Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Teabeleht

Detsembri rikkumisvastaste meetmete pakett: peamised otsused

Brüssel, 8. detsember 2016

Detsembri rikkumisvastaste meetmete pakett: peamised otsused

Ülevaade poliitikavaldkondade kaupa

Rikkumismenetlusi käsitlevate igakuiste otsustega rakendab Euroopa Komisjon õiguslikke meetmeid nende liikmesriikide suhtes, kes ei ole täitnud ELi õigusest tulenevaid kohustusi. Need otsused hõlmavad mitmesuguseid sektoreid ja ELi poliitikavaldkondi ning nende eesmärk on tagada ELi õigusaktide nõuetekohane kohaldamine, mis vastab kodanike ja äriühingute huvidele.

Komisjoni poolt vastu võetud olulisemad otsused (sealhulgas 7 märgukirja, 77 põhjendatud arvamust, 3 kaebust Euroopa Liidu Kohtule ja 4 menetluse lõpetamist) on esitatud allpool poliitikavaldkondade kaupa. Samuti sulgeb komisjon 67 juhtumit, mis on asjaomaste liikmesriikidega lahendatud, ilma et komisjon peaks võtma edasisi meetmeid.

Lisateabe saamiseks ELi rikkumismenetluse kohta vt MEMO/12/12. Täpsemat teavet kõigi tehtud otsuste kohta saate rikkumisotsuste registrist.

1. Energeetika

(Lisateave: Anna-Kaisa Itkonen - tel: +32 229 56186, Nicole Bockstaller – tel: +32 229 52589)

Põhjendatud arvamus

Energia siseturg: komisjon kutsub UNGARIT üles täielikult järgima kolmanda energiapaketi nõudeid

Euroopa Komisjon esitas Ungarile ametliku nõude elektridirektiivi (direktiiv 2009/72/EÜ) ja gaasidirektiivi (direktiiv 2009/73/EÜ) korrektseks rakendamiseks ja kohaldamiseks. Kõnealused direktiivid kuuluvad kolmandasse energiapaketti ning sisaldavad energiaturgude nõuetekohast toimimist käsitlevaid olulisi eeskirju, mis käsitlevad muu hulgas põhivõrguettevõtjate energiatarnijatest ja -tootjatest eraldamist, riiklike reguleerivate asutuste sõltumatuse ja õiguste suurendamist ning tarbijatele kasu toovad sätteid. Komisjon leidis, et Ungari praegu kehtiv gaasiseadus võimaldab Ungari valitsusel ikka veel määrata mõningaid riiklike võrkudega ühendamise ja neile juurdepääsu, reguleerimisteenuste ning piiriülesele taristule juurdepääsu tingimusi. Vastavalt gaasidirektiivile peaks ainupädevus neis küsimustes kuuluma riigi reguleerivale asutusele. Peale selle välistab siseriiklik õigus võrguelektri ja -gaasi tariifidest teatavad kulud. Ungarile saadeti märgukiri 2015. aasta veebruaris. Kuna ELi õigust ei järgita, saadab komisjon nüüd põhjendatud arvamuse. Liikmesriigil on aega kaks kuud, et teatada komisjonile olukorra parandamiseks võetud meetmetest, vastupidisel juhul võib komisjon otsustada pöörduda Euroopa Liidu Kohtusse. Lisateavet ELi siseturu õigusaktide kohta leiate energeetika peadirektoraadi veebisaidilt.

 

2. Keskkond

(Lisateave: Enrico Brivio – tel: +32 229 56172, Iris Petsa – tel: +32 229 93321)

Pöördumised Euroopa Liidu Kohtusse

Jäätmed: komisjon kaebab ITAALIA taas kohtusse ja nõuab trahve

Euroopa Komisjon kaebab Itaalia taas Euroopa Liidu kohtusse, sest viimane ei ole kohtu 2012. aasta otsust täies ulatuses täitnud. Itaalia ametiasutused peavad veel tagama reovee asjakohase kogumise ja käitlemise 80 linnastus (esimeses kohtuotsuses ette nähtud 109st) üle riigi, et vältida tõsist ohtu inimtervisele ja keskkonnale. Euroopa Liidu kohus otsustas 19. juulil 2012 (kohtuasi C-565/10), et Itaalia, jättes tagamata 109 linnastu (linnad, asulad) asulareovee asjakohase kogumise ja käitlemise, rikub ELi õigust (nõukogu direktiiv 91/271/EMÜ). Neli aastat hiljem on see probleem lahendamata 80 linnastus, kus elab kokku üle kuue miljoni inimese. Nende hulgas on linnastuid seitsmes Itaalia piirkonnas: Abruzzo (üks linnastu), Calabria (13 linnastut), Campania (seitse linnastut), Friuli-Venezia Giulia (kaks linnastut), Liguuria (kolm linnastut), Apuulia (kolm linnastut), ja Sitsiilia (51 linnastut). Asjakohaste kogumis- ja käitlussüsteemide puudumine neis 80 linnastus on märkimisväärne oht inimtervisele, maismaavetele ja merekeskkonnale. Komisjon kutsub Euroopa Liidu kohut üles määrama Itaaliale trahv 62 699 421,40 euro suuruse ühekordse maksena. Samuti teeb komisjon ettepaneku määrata juhul, kui nõuded ei saa täielikult täidetud päevaks, mil kohus teeb oma otsuse, 346 922,40 euro suurune karistusmakse. Lõpliku otsuse trahvi ja karistusmakse määramise kohta teeb Euroopa Liidu Kohus. Lisateabe saamiseks vt pressiteate täistekst.

Linnudirektiiv: komisjon kaebab PRANTSUSMAA metslindude halva kaitsmise pärast kohtusse

Euroopa Komisjon kaebab Prantsusmaa Euroopa Liidu kohtusse selle eest, et Prantsusmaa ei ole kõrvaldanud loodusliku linnustiku kaitset käsitleva ELi õigusakti (direktiiv 2009/147/EÜ) jätkuvaid rikkumisi. Liikmesriigid on kohustatud tagama, et täidetaks kõiki linnudirektiivi sätteid, sealhulgas tahtlikku tapmist või püüdmist käsitlevaid sätteid. Linnudirektiivis keelatakse linde otseselt ohustavad tegevused, nagu nende tahtlik tapmine või püüdmine, pesade tahtlik hävitamine ja munade kõrvaldamine ning muu asjaomane tegevus (näiteks elus või surnud lindudega kauplemine), erilise rõhuga ohustatud või rändliikide elupaikade kaitsel. Komisjon võtab nüüd meetmeid, olles saatnud Prantsusmaale juunis 2016 põhjendatud arvamuse. Põldtsiitsitaja on Euroopas kaduv rändlinnuliik ning nimetatud ebaseaduslik tegevus on metslindude kaitset käsitlevate ELi õigusaktidega rangelt keelatud. Hoolimata Prantsusmaa ametiasutuste varem võetud kohustustest, jätkub ikka veel põldtsiitsitaja tahtlik tapmine või püüdmine. Nimetatud tegevus Prantsusmaal muudab mõttetuks muude liikmesriikide kaitsemeetmed. Seepärast ning selleks, et sundida Prantsusmaad kohaldama linnudirektiivi, pöördub komisjon Euroopa Liidu kohtusse. Lisateabe saamiseks vt pressiteate täistekst.

 

Põhjendatud arvamused

Jäätmed: komisjon kutsub KÜPROST üles võtma jäätmekäitluse ja jäätmetekke vältimisega seotud meetmeid

Komisjon kutsub Küprost üles koostama jäätmetekke vältimist ja jäätmekäitlust käsitlevad kavad ning viima need kooskõlla jäätmeid käsitleva ELi õigusakti (direktiiv 2008/98/EÜ) ja ringmajanduse eesmärkidega. Sellised kavad ja programmid on mõeldud selleks, et vähendada jäätmete mõju inimtervisele ja keskkonnale ning parandada kogu ELi ressursitõhusust. Liikmesriigid peavad vähemalt iga kuue aasta järel oma jäätmekavad ümber hindama ja neid vajaduse korral täiendama. Küpros ei ole oma riiklikku jäätmekäitlust tulevaseks perioodiks täiendanud, pikendanud ega asendanud, jäädes samal ajal maha ka jäätmetekke vältimise eesmärkidest. Komisjon saatis 2015. aasta oktoobris märgukirja, milles kutsus Küprose ametiasutusi üles võtma vastu vajalikud jäätmeid käsitlevad dokumendid. Ehkki Küpros on võtnud mõningaid meetmeid olmejäätmete vallas, puuduvad ikka veel vajalikud kavad muude jäätmevoogude kohta. Seepärast saadab komisjon põhjendatud arvamuse. Kui Küpros ei võta meetmeid kahe kuu jooksul, võib komisjon pöörduda Euroopa Liidu Kohtusse.

Linnudirektiiv: komisjon ootab SOOMELT metslindude kaitsmist Ahvenamaa maakonnas

Euroopa Komisjon kutsub Soomet üles lõpetama isashahkade ebaseadusliku kevadjahi Ahvenamaa maakonnas, kus see on olnud alates 2011. aastast 1.–20. maini lubatud. Linnudirektiivi kohaselt (direktiiv 2009/147/EÜ) on metslindude tapmine keelatud, kuid mõningaid liike, nagu hahad (Somateria mollissima), tohib jahtida, kui seda ei tehta pesitsus- või kevadise rände hooajal, või tingimusel, et on täidetud tingimused erandi tegemiseks jahikeelust. Hiljuti saadud teaduslikud andmed näitasid selgesti, et seda veelinnuliiki ähvardab Soomes (40%), Läänemere piirkonnas (50%), aga ka Euroopas ja kogu maailmas kiire kadumine, ning et selle kaitsestaatus on üha teravam probleem. Seda arvestades on isashahkade jahtimine Ahvenamaal nende pesitsusperioodil ELi õigusega rangelt keelatud. Samuti ei ole täidetud tingimused sellest keelust erandi tegemiseks, sest liik ei ole soodsas kaitsestaatuses ja asjaolu tõttu, et lubatud jahikvoot ei ole kooskõlas liigi väikese arvukusega. Komisjon saatis Soomele täiendava märgukirja 2015. aasta veebruaris. Kuna Soome jätkas isashahkade küttimise lubamist ja ei võtnud seega meetmeid direktiivi nõuete täitmiseks, saadab komisjon nüüd põhjendatud arvamuse. Kui Soome ei võta meetmeid kahe kuu jooksul, võib komisjon pöörduda Euroopa Liidu Kohtusse.

 

3. Finantsstabiilsus, finantsteenused ja kapitaliturgude liit

(Lisateave: Vanessa Mock – tel: +32 229 56194, Letizia Lupini - tel: +32 229 51958)

Põhjendatud arvamused

Komisjon nõuab, et HORVAATIA muudaks energiaettevõtja erastamise seadust

Komisjon esitas Horvaatiale ametliku taotluse muuta 2002. aasta seadust ettevõtja INA-Industrija Nafte d.d. erastamise kohta (edaspidi „INA seadus“) põhjusel, et see rikub kapitali vaba liikumise ja asutamisvabaduse põhimõtteid. INA-Industrija Nafte d.d. on Horvaatia peamine energiaettevõte, mis kuulub osaliselt Horvaatia valitsusele. INA seadus annab riigile kõnealuses ettevõttes erivolitused, k.a vetoõiguse INA otsuste üle teatavat künnist ületava osakute/varade müügi kohta. Seetõttu ei saa sidusrühmad mõjutada ettevõtte olulisi otsuseid proportsionaalselt oma osaluse väärtusega, mis võib pärssida võimalike investorite investeerimist INAsse. Komisjon on seisukohal, et nimetatud erivolitused kujutavad endast takistust kapitali vabale liikumisele ja asutamisvabadusele, mis ei ole ELi toimimise lepingu raames õigustatud. Ehkki energiavarustuse kindluse kaitse eesmärk võiks õigustada ELi toimimise lepingus loetletud vabaduste piiramist, näib INA seadusega riigile antud tingimusteta vetoõigus minevat kaugemale selle eesmärgi saavutamiseks vajalikust ja proportsionaalsest. Horvaatia ametiasutused võtsid kohustuse viia INA seadus enne ELiga ühinemist kooskõlla ELi õigusega, kuid ei ole seda siiani teinud. Komisjon esitab täna oma nõudmise põhjendatud arvamusena. Kui Horvaatia ei vii INA seadust kahe kuu jooksul kooskõlla ELi õigusega, võib komisjon otsustada kaevata ta Euroopa Liidu Kohtusse.

Komisjon nõuab, et POOLA jõustaks täies ulatuses hüpoteekkrediiti käsitlevad ELi eeskirjad

Euroopa Komisjon nõudis, et Poola viiks oma hüpoteekkrediiti käsitlevad õigusaktid täielikku kooskõlla ELi õigusega. Hüpoteekkrediidi direktiivi (direktiiv 2014/17/EL) eesmärk on luua kõrge tarbijakaitse tasemega liiduülene hüpoteekkrediidi turg. Selle peamiste sätete hulgas on nõuded krediidipakkujate äritegevusele, k.a kohustus hinnata tarbija krediidikõlblikkust ja avalikustada vastav teave, nõuded personali pädevusele ja teadmistele, sätted hüpoteekkrediidi teatavate aspektide kohta, nagu ennetähtaegne tagasimakse, välisvääringus laenud, seosmüük, finantsharidus, vara hindamine, võlgnevused, sundvõõrandamine ning oma koduliikmesriigis turulepääsu tingimusi täitvate krediidivahendajate ELi tegevusluba. Liikmesriigid pidid need eeskirjad 21. märtsiks 2016 oma siseriiklikku õigusse üle võtma. Poolale, kes seda algseks tähtajaks ei teinud, saadeti 2016. aasta mais märgukiri. Juunis 2016 teatas Poola direktiivi osalisest rakendamisest. Kuna aga valdav osa direktiivist ei ole üle võetud, on tänane taotlus põhjendatud arvamuse kujul. Kui Poola ei võta meetmeid kahe kuu jooksul, võib komisjon pöörduda Euroopa Liidu Kohtusse.

 

4. Tervishoid ja toiduohutus

(Lisateave: Enrico Brivio – tel: +32 229 56172, Aikaterini Apostola - tel: +32 229 87624)

Põhjendatud arvamused

Tubakas: komisjon kutsub HORVAATIAT, KÜPROST, LUKSEMBURGI, SLOVEENIAT, HISPAANIAT ja ROOTSIT üles teatama ELis müüdavaid tubakatooteid reguleeriva direktiivi ülevõtmisest

Täna saatis Euroopa Komisjon Horvaatiale, Küprosele, Luksemburgile, Sloveeniale, Hispaaniale ja Rootsile põhjendatud arvamuse, milles nõutakse teavitamist tubakatoodete direktiivi (direktiiv 2014/40/EL) täielikust ülevõtmisest. Kõnealuse direktiivi eesmärk on parandada tubaka ja sellega seotud toodete siseturu toimimist, tagades samal ajal Euroopa kodanike tervisekaitse kõrge taseme. Direktiivis on sätestatud, et selle sätted tulnuks võtta üle siseriiklikku õigusse 20. maiks 2016. Seni on Rootsi teavitanud komisjoni direktiivi osalisest ülevõtmisest, samal ajal kui Horvaatia, Küpros, Luksemburg, Sloveenia ja Hispaania ei ole teadet ülevõtmise kohta saatnud. Liikmesriikidel on nüüd kaks kuud aega, et komisjonile teatada, milliseid meetmeid nad on olukorra parandamiseks võtnud. Vastasel juhul võib komisjon otsustada anda juhtumid lahendamiseks Euroopa Liidu Kohtule.

 

5. Siseturg, tööstus, ettevõtlus ja VKEd

(Lisateave: Lucia Caudet – tel: +32 229 56182, Mirna Talko – tel: +32 229 87278)

Põhjendatud arvamused

Siseturg: komisjon nõuab, et kuus liikmesriiki võtaksid oma siseriiklikku õigusse üle mõõtevahendeid käsitlevad uued eeskirjad

Komisjon saatis täna Küprosele, Soomele, Ungarile, Iirimaale, Portugalile ja Ühendkuningriigile põhjendatud arvamused, milles nõudis neilt nelja mõõtevahendeid käsitleva direktiivi (direktiivid 2014/31/EL, 2014/32/EL, 2011/17/EL ja komisjoni delegeeritud direktiiv 2015/13/EL) ülevõtmist siseriiklikku õigusse. Neis direktiivides on sätestatud eeskirjad, mis võimaldavad mõõtmisseadmeid – alates kaaludest kuni vee-, gaasi-, elektri- ja soojusmõõtjateni ning taksomeetriteni – ELis ühtsel viisil kalibreerida. Kõik neli direktiivi pidanuks olema liikmesriikide siseriiklikku õigusse täielikult üle võetud: direktiivid 2014/31/EL, 2014/32/EL ja 2015/13/EL 19. aprilliks 2016 ning direktiiv 2011/17/EL 30. novembriks 2015. Kuus asjaomast liikmesriiki ei ole seni teatanud komisjonile kõnealuste direktiivide täielikust ülevõtmisest oma siseriiklikku õigusse. Neil liikmesriikidel on nüüd kaks kuud aega, et komisjonile teatada direktiivide täielikust ülevõtmisest. Vastasel juhul võib komisjon otsustada kaevata nad Euroopa Liidu Kohtusse.

Siseturg: komisjon kutsub LÄTIT ja RUMEENIAT üles võtma üle ELi eeskirjad kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta

Euroopa Komisjon saatis täna Lätile ja Rumeeniale põhjendatud arvamused, milles kutsutakse üles võtma siseriiklikku õigusse üle direktiiv 2013/55/EL kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta. Direktiiviga nähakse ette ajakohane ELi süsteem kutsekvalifikatsioonide tunnustamiseks, mis lihtsustab ja kiirendab teises riigis saadud kutsekvalifikatsioonide tunnustamist, tagades samal ajal vastavuse sihtriigi nõuetele. Direktiiv oleks pidanud olema liikmesriikide õigusesse üle võetud hiljemalt 18. jaanuariks 2016. Vaatamata sellele ei ole Läti ja Rumeenia veel komisjonile teatanud siseriiklikku õigusse ülevõtmise lõpuleviimisest. Neil liikmesriikidel on nüüd kaks kuud aega, et komisjonile teatada direktiivide täielikust ülevõtmisest. Vastasel juhul võib komisjon otsustada kaevata nad Euroopa Liidu Kohtusse.

Riigihange: komisjon palub15 liikmesriigil võtta siseriiklikku õigusesse üle ELi uued riigihanke- ja kontsessioonieeskirjad

Euroopa Komisjon saatis täna 15 liikmesriigile põhjendatud arvamused, milles palub neil võtta siseriiklikku õigusesse täielikult üle need direktiivid, mis riigihankeid ja kontsessioone käsitlevast kolmest uuest direktiivist (st direktiivid 2014/23/EL, 2014/24/EL ja 2014/25/EL) on seni üle võtmata. Põhjendatud arvamus saadeti järgmistele riikidele: Austria (3 direktiivi), Belgia (3), Bulgaaria (1), Horvaatia (3), Küpros (2), Eesti (3), Soome (3), Iirimaa (1), Läti (3), Leedu (3), Luksemburg (3), Portugal (3), Sloveenia (1), Hispaania (3) ja Rootsi (3). Tänu arukamatele reeglitele ja elektrooniliste menetluste suuremale hulgale muudetakse uute eeskirjadega Euroopas riigihangete korraldamine tõhusamaks. Samuti teevad need VKEde jaoks riigihankelepingu saamiseks pakkumiste esitamise lihtsamaks ja odavamaks, parandavad läbipaistvust ja konkurentsi ning aitavad saavutada laiemaid eesmärke, nagu keskkonnaalased ja sotsiaalsed eesmärgid ja innovatsioon. Kõik liikmesriigid pidid uute riigihanke-eeskirjade ülevõtmisest teada andma 18. aprilliks 2016. Nimetatud 15 liikmesriigil on nüüd aega kaks kuud, et teatada komisjonile meetmetest, millega viiakse siseriiklikud õigusaktid vastavusse ELi õigusega.

Lihtsad surveanumad: komisjon palub UNGARIL võtta siseriiklikku õigusesse üle uued eeskirjad

Komisjon saatis täna Ungarile põhjendatud arvamuse, kus palub tal siseriiklikku õigusesse üle võtta direktiivi lihtsate surveanumate kohta (direktiiv 2014/29/EL), milles käsitletakse suruõhu või energia salvestamise seadmeid (nt sellised seadmed, mida kasutatakse sõidukite ja rongide pidurdusseadmetes). Uue direktiiviga, millega asendati direktiiv 2009/105/EÜ, parandatakse lihtsate surveanumate kvaliteeti ja ohutust, eelkõige võimaldades avastada defektiga tooteid. Selles selgitatakse ka tootjate, importijate ja müüjate vastutust ning parandatakse vastavushindamisasutuste järelevalvet selliste toodete üle enne ELi turule sisenemist. Direktiiv oleks tulnud siseriiklikku õigusesse üle võtta 19. aprilliks 2016. Ungari ei ole veel komisjonile teatanud kõnealuse direktiivi ülevõtmisest siseriiklikku õigusesse. Ungaril on nüüd kaks kuud aega, et komisjonile teatada direktiivi ülevõtmisest. Vastasel juhul võib komisjon otsustada kaevata ta Euroopa Liidu Kohtusse.

 

Märgukirjad

Autode heitkogused: komisjon alustab seoses ELi eeskirjade eiramisega rikkumismenetlust seitsme liikmesriigi vastu

Komisjon võtab meetmeid seitsme liikmesriigi vastu, kes ei ole loonud trahvisüsteemi selle ennetamiseks, et autotootjad rikuvad autode heitkoguseid käsitlevaid õigusakte, või kuna nad ei määra seaduse eiramise korral karistusi. Euroopa Komisjon otsustas täna võtta meetmeid Tšehhi Vabariigi, Saksamaa, Kreeka, Leedu, Luksemburgi, Hispaania ja Ühendkuningriigi suhtes, kuna nad ei ole järginud sõiduki tüübikinnitusi käsitlevaid ELi eeskirju. Vastavalt direktiivi 2007/46 artiklile 46 ja konkreetsemalt otsekohalduva määruse (EÜ) nr 715/2007 artiklile 13 peavad liikmesriikidel olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistussüsteemid, et ennetada seaduste rikkumist autotootjate poolt. Seaduserikkumise korral, nt kui heitekontrollisüsteemide tõhususe vähendamiseks kasutatakse katkestusseadmeid, tuleb kohaldada kõnealuseid karistusi. Komisjon saadab täna märgukirjad Tšehhi Vabariigile, Leedule ja Kreekale, kuna nad ei ole sellist karistussüsteemi oma siseriiklikus õiguses kehtestanud. Komisjon alustab ka rikkumismenetlusi Saksamaa, Luksemburgi, Hispaania ja Ühendkuningriigi vastu (need liikmesriigid väljastasid ELis tüübikinnitused Volkswagen Group AG-le), kuna nad ei ole karistusi käsitlevaid siseriiklikke sätteid kohaldanud hoolimata sellest, et äriühing on kasutanud ebaseaduslikku katkestusseadme tarkavara. Lisaks on komisjon seisukohal, et Saksamaa ja Ühendkuningriik on rikkunud seadust, keeldudes komisjoni taotluse alusel avaldamast kogu tehnilist teavet, mille on kogunud nende riiklikud uurijad seoses lämmastikoksiidi (NOx) heitkoguste nõude võimaliku rikkumisega Volkswagen Group AG ja teiste nende territooriumil asuvate autotootjate autodel. Liikmesriikidel on nüüd komisjoni esitatud väidetele vastamiseks aega kaks kuud. Vastasel juhul võib komisjon otsustada saata põhjendatud arvamuse. Lisateabe saamiseks vt pressiteate täistekst.

 

6. Ränne, siseasjad ja kodakondsus

(Lisateave: Tove Ernst – tel: +32 229 86764, Markus Lammert - tel: +32 229 80423)

Põhjendatud arvamused ja lõpetatud juhtumid

Julgeolekuliit – ELi küberkuritegevust käsitlev direktiiv: komisjon palub kolmel liikmesriigil tagada direktiivi täieliku rakendamise ja lõpetab kaks juhtumit

Euroopa Komisjon on adresseerinud Belgiale, Bulgaariale ja Iirimaale põhjendatud arvamused, kuna nad ei ole andnud teada riiklikest meetmetest, mis on võetud infosüsteemide vastu suunatud ründeid käsitleva direktiivi (ELi küberkuritegevuse direktiiv, direktiiv 2013/40/EL) ülevõtmiseks siseriiklikku õigusesse. Direktiiv võeti vastu 12. augustil 2013 ja liikmesriigid oleksid pidanud selle siseriiklikku õigusesse üle võtma 4. septembriks 2015. Infosüsteemide vastu suunatud ründeid käsitleva direktiivi kohaselt on kriminaalkuritegu kasutada küberrünnetes kasutatavaid vahendeid, nt pahavara. Direktiiviga tugevdatakse rünnete toimumise korral kasutatavat teabevahetuse raamistikku ja luuakse Euroopa kriminaalõiguse selle valdkonna raamistik. Komisjon on seisukohal, et Belgia, Bulgaaria ja Iirimaa esitatud meetmetega ei võeta veel kõiki direktiivi sätteid siseriiklikku õigusesse täielikult üle. Belgial, Bulgaaria ja Iirimaal on nüüd kaks kuud aega, et komisjonile teatada kõigist meetmetest, mis nad on direktiivi täieliku rakendamise tagamiseks võtnud. Vastasel juhul võib komisjon kaevata nad Euroopa Liidu Kohtusse. Peale selle, olles kontrollinud Kreeka ja Sloveenia ametiasutuste esitatud meetmeid, on komisjon otsustanud lõpetada rikkumismenetluse Kreeka ja Sloveenia vastu.

 

Menetluste lõpetamine

Ränne: rikkumismenetluse lõpetamine seoses uuesti sõnastatud Eurodaci määruse rakendamisega KREEKAS ja ITAALIAS

Komisjon on otsustanud lõpetada rikkumismenetlused Kreeka ja Itaalia vastu, kuna nad on Eurodaci määruse (määrus (EL) nr 603/2013) rakendanud nõuetekohaselt. 2003. aastal loodud Eurodaci andmebaas on ELi varjupaigataotlejate sõrmejälgede andmebaas, mis tagab tõendusmaterjali ehk sõrmejäljed, et toetada Dublini määruse kohaldamist, mille kohaselt määratakse kindlaks varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutav liikmesriik. 2015. aasta detsembris saatis komisjon märgukirjad Kreekale ja Itaaliale, kus väljendas muret, et need liikmesriigid pole suutnud täita Eurodaci määruse kohast kohustust kanda ja edastada Eurodaci andmebaasi kõigi selliste kolmandate riikide kodanike sõrmejäljed, kes on sisenenud ELi ebaseaduslikult nende välispiiril. Komisjon saatis ametlikud kirjad mõlemale riigile 2015. aasta oktoobris ning on sellest ajast alates jätkanud Kreeka ja Itaalia ametiasutuste toetamist, et parandada piiride haldamist ja rände juhtimist ning et suurendada välispiiridel võetud sõrmejälgede määra, seda eriti esmase vastuvõtu keskuste lähenemisviisi alusel, ning on korrapäraselt esitanud ümberpaigutamist ja ümberasustamist käsitlevates aruannetes andmeid mõlema riigi edusammude kohta. Võttes arvesse sõrmejälgede võtmisega seotud tegevuse olulist aktiviseerumist alates 2016. aasta algusest, on komisjon rahul, et nii Kreeka kui ka Itaalia võtavad sõrmejäljed kolmandate riikide kodanikelt vastavalt Eurodaci määrusele, ning otsustas rikkumismenetluse lõpetada.

 

7. Liikuvus ja transport

(Lisateave: Anna-Kaisa Itkonen– tel: +32 229 56186, Alexis Perier - tel: +32 229 69143)

Põhjendatud arvamused

Meresõiduohutus: komisjon palub SOOMEL võtta siseriiklikku õigusesse üle muudatused ELi õigusaktides, milles käsitletakse laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevaid organisatsioone

Komisjon on palunud Soomel viia lõpule komisjoni rakendusdirektiivi 2014/111/EL ülevõtmine siseriiklikku õigusesse. Kõnealuse direktiiviga muudetakse Euroopa ühiseid eeskirju ja standardeid seoses laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ning veeteede ametite vastava tegevusega (direktiiv 2009/15/EÜ). Komisjoni ja Euroopa Meresõiduohutuse Ameti (EMSA) eesmärk on jätkata selliste klassifikatsiooniühingute laiaulatusliku järelevalveprogrammi rakendamist, kes on ELi tasandil tunnistatud sobivaks ELi lipu all sõitvate laevade kohustusliku kontrolli ja ülevaatuse jaoks. Liikmesriikidele anti ülevõtmise lõpetamiseks aega 31. detsembrini 2015. Soome ei ole seda seni siiski teinud. Soome ametiasutustel on nüüd aega kaks kuud, et võtta vajalikud meetmed olukorra parandamiseks. Vastasel juhul võib komisjon otsustada anda juhtumi lahendamiseks Euroopa Liidu Kohtule.

Maanteetransport: komisjon palub TAANIL ja SAKSAMAAL rakendada ELi ühtsed juhilubasid käsitlevad eeskirjad

Komisjon on palunud Taanil ja Saksamaal rakendada komisjoni direktiivi 2014/85/EL juhtide terviseseisundi ja sõidueksamite kohta. Selle direktiiviga ajakohastatakse Euroopa juhilubasid käsitlevaid ühtseid eeskirju (direktiiv 2006/126/EÜ), et võtta arvesse meditsiini arengut seoses obstruktiivse uneapnoe sündroomiga ja et tagada Euroopa juhtidele koolitus tunnelites ohutuks sõitmiseks. Juhilubasid käsitlevate eeskirjade ühtset kohaldamist on vaja Euroopas liiklusohutuse tagamiseks. Seni pole Taani ja Saksamaa suutnud direktiivi 2014/85/EL siseriiklikku õigusesse üle võtta. Mõlemal liikmesriigil on nüüd kaks kuud aega, et komisjonile teatada rakendusmeetmetest. Vastasel juhul võib komisjon otsustada kaevata nad Euroopa Liidu Kohtusse.

 

8. Maksundus ja tolliliit

(Lisateave: Vanessa Mock – tel: +32 229 56194, Patrick Mc Cullough – tel: +32 229 87183)

Euroopa Liidu Kohtusse pöördumine

Maksundus: komisjon kaebab PRANTSUSMAA kohtusse seoses dividende käsitlevate maksusätete eiramisega

Komisjon on otsustanud kaevata Prantsusmaa Euroopa Liidu Kohtusse, kuna ta ei ole täitnud kohtu 15. septembri 2011. aasta otsust. Kohtuasi on seotud Prantsusmaal selliste äriühingute tasutud maksu tagastamisega, kellel on tütarettevõtjad teistes ELi riikides. Prantsuse halduskohus võttis vastu Euroopa Liidu kohtu otsuse piirava tõlgenduse, kohaldades seda kahe üksikjuhtumi suhtes 2012. aasta detsembris. Komisjon on seisukohal, et kõnealused otsused ei ole ELi õigusega kooskõlas. Lisateabe saamiseks vt pressiteate täistekst.

 

Põhjendatud arvamus

Maksundus: komisjon palub HORVAATIAL muuta väikeste etüülalkoholi tootjate suhtes kohaldatavat vähendatud aktsiisimäära

Komisjon on palunud, et Horvaatia muudaks oma aktsiisimaksu eeskirju seoses väikeste tootjate poolt oma tarbeks toodetud alkoholi destillaatidega. Alkoholi aktsiisimaksu eeskirjad on ELi tasandil ühtlustatud (nõukogu direktiiv 92/83/EMÜ). Kõnealustes eeskirjades on märgitud, et liikmesriigid võivad väikeste tootjate tehtud destillaatide normaalset tollimaksu vähendada kuni 50% aastas, kui ei toodeta üle 10 hektoliitri puhast alkoholi. Praegu lubavad Horvaatia ametiasutused vähendatud aktsiisimaksu kohaldada väikeste tootjate suhtes, kes toodavad kuni 20 liitrit puhast alkoholi majapidamise kohta oma tarbeks. Kindla suurusega aktsiisimaksu kohaldatakse sõltuvalt tootmiseks kasutatud katla võimsusest (st 100 Horvaatia kunat katla puhul võimsusega kuni 100 liitrit ja 200 Horvaatia kunat kõigi suuremate katelde puhul). Kuna Horvaatia kohaldatav vähendatud aktsiisimäär on seotud katla võimsusega ja seda makstakse kindla summana, sõltumata tegelikult toodetud kogusest, ei ole see kooskõlas ELi eeskirjadega. Horvaatial on kaks kuud aega, et komisjonile teatada, milliseid meetmeid ta on olukorra parandamiseks võtnud. Vastasel juhul võib komisjon otsustada anda juhtumi lahendamiseks Euroopa Liidu Kohtule.

MEMO/16/4211

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar