Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Teabeleht

Küsimused ja vastused Euroopa solidaarsuskorpuse edendamise kohta

Brüssel, 30. mai 2017

Euroopa Komisjon võttis täna vastu ettepaneku, milles käsitletakse Euroopa solidaarsuskorpuse õiguslikku alust ja eelarvet.

IP/17/1383

Mis on Euroopa solidaarsuskorpuse mõte?

Solidaarsus on Euroopa Liidu ühisväärtus, mis hõlmab kodanike- ja liikmesriikidevahelist solidaarsust ning solidaarsust liidu sees ja väljaspool seda võetavates meetmetes.

Nagu ütles president Juncker oma kõnes Euroopa Liidu olukorrast 2016 Euroopa solidaarsuskorpuse ideed välja kuulutades: „Sageli oleme rohkem valmis solidaarsust üles näitama, kui tegemist on hädaolukordadega. Kui Portugali laastasid metsapõlengud, kustutasid leeke Itaalia lennukid. Kui üleujutused põhjustasid Rumeenias elektrikatkestusi, aitasid Rootsi generaatorid valguse tagasi tuua. Kui Kreeka rannikule saabus tuhandeid pagulasi, pakkusid peavarju Slovaki telgid. Samas vaimus teeb komisjon täna ettepaneku luua Euroopa solidaarsuskorpus.

Euroopa Solidaarsuskorpuse mõte on anda noortele võimalus osaleda mitmesuguses solidaarsustegevuses, mille abil lahendatakse probleeme kogu ELis. Osalemine võimaldab noortel end arendada, osaleda aktiivselt ühiskonnas ja suurendab nende tööalast konkurentsivõimet ning sellest saavad kasu ka valitsusvälised organisatsioonid, avaliku sektori asutused ja ettevõtted, kes tegelevad eri ühiskondlike ja muude probleemide lahendamisega.

Miks on Euroopa solidaarsuskorpuse jaoks vaja õiguslikku alust?

Euroopa solidaarsuskorpuse tegevuse aluseks on praegu kaheksa programmi, millest igaühel on oma õiguslik alus, eesmärgid ja eelarve. Need on programm„Erasmus+“, ELi tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm, programm „Life“, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond, terviseprogramm, programm „Kodanike Euroopa“, Euroopa Regionaalarengu Fond ning Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond. Lisateave on esitatud teabelehes.

Eraldiseisva õigusliku alusega luuakse terviklik rahastamisvahend, millel on selged eesmärgid. See aitab tugevdada Euroopa solidaarsuskorpust, kuna suurenevad selle sidusus, mõju ja kulutõhusus ning noortele luuakse veelgi rohkem võimalusi. Komisjon võttis detsembris 2016, mil algatati Euroopa solidaarsuskorpus, kohustuse esitada hiljemalt 2017. aasta kevadel seadusandlik ettepanek.

Kui suur on Euroopa solidaarsuskorpuse eelarve?

Euroopa Komisjon teeb ettepaneku kehtestada ajavahemikuks 1. jaanuarist 2018 kuni 31. detsembrini 2020 Euroopa solaarsuskorpuse eelarveks 341 500 000 eurot jooksevhindades. See on sätestatud õiguslikus aluses ja nii tagatakse selle algatuse jaoks stabiilne eelarve järgmiseks kolmeks aastaks.

Töö- ja praktikakohtadega seotud kulud erinevad sõltuvalt töö või praktika kestusest ja sellest, millises riigis seda tehakse. Näiteks kuue kuu pikkuse vabatahtliku töötaja kohta eraldab EL 3400 kuni 6500 eurot.

JUHTIMINE

Milline on juhtimisstruktuur?

Euroopa solidaarsuskorpuse tegevuse käimasolevat esimest etappi rahastatakse ja juhitakse praegu kaheksa ELi programmi alusel. Uue ettepaneku kohaselt hakkavad Euroopa solidaarsuskorpuse tegevust ellu viima Euroopa Komisjon, programmi „Erasmus+“ riiklikud bürood liikmesriikides ning Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusamet (EACEA).

Programmi „Erasmus+“ riiklikud bürood, kes praegu vastutavad programmi „Erasmus+“ noorsooprojektide juhtimise eest, hakkavad ellu viima Euroopa solidaarsuskorpuse enamikke meetmeid: nad hindavad Euroopa solidaarsuskorpuse kvaliteedimärgist taotlevate organisatsioonide taotlusi, annavad ELi toetusi töö- ja praktikakohtade ning projektide jaoks, pakuvad väljaõpet ja abi, korraldavad võrgustike tegevust ja edendavad Euroopa solidaarsuskorpust riigi tasandil.

Euroopa Komisjon, keda toetab Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusamet, hakkab juhtima horisontaalteenuste (nt veebipõhine väljaõpe, veebipõhine keeleabi ja kindlustus) osutamist Euroopa solidaarsuskorpuse tegevuses osalejatele. Amet omistab kvaliteedimärgise teatavat tüüpi sidusrühmadele (nt üleeuroopalised võrgustikud, rahvusvahelised organisatsioonid või asutused, kes vastutavad riiklike kavade või ELi ühiselt hallatavate fondide eest jne), kes võivad ka taotleda rahalist toetust ametilt.

Peale selle hakkab rakendusasutusi ja osalevaid organisatsioone toetama uus Euroopa solidaarsuskorpuse ressursikeskus, eriti seoses selliste oskuste sertifitseerimise ja dokumenteerimisega, mis noored on omandanud oma tegevuse käigus.

Milline on tööturuasutuste roll?

Sellised tööturu osapooled nagu avaliku ja erasektori tööturuasutused ja kaubanduskojad saavad Euroopa solidaarsuskorpuse tegevusele kaasa aidata, hõlbustades töö- ja praktikakohtade täitmist, st täites vabad töökohad sobivate kandidaatidega. Nendepoolne toetus hakkab tuginema olemasolevatele struktuuridele.

Eelkõige avaliku sektori tööturuasutustel on palju teavet tööturu kohta, st neil on juurdepääs vabadele töökohtadele nii oma riigis (oma andmebaaside kaudu) kui ka teistes riikides (EURESi kaudu). Lisaks saavad nad paluda tööandjatel edendada Euroopa solidaarsuskorpust ning julgustada noori ennast registreerima. Ka saavad nad pakkuda töö- ja praktikajärgset abi Euroopa solidaarsuskorpuse tegevuses osalejatele, et töö või praktika aitaks neil tööturule siseneda.

Tööturu osapooled ja sh avaliku ja erasektori tööturuasutused saavad programmi „Erasmus+“ riiklike büroode kaudu taotlusi esitada individuaalselt või ühiselt.

TEGEVUS

Kas toetatav tegevus jääb samaks?

Praegu pakub Euroopa solidaarsuskorpus individuaalsetele osalejatele võimalusi leida koht vabatahtliku töö ja praktika tegemiseks või leida töö. Uue õigusliku alusega antakse noortele võimalus teha vabatahtlikku tööd kuni 12 kuud, praktikat 2–6 kuud ja leida 2–12 kuuks töö kooskõlas liikmesriigi asjakohaste õigusaktidega ning peale selle võimaldab Euroopa solidaarsuskorpus osalejatel ka käivitada oma solidaarsusprojektid või töötada vahatahtlike rühmades. Eelkõige pööratakse tähelepanu ebasoodsas olukorras olevatele osalejatele. Eri tüüpi töö ja praktika ning projektide jaoks on rida toetusmeetmeid (nt väljaõpe, kindlustus, sertifikaadi väljastamine).

Mis on vabatahtlike rühm?

Kõnealuse ettepaneku kohaselt on Euroopa solidaarsuskorpuse uueks osaks vabatahtlike rühmade tegevus. Eri osalevast riigist pärit 10–40 noorest koosnevad vabatahtlike rühmad saavad kaks nädalat kuni kaks kuud ühise eesmärgi nimel vabatahtlikult mõnes kogukonna üldkasuliku töö projektis koos tegutseda. Näiteks võib tuua loodusõnnetustes kahjustada saanud kultuuripärandi taastamise, töö väljasuremisohus liikide hüvanguks, haridustegevuse korraldamine pagulaslaagrites jne. Lühikesest kestvusest hoolimata saavad sellest tegevusest kasu nii osalejad kui ka kogukonnad.

Mis on solidaarsusprojekt?

Solidaarsusprojektid on kohalikud algatused, mille korraldamise ja elluviimisega tegelevad Euroopa solidaarsuskorpuse tegevuses osalejad ja mis kestavad kaks kuni kaksteist kuud. Need on noorte juhitavad vabatahtliku tegevuse algatused, mille käigus Euroopa solidaarsuskorpuse tegevuses osalejad saavad oma ideid aktiivselt ellu viia oma kohalike kogukondade hüvanguks mis tahes solidaarsusvaldkonnas.

Erinevalt vabatahtliku tööst on selline tegevus üldiselt projektipõhine ning Euroopa solidaarsuskorpuse tegevuses osalejad määravad ise kindlaks, kui palju aega nad oma ülesannete täitmiseks pühendavad, võttes arvesse projekti eesmärke ja ajakava.

Solidaarsusprojekte viiakse üldiselt ellu Euroopa solidaarsuskorpuse tegevuses osalejate elukohariigis. Sarnaselt riigisisestele vabatahtliku töö tegemise võimalustele soodustatakse selliste ebasoodsas olukorras olevate osalejate osalemist, kellel võib olla raskusi töö- või praktikakoha leidmisega teises riigis, aga kes tahavad ühiskonda panustada.

Mis on võrgustikepõhine tegevus?

Võrgustikepõhise tegevuse eesmärk on luua Euroopa solidaarsuskorpuses ühtekuuluvustunnet, viia korpuse tööd ellu ja muuta seda tõhusamaks, mõjukamaks ning nähtavamaks. Selline tegevus võib hõlmata uustulnukate teavitamist Euroopa solidaarsuskorpuse tegevusest, konsultatsioonifoorumina toimimist, heade tavade vahetamist, töö- või praktikajärgseid toetusüritusi või vilistlaste võrgustike loomist.

OSALEJATE JA ORGANISATSIOONIDE KOKKUVIIMINE NING TÖÖ- VÕI PRAKTIKAKOHT

Kes võib end Euroopa solidaarsuskorpuses registreerida?

Euroopa solidaarsuskorpuses võivad end registreerida kõik 17–30aastased, kes on osaleva riigi kodanikud või kes elavad seal seaduslikult. Solidaarsusprojektis saavad osaleda vähemalt 18aastased isikud. Määruse eelnõu hõlmab ELi liikmesriike, muude riikide osalemine on võimalik kahepoolsete kokkulepete alusel.

Praegu hõlmab Euroopa solidaarsuskorpus ELi 28 liikmesriiki ning sõltuvalt sellest, millisest ELi programmist konkreetset projekti rahastatakse, võivad olla kaasatud ka teised riigid (lisateave on esitatud teabelehes).

Kolmandate riikide kodanikel ei pruugi olla õigust või luba elada teises riigis töö- või praktikakohaga seoses. Osalev organisatsioon peab tagama, et isikul, kellele nad soovivad anda projektiga seotud töö- või praktikakoha, on kõnealune õigus ja luba.

Euroopa solidaarsuskorpusega liituda soovivad noored peavad järgima Euroopa solidaarsuskorpuse eesmärke ja põhimõtteid. Registreerimine on lihtne ja seda on võimalik teha Euroopa Noorteportaali kaudu veebisaidil: www.europa.eu/solidarity-corps.

Kas registreerimine tagab töö- või praktikakoha?

Kõik registreeritud noored saavad osaleda üldises veebipõhises väljaõppes ja kogukonnaarengu tegevuses, mis võib toimuda kohalikes kogukondades. Registreerimine siiski ei garanteeri projekti raames töö- ega praktikakohta. Töö- või praktikakoha saamine sõltub eelarvest, projektide olemasolust ja kandidaatide konkreetsetest huvidest.

Ettepanekuga on aga ette nähtud solidaarsusprojektid, mis võimaldavad registreerunud noortel ise tegutseda ja viia kohalikul tasandil solidaarsuse suurendamiseks ellu oma ideid, selle asemel et oodata töö- või praktikakoha saamist.

Millised on nõuded organisatsioonidele?

Osalevaid organisatsioone hindavad hoolikalt programmi „Erasmus+“ riiklikud bürood või Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusamet, sõltuvalt organisatsiooni profiilist, ning organisatsioonid peavad võtma kohustuse järgida Euroopa solidaarsuskorpuse hartat, milles nad lubavad edendada Euroopa solidaarsuskorpuse tegevuses osalejate isiklikku ja tööalast arengut, tagada ohutud ja inimväärsed töötingimused ning piisav väljaõpe ja toetus, et osalejatel oleksid oma töö- või praktikaülesannete tegemiseks vajalikud oskused. Euroopa solidaarsuskorpuse raames töö- ja praktikakohti pakkuvate organisatsioonide jaoks on ette nähtud kvaliteedimärgis.

Kuidas osalejad ja organisatsioonid omavahel kokku viiakse?

Euroopa Noorteportaalis registreeruvad noored, kes soovivad Euroopa solidaarsuskorpuse tegevuses osaleda, saavad lisaks oma hariduse ja töökogemuse ning huvide kohta teabe andmisele märkida ära, mis liiki projektis nad osaleda soovivad ja mis riigis ning millal. Nad saavad eri tüüpi töö- ja praktikakohtade vahel valida ja märkida konkreetse solidaarsusvaldkonna, kus nad osaleda soovivad.

Registreerimisel saavad noored tuua esile oma konkreetsed kogemused ja teadmised, millest Euroopa solidaarkorpuse tegevuses võiks kasu olla, nt töö pagulaste, laste, eakate või puudega inimestega, kogemused õpetamise, esmaabi, meedia, muusika, kunsti, ehitamise, inseneritöö, projektijuhtimise või muus valdkonnas.

See annab organisatsioonidele võimaluse valida välja need kandidaadid, kelle motivatsioon, huvid ja oskused vastavad kõige paremini nende vajadustele. Osalejatel on vaba voli võtta organisatsiooni tehtud pakkumine vastu või see tagasi lükata.

Millised kulud kaetakse eri tüüpi töö- ja praktikakohtade puhul?

Vabatahtliku töö puhul hüvitatakse elamiskulud, nt majutus-, toitlustus- ning taskurahaga seotud kulud kuni 155 euro ulatuses kuus, samuti reisi- ja kindlustuskulud.

Töökoha puhul võetakse aluseks tööleping ning palga kindlaksmääramisel lähtutakse töö asukohariigis kehtivatest seadustest, eeskirjadest ja kollektiivlepingutest.

Praktika põhineb kirjalikul lepingul ja tasu maksab vastuvõttev organisatsioon. Solidaarsuskorpuse raames tehtava praktika puhul võetakse aluseks praktika kvaliteediraamistikus esitatud põhimõtted.

Lisaks tasule on nii töö kui ka praktika puhul ette nähtud reisitoetus. Ebasoodsas olukorras olevatele noortele on ette nähtud rahaline lisatoetus, et katta muud vajalikud lisakulud. Solidaarsuskorpus katab ka osalevate organisatsioonide teatavad kulud. See võib hõlmata rahalist toetust, et katta töötajate, eriväljaõppe ja mentorlusega seotud kulud.

Kas organisatsioonid võivad osalejatelt osalemisega seoses raha küsida?

Ei. Ühelgi üksikisikul ega üksusel ei ole õigust nõuda osalejalt projektis osalemisega seoses rahalist panust ega tasu.

Kas osalejad kindlustatakse ja kas nad saavad sotsiaalkindlustuskatte?

Ettepanekuga nähakse ette, et osalejad saavad täiendava tervise- ja õnnetusjuhtumikindlustuse, mis katab kindlustuskulud, mis ei ole kaetud Euroopa ravikindlustuskaardi või muu sarnase süsteemiga.

Töö ja praktikaga seotud sotsiaalkindlustuse eripärad sõltuvad töö või praktika tegemise riigis kehtivatest seadustest, eeskirjadest ja kollektiivlepingutest.

Kas pakutakse keeleabi?

Jah. Euroopa solidaarsuskorpuse tegevuses osalejad, kes võtavad vastu töö- või praktikapakkumise teises riigis, saavad osaleda veebipõhistel keelekursustel, et hinnata ja parandada oma võõrkeeleoskust, mida on vaja töö- või praktikaülesannete täitmiseks välismaal.

Millise sertifikaadi osalejad saavad?

Euroopa solidaarsuskorpuses osalejad saavad töö- või praktikaülesannete täitmise järel Euroopa solidaarsuskorpuse sertifikaadi. Sertifikaadi eesmärk on teha kindlaks töö või praktika käigus saadud teadmised, oskused ja pädevus ning need dokumenteerida.

Millal Euroopa solidaarsuskorpust käsitlev määrus eeldatavasti jõustub?

Määruse eelnõu tuleb vastu võtta Euroopa Parlamendis ja nõukogus, enne kui see saab jõustuda. Komisjon teeb ettepaneku, et see jõustuks 1. jaanuaril 2018. Oma ühisavalduses võtsid ELi institutsioonid kohustuse võtta ettepanek vastu selle aasta lõpuks.

MEMO/17/1370

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar