Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Teabeleht

Loomade heaolu käsitleva ELi platvormi loomine: küsimused ja vastused loomade heaolu poliitika kohta

Brüssel, 6. juuni 2017

Loomade heaolu käsitleva ELi platvormi loomine: küsimused ja vastused loomade heaolu poliitika kohta

Täna avab Euroopa Komisjoni liige Vytenis Andriukaitis ametlikult loomade heaolu käsitleva ELi platvormi (edaspidi „platvorm“) avakoosoleku. Platvorm toob kokku 75 sidusrühmade, vabaühenduste, teadlaste, liikmesriikide, Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) riikide, rahvusvaheliste organisatsioonide ja Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) esindajat. Tegemist on esimesekorraga, kui tulevad kokku kõik ELi olulisemad osalejad, et vahetada kogemusi ja aidata kaasa loomade heaolu parandamisele.

 

Miks on komisjon sellise platvormi loonud?

Nagu selgub Eurobaromeetri 2016. aasta märtsis avaldatud uuringust, peab valdav enamik eurooplasi loomade heaolu kaitset väga tähtsaks ja sooviks näha selle paranemist.

Loomade heaolu suurendamise puhul ei ole küsimus üksnes seadustes ja platvorm ei ole uute õigusaktide väljatöötamise foorum. 2012. aastal vastu võetud loomade heaolu ELi strateegia moto on „Igaüks vastutab“. Konkreetsete tulemuste saavutamiseks on esimese sammuna oluline vastastikune mõistmine ja usaldus kõigi osalejate vahel ning konkreetse kohustuse võtmine iga tegutseja poolt. See on üks platvormi peamisi eesmärke.

Platvormi abil soovitakse edendada pädevate asutuste, ettevõtjate, kodanikuühiskonna ja teadlaste vahelist dialoogi ELi kodanike jaoks olulistes loomade heaolu küsimustes.

Platvormiga toetatakse komisjoni loomade heaolu puudutavate koordineeritud meetmete väljatöötamisel ja vahetamisel ning selle rõhuasetus on suunatud järgmisele:

  1. loomade heaolu käsitlevate ELi eeskirjade parem kohaldamine teabe ja parimate tavade vahetamise ning sidusrühmade otsese kaasamise kaudu;
  2. vabatahtlike kohustuste kavandamine ja täitmine ettevõtjate poolt;
  3. loomade heaolu käsitlevate ELi standardite edendamine maailmas.

 

Kes on platvormi liikmed?

Platvorm koosneb 75 liikmest.

Nelikümmend (40) liiget nimetas tervise ja toiduohutuse peadirektoraat kandideerimiskutse alusel, mille eesmärk oli leida ettevõtlus- ja kutseorganisatsioonide ning kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajaid ja sõltumatuid eksperte teadusasutustest. Nii organisatsioonid kui ka eksperdid pidid tõendama, et nende tegevus ja teadmised on platvormi ülesannete täitmiseks sobivad. Eelkõige peab nende töö olema seotud loomade heaoluga ELi kontekstis ja hõlmama mitut liikmesriiki.

 

Kuidas on platvormi liikmed valitud?

Eri liikmed on valitud eesmärgiga tagada mitmesuguste sektorite ja tegevusalade võrdne esindatus ning samuti geograafiline ja sooline tasakaal.

35 liiget esindavad avalikke institutsioone, nagu pädevad ametiasutused (28 liikmesriiki ja 3 EMP riiki: Island, Liechtenstein ja Norra), loomade heaoluga tegelevaid rahvusvahelisi organisatsioone (Maailma Loomatervise Organisatsioon, ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon ning Maailmapank) ning Euroopa Toiduohutusametit.

Platvormi liikmed võivad nimetada ka kuni viis vaatlejat. Platvormi raames on vaatleja staatus antud Šveitsile.

 

Kuidas platvormi töö praktikas välja näeb?

Platvormi liikmed kohtuvad kaks korda aastas. Liikmete esimesel kohtumisel püüab komisjon teha kindlaks nende jaoks esmatähtsad töövaldkonnad, aga ka vahendid, mida liikmed on valmis jagama. Esimese kohtumise tulemuste põhjal teeb komisjon ettepaneku konkreetsete töövaldkondade kohta ja vajaduse korral luuakse alarühmad.

Platvormi raames kutsutakse teisi foorumeid ja sidusrühmi korrapäraselt üles tutvustama oma algatusi ja tegevust. See üksnes ei rikasta platvormil toimuvaid arutelusid, vaid ka hõlbustab selliste teadmiste, algatuste ja kogemuste levitamist, mida liikmed võiksid kasutada. Samuti muudab platvorm lihtsamaks eri foorumitel vastu võetud algatuste koordineerimise ja vastastikuse täiendamise.

 

Milliseid teemasid kõigepealt arutatakse?

Platvormi avakoosolekul algatab komisjon kolme istungjärgu raames arutelu järgmistes esmatähtsates valdkondades:

– kuidas saab platvorm kaasa aidata loomade heaolu käsitlevate ELi õigusaktide paremale kohaldamisele ja mõistmisele;

– kuidas saab platvorm kaasa aidata loomade heaolu käsitlevate ELi standardite edendamisele maailmas;

– kuidas saab platvorm soodustada vabatahtlike kohustuste võtmist ja edendada loomade heaolu arvestavate toodete turuväärtust.

Komisjon teeb liikmete arutelude ja nende võetud kohustuste põhjal kindlaks ELi seisukohalt olulised ja ühist huvi pakkuvad töövaldkonnad, mis on piisavalt konkreetsed ja teostatavad.

 

Millised on platvormi raames tehtava töö oodatavad tulemused?

Platvorm annab kõigile sidusrühmadele suurepärase võimaluse aidata parandada loomade heaolu koostöö ja võrgustike loomise kaudu. Seega sõltuvad platvormi töö tulemused suurel määral iga liikme aktiivsest ja konstruktiivsest osalusest.

Platvorm on eelkõige teabe ja kogemuste vahetamise foorum. Samuti pakub see võimalust suurendada liikmetevahelist mõistmist, usaldust ja koostööd.

Platvorm on ideaalne koht, kus loomade heaolu nimel töötavad spetsiaalsed foorumid ja rühmad saavad tutvustada oma tegevust ja projekte ning leppida kokku konkreetsetes vabatahtlikes kohustustes. Loomade heaolu küsimusi juba arutatakse rahvusvahelisel tasandil mitmes raamistikus, nagu Euroopa Toiduohutusamet, organisatsioon EuroFAWC või Maailma Loomatervise Organisatsioon. Platvorm võiks seega täita keskuse rolli, et need foorumid ja rühmad ühendada ning aidata kaasa üldiste tulemuste parandamisele.

Komisjoni arvates peaks platvorm töötama konkreetsete ja teostatavate eesmärkide täitmise nimel, et saavutada pikaajaline mõju loomade heaolu küsimuste lahendamisel.

Platvorm võiks töötada konkreetsete projektidega, et aidata täita komisjoni eesmärke, mis muu hulgas hõlmavad loomade heaolu käsitlevate ELi õigusaktide paremat rakendamist ja ELi standardite edendamist maailmas. Ehkki need küsimused kuuluvad eelkõige liikmesriikide ja ELi institutsioonide vastutusalasse, võivad sidusrühmad pakkuda oma kogemusi ja teadmisi, et toetada kõnealust tegevust mitmesuguste meetodite ja vahenditega (rakendusuuringud, haridus, kutseõpe, konverentsid jne).

Loomade heaoluga seotud heade tavade edendamiseks võiks platvorm välja töötada tegevusi ka sellistes valdkondades, kus konkreetsed ELi õigusaktid või meetmed puuduvad. Seda võiks teha konkreetseid küsimusi (näiteks põrsaste kastreerimise järkjärguline kaotamine) või üldisemaid teemasid (näiteks loomade heaolu märgistus) käsitlevate juhenddokumentide koostamise abil.

 

Kuidas loomade heaolu ELi tasandil reguleeritakse? Millised on selleteemalised õigusaktid?

Esimene loomade heaolu käsitlev ELi õigusakt võeti vastu 1974. aastal[1]. Selles oli juttu loomade kaitsest tapamajades. Pärast seda on EL võtnud vastu õigusakte põllumajandus- ja katseloomade kaitseks. Samuti on olemas loomade loomaaedades pidamist käsitlevad ELi õigusaktid, milles viidatakse loomade heaolule. EL on keelanud ka püünisraudade kasutamise metsloomade püüdmisel.

Põllumajandusloomi kaitsevad ELi üldeeskirjad põllumajanduse kohta ning transporti ja tapmist käsitlevad erisätted. Lisaks on olemas täiendavad erieeskirjad munakanade, lihakanade, sigade ja vasikate pidamiseks.

EL on loomade heaolu nõuded lisanud ka põllumajandustoetusi (nõuetele vastavus ja maaelu arengu programmid) ja mahepõllumajandust käsitlevatesse eeskirjadesse.

ELi toimimise lepingu artiklis 13 on nõutud, et liit ja liikmesriigid peavad teatavate liidu poliitikavaldkondade kavandamisel ja rakendamisel pöörama täit tähelepanu loomade kui aistimisvõimeliste olendite heaolu nõuetele.

See kohustus aga ei kujuta endast liidu jaoks õiguslikku alust loomade heaolu küsimustes õigusnormide kehtestamiseks. Mõned küsimused kuuluvad liikmesriikide ainupädevusse (vt metsloomi puudutav küsimus allpool).

Kõnealuses valdkonnas ei piirdu komisjoni tegevus loomade heaolu küsimustes vaid õigusaktidega. Kui ELi eeskirjade rakendamine on peamiselt liikmesriikide kohustus, siis komisjon teeb korrapäraseid auditeid, et kontrollida, kas pädevate asutuste tehtavad ametlikud kontrollid on asjakohased.

Lisaks osaleb komisjon aktiivselt loomade heaolu käsitlevate ELi nõuete edendamisel rahvusvahelisel tasandil, tehes seda Maailma Loomatervise Organisatsiooni ülemaailmsete standardite ja ELi mittekuuluvate riikidega sõlmitavate kahepoolsete lepingute / nendega tehtava koostöö kaudu.

Samuti korraldab komisjon liikmesriikide ja kolmandate riikide ametnikele korrapäraselt loomade heaolu teemalisi koolitusüritusi. Lähitulevikus määrab komisjon ka loomade heaolu küsimustega tegelevad tugikeskused (vt allpool).

 

Kes vastutab loomade heaolu alaste eeskirjade kohaldamise eest?

Väga tähtis roll on kõigil juhtudel liikmesriikidel, sest nemad vastutavad ELi eeskirjade rakendamise eest mitmesuguste vahendite abil (sh ametlikud kontrollid), kuid ka ametnikele ja sidusrühmadele suunatud juhiste, suuniste ja teavituskampaaniate väljatöötamise ja rakendamise eest. Väljatöötamine võib hõlmata ka teadusprogrammide rahastamist riigi tasandil.

Paljud loomade heaolu käsitlevad ELi õigusaktid sisaldavad kohustust, et liikmesriigid peavad loomadega tegelevatele inimestele pakkuma koolitusi ja need koolitused valideerima. Seega peavad liikmesriigid eraldama piisavalt vahendeid selleks, et tagada loomade hooldamise ja pidamisega tegelevate ettevõtjate pädevus.

 

Milline on olukord seoses ELi õigusaktidega hõlmamata loomadega ja metsloomadega?

ELi aluslepingute kohaselt on loomade heaolu küsimus, mida tuleb arvesse võtta teatavate ELi poliitikavaldkondade, näiteks põllumajanduse ja siseturu raamistikus. ELil puudub pädevus kõikide loomade heaoluga seotud küsimustega tegelemiseks (vt eespool).

Nii on see näiteks hulkuvate koerte ja kasside või selliste loomade puhul, keda kasutatakse etendustes või võistlustel (härjavõitlus, rodeod, tsirkus, koerte võidujooks, hobuste võidusõit jne). Kuigi komisjonil palutakse sageli nendest küsimustes meetmeid võtta, puudub tal juriidiline õigus sekkuda.

Samuti on liidu pädevus oluliselt piiratud metsloomade heaolu küsimustes.

Mis puudutab vangistuses peetavate metsloomade heaolu, siis sisaldab loomade heaolu nõudeid loomaaedu ja akvaariume käsitlev direktiiv. Muude vangistuses (näiteks tsirkuses või lemmikloomapoodides) peetavate metsloomade suhtes loomade heaolu käsitlevad ELi eeskirjad ei kehti.

Looduses elavate loomade kaitseks ei ole liit õigusakte kehtestanud (v.a püünisraudade kasutamise keeld).

Kas lähiajal võetakse vastu uusi eeskirju?

Praegu on komisjoni prioriteet tagada olemasolevate ELi eeskirjade täielik rakendamine. Ei ole ju mõtet võtta vastu uusi nõudeid, kui olemasolevate rakendamine jätab veel soovida.

See ei tähenda, et komisjon ei tegele loomade heaolu küsimustega, mis kuuluvad liidu pädevusse.

Loomade heaolu saab oluliselt parandada mitmesuguse mitteseadusandliku tegevusega, mille kallal komisjon praegu töötab (vt järgmine küsimus).

 

Kas komisjon kavatseb vastu võtta uue loomade heaolu strateegia? Kui mitte, siis mida kavatseb komisjon loomade heaolu nimel teha?

Komisjon võttis 2012. aastal vastu loomade heaolu käsitleva ELi strateegia, milles on loetletud hulk elluviidavaid meetmeid.

Kõigepealt soovib komisjon viia lõpule pooleliolevad tegevused, mis hõlmavad kuut uuringut ja aruannet. Mõned neist on tehnilist, teised strateegilisemat laadi, kuid need kõik on olulised selleks, et pakkuda ainest loomade heaolu edasiseks käsitlemiseks. Mõned uuringud ja aruanded aitavad parandada eeskirjade rakendamist seeläbi, et koostatakse juhenddokumendid (loomade transportimise, loomade tapmise parimad tavad).

Seetõttu on komisjoni jaoks esmatähtis tagada, et kõik nimetatud meetmed viidaks lõpule 2017. aasta lõpuks, et edaspidiseks oleks olemas kogu vajaminev teave.

Just sel põhjusel ei tööta komisjon praegu uue strateegia kallal.

Lisaks 2012. aasta strateegia elluviimisele töötab komisjon praegu nelja prioriteediga:

  1. loomade heaolu käsitlevate ELi eeskirjade parem kohaldamine;
  2. sidusrühmade dialoogi arendamine;
  3. ELi standardite edendamine maailmas;
  4. loomade heaoluga tegelevate ELi tugikeskuste määramine.

ELi eeskirjade parema kohaldamise küsimuses on komisjon oma tegevuse suunanud konkreetsetele projektidele, võttes arvesse varasemate auditite tulemusi. Esmatähtsaks loetakse eelkõige sigade heaolu, sest selles valdkonnas esineb ikka veel laialdast eeskirjadele mittevastavust seoses korrapäraste sabalõikamistega ja sigadele sobiva tuhnimismaterjali tagamisega. Ka toetab komisjon liikmesriike aktiivselt transpordialaste õigusaktide rakendamise parandamisel, pöörates erilist tähelepanu elusloomade ekspordile kolmandatesse riikidesse.

Platvormi tegevustega arendatakse sidusrühmade dialoogi. Komisjon võttis otsuse platvormi loomiseks vastu 2017. aasta jaanuaris ja ette on nähtud vähemalt kahe koosoleku toimumine igal aastal.

ELi standardite edendamine maailmas saavutatakse mitmesuguste pikaajaliste tegevustega, nagu rahvusvaheliste standardite alased läbirääkimised Maailma Loomatervise Organisatsioonis (praegu on tänu ELi eestvedamisele olemas 13 rahvusvahelist loomade heaolu standardit) ja loomade heaolu küsimuse lisamine kahepoolsetesse vabakaubanduslepingutesse.

ELi tugikeskuste määramine toimub aasta jooksul pärast uue ametlike kontrollide määruse jõustumist (vt allpool).

 

Kuidas käsitletakse loomade heaolu teemat uues ametlike kontrollide määruses?

Määruses nõutakse, et liit määraks loomade heaoluga tegelevad ELi tugikeskused. Need keskused abistavad ELi riike ametlikes kontrollides, tehes teadus- ja tehnilisi uuringuid, korraldades koolitusi ning levitades uuringutulemusi ja teavet tehniliste uuenduste kohta. Samuti pakuvad ELi tugikeskused teadus- ja tehnikaalaseid eksperditeadmisi loomade heaolu hindamise ja parandamise meetodite kohta.

Määrust kohaldatakse ka ametlikele kontrollidele, mis hõlmavad loomade heaolu käsitlevaid eeskirju näiteks loomade transpordi, tapmise ja pidamise kohta, ning määrus võimaldab võtta vastu komisjoni õigusakte, et kohandada ametlike kontrollide nõudeid vastavalt loomade heaoluga seotud konkreetsetele vajadustele näiteks seoses loomade heaolu näitajate kasutuselevõtuga.

Määrus (EL) 2017/265 jõustus 27. aprillil 2017 ja ELi tugikeskuste määramine tuleb lõpule viia ühe aasta jooksul pärast seda kuupäeva.

 

Lisateave:

https://ec.europa.eu/food/animals/welfare_en

 

[1]     Nõukogu 18. novembri 1974. aasta direktiiv 74/577/EMÜ loomade tapaeelse uimastamise kohta (EÜT L 316, 26.11.1974, lk 10).

MEMO/17/1426

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar