Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Teabeleht

Rikkumisvastaste meetmete pakett. 1. osa: peamised otsused juulis

Brüssel, 13. juuli 2017

Ülevaade poliitikavaldkondade kaupa

Rikkumismenetlusi käsitlevate igakuiste otsustega rakendab Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) õiguslikke meetmeid nende liikmesriikide suhtes, kes ei ole täitnud ELi õigusest tulenevaid kohustusi. Need otsused hõlmavad mitmesuguseid sektoreid ja ELi poliitikavaldkondi ning nende eesmärk on tagada ELi õigusaktide nõuetekohane kohaldamine, mis vastab kodanike ja äriühingute huvidele.

Komisjoni poolt vastu võetud peamised otsused on esitatud allpool poliitikavaldkondade kaupa. Samuti sulgeb komisjon 122 juhtumit, mis on asjaomaste liikmesriikidega lahendatud, ilma et komisjon peaks võtma edasisi meetmeid.

Lisaks sellele otsustas komisjon täna saata mitu märgukirja. Üksikasjalik teave on esitatud 2. osas: MEMO/17/1936.

Lisateabe saamiseks rikkumismenetluse kohta vt MEMO/12/12. Täpsemat teavet kõigi tehtud otsuste kohta saab rikkumisotsuste registrist.

1. Põllumajandus ja maaelu areng

(Lisateave: Daniel Rosario - tel +32 22956185, Clémence Robin – tel +32 22952509)

Põhjendatud arvamused:

Komisjon kutsub KÜPROST, ITAALIAT ja ÜHENDKUNINGRIIKI võtma üle meetmed seoses teatavate piimatoodete turustamisnõuetega

Komisjon otsustas saata Küprosele, Itaaliale ja Ühendkuningriigile põhjendatud arvamuse, kuna nad on jätnud komisjonile teatamata meetmetest teatavate piimatoodete (kaseiinide ja kaseinaatide) turustamisnõuete (direktiiv (EL) 2015/2203) ülevõtmiseks siseriiklikku õigusesse. Direktiivis sätestatud märgistamisnõuete eesmärk on tagada tervise kõrgetasemeline kaitse, viia toitu käsitlevad ELi õigusaktid kooskõlla rahvusvaheliste standarditega ja hõlbustada toidukäitlejate jaoks nende toodete vaba liikumist. Liikmesriigid pidid nimetatud direktiivi riiklikku õigusesse üle võtma ja komisjoni vastavatest meetmetest teavitama hiljemalt 22. detsembril 2016. Piimas leiduvaid kaseiine on võimalik kasutada eraldi ainena väga mitmes valdkonnas kui sideainet ning seda kasutatakse väga erineval otstarbel: kaseiin on üks olulisemaid juustu koostisaineid, aga ka toidu lisaaine. Kaseinaatidel on olulised toiteomadused: nad sisaldavad kõiki asendamatuid aminohappeid ning neid kasutatakse eelkõige juustuvalmistamisel, valgulisandites ja kohvikoorepulbris. Komisjoni nõuded esitati põhjendatud arvamuse vormis, millele eelnesid märgukirjad, mille komisjon saatis 2017. aasta jaanuaris. Liikmesriikidel on oma kohustuste täitmiseks aega kaks kuud. Vastasel juhul võib komisjon otsustada kaevata nad Euroopa Liidu Kohtusse.

 

2. Konkurents

(Lisateave: Ricardo Cardoso - tel +32 22980100, Yizhou Ren – tel +32 22994889)

Põhjendatud arvamused:

Komisjon nõuab, et BULGAARIA, KÜPROS, TŠEHHI VABARIIK, KREEKA, LÄTI, MALTA ja PORTUGAL rakendaksid konkurentsieeskirjade rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist käsitlevat direktiivi

Euroopa Komisjon on esitanud Bulgaariale, Küprosele, Tšehhi Vabariigile, Kreekale, Lätile, Maltale ja Portugalile nõudmise rakendada täielikult direktiivi konkurentsieeskirjade rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise kohta (direktiiv 2014/104/EL). See direktiiv võimaldab kodanikel ja ettevõtjatel nõuda kahju hüvitamist, kui nende suhtes on kartellikokkulepetega või turgu valitseva seisundi kuritarvitamisega rikutud ELi konkurentsieeskirju. Muuhulgas hõlbustab see kannatanute juurdepääsu tõenditele, mida nad vajavad kantud kahju tõendamiseks, ja annab neile rohkem aega nõuete esitamiseks. Seega on konkurentsieeskirjade rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist käsitleval direktiivil oluline roll ELi konkurentsiõiguse normide täitmise tagamisel. Liikmesriigid pidid selle siseriiklikkusse õigusesse üle võtma 27. detsembriks 2016. Täna saadab komisjon põhjendatud arvamuse Bulgaariale, Küprosele, Tšehhi Vabariigile, Kreekale, Lätile, Maltale ja Portugalile, kuna nad on jätnud komisjonile teatamata siseriiklikest ülevõtmismeetmetest. Nendel seitsmel liikmesriigil on nüüd kaks kuud aega, et komisjonile teatada, milliseid meetmeid nad on direktiivi rakendamiseks võtnud. Rahuldava vastuse puudumisel võib komisjon otsustada kaevata nad Euroopa Liidu Kohtusse.

 

3. Majandus- ja rahandusküsimused

(Lisateave: Vanessa Mock – tel +32 22956194, Barbara Ochotnicka – tel +32 22913754)

Pöördumine Euroopa Liidu Kohtusse

Komisjon kaebab SLOVEENIA Euroopa Liidu Kohtusse seoses eelarve-eekirjade ülevõtmisega

Euroopa Komisjon on otsustanud kaevata Sloveenia Euroopa Liidu Kohtusse, kuna ta on jätnud teatamata ülevõtmismeetmetest seoses direktiiviga, millega kehtestatakse nõuded liikmesriikide eelarvete kohta. Liikmesriikide eelarveraamistiku nõudeid käsitlevas direktiivis (nõukogu direktiiv 2011/85/EL) on sätestatud, et liikmesriigid võtavad direktiivi sätted oma siseriiklikku õigusesse üle 31. detsembriks 2013 ja et nad edastavad asjaomaste siseriiklike õigusaktide teksti komisjonile. Seni on Sloveenia esitanud selliste meetmete kohta ainult osalise teatise. Seetõttu otsustas komisjon täna kaevata Sloveenia Euroopa Liidu kohtusse, kuna ta ei ole esitanud täielikku teatist oma ülevõtmismeetmete kohta. Direktiiv 2011/85/EL kuulub kuue seadusandliku akti paketti, mis võeti 2011. aastal vastu ELi majanduse juhtimise tugevdamiseks. Selle eesmärk on tagada, et liikmesriigid ajavad vastutustundlikku eelarvepoliitikat, ja nende fiskaalpoliitikat kindlustada. Selleks on direktiiviga nõutud, et liikmesriigid võtaksid mitmeid meetmeid, nagu usaldusväärsete ja üksikasjalike eelarve-andmete õigeaegne avaldamine, arvudes väljendatud siseriiklike eelarve-eeskirjade kasutuselevõtmine, keskpika perioodi eelarveplaneerimise tõhustamine ning makromajandus- ja eelarveprognooside usaldusväärsuse ja läbipaistvuse suurendamine. Lisateabe saamiseks vt pressiteate täistekst.

 

4. Digitaalne ühtne turg

(Lisateave: Nathalie Vandystadt - tel +32 22967083, Johannes Bahrke (+32 229 58615)

Euroopa Liidu Kohtule esitatud kaebused

Kiire elektroonilise side võrkude kasutuselevõtukulude vähendamine: komisjon otsustab kaevata Euroopa Liidu Kohtusse kolm liikmesriiki

Täna võttis Euroopa Komisjon vastu otsuse kaevata Euroopa Liidu Kohtusse Belgia, Horvaatia ja Slovakkia, kuna nad on viivitanud kiire elektroonilise side võrkude kasutuselevõtukulude vähendamise direktiivi (direktiiv 2014/61/EL) ülevõtmisega. Liikmesriigid pidid direktiivi oma siseriiklikku õigusse üle võtma 1. jaanuariks 2016. Komisjon kutsub kohut määrama nendele kolmele liikmesriigile igapäevase karistusmakse, mida tuleb maksta alates otsuse teatavakstegemise kuupäevast kuni direktiivi ülevõtva siseriikliku õigusakti jõustumiseni. Rikkumismenetlusi Belgia, Horvaatia ja Slovakkia suhtes alustati 2016. aasta märtsis ning põhjendatud arvamus menetluste raames saadeti 2016. aasta septembris. Pärast seda ei ole nimetatud liikmesriigid komisjoni veel teavitanud kõigi direktiivi ülevõtmiseks vajalike meetmete vastuvõtmisest. Seoses Horvaatiaga on komisjon vahepeal saanud kinnituse selle kohta, et ülevõtmise viimane veel puuduv akt võetakse ametlikult vastu sel reedel. Kiire elektroonilise side võrkude kasutuselevõtukulude vähendamise direktiiv võimaldab kuni 30 % suurust kokkuhoidu kiire interneti kasutuselevõtul. See hõlmab selliseid norme nagu kommunaalettevõtjate olemasoleva füüsilise taristu taaskasutamine kiire internetiühenduse jaoks. Samuti hõlmab direktiiv ehitustööde koordineerimist eri valdkondades, nagu telekommunikatsioonisektor, energeetika, heitvesi, transport ja muud taristusektorid. Nende meetmetega luuakse tingimused uue füüsilise taristu tõhusamaks kasutuselevõtmiseks, et vähendada võrkude kasutuselevõtukulusid. Tsiviilehitustööle, nt teede üleskaevamine kiire lairibaühenduse jaoks vajaliku kaabli paigaldamiseks, kulub kuni 80 % lairibavõrkude kasutuselevõtu kuludest. Direktiiv võeti vastu selleks, et anda rohkematele inimestele ELis juurdepääs kiirele internetiühendusele. Samuti direktiivi rakendamine ülimalt oluline ELi digitaalse ühtse turu väljakujundamise ja ühenduvuse suurendamise seisukohast. Lisateabe saamiseks vt pressiteate täistekst.

 

5. Tööhõive, sotsiaalküsimused ja sotsiaalne kaasatus

(Lisateave: Christian Wigand - tel +32 22962253, Sara Soumillion – tel +32 22967094)

Euroopa Liidu Kohtule esitatud kaebused

Komisjon kaebab kohtusse HORVAATIA, kuna ta on jätnud komisjonile teatamata meetmetest, mille ta on võtnud töötajate lähetamise direktiivi jõustavate ELi õigusnormide ülevõtmiseks siseriiklikku õigusesse

Euroopa Komisjon kaebab Euroopa Liidu Kohtusse Horvaatia, kes on peaaegu aasta pärast ülevõtmistähtpäeva möödumist jätnud teatamata meetmetest töötajate lähetamise direktiivi jõustamist käsitleva ELi õigusakti (direktiiv 2014/67/EL) ülevõtmiseks siseriiklikku õigusesse. Direktiiv 2014/67/EL, mida nimetatakse ka jõustamisdirektiiviks, tagab peamised vahendid selleks, et võidelda töötajate lähetamist käsitlevate ELi normide kuritarvitamise ja nendest kõrvalehoidumisega ning parandada liikmesriiki de vahel sel eesmärgil tehtavat koostööd ja toimuvat teabevahetust. Seega on jõustamisdirektiivi täpne ja õigeaegne ülevõtmine väga oluline selleks, et võidelda töötajate lähetamise valdkonnas esinevate rikkumiste ja kuritarvitustega ning kaitsta seeläbi kõigi liikmesriikide, ettevõtjate ja töötajate huvisid. Jõustamisdirektiiv tuli siseriiklikku õigusesse üle võtta hiljemalt 18. juuliks 2016. Kõik liikmesriigid, välja arvatud Horvaatia, on komisjonile ülevõtmismeetmed edastanud. Selle alusel hindab komisjon jõustamisdirektiivi nõuetekohast rakendamist. Hoolimata sellest, et komisjon saatis Horvaatiale 2016. aasta septembris märgukirja ja 2017. aasta veebruaris põhjendatud arvamuse palvega teatada ülevõtmismeetmetest, ei ole Horvaatia ametiasutused seda veel teinud. Seega taotleb komisjon Euroopa Liidu Kohtult Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise lepingu) artikli 260 lõikes 3 sätestatud menetluse alusel Horvaatiale iga päeva kohta arvestatavat karistusmakset seni, kuni direktiiv on täielikult siseriiklikku õigusesse üle võetud. Komisjon keskendub esmajärjekorras neile liikmesriikidele, kes jätavad ülevõtmismeetmetest teatamata. Meetmetest teatamine on komisjoni jaoks otsustava tähtsusega ka seetõttu, et see võimaldab tal hinnata ülevõtmismeetmete vastavust ja seega tagada jõustamisdirektiivi korrektne ja ühetaoline kohaldamine. Lisateabe saamiseks vt pressiteate täistekst.

 

6. Energeetika

(Lisateave: Anna-Kaisa Itkonen - tel +32 22956186, Nicole Bockstaller – tel +32 22952589)

Põhjendatud arvamused:

Tuumaenergia: komisjon nõuab, et AUSTRIA, HORVAATIA, TŠEHHI VABARIIK, ITAALIA ja PORTUGAL järgiksid täielikult radioaktiivsete jäätmete direktiivi

Komisjon nõuab, et Austria, Horvaatia, Tšehhi Vabariik, Itaalia ja Portugal tagaksid täieliku kooskõlas radioaktiivsete jäätmete direktiiviga (nõukogu direktiiv 2011/70/Euratom) ja ennekõike teavitaksid komisjoni oma riiklikest programmidest, mis käsitlevad kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemist. Direktiiviga luuakse raamistik kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundlikuks ja ohutuks käitlemiseks, et vältida tarbetu koormuse tekitamist tulevastele põlvkondadele. Direktiiviga on nõutud, et liikmesriigid kehtestaksid kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise asjakohase riikliku korra ohutuse kõrge taseme tagamiseks. Selle eesmärk on kaitsta töötajaid ja muud elanikkonda ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest. Radioaktiivsed jäätmed tekivad elektrienergia tootmisel tuumaelektrijaamades, aga ka sellistes valdkondades, kus radioaktiivseid aineid ei kasutata elektri tootmiseks, nagu meditsiin, teaduslik töö, tööstus ja põllumajandus. See tähendab, et radioaktiivseid jäätmeid tekib kõigis ELi riikides. Liikmesriigid pidid oma riiklikest programmidest teatama 23. augustiks 2015. Nimetatud liikmesriikidel on oma kohustuste täitmiseks aega kaks kuud. Vastasel juhul võib komisjon otsustada kaevata nad Euroopa Liidu Kohtusse.

 

7. Keskkond

(Lisateave: Enrico Brivio – tel +32 22956172, Iris Petsa – tel +32 22993321)

Pöördumine Euroopa Liidu Kohtusse

Komisjon kutsub üles lõpetama viivitamatult raietegevus Białowieża metsas POOLAS

Euroopa Komisjon on otsustanud kaevata Poola Euroopa Liidu Kohtusse, kuna ta on suurendanud raietegevust Białowieża metsas, mis on Natura 2000 võrgustikku kuuluv kaitseala. Kuna ulatuslikku raietegevust on juba alustatud, taotleb komisjon kohtult ka ajutiste meetmete kohaldamist, et kohustada Poolat raiet viivitamatult lõpetama. 25. märtsil 2016 võtsid Poola ametiasutused vastu otsuse, millega anti luba raietegevuse kolmekordistamiseks Białowieża metsa piirkonnas, samuti metsalangetuseks sellistel aladel, kus seni oli välistatud mistahes sekkumine. Need meetmed, mis hõlmavad sajanditevanuste puude langetamist, kujutavad endast tõsist ohtu Natura 2000 ala terviklikkusele. Sellel Natura 2000 alal kaitstakse liike ja elukeskkondi, mille jaoks on vajalik põlismets (sealhulgas lagupuidu olemasolu). Mõnede jaoks neist liikidest on Białowieża mets kõige olulisem või viimane säilinud elupaik Poolas. Olemasolevast tõendusmaterjalist nähtub, et nimetatud meetmed ei ole kooskõlas ala kaitse-eesmärkidega ja et need on ulatuslikumad kui metsa säästva kasutamise seisukohast vajalik. Lisaks ei viidud enne otsuse langetamist läbi asjakohast hindamist seoses meetmete mõjuga Natura 2000 alale. 2017. aasta aprillis esitas komisjon Poolale põhjendatud arvamuse, milles kutsus liikmesriiki üles suuremahulisest raietegevusest loobuma ja andis Poolale selleks aega ühe kuu. Sellest hoolimata on Poola asunud oma kava ellu viima. Lisateabe saamiseks vt pressiteate täistekst.

 

Põhjendatud arvamused:

Plastkotid: Komisjon kutsub HISPAANIAT võtma vastu ELi õigusnormid õhukeste plastkandekottide kohta

Euroopa Komisjon nõuab, et Hispaania võtaks oma siseriiklikku õigusesse täielikult üle jäätmeid käsitlevad ELi õigusaktid. Selleks et võidelda ressursside raiskamise ja prügistamise vastu, pidid ELi valitsused rakendama 27. novembriks 2016 meetmed, millega vähendatakse õhukeste plastkandekottide tarbimist, nagu on nõutud direktiivis õhukeste plastkandekottide kohta (direktiiv (EL) 2015/720). Riikide valitsused saavad valida mitmete meetmete hulgast, et saavutada ühiselt kokku lepitud eesmärgid. Meetmeteks võivad muu hulgas olla majanduslikud vahendid, näiteks õhukeste plastkandekottide muutmine tasuliseks. Teine variant on riiklikud vähendamiseesmärgid: liikmesriigid peavad tagama, et 2019. aasta lõpuks tarbib üks inimene selliseid kotte aastas kõige enam 90 tükki. 2025. aasta ei tohiks see arv ületada 40 kotti inimese kohta. Mõlemad variandid on võimalik kasutusele võtta kas kohustuslike meetmetena või siis majandussektoritega sõlmitavate kokkulepete alusel. On võimalik ka kotid keelata, kui see keeld ei lähe kaugemale direktiiviga kehtestatud piirangutest, mille eesmärk on säilitada kaupade vaba liikumine Euroopa ühtsel turul. Komisjon kontrollib esmajärjekorras, kas liikmesriigid on täitnud kohustuse see direktiiv üle võtta. Pärast põhjendatud arvamuse kättesaamist on Hispaanial kohustuste täitmiseks aega kaks kuud. Pärast seda võib komisjon otsustada pöörduda Euroopa Liidu Kohtusse.

Jäätmed: komisjon saadab viimase hoiatuse HISPAANIALE, kes on jätnud koostamata ja läbi vaatamata mitme regiooni jäätmekavad

Euroopa Komisjon nõuab Hispaanialt, et ta koostaks kogu riigi territooriumi hõlmavad jäätmekavad kooskõlas jäätmeid käsitlevate ELi õigusnormide (direktiiv 2008/98/EÜ) ja ringmajanduse eesmärkidega. Jäätmekavad on peamine vahend selleks, et vähendada jäätmete tekke ja käitlemise negatiivset mõju inimeste tervisele ja keskkonnale ning parandada ressursitõhusust. Liikmesriigid peavad vähemalt iga kuue aasta järel oma jäätmekavasid hindama ja neid vajaduse korral täiendama. Võttes arvesse nende kavade olulisust, on komisjon algatanud rikkumismenetluse seitsme liikmeriigi, sealhulgas Hispaania vastu. Hispaania riiklik jäätmekava vaadati 2015. aastal üle eesmärgiga kohandada see jäätmete raamdirektiiviga sätestatud uutele nõuetele. Ent kuna jäätmekäitluse valdkonnas kuulub esmane pädevus regioonidele (autonoomsetele piirkondadele ja linnadele), peavad nad vastavalt Hispaania õigusnormidele vastu võtma omaenese jäätmekavad. Kuna mõned regioonid ei olnud asjakohast jäätmekava vastu võtnud, saatis komisjon 2016. aasta novembris Hispaaniale märgukirja, kutsudes teda üles võtma vastu vajalikud jäätmeid käsitlevad dokumendid. Siiani on endiselt puudu järgmiste autonoomsete piirkondade jäätmekavad: Baleaarid, Kanaari saared, Marid ja Ceuta autonoomne linn. Lisaks sellele peaksid Aragoni autonoomne piirkond ja Kataloonia autonoomne piirkond oma jäätmekavad läbi vaatama, kuna need võeti vastu rohkem kui kuus aastat tagasi. Seepärast saadab komisjon Hispaaniale põhjendatud arvamuse. Kui Hispaania ei võta meetmeid kahe kuu jooksul, võib komisjon pöörduda Euroopa Liidu Kohtusse.

 

8. Finantsstabiilsus, finantsteenused ja kapitaliturgude liit

(Lisateave: Vanessa Mock – tel +32 22956194, Letizia Lupini - tel +32 22951958)

Euroopa Liidu Kohtule esitatud kaebused

Komisjon kaebab kohtusse HORVAATIA, kuna ta on jätnud muutmata energeetikaettevõtte INA-Industrija Nafte, d.d. erastamist käsitleva seaduse

Euroopa Komisjon on otsustanud kaevata Euroopa Liidu Kohtusse HORVAATIA, kuna ta on jätnud ELi õigusnormidega vastavusse viimata 2002. aasta seaduse ettevõtte INA-Industrija Nafte d.d. erastamise kohta (edaspidi „INA seadus“). INA-Industrija Nafte d.d. on Horvaatia peamine energiaettevõte, mis kuulub osaliselt Horvaatia valitsusele. INA seadus annab riigile ettevõttes erivolitused, sealhulgas vetoõiguse INA otsuste üle teatavat künnist ületava aktsiate või varade müügi kohta. Samuti võib valitsus keelduda lubamast olulisi juhtimisotsuseid, nagu muutused ettevõtte tegevuses, kasutusõiguste ja lubade kasutamine ning selle registrijärgne asukoht. Asjaolu, et Horvaatia valitsus võib keelduda lubamast olulisi otsuseid, mis oleksid ettevõtte huvides, mõjutada negatiivselt ettevõtte aktsiaid ja vähendada INA-Industrija Nafte d.d. atraktiivsust investorite jaoks. Komisjon on seisukohal, et INA seadusega riigile antud erivolitused piiravad põhjendamatult kapitali vaba liikumist ja asutamisvabadust. Ta möönab, et energiavarustuse kindluse kaitse on üldist huvi pakkuv ja õiguspärane eesmärk, mida jagab ka EL ning mis võiks õigustada ELi toimimise lepingus loetletud vabaduste piiramist. Ent piirangud peavad olema proportsionaalsed. Praegusel juhul annab INA seadus Horvaatia riigile volituse keelduda lubamast olulisi ettevõttega seotud otsuseid, ilma et nad peaksid oma vetot põhjendama võimalike ohtudega varustuskindlusele või muudele riikliku poliitika valdkondadele või siis avaliku korra huvidega. Komisjon on seisukohal, et see tingimusteta vetoõigus läheb kaugemale varustuskindluse kaitsmiseks vajalikust ja on seega ebaproportsionaalne. Hoolimata tänasest otsusest on komisjon endiselt valmis tunnustama Horvaatia ametiasutuste jõupingutusi juhtumi lahendamiseks. Lisateabe saamiseks vt pressiteate täistekst.

Komisjon kaebab HISPAANIA kohtusse, kuna ta on jätnud rakendamata rikkumisest teatamist käsitlevad õigusnormid

Komisjon otsustas täna kaevata Euroopa Liidu Kohtusse Hispaania, kuna riik on jätnud teatamata meetmetest, millega rakendatakse ELi õigusnorme rikkumisest teatamise kohta. 2015. aastal võttis komisjon vastu rakendusdirektiivi (komisjoni rakendusdirektiiv (EL) 2015/2302, nn rikkumisest teatamise direktiiv), mis käsitles pädevate asutuste teavitamist turukuritarvituse määruse tegelikust või võimalikust rikkumisest. See direktiiv on osa turukuritarvitusvastastest eeskirjadest ja sellega nõutakse, et liikmesriigid võtaksid kasutusele tõhusad mehhanismid, mis võimaldavad teatada turukuritarvituse määruse rikkumistest. See sisaldab sätteid nende isikute kaitseks, kes sellistest rikkumistest teatavad, ja täpsustab menetlused rikkumisest teatajate ja teatatud isikute kaitsmiseks. Samuti on selgitatud rikkumisteadetele järelmeetmete võtmist ja isikuandmete kaitset. Liikmesriigid pidid need õigusnormid siseriiklikku õigusse üle võtma 3. juuliks 2016. Kuna mitu liikmesriiki, sealhulgas Hispaania, ei pidanud sellest algsest tähtpäevast kinni, paluti neil 2016. aasta septembris võtta meetmed, et tagada täielik kooskõla uute rikkumisest teatamise eeskirjadega. Pärast seda ei ole komisjonile teatatud õigusnormide täielikust ülevõtmisest siseriiklikku õigusesse. Seega kaebab ta Hispaania Euroopa Liidu Kohtusse. Lisateabe saamiseks vt pressiteate täistekst.http://eur-lex.europa.eu/legal-content/et/TXT/?uri=CELEX%3A32015L2392

 

Märgukirjad ja põhjendatud arvamused:

Finantsteenused: Komisjon nõuab, et HORVAATIA, TŠEHHI VABARIIK, IIRIMAA ja MADALMAAD rakendaksid kindlustust käsitlevaid ELi õigusnorme

Komisjon otsustas saata Tšehhi Vabariigile, Iirimaale ja Madalmaadele põhjendatud arvamuse, milles nõutakse, et nad rakendaksid täielikult direktiivi Solventsus II (direktiiv 2009/138/EÜ) ja II koonddirektiivi (direktiiv 2014/51/EL). Nende direktiivide (mis asendavad 14 kindlustus- ja edasikindlustusdirektiivi, mille kohta kasutati varem nimetust „Solventsus I“) eesmärk on tagada kindlustusandjate rahanduslik usaldusväärsus finantsvaldkonnas keerulistel aegadel. Direktiive hakati täielikult kohaldama 1. jaanuaril 2016 ja nende siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtpäev oli 31. märts 2015. Ent Tšehhi Vabariik, Iirimaa ja Madalmaad ei teatanud komisjonile kõigist meetmetest, mis on vajalikud direktiivi normide täielikuks ülevõtmiseks nende õigusesse. Komisjoni nõuded esitati põhjendatud arvamuse vormis, millele eelnesid märgukirjad, mille komisjon saatis 2015. aasta mais. Komisjon on ka pärast liikmesriikide vastuste analüüsimist seisukohal, et nad ei ole eelnimetatud direktiive veel täielikult üle võtnud. Kui Tšehhi Vabariik, Iirimaa ja Madalmaad ei võta meetmeid kahe kuu jooksul, võib komisjon pöörduda Euroopa Liidu Kohtusse. Komisjon on otsustanud saata samal teemal märgukirjad ka Horvaatiale, milles nõutakse, et tema riiklikud ametiasutused võtaksid siseriiklikku õigusesse täielikult üle direktiivi Solventsus II (direktiiv 2009/138/EÜ) ja II koonddirektiivi (direktiiv 2014/51/EL). Kui Horvaatia ei võta meetmeid järgmise kahe kuu jooksul, siis võib komisjon saata talle põhjendatud arvamuse.

 

9. Siseturg, tööstus, ettevõtlus ja VKEd

(Lisateave: Lucia Caudet – tel: +32 229 56182, Mirna Talko – tel: +32 229 87278)

Pöördumine Euroopa Liidu Kohtusse

Teenused: komisjon kaebab BELGIA Euroopa Liidu Kohtusse raamatupidajatele kehtestatud piirangute pärast

Euroopa Komisjon on otsustanud kaevata Belgia Euroopa Liidu Kohtusse põhjusel, et Belgia kehtestatud piirangud raamatupidajatele, kes pakuvad teenuseid seotud valdkondades, on vastuolus teenuste direktiiviga (direktiiv 2006/123/EÜ). Belgia õigusaktide kohaselt ei tohi raamatupidaja osutada kinnisvara- või kindlustusmaakleri teenuseid ega tegeleda finantstegevusega. Komisjon leiab, et selline keeld ei ole kooskõlas teenuste direktiiviga (artikkel 25 - multidistsiplinaarne tegevus) ning et sõltumatuse, erapooletuse ja kutse-eetika tagamiseks on vähem piiravaid võimalusi. Varem on komisjon väljendanud oma muret põhjendatud arvamuses novembris 2016, paludes Belgial ELi õiguse rikkumine lõpetada. Kuna Belgia ametiasutused jäid oma seisukoha juurde, otsustas komisjon kaevata Belgia Euroopa Liidu Kohtusse. Lisateabe saamiseks vt pressiteate täistekst.

 

Märgukirjad:

Autode heitkogused: komisjon nõuab viielt liikmesriigilt täiendavaid õiguslikke selgitusi

Komisjon otsustas täna saata täiendavad märgukirjad Saksamaale,, Kreekale,, Luksemburgile, Hispaaniale ja Ühendkuningriigile, nõudes neilt täiendavat teavet sõiduki tüübikinnitusi käsitlevate ELi eeskirjade kohaldamise kohta (direktiiv 2007/46/EÜ). Komisjon hindas hoolikalt detsembris 2016 saadetud märgukirjadele saadud Saksamaa, Luksemburgi, Hispaania ja Ühendkuningriigi vastuseid ja üritab leida täiendavat selgust selles, miks nimetatud liikmesriigid ei kohaldanud ELi õigusega keelatud katkestusseadmeid kasutanud autotootja suhtes karistusi. Samuti nõuab komisjon täiendavat teavet Kreekalt seoses karistuste riikliku süsteemiga, mis on kehtestatud kooskõlas tüübikinnitust käsitlevate ELi õigusaktidega. Lisaks lõpetas komisjon täna menetluse Leedu suhtes, arvestades seda, et kehtestatud karistussüsteem on kooskõlas ELi õigusega.

 

Põhjendatud arvamused:

UNGARI: komisjon astub kõrgharidusseaduse rikkumismenetluses järgmise sammu

Täna otsustas Euroopa Komisjon saata Ungarile põhjendatud arvamuse 4. aprillil 2017 muudetud kõrgharidusseaduse vastavuse kohta ELi õigusega. Komisjon on otsustanud saata Ungarile põhjendatud arvamuse seetõttu, et muudetud seadus ei ole kooskõlas kõrgharidusasutuste vabadusega osutada teenuseid ja alustada tegevust kõikjal ELis. Lisaks ei tagane komisjon seisukohast, et uus seadus on vastuolus Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud õigusega akadeemilisele vabadusele, haridusele ja ettevõtlusvabadusele ning rahvusvahelisest kaubandusõigusest tulenevate liidu õiguslike kohustustega. Komisjon on hoolega analüüsinud 27. aprilli märgukirjale saabunud Ungari vastust ja toetab põhjaliku õigusliku hindamise ja kolleegiumi 12. aprilli ja 26. aprilli 2017. aasta arutelude järeldusi, mille tulemusena algatati rikkumismenetlus. Ungaril on nüüd üks kuu aega, et komisjonile teatada, milliseid meetmeid ta on olukorra parandamiseks võtnud. Vastasel juhul võib komisjon otsustada anda juhtumi lahendamiseks Euroopa Liidu Kohtule. Lisateabe saamiseks vt pressiteate täistekst.

Jaemüük: komisjon nõuab, et UNGARI kõrvaldaks jaemüüjatele kehtestatud piirangud

Täna otsustas komisjon saata Ungarile põhjendatud arvamuse, nõudes jaekaubandussektoris tegutsevatele kahjumlikele ettevõtetele kehtestatud piirangute kõrvaldamist. Ungari õigusaktide kohaselt on kiire käibega kaupu müüvatel jaemüüjatel keelatud Ungaris tegevust jätkata, kui kahel järjestikusel majandusaastal on jäädud kahjumisse. Komisjon leiab, et selline meede on vastuolus asutamisvabaduse ja mittediskrimineerimise põhimõtetega (ELi toimimise lepingu artikkel 49) ja kapitali vaba liikumise põhimõttega (ELi toimimise lepingu artikkel 63) ning see ei ole põhjendatav üldise huviga. Ungaril on nüüd kaks kuud aega, et komisjonile teatada, milliseid meetmeid ta on olukorra parandamiseks võtnud. Vastasel juhul võib komisjon otsustada anda juhtumi lahendamiseks Euroopa Liidu Kohtule.

Kaupade vaba liikumine: komisjon kutsub HISPAANIAT tagama toidulisandite vaba liikumise

Komisjon otsustas täna saata põhjendatud arvamuse Hispaaniale, nõudes toidulisandite turustamist mõjutavate diskrimineerivate tavade peatamist. Hispaania õigusaktide kohaselt peavad Hispaanias asuvad ettevõtted toidulisandi esmakordsel turulelaskmisel teavitama kohalikke ametiasutusi, kuid mujalt ELi riikidest pärit ettevõtetel tuleb selleks saada luba Hispaania toiduohutuse ja toitumise ametilt (AECOSAN), millega kaasnevad suuremad kulud. Seepärast leiab komisjon, et Hispaania nõuded piiravad kaupade vaba liikumist (ELi toimimise lepingu artikkel 34), sest diskrimineerivad mujal ELi riikides asuvaid ettevõtteid. Hispaanial on nüüd kaks kuud aega, et komisjonile teatada, milliseid meetmeid ta on olukorra parandamiseks võtnud. Vastasel juhul võib komisjon otsustada anda juhtumi lahendamiseks Euroopa Liidu Kohtule.

Raadioseadmed: komisjon nõuab, et kolm liikmesriiki võtaksid oma siseriiklikku õigusse üle raadioseadmeid käsitlevad õigusnormid

Komisjon otsustas täna saata Küprosele, Kreekale ja Ühendkuningriigile põhjendatud arvamused, milles nõutakse neilt raadioseadmeid käsitleva direktiivi (direktiiv 2014/53/EL) ülevõtmist. Selle direktiiviga on kehtestatud põhilised tervise- ja ohutusnõuded, aga ka elektromagnetilist ühilduvust ja raadiospektri tõhusat kasutust käsitlevad nõuded ning ette nähtud alus hädaabikõnede ja ühilduvuse täiendavaks reguleerimiseks ning eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse tagamiseks. Samuti on direktiiviga ette nähtud menetlused ja nõuded, mida tuleb kohaldada ja täita enne raadioseadme ELi siseturule lubamist, ning tõhustatud turujärelevalve. Liikmesriigid pidid võtma direktiivi oma õigusesse üle 12. juuniks 2016. Kreeka ja Ühendkuningriik ei ole veel komisjonile teatanud direktiivi siseriiklikku õigusse ülevõtmisest ning Küpros on teatanud üksnes osalisest ülevõtmisest. Nimetatud kolmel liikmesriigil on nüüd kaks kuud aega, et komisjonile teatada direktiivi täielikust ülevõtmisest. Vastasel juhul võib komisjon otsustada kaevata ta Euroopa Liidu Kohtusse.

 

10. Õigus- ja tarbijaküsimused ning sooline võrdõiguslikkus

(Lisateave: Christian Wigand - tel +32 229 62253, Melanie Voin – tel +32 22958659)

Märgukiri:

UNGARI: komisjon algatab rikkumismenetluse seoses välisriikide rahastatavaid vabaühendusi käsitleva seadusega

Täna otsustas Euroopa Komisjon saata märgukirja Ungarile seoses uue seadusega välisriikide rahastatavate vabaühenduste kohta, mis võeti vastu 13. juunil. Ungari seadusega kehtestatakse uued nõuded teatavatele vabaühenduste kategooriatele: kui nende välisriikidest saadavate rahastamisvahendite summa ületab 7,2 miljonit forinti (umbkaudu 24 000 eurot), peavad nad end registreerima kui „välisriikidest toetust saavad organisatsioonid“, lisama vastava märke kõigile oma väljaannetele, veebisaitidele ja kogu pressimaterjalile ning esitama Ungari ametiasutustele konkreetse teabe välisriikidest saadud toetuse kohta. Kui nimetatud organisatsioonid uusi aruandlus- ja läbipaistvusnõudeid ei täida, võidakse neile määrata karistused. Euroopa Komisjon leidis, et see seadus ei ole kooskõlas ELi õigusega järgnevatel põhjustel: 1) Seadus rikub Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigusi, ennekõike õigust ühinemisvabadusele. Uus seadus võib vabaühendustel takistada rahaliste vahendite hankimist ja piirata nende võimalusi oma tööd teha. 2) Samuti kehtestatakse põhjendamatud ja ebaproportsionaalsed piirangud kapitali vabale liikumisele, nagu on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingus. Uued seadusega ettenähtud nõuded registreerimisele, aruandlusele ja reklaamile on diskrimineerivad ning on nimetatud organisatsioonide jaoks halduse ja maine seisukohast koormavad. Need meetmed võivad pärssida välisriikidest pärinevate rahaliste vahendite eraldamist ja teha nende vastuvõtmise asjaomaste vabaühenduste jaoks raskeks. 3) Samuti tekitab seadus kahtlusi seoses eraelu ja isikuandmete kaitse õiguse tagamisega. Selles ei ole sobilikus tasakaalus läbipaistvuse huvid ning annetajate ja annetuse saajate õigus kaitsta oma isikuandmeid. See on ennekõike seotud nõudega teatada Ungari ametiasutustele tehingute täpsed summad ja üksikasjalik teave annetajate kohta, mille ametiasutused seejärel avalikustavad. Seega on komisjon jõudnud järeldusele, et Ungari on jätnud täitmata oma kohustused, mis tulenevad ELi aluslepingutest ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartast. Seetõttu otsustas komisjon täna saata Ungarile märgukirja, millega antakse Ungari ametiasutustelevastamiseks üks kuu aega. Komisjon on valmis selle küsimuse lahendamisel Ungari ametiasutusi toetama ja abistama. Lisateabe saamiseks vt pressiteate täistekst.

 

11. Merendus ja kalandus

(Lisateave: Enrico Brivio – tel: +32 229 56172, Iris Petsa – tel: +32 229 93321)

Põhjendatud arvamused:

Mereruumi planeerimine: komisjon nõuab, et viis liikmesriiki teataksid riiklikest meetmetest, millega võetakse üle mereruumi planeerimise direktiiv

Euroopa Komisjon otsustas saata Bulgaariale, Horvaatiale, Küprosele, Soomele ja Kreekale põhjendatud arvamused, sest nad ei ole teatanud mereruumi planeerimise raamistiku loomist käsitlevate ELi õigusnormide täielikust ülevõtmisest (direktiiv 2014/89/EL). Liikmesriigid pidid direktiivi oma siseriiklikku õigusse üle võtma ja teavitama komisjoni vastavatest meetmetest 18. septembriks 2016. Konkurents mereruumi kasutamiseks taastuvenergia seadmete, kalanduse ja vesiviljeluse, turismi, toorme kaevandamise, meretranspordi ja muude kasutusvaldkondade pärast nõuab Euroopa mereruumi ühtsemat haldamist. Mereruumi planeerimine on piiride ja sektorite ülene, et tagada merel toimuva inimtegevuse tõhusus, ohutus ja säästvus ja täita keskkonnahoiu-, majanduslikud ja sotsiaalsed eesmärgid. Direktiivis on sätestatud ELi riikidele mereruumi planeerimiseks ühine lähenemine ja miinimumnõuded. Nimetatud liikmesriikidel on nüüd kohustuste täitmiseks aega kaks kuud, pärast seda võib komisjon otsustada pöörduda Euroopa Liidu Kohtusse.

 

12. Ränne, siseasjad ja kodakondsus

(Lisateave: Natasha Bertaud – tel: +32 229 67456; Tove Ernst – tel: +32 229 86764; Markus Lammert – tel: +32 229 58602)

 

Pöördumine Euroopa Liidu Kohtusse

Seaduslik ränne: komisjon kaebab BELGIA Euroopa Liidu Kohtusse, sest riik ei ole kehtestanud kolmandatest riikidest pärit töötajatele ühtseid norme

Euroopa Komisjon otsustas täna kaevata Euroopa Liidu Kohtusse Belgia, kes ei ole üle võtnud ühtse loa direktiivi (direktiiv 2011/98/EL). Seadusliku rände hõlbustamiseks on direktiiviga ette nähtud kolmandatest riikidest pärit töötajatele lihtsustatud menetlus ja ühised õigused. Belgia, kes ei suutnud ülevõtmise esialgset tähtaega (25. detsember 2013) täita, ei ole endiselt direktiivi täielikult rakendanud. Seepärast otsustas komisjon täna kaevata Belgia Euroopa Liidu Kohtusse. Liikmesriigid pidid direktiivi täielikult üle võtma 25. detsembriks 2013. Selleks kuupäevaks oli Belgia uued normid üle võtnud vaid osaliselt. Seepärast saatis komisjon Belgiale 2014. aasta märtsis märgukirja ning 2015. aasta aprillis põhjendatud arvamuse. Novembris 2015 otsustas komisjon kaevata Belgia Euroopa Liidu Kohtusse. Kohtusse pöördumine peatati aprillis 2016 pärast seda, kui Belgia ametiasutused esitasid täiendavat teavet. Samas ei ole Belgia ka praeguseks komisjoni teavitanud direktiivi täielikust ülevõtmisest siseriiklikku õigusesse. Seepärast on komisjon otsustanud uuesti anda juhtumi lahendamiseks Euroopa Liidu Kohtule. Komisjon kaebab Belgia Euroopa Liidu Kohtusse ja teeb ettepaneku määrata talle 70 828 euro ja 80 sendi suurune igapäevane karistusmakse. Karistusmakse arvutamisel võeti arvesse rikkumise raskust, kestust ja liikmesriigi maksevõimet kajastavat hoiatavat mõju. Lisateabe saamiseks vt pressiteate täistekst.

 

Põhjendatud arvamused ja lõpetatud juhtumid

Seaduslik ränne: komisjon nõuab, et BELGIA, HORVAATIA, SOOME ja ROOTSI tagaksid hooajatöötajate direktiivi täieliku rakendamise, ja lõpetab menetlused EESTI, LUKSEMBURGI ja RUMEENIA suhtes

Komisjon pöörab täna tähelepanu hooajatöötajate direktiivi ülevõtmisel esinevatele puudustele (direktiiv 2014/36/EL). Hooajatöötajate direktiivis, mis võeti vastu 26. veebruaril 2014, on kindlaks määratud kolmandate riikide kodanike hooajatöötajatena riiki sisenemise ja seal viibimise tingimused ja nende õigused. Liikmesriigid pidid võtma direktiivi oma õigusesse üle 30. septembriks 2016. Euroopa Komisjon saatis täna põhjendatud arvamused Horvaatiale ja Soomele, kuna nad ei ole teatanud riiklikest meetmetest, mis on võetud kolmandate riikide kodanike hooajatöötajatena riiki sisenemise ja seal viibimise tingimusi käsitleva direktiivi ülevõtmiseks. Samuti saatis komisjon põhjendatud arvamused Belgiale ja Rootsile, sest nad on vaid osaliselt teatanud meetmetest, mis on võetud direktiivi ülevõtmiseks. 24. novembril 2016 saatis komisjon märgukirjad Belgiale, Horvaatiale, Eestile, Soomele, Luksemburgile, Rumeeniale ja Rootsile, sest nad ei ole hooajatöötajate direktiivi täielikult üle võtnud. Horvaatia ja Soome ei ole ikka veel teatanud direktiivi ülevõtmismeetmetest. Samuti on komisjon seisukohal, et Belgia ja Rootsi esitatud meetmetega ei võeta kõiki direktiivi sätteid siseriiklikku õigusesse täielikult üle. Belgial, Horvaatial, Soomel ja Rootsil on aega kaks kuud, et teatada komisjonile direktiivi täielikuks rakendamiseks võetud meetmetest, vastasel juhul võib komisjon otsustada pöörduda Euroopa Liidu Kohtusse. Olles kontrollinud Eesti, Luksemburgi ja Rumeenia esitatud meetmeid, on komisjon otsustanud lõpetada menetluse nimetatud liikmesriikide suhtes.

 

13. Liikuvus ja transport

(Lisateave: Enrico Brivio – tel: +32 229 56172, Alexis Perier - tel: +32 229 69143)

Märgukiri ja põhjendatud arvamused:

Säästev transport: komisjon nõuab 7 liikmesriigilt alternatiivkütuste taristu kasutuselevõttu käsitlevate normide täielikku ülevõtmist*

Komisjon saatis täna Kreekale, Iirimaale, Maltale, Rumeeniale, Sloveeniale ja Ühendkuningriigile põhjendatud arvamuse, paludes neil teatada ELi õigusnormidest lähtuvad riiklikud poliitikaraamistikud alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtuks (direktiiv 2014/94/EL). Direktiiviga ette nähtud riiklik poliitikaraamistik on peamine vahend, et tagada piisav alternatiivkütuste taristu, sealhulgas elektrisõidukite laadimispunktide ning maagaasi ja vesiniku tanklate rajamine, ja vältida siseturu killustumist. Alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kiirendamine on oluline puhta ja konkurentsivõimelise liikuvuse tagamiseks kõigile eurooplastele, nagu ette nähtud mais 2017 vastu võetud paketis „Säästva liikuvuse suunas“. Seitsmel liikmesriigil on nüüd direktiivist tulenevate kohustuste täitmiseks aega kaks kuud. Vastasel juhul võib komisjon otsustada anda juhtumi lahendamiseks Euroopa Liidu Kohtule. Lisaks otsustas komisjon saata Rootsile märgukirja, sest Rootsi teatatud riiklikust poliitikaraamistikust puuduvad direktiivis nõutavad miinimumelemendid.

* Ajakohastatud 14.7.2017 (ebaõige viide Poolale kustutatud).

 

Põhjendatud arvamus:

Reisijate õigused: komisjon nõuab, et KREEKA rakendaks täielikult õigusnorme, mis käsitlevad meritsi ja siseveeteedel reisijaid

Komisjon nõudis täna, et Kreeka rakendaks täielikult ELi õigusnorme, mis käsitlevad meritsi ja siseveeteedel reisijate õigusi (määrus 1177/2010). Kehtivad Kreeka õigusaktid takistavad reisijatel saada täielikku kasu määruses ette nähtud õigustest olukorras, kui nende meritsi toimuv reisijateveoteenus tühistatakse või hilineb. Kreekal on kaks kuud aega, et komisjonile teatada, milliseid meetmeid ta on määruse nõuetekohaseks kohaldamiseks võtnud. Vastasel juhul võib komisjon kaevata ta Euroopa Liidu Kohtusse.

 

14. Tervishoid ja toiduohutus

(Lisateave: Anca Paduraru – tel +32 22991269, Iris Petsa – tel +32 22987624)

Põhjendatud arvamus:

Komisjon kutsub Itaaliat üles rakendama meetmeid, mis on vajalikud Xylella fastidiosa leviku peatamiseks

Komisjon saadab täna põhjendatud arvamuse Itaaliale, kuna ametiasutustel ei õnnestu toime tulla kahjuliku organismi Xylella fastidiosa leviku peatamisega. Pärast Xylella fastidiosa puhangut Apuulia maakonnas pidid Itaalia ametiasutused täielikult järgima ELi õigusnorme seoses taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ja nende ELis levimisega (komisjoni rakendusotsus (EL) 2015/789ja nõukogu direktiiv 2000/29/EÜ).See hõlmas nakatunud taimede kõrvaldamist riigi territooriumilt kohe pärast kinnitust Xylella fastidiosa tuvastamise kohta. Ent Itaalias teatati uutest puhangutest ja riigi esitatud ajakava oli ebaefektiivne, et tagada nakatunud puude viivitamatu kõrvaldamine, nagu on ette nähtud ELi õigusaktidega. Xylella fastidiosa kuulub maailma kõige ohtlikumate taimebakterite hulka. See põhjustab mitmesuguseid haigusi ja bakteri majanduslik mõju põllumajandusele on hiiglaslik. Liikmesriigid peavad võtma kõik vajalikud meetmed selleks, et Xylella fastidiosa hävitada ja takistada selle levimist kõigisse liikmesriikidesse. Komisjoni nõue esitatakse põhjendatud arvamuse vormis. Sellele eelnes märgukiri, mille komisjon saatis 2015. aasta detsembris. 2016. aasta juulis saatis komisjon Itaalia ametiasutustele täiendava märgukirja. Nüüd on Itaalial oma kohustuste täitmiseks aega kaks kuud. Vastasel juhul võib komisjon otsustada kaevata Itaalia Euroopa Liidu Kohtusse.

 

15. Maksundus ja tolliliit

(Lisateave: Vanessa Mock – tel: +32 229 56194, Patrick Mc Cullough – tel: +32 229 87183)

Põhjendatud arvamus:

Maksustamine: Komisjon nõuab, et PRANTSUSMAA lõpetaks välisriigist tulu saavate maksumaksjate ebasoodsama kohtlemise

Komisjon on palunud Prantsusmaal muuta üksikisiku tulumaksu arvutamise teatavaid sätteid. Kehtivate õigusnormide kohaselt ei saa Prantsusmaa residendist maksukohustuslased, kes teenivad osa tulust mõnes muus Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmesriigis, saada sellelt samasuguseid üksikisiku ja perekonna maksusoodustusi kui Prantsusmaal teenitud tulult. Prantsusmaa õigusaktide kohaselt ei saa maksumaksja välisriigis teenitud tulult maksutagastusi ega maksutähtaja pikendust, kui ta on miinuses. Selliste sätetega rikub Prantsusmaa Euroopa Liidu toimimise lepingust ja EMP lepingust tulenevaid kohustusi, mis käsitlevad tööjõu vaba liikumist, asutamisvabadust ja kapitali vaba liikumist. Kui Prantsusmaa ei võta meetmeid kahe kuu jooksul, võib komisjon pöörduda Euroopa Liidu Kohtusse.

 

Põhjendatud arvamused ja lõpetatud juhtumid

Maksustamine: komisjon nõuab, et BULGAARIA, KÜPROS ja PORTUGAL võtaksid üle uued läbipaistvuseeskirjad teabe vahetamiseks maksualaste eelotsuste kohta

Komisjon on otsustanud saata põhjendatud arvamused Bulgaariale, Küprosele ja Portugalile, sest nimetatud liikmesriigid ei ole teatanud maksualaste eelotsuste alast automaatset teabevahetust käsitlevate uute meetmete ülevõtmisest (nõukogu direktiiv (EL) 2015/2376). Liikmesriigid pidid need meetmed üle võtma 31. detsembriks 2016. Uued normid peaksid tõkestama piiriülest maksustamise vältimist, agressiivset maksuplaneerimist ja kahjulikku maksukonkurentsi. Esimene kavandatud teabevahetus kõigi ELi maksuhaldurite vahel peaks toimuma käesoleva aasta septembriks. Komisjon on andnud osutatud kolmele riigile vastamiseks aega kaks kuud. Kui rahuldavat vastust ei saabu, võib komisjon anda juhtumi lahendada Euroopa Liidu Kohtule. Samuti tervitas komisjon meetmete ülevõtmist Tšehhi Vabariigis, Kreekas, Ungaris ja Poolas ning otsustas täna vastavad rikkumismenetlused lõpetada. Järgmisena hindab komisjon seda, kas kõigi liikmesriikide õigusaktid vastavad uute normide nõuetele.

 

MEMO/17/1935

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar