Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Teabeleht

Küsimused ja vastused Euroopa solidaarsuskorpuse kohta

Brüssel, 7. detsember 2016

Euroopa Komisjon kuulutab täna välja Euroopa solidaarsuskorpuse

Vt IP/16/4165 ja MEMO/16/4166

 

Mis on Euroopa solidaarsuskorpuse mõte?

Euroopa Liit on rajatud solidaarsusele: see hõlmab kodanike- ja liikmesriikidevahelist solidaarsust ning solidaarsust liidu sees ja väljaspool seda võetavates meetmetes. Solidaarsus on jagatud väärtus, mida tunnetab sügavalt kogu Euroopa ühiskond.

Nagu president Juncker oma 2016. aasta kõnes olukorrast Euroopa Liidus Euroopa solidaarsuskorpuse ideed välja kuulutades ütles: „Oleme hädaolukordadega silmitsi seistes sageli valmis solidaarsust välja näitama. Kui Portugalis põles mägedes mets, käisid seal leeke kustutamas Itaalia lennukid. Kui üleujutuste tõttu kadus Rumeenias ära elektrivool, panid kodudes tuled särama Rootsi generaatorid. Kui tuhanded pagulased saabusid Kreeka randa, pakkusid neile varju Slovakkia telgid. Samas vaimus teeb komisjon täna ettepaneku luua Euroopa solidaarsuskorpus.

Euroopa Solidaarsuskorpuse mõte on anda noortele võimalus osaleda erinevates solidaarsetes tegevustes, mille abil lahendatakse probleemseid olukordi kogu ELis. Osalemisest ei saa kasu üksnes noored, vaid see aitab erinevatele probleemidele ja kriisidele reageerimisel ka riiklikke ja kohalikke asutusi, vabaühendusi ja ettevõtteid.

Mis on Euroopa solidaarsuskorpus?

Komisjoni rahalisel toetusel saavad solidaarsusega seotud valdkondades tegutsevad kohalikud ametiasutused, vabaühendused ja ettevõtted värvata noori vabatahtlikesse tegevustesse või suunata neid tööle, praktikale, õpipoisiõppesse või koolitusele, kui on täidetud vastuvõtva organisatsiooni jaoks kehtestatud tingimused ning järgitakse Euroopa solidaarsuskorpuse harta põhimõtteid.

Komisjon on loonud solidaarsuskorpuse raames noortele kaks erinevat töölesuunamise võimalust. 18–30aastastel noortel on võimalus osaleda kahe kuni kaheteistkümne kuu jooksul kas:

  • vabatahtlikus tegevuses, mille raames pakutakse täisajalist vabatahtlikku tegevust koos toetusega, või
  • kutsealases tegevuses, mille raames pakutakse võimalust leida erinevates valdkondades töökoht, praktika- või õpipoisiõppekoht.

Milliseid tegevusi korpus hõlmab?

Euroopa solidaarsuskorpuse tegevuses osalejad saavad võimaluse osaleda mitmesugustes tegevustes, nagu haridus, tervishoid, sotsiaalne integratsioon, abi toidu jagamisel, elamispinna ehitus, rändajate ja pagulaste vastuvõtmine, toetamine ja integreerimine, keskkonnakaitse või looduskatastroofide ennetamine (projektid ei hõlma kiirreageerimist katastroofidele, mis nõuab erialasemaid oskusi ja koolitust).

Euroopa solidaarsuskorpuse tegevuses osalejad viiakse kokku vabaühenduste, kohalike ja riiklike ametiasutuste või eraettevõtetega, kes vajavad oma tegevuses tuge.

Osaleja võidakse suunata projekti juurde kas vabatahtlikuna (vabatahtlik tegevusliin) või praktikale, õpipoisiõppesse või tööle (kutsealane tegevusliin). Projektide kestus on nende olemusest sõltumata 2 kuni 12 kuud.

Kes võib end Euroopa solidaarsuskorpuses registreerida?

Euroopa solidaarsuskorpuses võivad end registreerida kõik 17–30aastased, kes on ELi kodanikud või elavad ELis seaduslikult. Solidaarsusprojektis osalemiseks peab noor olema vähemalt 18aastane.

Kutsealases tegevusliinis osalevad noored peavad olema ELi, Norra või Islandi kodanikud. Euroopa solidaarsuskorpuse esimeses etapis võivad vabatahtlikus tegevusliinis end registreerida noored, kes elavad seaduslikult ELis või Islandil, Liechtensteinis, Norras, Türgis või endises Jugoslaavia Makedoonia vabariigis, või kui neil on nende riikide kodakondsus.

Euroopa solidaarsuskorpus on avatud kõigile noortele sõltumata sellest, kas nad käivad koolis, tööl või on töötud. Kõige olulisem on motivatsioon.

Euroopa solidaarsuskorpuses end registreerivad noored peavad nõustuma Euroopa solidaarsuskorpuse eesmärkide ja ülesannete kirjelduse ning põhimõtetega. Need rajanevad ELi tuumikväärtustel, nagu inimväärikuse ja inimõiguste austamine ning õiglase ja võrdõigusliku ühiskonna edendamine, milles domineerib pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus, solidaarsus ja võrdõiguslikkus. Osalejad panustavad inimeste vahelise solidaarsuse suurendamisse, austades seejuures teiste kultuure ja traditsioone.

Kuidas see toimib?

Registreerimine on lihtne ja seda on võimalik teha Euroopa Noorteportaali kaudu veebisaidil: www.europa.eu/solidarity-corps

Registreerimisel palutakse esitada isikuandmed, täpsustada huvipakkuvad valdkonnad ning valida, kas soovitakse osaleda vabatahtlikes või kutsealastes tegevustes või mõlemas.

Kas registreerimine garanteerib projektis osalemise?

Ei, registreerimine ei garanteeri projektis osalemist, kuna see sõltub sellest, kas soovitud projekt on olemas, ning kandidaatide huvist. Üldiselt on nii, et mida avatum erinevat tüüpi tegevuste ja riikide suhtes ollakse, seda suurem on võimalus projektides osaleda.

Kuigi kolmandate riikide kodanikel on õigus registreerida end vabatahtlikesse tegevustesse, ei pruugi neil olla kõiki teise ELi riiki suunamiseks vajalikke õigusi ja lube. Osalevad organisatsioonid peavad vastutama, et sellised õigused ja load on olemas kõigil noortel, keda nad oma tegevusse projekti kaudu kaasata soovivad.

Kas osalejad saavad valida, millises organisatsioonis nad tööle hakkavad?

Pärast osalejate registreerimist saavad organisatsioonid solidaarsusprojektide jaoks kandidaate valides näha nende profiile. Osalejatel on õigus organisatsiooni tehtud pakkumine tagasi lükata.

Kas organisatsioonid võivad osalejatelt projektis osalemise eest raha küsida?

Ei. Osalevatel ega vahendavatel organisatsioonidel ei ole õigust nõuda Euroopa solidaarsuskorpuse liikmetelt projektis osalemise eest rahalist hüvitist ega tasu.

Millised kulud kaetakse?

Vabatahtlikus tegevuses osalejate puhul tasutakse tavaliselt majutus-, toitlustus- ning taskurahaga seotud kulutused, samuti reisi- ja kindlustuskulud.

Kutsealase tegevuse (töö, praktika või õpipoisiõpe) puhul on tavaliselt ette nähtud tööleping ja reisikulude (reisi- ja majutuskulud intervjuule minekuks, kolimistoetus ja tagasisõidutoetus) hüvitamine. Samuti võidakse hüvitada kutseoskuste tunnustamise kulud, kui see teise riiki tööleasumisel vajalikuks osutub. Tegelikult kaetavate kulude ulatus on juhtumiti erinev.

Töökoha puhul kehtestatakse palgatingimused vastavalt töö asukohariigis kehtivatele seadustele, eeskirjadele ja kollektiivlepingutele.

Praktika- ja õpipoisiõppekohtade puhul makstakse päevaraha. Töölepinguga hõlmatud suunamiste puhul on osaleja kaetud projekti asukohariigi riikliku tervisekindlustusega.

Kuidas on tagatud osalejate sotsiaalkindlustusega kaetus?

Kutsealase tegevuse (töö, õpipoisiõpe, praktika) puhul sõlmitakse tööleping ning seetõttu kohaldatakse riiklikku töö- ja sotsiaalkaitseõigust ning tagatakse juurdepääs riiklikule tervisekindlustusele. Osaleja peab enda kanda võtma täiendavate kindlustuste, st vastutuskindlustuse ja õnnetusjuhtumikindlustuse hankimise.

Vabatahtliku tegevuse puhul tagatakse osalejatele kindlustuskate, mis hõlmab arstiabi, elukindlustuse, evakueerimise ja kodumaale tagasitoimetamise, vastutuskindlustuse ning dokumentide ja reisipiletite kadumise/vargusega seotud kulusid.

Millistesse tegevustesse Euroopa solidaarsuskorpuses osalejaid kaasatakse?

Euroopa solidaarsuskorpuse tegevuses osalejatele võidakse pakkuda suunamisi väga erinevatesse tegevusvaldkondadesse. Need võivad olla seotud üldhuviteenustega ning hõlmata selliseid valdkondi nagu:

  • kodakondsus ja demokraatlik osalemine
  • keskkond ja looduskaitse
  • tervishoid ja heaolu
  • haridus ja koolitus
  • tööhõive ja ettevõtlus
  • loovus ja kultuur
  • kehakultuur ja sport
  • sotsiaalabi ja hoolekanne
  • rändajate ja pagulaste vastuvõtmine ja integreerimine
  • katastroofide ennetamine ja taastamine

Kava ei hõlma kohest reageerimist katastroofidele, näiteks metsatulekahjude kustutamist või otsingu- ja päästetöid linnas, sest selliseks tegevuseks on vaja hästi koolitatud spetsialiste. Kui aga näiteks maakogukond soovib vähendada metsatulekahjude ohtu alusmetsa eemaldamisega, võivad korpuse liikmed anda sellesse väärtusliku panuse.

Kuhu võib Euroopa solidaarsuskorpuse liikmeid suunata?

Projekte on võimalik korraldada kõigis 28 ELi liikmesriigis ning sõltuvalt sellest, millisest ELi programmist konkreetse projekti rahastatakse, võivad kõne alla tulla ka teised riigid (nt Island, Norra, Türgi, Liechtenstein või endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik).

Millise tunnistuse osalejad saavad?

Euroopa solidaarsuskorpuses osalejatel on suunamise lõppedes õigus saada selle kohta Euroopa solidaarsuskorpuse tunnistus. See tõendab nende osalemist ühiskondlike väljakutsete lahendamisele suunatud üleeuroopalises ettevõtmises ning nende pühendumust anda muutuste tegemisse oma panus. See pühendumus, avatus teiste inimeste ja kultuuride suhtes ning Euroopa solidaarsuskorpuse raames saadud oskused on atraktiivsed ka tööandjate jaoks, kes otsivad sellise profiiliga uusi noori töötajaid.

Millised organisatsioonid võivad osaleda?

Solidaarsuskorpuse töös võivad osaleda väga erinevad organisatsioonid, näiteks vabaühendused, kodanikuühiskonna organisatsioonid ning riiklikud ja kohalikud ametiasutused. Kõik organisatsioonid peavad täitma kõrgeid kvaliteedistandardeid ning järgima Euroopa solidaarsuskorpuse harta põhimõtteid.

Euroopa vabatahtliku teenistuse tarbeks ennast juba registreerinud organisatsioonid saavad põhimõtteliselt automaatse akrediteeringu.

Kutsealase tegevusliini puhul võivad organisatsioonid ja ettevõtjad otsustada vahendaja kasuks, kelleks võib olla näiteks avalik tööturuasutus.

Pärast iga ELi rahastamisprogrammi alusel heakskiitmist võib osalev organisatsioon hakata otsima oma solidaarsusprojekti jaoks potentsiaalseid töötajaid, praktikante, õpipoisse või vabatahtlikke.

Iga osalev organisatsioon peab nõustuma Euroopa solidaarsuskorpuse eesmärkide ja ülesannete kirjelduse ning põhimõtetega ja ühinema Euroopa solidaarsuskorpuse hartaga, milles sätestatakse nende õigused ja kohustused kogu solidaarsuskogemuse erinevate etappide vältel.

Kuidas Euroopa solidaarsuskorpuse tegevust rahastatakse?

Euroopa solidaarsuskorpuse tegevust rahastatakse olemasolevatest programmidest konkursikutsete kaudu, kasutades programmi Erasmus+, ELi tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi (EaSI), programmi LIFE, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, tervishoiuprogrammi, programmi „Kodanike Euroopa“, Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi vahendeid. Osalevad organisatsioonid võivad programmidest rahastamist taotleda, toetuste maksmine toimub vastavalt iga programmi hindamiseeskirjadele.

Millal Euroopa solidaarsuskorpust rakendama hakatakse ning milliseid tulemusi oodatakse?

Solidaarsuskorpusest huvitatud noorte registreerimine algas 7. detsembril 2016 Euroopa Noorteportaalis: www.europa.eu/solidarity-corps

Osalejate ja organisatsioonide omavaheline kokkuviimine algab arvatavasti 2017. aasta kevadel, esimesi suunamisi on oodata 2017. aasta juunis.

Eesmärgiks on seatud kaasata 2020. aasta lõpuks Euroopa solidaarsuskorpuse tegevusse 100 000 noort.

 

 

MEMO/16/4168

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar