Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Teabeleht

Rikkumisvastaste meetmete pakett: peamised otsused veebruaris

Brüssel, 25. veebruar 2016

Ülevaade poliitikavaldkondade kaupa

Rikkumismenetlusi käsitlevate igakuiste otsustega rakendab Euroopa Komisjon õiguslikke meetmeid nende liikmesriikide suhtes, kes ei ole täitnud ELi õigusest tulenevaid kohustusi. Need otsused hõlmavad mitmeid sektoreid ja ELi poliitikavaldkondi (vt I ja II lisa) ning nende eesmärk on tagada ELi õigusaktide nõuetekohane kohaldamine, mis vastab kodanike ja äriühingute huvidele.

Komisjoni poolt vastu võetud olulisemad otsused (34 põhjendatud arvamust ja 3 kaebust Euroopa Liidu Kohtule) on esitatud allpool poliitikavaldkondade kaupa. Samuti sulgeb komisjon 108 juhtumit, mis on asjaomaste liikmesriikidega lahendatud, ilma et komisjon peaks võtma edasisi meetmeid.

Lisateabe saamiseks ELi rikkumismenetluse kohta vt MEMO/12/12. Täpsemat teavet kõigi tehtud otsuste kohta saate rikkumisotsuste registrist.

1. Põllumajandus ja maaelu areng

(Lisateave: Daniel Rosario - tel.: +32 229 56185, Clémence Robin – tel.: +32 229 52509)

Märgukiri

Põllumajandus: komisjon nõuab, et KREEKA muudaks ühistute kohustuslikku liikmesust käsitlevat seadust

Euroopa Komisjon nõuab, et Kreeka muudaks kohustuslikku seadust 6085/1934, mis takistab Kreeka Samose saarel tegutsevatel üksikutel veinikasvatajatel veini sõltumatult toota ja turustada. Seadus kohustab Samose veinikasvatajaid liituma kohalike ühistutega, mis peavad omakorda müüma kogu oma virre- ja viinamarjatoodangu Samose veiniühistute liidule, kellele kuulub Samose veini müümise ja turustamise ainuõigus. Kuna 21. jaanuaril 2015 saabus veelgi üksikasjalikum kaebus, saadab komisjon Kreekaleveel ühe täiendava märgukirja. Kui Kreeka kahe kuu jooksul rahuldaval viisil ei vasta, võib komisjon saata Kreeka ametiasutustele põhjendatud arvamuse.

2. Kliimameetmed

(Lisateave: Anna-Kaisa Itkonen - tel.: +32 229 56186, Nicole Bockstaller – tel.: +32 229 52589)

Põhjendatud arvamus

Kütuse kvaliteet: komisjon nõuab, et ITAALIA tagaks Euroopa kütusekvaliteedi standardite rakendamise

Euroopa Komisjon kutsub Itaaliat üles võtma vastu siseriiklikke ülevõtmismeetmeid ning teavitama meetmetest, mis käsitlevad komisjoni direktiivi 2014/77/EL bensiini ja diislikütuse kvaliteedi kohta. Kõnealuse direktiivi eesmärk on ajakohastada viiteid ELis müüdavate kütuse tehnilistele standarditele. Direktiiv pidi olema rakendatud 11. juuniks 2015. Vaatamata Itaaliale ja kaheksale teisele liikmesriigile 22. juulil 2015 saadetud märgukirjale on Itaalia ainuke liikmesriik, kes ei ole komisjoni kõnealuste standardite järgimist käsitlevatest siseriiklikest meetmetest teavitanud. Teistes liikmesriikides siiani avatud rikkumisjuhtumid suletakse peagi. Euroopa Komisjon saatis Itaaliale põhjendatud arvamuse. Itaalial on nüüd aega kaks kuud, et teatada komisjonile meetmetest, millega kõnealune direktiiv üle võetakse. Vastasel juhul võib komisjon otsustada kaevata Itaalia Euroopa Liidu Kohtusse. Kohus võib otsustada kehtestada finantssanktsioonid.

3. Energeetika

(Lisateave: Anna-Kaisa Itkonen - tel.: +32 229 56186, Nicole Bockstaller – tel.: +32 229 52589)

Põhjendatud arvamused

Energiatõhusus: komisjon nõuab, et HISPAANIA järgiks täielikult hoonete energiatõhususe direktiivi

Põhjendatud arvamuses nõudis Euroopa Komisjon, et Hispaania järgiks täielikult hoonete energiatõhususe direktiivi kõiki nõudeid(direktiiv 2010/31/EL). Kõnealuse direktiivi kohaselt peavad liikmesriigid uute ja olemasolevate hoonete suhtes kehtestama energiatõhususe miinimumnõuded ja neid kohaldama, tagama hoonetele energiamärgise väljastamise ning nõudma kütte- ja kliimaseadmete korrapärast ülevaatust. Lisaks nõutakse direktiivis, et liikmesriigid tagaksid, et alates 2021. aastast on kõik hooned liginullenergiahooned(alates 2019. aastast kõik üldkasutatavad hooned). Kõnealuse direktiivi ülevõtmisel kasutatud siseriiklike õigusaktide põhjalikumal uurimisel ilmnes mõningaid puuduseid, mis olid seotud liginullenergiahoonete standardite määratlusega ning nende õigeaegse kohaldamisega. Komisjon leidis ka, et direktiivi nõuetest siseriiklike õigusaktidega tehtud erandid olid laiaulatuslikumad kui direktiiv seda ette nägi. Hispaanial on kaks kuud aega, et teavitada Euroopa Komisjoni olukorra parandamiseks võetud meetmetest, muidu võib komisjon otsustada pöörduda Euroopa Liidu Kohtusse. Lisateavet hoonete hoonete energiatõhususe direktiivi kohta leiate energeetika peadirektoraadi veebisaidilt.

Energia siseturg: komisjon kutsub AUSTRIAT, BELGIAT ja HORVAATIAT kolmanda energiapaketi tingimusi täielikult järgima

Euroopa Komisjon saatis põhjendatud arvamused Austriale ja Belgiale, nõudes neilt elektridirektiivi (direktiiv 2009/72/EÜ) ja gaasidirektiivi (direktiiv 2009/73/EÜ) korrektse rakendamise ja kohaldamise tagamist.Kõnealused direktiivid kuuluvad kolmandasse energiapaketti ning sisaldavad energiaturgude nõuetekohast toimimist käsitlevaid olulisi sätteid, nagu näiteks põhivõrguettevõtjate energiatarnijatest ja -tootjatest eraldamist, reguleerivate asutuste tugevdamist ning tarbijate kasu eesmärgil jaeturu tõhustatud toimimist käsitlevaid eeskirju. Austria on valesti üle võtnud mitmeid eraldamisnõudeid, mis käsitlevad sõltumatu võrguettevõtja eraldamismudelit, ning ei järgi täies ulatuses riigi reguleeriva asutuse volitusi käsitlevaid eeskirju. Belgia on valesti üle võtnud mõned omandisuhete eraldamist käsitlevad eeskirjad, mistõttu on teistel ettevõtjatel peale turgu valitseva gaasi- ja elektrivõrguettevõtja peaaegu võimatu välja töötada ja hallata võrkudevahelisi ühendusi teistesse ELi liikmesriikidesse. Belgia on valesti üle võtnud ka teatavad riigi reguleeriva asutuse volitusi käsitlevad eeskirjad ja tarbijaid käsitlevad sätted. Komisjon saatis täna põhjendatud arvamuse ka Horvaatiale seoses gaasituru eeskirjadega. Kehtiv riiklik raamistik loob põhjendamatuid tõkkeid omamaise gaasitoodangu ekspordile, piirab gaasi importi teistest liikmesriikidest ning lükkab edasi gaasituru avamist, mis on vastuolus ELi toimimise lepingu kaupade vaba liikumise eeskirjade ning gaasidirektiivi ja gaasimäärusega (määrus (EÜ) nr 715/2009). Kehtiv hinnaregulatsioon mittekodutarbijaist lõpptarbijatele ning varudele juurdepääsu kord ja võimsuse jaotamine ei ole täielikult kooskõlas ELi energia siseturu eeskirjadega. Liikmesriikidel on kaks kuud aega, et teavitada Euroopa Komisjoni olukorra parandamiseks võetud meetmetest, muidu võib komisjon otsustada pöörduda Euroopa Liidu Kohtusse.

Avamere nafta ja gaas: komisjon nõuab, et KREEKA, MADALMAAD ja PORTUGAL võtaksid siseriiklikusse õigusesse üle avamereohutuse direktiivi

Euroopa Komisjon nõudis täna ametlikult Kreekalt, Madalmaadelt ja Portugaliltmeetmete võtmist, millega tagatakse avamereohutuse direktiivi (direktiiv 2013/30/EL) siseriiklikku õigusesse ülevõtmine. Direktiivi kohaselt peavad liikmesriigid kehtestama eeskirjad, mis aitavad ära hoida õnnetusi ning samuti reageerida kiiresti ja tõhusalt juhul, kui sellised õnnetused toimuvad avamere nafta- või gaasirajatisel. Näiteks peavad ettevõtjad koostama enne uuringuid või tootmise algust oma avamere rajatiste kohta suurõnnetusohu aruande; litsentside andmisel peavad ELi riigid tagama, et ettevõtjad on piisavalt rahastatud ning neil on olemas vajalikud tehnilised teadmised; kodanikele peab olema kättesaadav teave selle kohta, kuidas ettevõtjad ja ELi riigid tagavad rajatiste turvalisuse, ning ettevõtjad vastutavad täiel määral keskkonnakahju eest, mis tekitatakse kaitsealustele mereliikidele ja looduslikele elupaikadele. Direktiiv tuli siseriiklikusse õigusesse üle võtta hiljemalt 19. juuliks 2015. Komisjon saatis täna Kreekale, Madalmaadele ja Portugalile põhjendatud arvamuse, nõudes neilt ELi eeskirjade täitmist. Kui need liikmesriigid ei täida oma kohustust kahe kuu jooksul, võib komisjon otsustada kaevata nad Euroopa Kohtusse ja teha ettepaneku kohaldada nende suhtes rahalisi karistusi. Lisaks algatas komisjon 2015. aasta teises pooles 15 ELi liikmesriigi suhtes rikkumismenetlused avamereohutuse direktiivi ülevõtmata jätmise või mittetäieliku ülevõtmise tõttu. Komisjon jätkab direktiivi rakendamise jälgimist ning algatab puudujääkide korral uue rikkumismenetluse. Lisateavet avamereohutuse kohta leiate energeetika peadirektoraadiveebisaidil.

4. Keskkond

(Lisateave: Enrico Brivio – tel.: +32 229 56172, Iris Petsa – tel.: +32 229 93321)

Põhjendatud arvamused

Jäätmed: komisjon nõuab, et TAANI jõustaks kaevandamisjäätmeid käsitlevad ELi eeskirjad

Euroopa Komisjon kutsub Taanit üles viima oma riiklikud õigusaktid täielikku vastavusse kaevandustööstuse jäätmete käitlust käsitlevate ELi õigusnormidega. Kaevandusjäätmete direktiivi (direktiiv 2006/21/EÜ) eesmärk on nii palju kui võimalik ära hoida või vähendada kaevandustööstuse jäätmete käitlusest tulenevat mis tahes kahjulikku mõju inimtervisele ja keskkonnale. Liikmesriigid pidid osutatud direktiivi täitmiseks vajalikud meetmed jõustama 1. maiks 2008. Kuna Taani õigusaktides esinevatest puudustest võib tuleneda inimeste tervise ja keskkonna madalam kaitse, saatis komisjon 2011. aasta septembris märgukirja, millele järgnes 2015. aasta veebruaris täiendav märgukiri. Kuigi Taani kavatses lahendada mõned tuvastatud probleemid, ei tehtud seda õigeaegselt ning jõustamises esineb siiani märkimisväärseid puudusi. Seepärast saadab komisjon nüüd põhjendatud arvamuse. Kui Taani ei võta meetmeid kahe kuu jooksul, võib komisjon pöörduda Euroopa Liidu Kohtusse.

Jäätmed: komisjon nõuab, et ITAALIA jõustaks patareijäätmeid käsitlevad ELi eeskirjad

Euroopa Komisjon kutsub Itaaliat üles viima oma patarei- ja akujäätmeid käsitlevad õigusaktid kooskõlla uue ELi patareidirektiiviga (direktiiv 2013/56/EL). Kõnealune kohustus pidi olema täidetud 1. juuliks 2015. Läbivaadatud ja ajakohastatud patareidirektiivis, mille eesmärk on minimeerida patarei- ja akujäätmete negatiivset mõju keskkonnale, kehtestatakse ohtlikke aineid sisaldavate patareide turustamist ja märgistamist käsitlevad eeskirjad. Direktiiviga kohustatakse liikmesriike määrama kindlaks patareide ja akude kogumis- ja ringlussevõtu koguselised eesmärgid. Kuna Itaalia ei ole teatanud komisjonile ühestki jõustatud õigusaktist, saadeti riigile 23. septembril 2015 märgukiri. Itaalia teatas seejärel komisjoni peagi vastuvõetavatest õigusnormidest, kuid siiani ei ole saadud ametlikku kinnitust nende vastuvõtmise kohta. Seepärast saadab komisjon Itaaliale põhjendatud arvamuse. Kui Itaalia ei võta meetmeid kahe kuu jooksul, võib komisjon pöörduda Euroopa Liidu Kohtusse.

Jäätmed: komisjon nõuab, et SLOVEENIA võtaks jäätmekäitluse ja jäätmetekke vältimisega seotud meetmeid

Komisjon kutsub Sloveeniat üles koostama kooskõlas direktiivi 2008/98/EÜ ja ringmajanduse eesmärkidega jäätmekäitlust ja jäätmetekke vältimist käsitlevad strateegilised kavad, mis on jäätmekäitlust käsitleva riikliku poliitika nurgakiviks. Liikmesriigid pidid jäätmekavad vastu võtma 12. detsembriks 2013 ning need on ELi vahendite kasutamise eeltingimuseks. 2013. aastal võttis Sloveenia vastu olmejäätmete käitlemise riikliku kava, kuid kõiki jäätmeliike hõlmav jäätmekäitluskava on siiani puudu. Sloveenia oleks pidanud 12. detsembriks 2013 vastu võtma ka jäätmetekke vältimise kava, mille eesmärk peaks olema tekkekohtades jäätmete tekke mahu vähendamine. Seepärast saadab komisjon Sloveeniale põhjendatud arvamuse. Kui Sloveenia ei võta meetmeid kahe kuu jooksul, võib komisjon pöörduda Euroopa Liidu Kohtusse.

Nitraadidirektiiv: komisjon nõuab, et EESTI võitleks nitraatidest põhjustatud veereostusega

Euroopa Komisjon kutsub Eestit üles võtma meetmeid nitraatide põhjustatud veereostusega võitlemiseks. Nitraadid on taimedele vajalikud ning neid kasutatakse laialdaselt väetistena, kuid nende liigkasutamine võib põhjustada ohtliku veereostuse, millel on mõju tervisele, majandusele ja keskkonnale. Komisjon on seisukohal, et Eesti siseriiklikud õigusaktid ei hõlma siiani piisavaid meetmeid, et saavutada nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ eesmärgid seoses nitraadireostusele ohtlike tsoonide jaoks tegevuskava koostamisega. Mõned puudused on seotud liiga lühikeste väetiste kasutamise keeluaegadega ning tasakaalustatud väetamist käsitlevate üldnõuete puhul kasutatava ebaselge metoodikaga. Komisjon saadab Eestile põhjendatud arvamuse, kutsudes riigi ametiasutusi üles järgima kõnealuses valdkonnas ELi õigust. Kui Eesti ei võta meetmeid kahe kuu jooksul, võib komisjon pöörduda Euroopa Liidu Kohtusse.

Elupaikade direktiiv: komisjon nõuab, et KREEKA oleks looduskaitsealaste meetmete võtmisel aktiivsem

Euroopa Komisjon kutsub Kreekat üles olema pärismaiste elupaikade ja liikide kaitsel aktiivsem, viies Natura 2000 võrgustiku raames kindlaksmääratud alade kaitse asjakohasele tasemele. Liikmesriikidel oli kooskõlas elupaikade direktiiviga (nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ) kuus aastat aega, et määrata kindlaks siseriikliku õiguse alusel kaitstavad alad (tehniliselt muutes ühenduse tähtsusega alad erikaitsealadeks), ning võtta vajalikud meetmed, millega parandada elupaikade ja nendel aladel praegu elutsevate liikide olukorda. Kreeka määras kõnealuse kuueaastase tähtaja möödumise järel kindlaks kõik ühenduse tähtsusega alad ja erikaitsealad, kuid jättis kehtestamata iga kaitseala jaoks vajalikud prioriteedid ja kaitsemeetmed. Selline märkimisväärne puudujääk elupaikade direktiivi põhikohustuste järgimisel takistab kaitsealade nõuetekohast kaitsmist ja haldamist ning kujutab endast olulist ohtu Natura 2000 võrgustiku tõhusale toimimisele ja sidususele tervikuna. Seepärast saadab komisjon Kreekale põhjendatud arvamuse, andes reageerimiseks aega kaks kuud. Kui Kreeka meetmeid ei võta, võib komisjon pöörduda Euroopa Liidu Kohtusse.

SEVESO III: komisjon nõuab, et TAANI, LUKSEMBURG ja SLOVEENIA rakendaksid tööstuslike õnnetuste ärahoidmist käsitlevaid ELi õigusnorme

Euroopa Komisjon nõuab, et Taani, Luksemburg ja Sloveenia saadaksid teabe selle kohta, kuidas Seveso III direktiiv (direktiiv 82/501/EMÜ) on nende siseriiklikus õiguses rakendatud. Tegemist on kohustusega, mis tuli täita 31. maiks 2015. Nii kõnealuse direktiivi kui ka selle eelkäijate Seveso I ja II direktiivi eesmärk on hoida ära ohtlike ainetega seotud suurõnnetusi ja vähendada nende tagajärgede mõju nii inimeste kui ka keskkonna jaoks. 1. juunil 2015 jõustunud uues direktiivis on arvesse võetud mitmed ELi õigusnormide muudatused, sealhulgas need, mis on tehtud kemikaalide klassifitseerimises, ning selles on suurendatud kodanike õigust saada teavet ja pöörduda kohtusse. Kui Taani, Luksemburg ja Sloveenia olid algse tähtaja mööda lasknud, saatis Euroopa Komisjon neile 2015. aasta juulis märgukirjad. Komisjon saadab nüüd põhjendatud arvamused ja kui need liikmesriigid ei võta meetmeid kahe kuu jooksul, võib komisjon anda juhtumid lahendamiseks Euroopa Kohtule.

5. Siseturg, tööstus, ettevõtlus ja VKEd

(Lisateave: Lucia Caudet – tel: +32 229 56182, Heli Pietila – tel: +32 229 64950)

Euroopa Liidu Kohtule esitatud kaebus

Notarid: notaritele kehtiv kodakondsusnõue: komisjon kaebab Tšehhi Vabariigi Euroopa Liidu Kohtusse

Euroopa Komisjon otsustas kaevata Tšehhi Vabariigi Euroopa Kohtusse, sest too annab õiguse tegutseda Tšehhi Vabariigis notari kutsealal vaid Tšehhi kodakondsusega isikutele, välistades seega teiste liikmesriikide kodanike tegutsemise notarina. Komisjon on seisukohal, et selline kodakondsuse nõue on vastuolus asutamisvabadust käsitlevate ELi õigusnormidega ega ole põhjendatav ELi toimimise lepingu artikliga 51, mis käsitleb riigivõimu teostamist. Komisjon on seisukohal, et Tšehhi notarite teostatavad toimingud ei ole märkimisväärselt erinevad neist, mida Euroopa Kohus on hinnanud, kui ta on otsustanud, et asjaomastes riikides notaritele kehtestatud kodakondsusenõue ei ole kooskõlas ELi õigusega. Kuna Tšehhi Vabariik jäi oma seisukohale, otsustas komisjon ta Euroopa Liidu Kohtusse kaevata. Euroopa Kohtus on pooleli samalaadse, Ungari vastu suunatud hagi menetlemine. Komisjon jälgib tähelepanelikult ka olukorda muudes liikmesriikides. Lisateabe saamiseks vt pressiteate täistekst.

Põhjendatud arvamused

Teenuste direktiiv: komisjon nõuab, et KREEKA kõrvaldaks piirangud vahendusteenuste valdkonnas

Euroopa Komisjon nõudis täna põhjendatud arvamuses, et Kreeka kõrvaldaks piirangud vahendusteenuste valdkonnas. Vahendamine on protsess, kus kaks või enam osalist püüavad lahendada omavahelist vaidlust vahendaja abil. Kreeka piirangud vahendajate väljaõppe pakkujatele hõlmavad konkreetseid õigusliku vormi ja kapitaliosalusega seotud nõudeid. Praegu peavad vahendajate väljaõpet Kreekas pakkuma mittetulundusühingud, mille on moodustanud vähemalt üks Kreeka advokatuur ja üks Kreeka kaubanduskoda. Komisjon usub, et õigusliku vormi ja kapitaliosalusega seotud nõuded ei täida teenuste direktiivis (direktiiv 2006/123/EÜ, artikkel 15) määratletud kolmeastmelise testi tingimusi, mis võimaldab kehtestada teenusepakkujatele tingimusi juhul, kui need on mittediskrimineerivad, põhjendatud olulise avaliku huviga seotud põhjusega ja proportsionaalsed. Peale selle on muudes liikmesriikides omandatud vahendajakvalifikatsiooni tunnustamine Kreekas seotud diskrimineerivate ja ebaproportsionaalsete tingimustega, mida komisjon loeb kokkusobimatuks nii kutsekvalifikatsioonide tunnustamise direktiiviga (direktiiv 2013/55/EL) kui ka asutamisvabadusega (ELi toimimise lepingu artikkel 49). Kreekal on nüüd kaks kuud aega, et komisjonile teatada, milliseid meetmeid ta on olukorra parandamiseks võtnud. Vastasel juhul võib Euroopa Komisjon otsustada kaevata Kreeka Euroopa Liidu Kohtusse.

Ühtne turg: komisjon nõuab neljalt liikmesriigilt teenuste direktiivi täitmist reguleeritud kutsealade valdkonnas

Euroopa Komisjon võtab täiendavaid meetmeid Austria, Küprose, Saksamaa ja Poola vastu algatatud rikkumismenetlustes, mille põhjuseks on asjaolu, et nende riikide siseriiklikud õigusaktid sisaldavad ülemääraseid ja põhjendamata tõkkeid reguleeritud kutsealade valdkonnas. Hoolimata teabevahetusest nelja kõnealuse riigiga, on komisjon endiselt seisukohal, et neis liikmesriikides teatavatele teenusepakkujatele kehtestatud nõuded on teenustedirektiiviga (direktiiv 2006/123/EÜ) vastuolus. Tänased meetmed on seotud: Austria puhul patendivolinike asukohanõude, arhitektide, inseneride, patendivolinike ja veterinaaride õigusliku vormi ja ülemääraste kapitaliosaluse nõuete ning arhitektidele, inseneridele ja patendivolinikele tehtavate piirangutega valdkondadevaheliste äriühingute loomise osas; Küprose puhul kapitaliosaluse nõuetega kõigile insenerierialadele, k.a tsiviilehitusinseneridele ja arhitektidele; Saksamaa puhul arhitektide ja inseneride miinimum- ja maksimumtariifidega ning Poola puhul patendivolinike miinimumtariifidega. Komisjon esitas põhjendatud arvamuse, millega nõuab Austrialt, Küproselt, Saksamaalt ja Poolalt õigusaktide muutmist. Liikmesriikidel on nüüd kaks kuud aega, et komisjonile teatada, milliseid meetmeid ta on olukorra parandamiseks võtnud.Vastasel juhul võib komisjon otsustada kaevata nad Euroopa Liidu Kohtusse. Peale selle otsustas komisjon täna saata põhjendatud arvamus Kreekale jätkuvate piirangute tõttu vahendajate väljaõppe valdkonnas. Lisateabe saamiseks vt pressiteate täistekst.

6. Liikuvus ja transport

(Lisateave: Jakub Adamowicz – tel: +32 229 50595, Alexis Perier - tel: +32 229 69143)

Hagi esitamine Euroopa Liidu Kohtule

Raudteeohutus: komisjon kaebab POOLA Euroopa Liidu Kohtusse

Euroopa Komisjon on otsustanud kaevata Poola Euroopa Liidu Kohtusse, sest Poola ei ole nõuetekohaselt siseriiklikku õigusesse üle võtnud ega rakendanud direktiivi 2004/49/EÜ raudteede ohutuse kohta ühenduses.Direktiivis 2004/49/EÜ nõutakse, et liikmesriigid moodustaksid sõltumatu ohutusasutuse, sõltumatu õnnetuste ja vahejuhtumite uurimisorgani ning määraksid kindlaks raudtee ohutuse juhtimise, reguleerimise ja järelevalve ühised põhimõtted. Poola ei ole direktiivi nõuetekohaselt siseriiklikku õigusesse üle võtnud ega rakendanud. Täpsemalt ei taga Poola õigusaktid, et raskete õnnetuste ja vahejuhtumite uurimist teostab sõltumatu uurimisorgan, samuti ei taga Poola ohutusasutuse sõltumatust. Lisateabe saamiseks vt pressiteate täistekst.

Komisjon teeb ettepaneku PORTUGALI trahvida ja kaebab PORTUGALI uuesti Euroopa Liidu Kohtusse

Komisjon on otsustanud kaevata Portugali Euroopa Liidu Kohtusse, sest Portugal ei ole täitnud nimetatud kohtu varasemat otsust, mis käsitles ELi eeskirju raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate bilansi tasakaalustamise kohta. Kohus otsustas oma 25. oktoobri 2012. aasta otsuses C-557/10, et Portugal rikkus ELi õigust (esimene raudteepakett), jättes võtmata vajalikud riiklikud meetmed tagamaks, et raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate bilansid oleksid tasakaalustatud. Portugal ei ole tänaseni probleemiga piisavalt tegelenud. Komisjon palub kohtul määrata päevamakse alates esimese kohtuotsuse kuupäevast, kuni Portugal rikkumise kõrvaldab, mis praegusel hetkel teeks kokku 5 385 995 eurot. Komisjon teeb ühtlasi ettepaneku määrata 40 401 euro suurune päevane trahv, mida makstakse alates teise kohtuotsuse kuupäevast kuni päevani, mil Portugal hakkab nõuetekohaselt täitma ELi õigusest tulenevaid kohustusi. Need karistusmaksed, mida komisjon Lissaboni lepingu alusel palub määrata, võtavad arvesse rikkumise raskust, selle kestust ja liikmesriigi maksevõimet kajastavat hoiatavat mõju. Lõpliku otsuse karistusmakse määramise kohta teeb Euroopa Liidu Kohus.

Põhjendatud arvamused

Õhutransport: komisjon nõuab, et BELGIA järgiks ELi lennujaamatasusid käsitlevaid õigusakte

Euroopa Komisjon nõudis, et Belgia võtaks nõuetekohaselt siseriiklikku õigusse üle ja rakendaks direktiivi 2009/12/EÜ lennujaamatasude kohta.Lennujaamatasud on tasud, mida lennuettevõtjad maksavad lennujaamadele nende infrastruktuuri kasutamise eest. Direktiivis sätestatakse lennujaamatasude arvutamise miinimumstandardid, et vältida diskrimineerimist ja tagada aus konkurents kõigi ELi lennujaamu kasutavate lennuettevõtjate seas. Liikmesriigid pidid võtma osutatud direktiivi täitmiseks vajalikud meetmed 15. märtsiks 2011. Belgia ei ole seni võtnud nõuetekohaselt üle sätteid, milles nõutakse sõltumatu järelevalveasutuse loomist lennujaamade ja lennufirmade lennujaamatasude teemaliste vaidluste lahendamiseks. Nõue saadeti ELi rikkumismenetluse kohase täiendava põhjendatud arvamusena. Belgial on kaks kuud aega, et Euroopa Komisjonile teatada meetmed, mis ta on direktiivi täielikuks ülevõtmiseks võtnud. Vastasel juhul võib komisjon otsustada kaevata Belgia Euroopa Liidu Kohtusse.

Õhutransport: komisjon nõuab, et POOLA lõpetaks diskrimineeriva lennujamatasude nõudmise Wrocławi lennujaamas

Euroopa Komisjon nõudis, et Poola parandaks Wrocławi Nicolaus Copernicuse lennujaamas kohaldatavat lennujaamamaksude süsteemi. Määruses (EÜ) nr 1008/2008 (ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta) on kehtestatud ELis lennuteenuste pakkumise vabaduse põhimõte. Selles keelatakse ka liikmesriikidel kehtestada Euroopa Liidu siseste lennuteenuste pakkumisele koormavamaid tingimusi kui siseriiklikele teenustele. Komisjon on seisukohal, et nimetatud lennujaamas kehtivad lennujaamatasud kujutavad endast põhjendamatud koormust piiriüleste lennuteenuste pakkujatele ELis. Nõudmine esitati põhjendatud arvamusena. Poolal on kaks kuud aega, et komisjonile teatada meetmed, mis ta on võtnud lennujaamatasude süsteemi muutmiseks kõnealuses lennujaamas. Vastasel juhul võib komisjon otsustada kaevata Poola Euroopa Liidu Kohtusse.

Meretransport: komisjon nõuab, et KÜPROS rakendaks nõuetekohaselt mereohutust reguleerivaid õigusakte

Euroopa Komisjon nõudis, et Küpros rakendaks nõuetekohaselt direktiivi 2009/16/EÜ, mis käsitleb sadamariigi kontrolli. Sadamariigi kontroll tähendab välisriigi laevade kontrollimist riigi sadamates, et teha kindlaks, kas laev ja selle varustus vastab kehtivate rahvusvaheliste konventsioonide nõuetele. Selliste kontrollide käigus tehakse kindlaks ka see, kas laev on mehitatud ja kas seda käitatakse kooskõlas kehtiva rahvusvahelise õigusega, samuti kapteni ja pardal viibivate ohvitseride pädevus. ELi õigusaktid näevad ette, et üldine kontrollikoormus jaguneb kõigi ELi rannikuriikide vahel ja et iga liikmesriik peab kontrollima määratud arvu laevu. Küpros ei ole pärast 2011. aastat kontrollinud nõutavat arvu laevu. Seepärast on komisjon seisukohal, et Küpros ei ole rakendanud direktiivi 2009/16/EÜ. Küprosel on kaks kuud aega, et komisjonile teatada kõik meetmed, mis ta on direktiivi nõuetekohase rakendamise tagamiseks võtnud. Vastasel juhul võib komisjon otsustada kaevata Küprose Euroopa Liidu Kohtusse.

Maanteetransport: komisjon nõuab, et HISPAANIA täidaks ELi eeskirju, mis käsitlevad loa saamust autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemiseks

Euroopa Komisjon on otsustanud saata Hispaaniale põhjendatud arvamuse, kuna riik ei ole täitnud määruse (EÜ) nr 1071/2009 nõudeid, mida ettevõtjad peavad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemiseks täitma. Üks kriteerium on, et ettevõtjate käsutuses peab olema üks või mitu sõidukit, mis on registreeritud asukohaliikmesriigis. Hispaania õigusaktides aga nõutakse, et ettevõtjail peab olema ühe asemel vähemalt kolm sõidukit. Komisjon on seisukohal, et nimetatud nõue ei ole proportsionaalne ja võib diskrimineerida väikevedajaid, kelle käsutuses on sageli vaid üks sõiduk ja kes tõrjutakse maanteetranspordi turult välja. Hispaanial on nüüd kaks kuud aega, et vastata. Vastasel juhul võib komisjon otsustada kaevata Hispaania Euroopa Liidu Kohtusse.

Maanteetransport: komisjon nõuab, et POOLA kohaldaks nõuetekohaselt ELi eeskirju veoautode maksimaalsete mõõtmete ja massi kohta

Euroopa Komisjon nõudis, et Poola täidaks oma kohustusi, mis tulenevad nõukogu direktiivist 96/53/EÜ, milles on muu hulgas sätestatud eeskirjad raskete kaubaveokite maksimaalse kogumassi ja teljekoormuse kohta siseriiklikus ja rahvusvahelises transpordis. Vastavalt direktiivile tuleks veoautodel kogumassiga kuni 40 tonni ja koormusega vedaval teljel maksimaalselt 11,5 tonni lubada liikmesriikide teedel vabalt sõita mõningate eranditega, näiteks rahvuspargid ja väikesed külad. Sellegipoolest nõuab Poola umbes 97 %-l oma teedevõrgust sellistelt sõidukitelt erilise loamaksu tasumist. Pärast tihedat suhtlemist Poola ametiasutustega saatis komisjon neile täna nõude põhjendatud arvamuse kujul. Poolal on kaks kuud aega, et komisjonile teatada meetmed, mis ta on direktiivi nõuetekohaseks kohaldamiseks. Vastasel juhul võib komisjon otsustada kaevata Poola Euroopa Liidu Kohtusse.

Maanteetransport: komisjon nõuab, et RUMEENIA täidaks teemaksude direktiivi 

Euroopa Komisjon nõudis, et Rumeenia täidaks direktiivi 2011/76/EL (raskete kaubaveokite maksustamise kohta) kõiki nõudeid. Nimetatud direktiivi kohaselt peab liikmesriik kehtestama asjaomased määratlused (näiteks „teemaks” ja „infrastruktuurimaks”) või neid muutma ning tagama, et kasutusmaksud oleks proportsionaalsed ja et nendest saadud tulu kasutataks taristukulude katmiseks. Rumeenia siseriiklike õigusaktide üksikasjalik läbivaatus näitas, et direktiiv ei ole nõuetekohaselt üle võetud. Rumeenial on aega kaks kuud, et teatada komisjonile olukorra parandamiseks võetud meetmetest. Vastasel juhul võib komisjon otsustada kaevata Rumeenia Euroopa Liidu Kohtusse.

Raudteetransport: komisjon nõuab, et seitse liikmesriiki direktiivi oma siseriiklikku õigusse üle võtaks

Komisjon nõudis, et Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Saksamaa, Kreeka, Läti, Luksemburg ja Rumeenia võtaksid oma siseriiklikku õigusse üle direktiivi 2012/34/EL, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond. Direktiiv sisaldab põhisätteid turu avamiseks raudteesektoris. Selles on sätestatud taristu ja raudteeveo halduse eeskirjad, raudtee-ettevõtjate litsentseerimise tingimused ning taristumaksude määramise ja sissenõudmise, samuti taristu võimsuse eraldamise ja regulatiivse järelevalve põhimõtted ja menetlused. Liikmesriigid pidid osutatud direktiivi täitmiseks vajalikud õigusnormid jõustama 16. juuniks 2015. 22. juulil 2015 saatis Euroopa Komisjon mitmele liikmesriigile märgukirjad. Nimetatud seitse liikmesriiki ei ole seni komisjoni ühestki meetmest teavitanud. Nad peavad seda tegema kahe kuu jooksul, vastasel juhul võib komisjon kaevata nad Euroopa Liidu Kohtusse.

MEMO/16/319

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar

Documents


lisa ET.pdf