Piemonte, Sardiinia ja Sitsiilia) ei ole jäätmekavasid läbi vaadatud, kuigi need on pärit 2008. aastast või veel varajasemast ajast. Seepärast saadab komisjon riigile põhjendatud arvamuse. Kui Itaalia ei võta meetmeid kahe kuu jooksul, võib komisjon pöörduda Euroopa Liidu Kohtusse.

Õhusaaste: komisjon nõuab HISPAANIALT, ITAALIALT, PRANTSUSMAALT, SAKSAMAALT ja ÜHENDKUNINGRIIGILT meetmeid seoses õhusaaste piirtaseme korduva ületamisega

Euroopa Komisjon saatis Hispaaniale, Itaaliale, Prantsusmaale, Saksamaale ja Ühendkuningriigile viimase hoiatuse seoses lämmastikdioksiidi (NO2) piirtaseme korduva ületamisega. Lämmastikdioksiidi saaste ohustab tõsiselt inimeste tervist. Enamik sellisest saastest on tingitud mootorsõidukite heitgaasidest. Komisjon nõuab nimetatud viielt liikmesriigilt meetmeid hea õhukvaliteedi tagamiseks ja inimeste tervise kaitsmiseks. Igal aastal sureb ELis halva õhukvaliteedi tõttu enneaegselt 400 000 inimest. Miljonitel inimestel põhjustab õhusaaste hingamisteede ning südame- ja veresoonkonna haigusi. 2013. aastal suri ELis lämmastikdioksiidi jätkuvalt kõrge taseme tõttu enneaegselt peaaegu 70 000 inimest, samal ajal kui liiklusõnnetustes hukkus ligi kolm korda vähem inimesi. Välisõhu kvaliteeti käsitlevas ELi õigusaktis (direktiiv 2008/50/EÜ) on sätestatud õhusaasteainete, sealhulgas lämmastikdioksiidi piirtase..Piirtaseme ületamise korral peavad liikmesriigid vastu võtma ja rakendama õhukvaliteedi kava, milles on esitatud asjakohased meetmed piirtaseme ületamise võimalikult kiireks lõpetamiseks. Täna esitatud põhjendatud arvamus tuleneb lämmastikdioksiidi piirtaseme püsivast ületamisest Saksamaal (28 õhukvaliteedi piirkonda, sealhulgas Berliin, München, Hamburg ja Köln), Prantsusmaal (19 õhukvaliteedi piirkonda, sealhulgas Pariis, Marseille ja Lyon), Ühendkuningriigis (16 õhukvaliteedi piirkonda, sealhulgas London, Birmingham, Leeds ja Glasgow), Itaalias (12 õhukvaliteedi piirkonda, sealhulgas Rooma, Milano ja Torino) ning Hispaanias (3 õhukvaliteedi piirkonda, millest üks hõlmab Madridi ja kaks Barcelonat). Kuigi sobivad meetmed lämmastikdioksiidi piirtaseme ületamisega tegelemiseks valib iga liikmesriik ise, tuleb neil kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil teha palju suuremaid jõupingutusi ELi nõuete täitmiseks ja inimeste tervise kaitsmiseks. Kui nimetatud liikmesriigid ei võta meetmeid kahe kuu jooksul, võib komisjon pöörduda Euroopa Liidu Kohtusse. Lisateabe saamiseks vt pressiteate täistekst.

 

4. Finantsstabiilsus, finantsteenused ja kapitaliturgude liit

(Lisateave: Vanessa Mock – tel: +32 229 56194, Letizia Lupini – tel: +32 229 51958)

Auditid: komisjon nõuab EESTILT, HORVAATIALT, KÜPROSELT, POOLALT, RUMEENIALT ja SLOVEENIALT ELi auditeerimiseeskirjade kohaldamist

Euroopa Komisjon on esitanud Eestile, Horvaatiale, Küprosele, Poolale, Rumeeniale ja Sloveeniale nõude ELi uusi auditeerimiseeskirju täielikult rakendada. Auditidirektiivis (direktiiv 2014/56/EL, mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannete kohustuslikku auditit) on sätestatud kohustuslikku auditit teostavate isikute tunnustamise ja registreerimise tingimused. Samuti on selles sätestatud nende isikute suhtes kohaldatavad sõltumatuse, objektiivsuse ja kutse-eetika eeskirjad ning nende avaliku järelevalve õigusraamistik. Varasema direktiivi (direktiiv 2006/43/EÜ) muutmisega võimaldatakse uute eeskirjadega auditit teostavate isikute suhtes kohaldatavate nõuete suuremat läbipaistvust ja prognoositavust. Muudatustega suurendatakse auditi teostajate sõltumatust ja objektiivsust veelgi. Liikmesriigid pidid need eeskirjad oma siseriiklikku õigusse üle võtma 17. juuniks 2016. Kuna kuus kõnealust liikmesriiki algsest tähtpäevast kinni ei pidanud, saadeti neile 2016. aasta juuli lõpus märgukirjad. Nendele kirjadele antud vastustes lubasid nad uued õigusaktid kiiresti vastu võtta. Kuna nad ei ole seda teinud, esitatakse täna nõudmine põhjendatud arvamusena. Kui Eesti, Horvaatia, Küpros, Poola, Rumeenia ja Sloveenia ei võta meetmeid kahe kuu jooksul, võib komisjon kaevata nad Euroopa Liidu Kohtusse.

Rikkumiste kohta aruandmine: komisjon kutsub POOLAT, MADALMAID, HISPAANIAT ja PORTUGALI üles kohaldama ELi eeskirju rikkumisest teatajate kohta

2015. aastal võttis komisjon vastu rakendusdirektiivi, mis käsitles pädevate asutuste teavitamist turukuritarvituse määruse tegelikust või võimalikust rikkumisest („rikkumisest teatamise direktiiv“; komisjoni rakendusdirektiiv (EL) 2015/2392). See direktiiv on osa turukuritarvitusvastastest eeskirjadest ja sellega nõutakse, et liikmesriigid võtaksid kasutusele tõhusad mehhanismid, mis võimaldavad teatada turukuritarvituse määruse rikkumistest. See sisaldab sätteid nende isikute kaitseks, kes sellistest rikkumistest teatavad, ja täpsustab menetlused rikkumisest teatajate ja teatatud isikute kaitsmiseks. Samuti on selgitatud rikkumisteadetele järelmeetmete võtmist ja isikuandmete kaitset. Liikmesriigid pidid need eeskirjad oma siseriiklikku õigusse üle võtma 3. juuliks 2016. Poolale, Madalmaadele, Hispaaniale ja Portugalile, kes seda algseks tähtajaks ei teinud, saadeti 2016. aasta septembris märgukiri. Kuna komisjonile ei ole teatatud eeskirjade ülevõtmisest siseriiklikku õigusse, esitab ta Poolale, Madalmaadele, Hispaaniale ja Portugalile põhjendatud arvamuse, nõudes neilt rikkumisest teatamist käsitlevate õigusaktide vastavusse viimist ELi õigusega. Kui need liikmesriigid ei võta meetmeid kahe kuu jooksul, võib komisjon kaevata nad Euroopa Liidu Kohtusse.

 

5. Siseturg, tööstus, ettevõtlus ja VKEd

(Lisateave: Lucia Caudet – tel: +32 229 56182, Mirna Talko – tel: +32 229 87278)

Märgukirjad

Kaupade vaba liikumine: komisjon algatab UNGARI ja RUMEENIA suhtes rikkumismenetluse seoses põllumajandustoodete ja toiduainete jaemüügiga

Komisjon otsustas täna saata Ungarile ja Rumeeniale märgukirjad, sest nende põllumajandustoodete ja toiduainete jaemüügi riiklikud eeskirjad on vastuolus ELi õigusega. Ungaris kohustab uus seadus jaemüüjaid kohaldama samu kasumimarginaale omamaise ja imporditud põllumajandustoodete ja toiduainete suhtes, vaatamata asjaolule, et imporditud toodete maksumus sõltub vääringu vahetuskursside kõikumisest. See võib pärssida imporditud põllumajandustoodete ja toiduainete müüki võrreldes omamaiste toodete müügiga. Komisjoni sõnu tekitab selline olukord muret seoses kaupade vaba liikumise põhimõttega (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 34, ELi toimimise leping). Rumeenias nõutakse, et suured jaemüüjad ostaksid vähemalt 51% põllumajandustoodetest ja toiduainetest kohalikelt tootjatelt. Selline olukord tekitab muret seoses kaupade vaba liikumise põhimõttega. Lisaks nõutakse sama õigusaktiga jaemüüjatelt Rumeenia päritolu toodete eelistamist, piirates nende ärilist kaalutlust, milliseid tooteid nad müüa tahavad, mis omakorda läheb vastuollu asutamisvabadusega (ELi toimimise lepingu artikkel 49). ELi õiguse kohaselt on nende vabaduste piiramine lubatud vaid siis, kui on olemas põhjendatud vajadus kaitsta ülekaalukat avalikku huvi, nagu inimeste tervis, ning ei ole võimalik võtta vähem piiravaid meetmeid. Ei Ungari ega Rumeenia pole kumbki esitanud tõendeid selle kohta, et nende riiklikud meetmed on põhjendatud ja proportsionaalsed. Ungari ja Rumeenia ametiasutustel on nüüd komisjoni esitatud argumentidele vastamiseks kaks kuud aega.

 

Märgukirjad, põhjendatud arvamus ja juhtumi sulgemine

Hilinenud makse: komisjon soovitab tungivalt neljal liikmesriigil täita hilinenud maksmise direktiivi, et kaitsta VKEde ärisuhteid

Euroopa Komisjon võtab täiendavaid meetmeid Hispaania, Itaalia, Kreeka ja Slovakkia vastu, et tagada hilinenud maksmise direktiivi (direktiiv 2011/7/EL) korrektne kohaldamine ja vältida kahjude tekkimist ettevõtjatele – eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd) kõnealustes riikides. Hilinenud maksmised mõjuvad halvasti ettevõtjatele, mõjutades nende likviidsust ja rahavoogu, raskendades nende finantsjuhtimist ja takistades nende kasvu. Hilinenud maksmise direktiivis kehtestatakse maksetähtajad ettevõtjatele ja avaliku sektori asutustele kaupade või teenuste ostmise eest maksmisel ning kaitstakse sel viisil võlausaldajate õigusi. Kui maksetähtaegadest kinni ei peeta, on võlausaldajal õigus saada õiglast kompensatsiooni. Maksumoraali parandamisel on avaliku sektori asutustel eriti tähtis roll, sest nad saavad näidata eeskuju ja maksta oma tarnijatele kiirel ja läbipaistaval viisil. Komisjon nõuab liikmesriikidelt meetmete võtmist järgmistel põhjustel: Kreeka: uued õigusaktid, millega võetakse võlausaldajatelt õigus intressidele ja kompensatsioonile (täiendav märgukiri); Itaalia: avaliku sektori asutuste ülemäära hilinenud maksed (põhjendatud arvamus); Slovakkia: ülemäära hilinenud maksed riiklikus tervishoiusektoris (märgukiri); Hispaania: õigusakt, mille alusel süstemaatiliselt pikendatakse seadusega ettenähtud maksetähtaega 30 päeva võrra (märgukiri). Kõnealusel neljal liikmesriigil on nüüd kaks kuud aega, et komisjonile teatada, milliseid meetmeid nad on olukorra parandamiseks võtnud. Vastasel juhul võib Euroopa Komisjon otsustada kaevata põhjendatud arvamuse saanud Itaalia Euroopa Liidu Kohtusse. Komisjon on otsustanud ka lõpetada menetluse Portugali vastu, sest riik on viinud oma siseriikliku õiguse direktiiviga vastavusse. Lisateabe saamiseks vt pressiteate täistekst.

 

Põhjendatud arvamused

Ühtne turg: komisjon palub neljal liikmesriigil võtta siseriiklikku õigusesse üle uued eeskirjad isiklikuks kasutuseks mõeldud väikelaevade ja väikelaevade komponentide kohta

Komisjon otsustas täna saata Küprosele, Soomele, Iirimaale ja Rumeeniale põhjendatud arvamused, milles nõutakse neilt väikelaevu ja jette käsitleva direktiivi (direktiiv 2013/53/EL) ülevõtmist siseriiklikku õigusse. Väikelaevade direktiiv käsitleb isiklikuks kasutuseks, sporditreeninguks ja vaba aja veetmiseks mõeldud väikelaevade ehitust, ohutust ja muid nende suhtes kehtivaid nõudeid. Liikmesriigid oleksid pidanud direktiivi siseriiklikku õigusesse täielikult üle võtma 18. jaanuariks 2016. Neli asjaomast liikmesriiki ei ole seni teatanud komisjonile kõnealuste direktiivide täielikust ülevõtmisest. Neil liikmesriikidel on nüüd kaks kuud aega seda teha, vastasel juhul võib komisjon otsustada kaevata nad Euroopa Liidu Kohtusse.

 

Lõpetamine

AUSTRIA muudab sõidukeeldu Inni orgu läbival A12 kiirtee lõigul - komisjon lõpetab rikkumismenetluse

Komisjon otsustas täna lõpetada rikkumismenetluse Austria suhtes seoses siseriikliku õigusaktiga, millega keelati raskeveokite liiklemine Inni orgu läbival A12 kiirte lõigul. Märgukirjas, mille komisjon 2016. aasta juulis Austriale saatis, leiti, et see meede piirab tegelikult vaba transiiti ja seega kaupade vaba liikumist (ELi toimimise lepingu artikkel 34). Kuigi Austria on kohustatud võtma meetmeid õhusaaste vähendamiseks Inni orus vastavalt välisõhu kvaliteedi direktiivile (direktiiv 2008/50/EÜ), on komisjon seisukohal, et seda eesmärki on võimalik saavutada ka vähem piiravate meetmetega. Selle peale muutis Austria oktoobris 2016 oma seadust. Komisjonil on muudatuse üle hea meel ning seega saab komisjon nüüd rikkumismenetluse lõpetada.

 

6. Merendus ja kalandus

(Lisateave: Enrico Brivio – tel: +32 229 56172, Iris Petsa – tel: +32 229 93321)

Põhjendatud arvamus

Komisjon kutsub Rumeeniat üles pidama Mustas meres kinni liidu vetele ja kalavarudele võrdse juurdepääsu põhimõttest.

Komisjon kutsub Rumeeniat üles pidama Mustas meres kinni liidu vetele ja kalavarudele võrdse juurdepääsu põhimõttest. Täna Rumeeniale saadetud põhjendatud arvamuses leiab komisjon, et arvestades mitmeid vahejuhtumeid Bulgaaria lipu all sõitvate laevadega, ei ole Rumeenia võimaldanud võrdset juurdepääsu ELi vetele ja kalavarudele. Võrdse juurdepääsu režiim on ELi ühise kalanduspoliitika (ÜKP) aluspõhimõte. Liidu kalalaevadel on vetele ja varudele võrdne juurdepääsuõigus kõikides liidu vetes, nagu on ette nähtud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 5 lõikega 1. Liikmesriigid peavad tagama, et teiste ELi riikide lippude all sõitvatel laevadel oleks vaba juurdepääs nende jurisdiktsioonis olevatesse vetesse kalapüügiga tegelemiseks. Liikmesriigid peavad samuti tagama, et riigi kalanduskontrolli eest vastutavad ametiasutused kohtlevad neid laevu mittediskrimineerival viisil. Rumeenial on aega kaks kuud, et teatada komisjonile olukorra parandamiseks võetud meetmetest, vastasel juhul võib komisjon otsustada pöörduda Euroopa Liidu Kohtusse.

 

7. Ränne, siseasjad ja kodakondsus

(Lisateave: Tove Ernst – tel: +32 229 86764, Katarzyna Kolanko - tel: +32 229 63444)

Põhjendatud arvamused

Ränne: komisjon kutsub BELGIAT üles ühtse loa eeskirju täielikult rakendama

Komisjon otsustas saata täiendava põhjendatud arvamuse, milles ta kutsub Belgiat üles täielikult üle võtma ühtse loa direktiivi (direktiiv 2011/98/EL), mille kõik liikmesriigid pidid üle võtma 25. detsembriks 2013. Direktiiviga kehtestatakse kolmandate riikide kodanikele ELi liikmesriigis elamist ja töötamist võimaldava ühtse loa taotlemise ühtne menetlus ning liikmesriigis seaduslikult elavate kolmandatest riikidest pärit töötajate ühised õigused (sealhulgas selle riigi kodanikega võrdne kohtlemine). Ülevõtmise tähtajaks oli Belgia direktiivi vaid osaliselt üle võtnud. Seepärast saatis komisjon Belgiale 2014. aasta märtsis teavitamata jätmise kohta märgukirja ning 2015. aasta märtsis põhjendatud arvamuse, kaevates lõpuks Belgia 2015. aasta novembris Euroopa Liidu Kohtusse. Seejärel teavitas Belgia komisjoni käimasolevatest seadusandlikest protsessidest, sealhulgas piirkondlikul tasandil, ning kohtusse pöördumine peatati ajutiselt. Vaatamata sellele on direktiiv ikka veel vaid osaliselt üle võetud ja täielikuks ülevõtmiseks ei ole usaldusäärset ajakava. Seepärast otsustas komisjon saata Belgia ametiasutustele täiendava põhjendatud arvamuse , kellel on nüüd aega kaks kuud, et teatada komisjonile meetmetest, millega viiakse siseriiklikud õigusaktid ELi õigusega vastavusse. Vastasel juhul võib komisjon otsustada kaevata Belgia Euroopa Liidu Kohtusse.

Julgeolekuliit: komisjon kutsub KÜPROST, PRANTSUSMAAD ja RUMEENIAT üles täielikult ellu rakendama Euroopa eeskirjad lõhkeainete lähteainete kohta

Euroopa Komisjon palub Küprosel, Prantsusmaal ja Rumeenial tagada määruse (EL) nr 98/2013 (lõhkeainete lähteainete turustamise ja kasutamise kohta) täielik rakendamine. Määrus jõustus 2. septembril 2014 ja see on oluline õigusakt, millega piiratakse ja kontrollitakse juurdepääsu mitmetele ohtlikele kemikaalidele, mida terroristid saavad kasutada isevalmistatavate lõhkeainete valmistamiseks. Küpros, Prantsusmaa ja Rumeenia ei ole veel vastu võtnud nõutud eeskirju, millega kehtestatakse karistused selle määruse rikkumise eest. Seepärast saadab komisjon kolmele asjaomasele liikmesriigile põhjendatud arvamused, et kustuda neid üles võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada karistuste rakendamine nii nagu määrusega ette nähtud. Lisaks tuletatakse Prantsusmaale ja Rumeeniale meelde, et nad peavad tagama lähteaineid käsitlevate juhiste regulaarse levitamise ettevõtjatele (st jaemüüjatele). Kui Küpros, Prantsusmaa ja Rumeenia ei võta kahe kuu jooksul meetmeid olukorra parandamiseks, võib komisjon otsustada, et annab juhtumid Euroopa Liidu Kohtusse. Selle lõhkeainete lähteainete määruse nõuetekohane rakendamine on oluline osa nii Euroopa julgeoleku tegevuskavast kui ka komisjoni teatisest, millega sillutatakse teed tõelise julgeolekuliidu suunas.

 

Lõpetamine

Komisjon suleb Schengeni piirieeskirjade rakendamist käsitleva rikkumismenetluse SAKSAMAA puhul

Komisjon otsustas täna lõpetada rikkumismenetluse, mis ta oli algatanud Saksamaa suhtes seoses sisepiirialadel teostatavate politseikontrollide õigusliku raamistikuga. Saksamaa ametiasutused võtsid vastu nõuandva dekreedi, millega tagati nõutav õiguskindlus selles küsimuses. Seega saab komisjon nüüd rikkumismenetluse lõpetada. Komisjon julgustab liikmeriike kasutama Schengeni piirieeskirjades ette nähtud võimalust teha piirialadel politseikontrolle.

 

8. Liikuvus ja transport

(Lisateave: Anna-Kaisa Itkonen– tel: +32 229 56186, Alexis Perier - tel: +32 229 69143)

Euroopa Liidu Kohtule esitatud hagid

Transport: komisjon kaebab HORAATIA, MADALMAAD, PORTUGALI ja ROOTSI Euroopa Liidu Kohtusse, sest nad ei ole võtnud nõuetekohaselt üle juhilube käsitlevaid ELi õigusnorme

Euroopa Komisjon on otsustanud kaevata Horvaatia, Madalmaad, Portugali ja Rootsi Euroopa Liidu Kohtusse, sest nad ei ole võtnud nõuetekohaselt üle juhilube käsitlevaid ELi õigusnorme (direktiiv 2006/126/EÜ). Komisjon on teinud direktiivi ülevõtmises kindlaks mitmeid puudujääke, sealhulgas: Madalmaad ei ole korrektselt rakendanud juhilubade ühtset kehtivusaega; Portugal ei ole taganud, et ühel isikul on ainult üks juhiluba; Rootsi ei ole korrektselt üle võtnud terviseseisundi nõudeid, eelkõige alkoholisõltlastest juhtide puhul. Komisjon on otsustatud kaevata Horvaatia Euroopa Liidu Kohtusse, kuna ta ei ole liitunud direktiiviga 2006/126/EÜ sätestatud ELi juhilubade võrgustikuga („RESPER”). RESPER võimaldab liikmesriikidevahelist koostööd ning tagab juhilubade väljastamise vastavalt ELi eeskirjadele. Teabevahetus RESPERi kaudu oleks pidanud algama 19. jaanuaril 2013. Komisjon algatas rikkumismenetlused 2015. aasta oktoobris. Põhjendatud arvamus saadeti asjaomastele liikmesriikidele 2016. aasta juunis. Kuna nad ei ole ikka veel täitnud direktiivi 2006/126/EÜ kohaseid kohustusi, on komisjon otsustanud kaevata need juhtumid Euroopa Liidu Kohtusse. Lisateabe saamiseks vt pressiteate täistekst.

 

9. Maksundus ja tolliliit

(Lisateave: Vanessa Mock – tel: +32 229 56194, Patrick Mc Cullough – tel: +32 229 87183)

Euroopa Liidu Kohtusse pöördumine

Maksundus: komisjon kaebab KREEKA Euroopa Liidu Kohtusse seoses „Tsipouro“ ja „Tsikoudià“ suhtes kohaldatava vähendatud aktsiisimääraga

Komisjon kaebab Kreeka Euroopa Liidu Kohtusse, sest riik ei ole kohaldanud kahe konkreetse alkohoolse joogi „Tsipouro“ ja „Tsikoudià“ puhul tavapärast aktsiisimäära. ELi õiguse kohaselt tuleks kohaldada sama aktsiisimäära kõikide etüülalkoholiga tehtud alkohoolsete jookide suhtes, kui ei kohaldata vabastusi või erandeid. Kuigi Kreekal ei ole Tsipouro ja Tsikoudià jaoks erandit, kohaldab ta praegu Tsipouro ja Tsikoudià tootmise suhtes vähendatud aktsiisimäära (50%) ning oluliselt vähendatud aktsiisimäära (umbes 6%), kui sama toodet toodavad väiketootjad, niinimetatud juhuslikud destilleerijad. Nende vähendatud määrade kohaldamisega rikub Kreeka ELi eeskirju, sest ta annab eelise oma riigis toodetud alkohoolsetele jookidele. See on vastuolus põhimõttega, et riigisisese maksustamisega on keelatud kaudselt kaitsta omamaiseid tooteid või kohaldada teiste liikmesriikide sarnaste toodete suhtes kõrgemat maksumäära kui omamaiste suhtes. Ehkki väiksed destilleerijad võivad teatavatel tingimustel vähendatud aktsiisimäärast kasu saada, ei tohi see olla vähem kui 50% tavapärasest riiklikust määrast. Oluliselt vähendatud määra kohaldamisel ei täida Kreeka juhuslike destilleerijate kava neid tingimusi. Lisateabe saamiseks vt pressiteate täistekst.

 

Põhjendatud arvamus

Maksundus: komisjon kutsub HISPAANIAT üles tagama, et tema eeskirjad välisomandis olevate varade kohta oleksid proportsionaalsed

Euroopa Komisjon saatis täna Hispaaniale põhjendatud arvamuse, milles palutakse tal muuta eeskirju teiste ELi liikmesriikide või Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) välisomandis olevate varade kohta („Modelo 720“). Kuigi komisjon on seisukohal, et Hispaanial on õigus nõuda, et maksumaksjad esitaksid ametiasutustele teavet teatavate välismaal hoitavate varade kohta, on trahvid selle nõude täitmata jätmise korral ebaproportsionaalsed. Kuna trahvid on palju suuremad kui pelgalt riigisiseses olukorras kohaldatavad, võivad ettevõtjad ja eraisikud hoiduda eeskirjade tõttu piiriülesest investeerimisest või liikumisest ühtsel turul. Sellised sätted on seega diskrimineerivad ja vastuolus ELi põhivabadustega. Kui rahuldavat vastust ei esitata kahe kuu jooksul, võib komisjon kaevata Hispaania ametiasutused Euroopa Liidu Kohtusse.

MEMO/17/234

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar