Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Teabeleht

Euroopa sotsiaalõiguste sammas – Küsimused ja vastused

Strasbourg, 8. märts 2016

Komisjon käivitas täna avaliku arutelu Euroopa sotsiaalõiguste sambaga seotud küsimuste arutamiseks.

Kes algatuse käivitas?

Euroopa sotsiaalõiguste samba idee käis välja president Juncker oma kõnes olukorrast Euroopa Liidus, mille ta pidas Euroopa Parlamendile 9. septembril 2015. President Juncker märkis oma kõnes: „Me peame tõhustama liikumist õiglase ja tõeliselt üleeuroopalise tööturu suunas. (...) Osana sellest püüdlusest tahan ma välja arendada Euroopa sotsiaalõiguste samba, mis võtab arvesse Euroopa ühiskonna ja tööturu muutumist ning on suunanäitaja euroala uuendatud lähenemisprotsessis. Euroopa sotsiaalõiguste sammas peaks täiendama ELi ühiseid saavutusi töötajate kaitsmisel. Ma loodan, et sotsiaalpartnerid võtavad selles protsessis enda kanda keskse rolli. Usun, et on hea mõte alustada selle algatusega euroala piires, võimaldades teistel ELi liikmesriikidel soovi korral sellega liituda.”

Mis on Euroopa sotsiaalõiguste sammas?

8. märtsil 2016 algatas Euroopa Komisjon ulatusliku avaliku arutelu ja tutvustas esialgset kava, millest peaks kujunema Euroopa sotsiaalõiguste sammas. See algatus on osa komisjoni tegevusest, et luua tihedam ja õiglasem majandus- ja rahaliit. Nagu president Juncker selgitas, hõlmab algatus eelkõige euroala, kuid teised liikmesriigid võivad soovi korral algatusega liituda.

Euroopa sotsiaalõiguste sammas peaks põhinema ELi sotsiaalõigustikul ja seda täiendama, et suunata poliitikat nendes valdkondades, mis on olulised tööturu ja hoolekandesüsteemide sujuvaks ja õiglaseks toimimiseks algatusega hõlmatud liikmesriikides.
Kavandatud põhimõtted ei asenda kehtivaid õigusi, vaid loovad võimaluse riikide tööhõive- ja sotsiaalpoliitikat hinnata ja tulevikus paremini ühtlustada.

Kogu 2016. aasta vältel korraldab komisjon arutelu ELi muude institutsioonide, riikide ametiasutuste ja parlamentide, sotsiaalpartnerite, kodanikuühiskonna, akadeemiliste ringkondade esindajate ja kodanikega. Selle arutelu tulemused peaksid kajastuma Euroopa sotsiaalõiguste samba tekstis, mis valmib 2017. aasta alguses.

Euroopa sotsiaalõiguste sambast peaks kujunema võrdlusraamistik, mis võimaldab jälgida osalevate liikmesriikide saavutusi tööhõive- ja sotsiaalvaldkonnas, et suunata reforme riigi tasandil. See on eelkõige suunda näitav dokument euroala uues ühtlustamisprotsessis.

Milleks on vaja Euroopa sotsiaalõiguste sammast?

Viimaste aastate majanduskriisil on olnud tõsised sotsiaalsed tagajärjed, mis võivad takistada tulevast majanduskasvu ja kogu Euroopa majanduslikku suutlikkust.

Tööturul toimuvate muutuste praegune tempo ja ulatus ning demograafilised suundumused avaldavad samuti mõju tööhõivetingimustele.

Ühisraha kasutavate liikmesriikide puhul on selge, et euroala tulevane edukus sõltub suurel määral riiklike tööturgude ja tervishoiusüsteemide tõhususest ning majanduse suutlikkusest tulla toime tagasilöökidega ja nendega kohanduda.

Milline on ELi roll selles valdkonnas?


Kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega on liikmesriikidel eeskätt pädevus määratleda oma tööhõive- ja sotsiaalpoliitika, mis hõlmab tööõigust ja hoolekandesüsteeme. Selline pädevus on sätestatud ELi aluslepingutes, millega on juba Euroopa Majandusühenduse loomisest saati ette nähtud, et ELi roll on toetada ja täiendada liikmesriikide meetmeid.

ELi tasandi meede kajastab liidu aluspõhimõtteid ja tugineb veendumusele, et koos majanduse arenguga paraneb sotsiaalne areng ja ühtekuuluvus ning et sotsiaalpoliitikat tuleb käsitleda tootliku tegurina, mis vähendab ebavõrdsust, loob töökohti ja toetab Euroopa inimkapitali arengut.

Seda veendumust toetavad tööhõive- ja sotsiaalvaldkonnas saavutatud tulemused ja selle õigsusele annab kinnitust viimaste aastate majanduskriis. Parimate majandustulemustega liikmesriikides on välja töötatud kaugeleulatuvam ja tõhusam sotsiaalpoliitika, kuid see ei johtu ainult majandusarengust, vaid sotsiaalpoliitika on majanduskasvu mudeli oluline osa.

Millised on praegu Euroopas peamised suundumused ühiskonna- ja töökorralduse ümberkujundamisel?

Töökorralduse ja laiemalt ka ühiskonnakorralduse ees seisvate probleemide ulatus ja sisu on muutunud. Mõned suundumused on uued, kuid on ka pika-ajalisi suundumusi, millega kaasnevate probleemide lahendamiseks on vaja täiendavaid meetmeid. Nende hulka kuuluvad näiteks muutused ühiskonna-, pere- ja töökorralduses, pikem ja eripalgelisem tööelu, nõudlus mitmekesisema tööjõu järele ja uute töövormide levik, vastuolu ilmnemine, mille kohaselt haridustase tõuseb, kuid laialdased oskused ei vasta tööturu nõudlusele, eeldatava eluea pikenemise ja elanikkonna vananemisega kaasnevad uued vajadused ja võimalused, tehnoloogilised muutused ning ühiskonna ja majanduse digiteerimine.

Mis on ELi sotsiaalõigustik?

Sotsiaalõigustik hõlmab ELi õiguskorraga tagatud sotsiaalseid õigusi.

See koondab sotsiaalvaldkonna eesmärke ja pädevusi, mis on sätestatud liidu esmastes õigusaktides, nagu Euroopa Liidu leping, Euroopa Liidu toimimise leping ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta, nagu seda on tõlgendanud Euroopa Liidu Kohus. Neid rakendatakse ELi teiseste õigusaktide, eelkõige direktiivide kaudu.

Näiteks võib tuua ELi eeskirjad, milles käsitletakse töötajate tervise ja ohutuse kaitset ning töötingimusi, näiteks noorte tööõigust, osalise tööajaga tööd, renditööd, tähtajalist tööd, töötajate kaitset tööandja maksejõuetuse korral ja tööaega. Selleks, et võidelda diskrimineerimisega soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel (ELi toimimise lepingu artikkel 19), on vastu võetud direktiivid mittediskrimineerimise kohta töö saamisel ja kutsealale pääsemisel ning rasside võrdsuse kohta.

Milline on ELi pädevus sotsiaalõiguste valdkonnas?

EL toetub oma sotsiaalvaldkonna ülesannete ja eesmärkide osas ELi toimimise lepingu sotsiaalpoliitikat käsitlevale artiklile 153. EL on pädev toetama ja täiendama liikmesriikide mitmesuguste valdkondade meetmeid, mis puudutavad nii tööturul osalevaid kui ka väljapoole jäävaid isikuid, nii töötajaid, tööotsijaid, kui ka töötutuid. Eesmärk on parandada töötingimusi, sotsiaalkindlustust ja sotsiaalkaitset, töötajate tervist ja ohutust, töötajate teavitamist ja nendega konsulteerimist ning tõrjutud isikute integreerimist tööturule. Arvestades, et algatuses osalevaid liikmesriike julgustatakse võtma meetmeid nende esmapädevusse kuuluvates valdkondades, puudutab algatus ka selliseid valdkondi, kus ELil ei ole pädevust ning ei ole ka kavas vastu võtta õigusakte, kuid oleks soovitav koostada suunised ja vahetada parimaid tavasid.

Mida Euroopa Komisjon veel sotsiaalvaldkonnas teeb?

Komisjon on juba käivitanud mitu algatust, et tõhustada jõupingutusi olulistes valdkondades ja uuendada ELi sotsiaalset õigustikku, et tulla toime uute väljakutsetega, lähtudes põhimõtetest, millele toetub ka Euroopa sotsiaalõiguste sammas. Käesoleva ametiaja jooksul on komisjon pööranud majanduspoliitika koordineerimisel suuremat tähelepanu sotsiaalsetele kaalutlustele, seda nii Euroopa poolaasta kui ka parema õigusloome meetmete raames. Ta on kiirendanud noorte tööhõive algatust, et edendada võitlust noorte tööpuudusega, võtnud vastu soovituse, milles käsitletakse pikaajaliste töötute taasintegreerimist tööturule ja tutvustatakse liikmesriikidele parimaid tavasid, ta on koostanud Euroopa juurdepääsetavuse akti, et hõlbustada puuetega inimeste juurdepääsu olulistele kaupadele ja teenustele ühtsel turul.

ELi sotsiaalõigustikku täiendavad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, eelkõige Euroopa Sotsiaalfond, mille kaudu antakse igal aastal abi rohkem kui 15 miljonile inimesele, aidates neil ajakohastada oma oskusi, et hõlbustada nende integreerimist tööturule, võidelda sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse vastu ning suurendada avaliku halduse tõhusust.

Aastatel 2014–2020 eraldati Euroopa Sotsiaalfondist 86,4 miljardit eurot, noorte tööhõive algatusest 3,2 miljardit eurot ja kaasrahastamise raames liikmesriikide eelarvetest veel 38,5 miljardit eurot, seega on Euroopa Sotsiaalfondil olnud keskne roll liikmesriikide poolt inimkapitali tehtavate investeeringute toetamisel ning seeläbi Euroopa majanduse konkurentsivõime tugevdamisel kriisist väljumisel.

Mis on avaliku arutelu eesmärk?

Avalikul arutelul on kolm eesmärki:

  • hinnata praegust ELi sotsiaalõigustikku, määrata kindlaks olemasolevate õiguste kohaldamise ulatus ja nende asjakohasus tänaste ja tulevaste väljakutsetega toimetulekul ning uurida vajadust uute õiguste ja/või uue korraldusviisi järele;
  • võtta arvesse uute tehnoloogiate mõjul tekkivaid töö- ja ühiskonnakorralduse uusi suundumusi, demograafilisi suundumusi või muid tööelu seisukohalt olulisi tegureid ja sotsiaalseid tingimusi;
  • koguda arvamusi ja saada tagasisidet Euroopa sotsiaalõiguste samba olulisuse kohta. Avalik arutelu peaks võimaldama käsitleda algatuse ulatust, sisu ja selle rolli seoses majandus- ja rahaliidu sotsiaalse mõõtega ning kajastama euroala konkreetseid vajadusi. Avalik arutelu peaks aitama ka euroalasse mittekuuluvatel liikmesriikidel otsustada meetmes osalemise üle.

Igaüks võib osaleda avalikus arutelus.

Kes kaasatakse Euroopa sotsiaalõiguste sammast käsitlevatesse avalikku arutelusse?

Eelseisvatel kuudel keskendub komisjon aktiivselt koostööle ELi muude institutsioonidega, riikide ametiasutuste ja kõikide liikmesriikide parlamentidega, ametiühingute ja ettevõtjate ühendustega, valitsusväliste organisatsioonide, sotsiaalteenuste osutajate, akadeemiliste ringkondade esindajate ja kodanikega. Riiklikul tasandil edendab komisjon arutelusid oma esinduste kaudu liikmesriikides. Oma arvamus palutakse avaldada Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteel ning Regioonide Komiteel.

Dialoogi hõlbustamiseks tehakse kättesaadavaks juba toimunud ja eelolevate sündmuste loetelu.

Milline on sotsiaalpartnerite roll Euroopa sotsiaalõiguste samba loomisel?

Nii ELi kui ka liikmesriikide tasandi sotsiaalpartnereid kutsutakse üles osalema aktiivselt samba loomisel.

Euroopa sotsiaalõiguste samba esialgset kava tutvustatakse järgmisel sotsiaalpartnerite kolmepoolsel tippkohtumisel 16. märtsil 2016. Lisaks on kavas pidada 2016. aastal sotsiaalpartneritega mitu arutelu. Dialoogi hõlbustamiseks tehakse kättesaadavaks juba toimunud ja eelolevate sündmuste loetelu.

Kuidas avaliku arutelu tulemusi rühmitatakse?

Avaliku arutelu toetamiseks korraldatakse lisaks üldistele aruteludele ka sihtotstarbelisi avalikke üritusi, et koguda tagasisidet kolme põhiteema kohta:

  • ELi sotsiaalõigustiku läbivaatamine. Kas õigustik on endiselt asja- ja ajakohane?
  • Töökorralduse ja sotsiaalsüsteemide tulevik. Millised on tulevased väljakutsed ja võimalused?
  • Euroopa sotsiaalõiguste samba roll süvendatud ja õiglasema majandus- ja rahaliidu loomisel. Millised on peamised nõuded euroala sujuvaks toimimiseks?

Milliseid valdkondi sotsiaalõiguste samba projekt hõlmab?

Poliitikavaldkonnad on jagatud kolme suurde rühma:

  • Võrdsed võimalused ja juurdepääs tööturule– oskuste arendamine ja elukestva õppe edendamine aktiivsete tööturumeetmete kaudu, et suurendada töövõimalusi, lihtsustada liikumist erinevate staatuste vahel ja parandada tööalast konkurentsivõimet.
  • Õiglased töötingimused – asjakohase ja usaldusväärse tasakaalu leidmine töötajate ja tööandjate õiguste ja kohustuste vahel ning paindlikkuse ja turvatunde vahel, et toetada ettevõtjaid töökohtade loomisel, kasutuselevõtul ja ajakohastamisel ning edendada sotsiaalset dialoogi.
  • Piisav ja jätkusuutlik sotsiaalkaitseja juurdepääs kvaliteetsetele põhiteenustele, sealhulgas lastehoiu, tervishoiu ja pikaajalise hoolduse valdkonnas, et tagada inimväärne elu ja kaitse riskide vastu ning võimaldada kodanikel osaleda täiel määral tööturul ja kodanikuühiskonnas.

Nimetatud kolme teema raames, on määratletud 20 poliitikavaldkonda, kuhu on kavas lisada mitmesuguseid põhimõtteid. Põhimõtete puhul võetakse arvesse juba mitmes ELi ja muudes asjaomastes õigusallikates osutatud õigusi ning neid õigusi on kavas võimalikult üksikasjalikult kirjeldada, et tagada nende toimivus. Osutatud valdkondade kohta leiab rohkem teavet veebisaidilt, kus saab iga valdkonna koha esitada ka kommentaare.

Miks keskendutakse sotsiaalõiguste samba puhul euroala liikmesriikidele?

Euroala liikmesriikide olukord on väga erinev, kahe viimase aastakümne kogemused on näidanud, et majandusliku ja sotsiaalse tasakaalu pikaajaline häire ühes või mitmes liikmesriigis võib ohustada euroala toimimist tervikuna, ning kui olukord kiiresti ei parane, võib see põhjustada veelgi suuremat ebavõrdsust.

Euroala riigid on õppinud viimaste aastate kriisist ning alustanud integreerimist ja konsolideerimist. See hõlmab ka sotsiaalset mõõdet. Viie juhi esitatud aruandes Euroopa majandus- ja rahaliidu loomise lõpuleviimisest on rõhutatud, et „Euroopa Liit peaks püüdlema sotsiaalvaldkonnas AAA-reitingu saamise poole” ning „selleks et majandus- ja rahaliit oleks edukas, peaksid tööturg ja sotsiaalhoolekandesüsteemid toimima hästi ja õiglaselt kõigis euroala liikmesriikides.”

Aruandes kinnitatakse, et ei ole olemas ühtset, kõigile sobivat vormi, kuid osutatakse, et probleemid on liikmesriikides sageli sarnased. Samuti kutsutakse aruandes üles pöörama rohkem tähelepanu tulemuste saavutamisele tööhõive- ja sotsiaalvaldkonnas, mis on osa laiemast ühtlustamisprotsessist, et luua kogu euroalal vastupanuvõimelisemad majandusstruktuurid.

Kuigi algatus on suunatud euroala riikidele, on see avatud kõikidele algatusega ühineda soovivatele liikmesriikidele.

Milline on Euroopa sotsiaalõiguste samba õiguslik vorm?

Euroopa sotsiaalõiguste samba õiguslik vorm lähtub ELi õigusraamistikust ja asjaolust, et keskendutakse euroalale. Kuigi Euroopa sotsiaalõiguste samba loomist võiks korraldada mitmel viisil, on komisjoni arvates esmatähtis kaasata parlament ja nõukogu ning ELi muud institutsioonid ning saavutada ulatuslik toetus selle rakendamiseks.

Millised on järgmised sammud?

Järgmistel kuudel keskendub komisjon aktiivselt sidusrühmade kaasamisele avalike arutelude kaudu. Arutelud tuleks lõpule viia 31. detsembriks 2016, et komisjon saaks esitada lõpliku ettepaneku sotsiaalõiguste samba kohta 2017. aasta alguses.

Saadud tagasiside on ühtlasi panus Euroopa majandus- ja rahaliidu tulevikku käsitleva valge raamatu koostamisse, mis peaks valmima 2017. aasta kevadeks.

MEMO/16/545

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar