Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Teabeleht

Rikkumisvastaste meetmete pakett: peamised otsused septembris

Brüssel, 29. september 2016

Ülevaade poliitikavaldkondade kaupa

Rikkumismenetlusi käsitlevate igakuiste otsustega rakendab Euroopa Komisjon õiguslikke meetmeid nende liikmesriikide suhtes, kes ei ole täitnud ELi õigusest tulenevaid kohustusi. Need otsused hõlmavad mitmeid sektoreid ja ELi poliitikavaldkondi (vt I ja II lisa) ning nende eesmärk on tagada ELi õigusaktide nõuetekohane kohaldamine, mis vastab kodanike ja äriühingute huvidele.

Komisjoni vastu võetud olulisemad otsused (sealhulgas üheksa märgukirja, 54 põhjendatud arvamust ja viis kaebust Euroopa Liidu Kohtule) on esitatud allpool poliitikavaldkondade kaupa. Samuti sulgeb komisjon 122 juhtumit, mis on asjaomaste liikmesriikidega lahendatud, ilma et komisjon peaks võtma edasisi meetmeid.

Lisateabe saamiseks ELi rikkumismenetluse kohta vt MEMO/12/12.. Täpsemat teavet kõigi tehtud otsuste kohta saate rikkumisotsuste registrist.

 

1. Eelarve ja personal

(Lisateave: Alexander Winterstein – tel.: +32 229 93265, Andreana Stankova – tel.: +32 229 57857)

Euroopa Liidu Kohtusse pöördumine

Eelarve: kolm liikmesriiki on ELi eelarvesse tasumata tollimaksude tõttu kohtusse kaevatud

Euroopa Komisjon on otsustanud kaevata Itaalia, Madalmaad ja Ühendkuningriigi Euroopa Liidu Kohtusse, kuna nad on jätnud ELi eelarvesse maksmata kokku 23,3 miljoni euro väärtuses tollimakse. Kui mõni liikmesriik ei anna ELi eelarvesse oma täielikku panust, tuleb puudujääk kompenseerida teiste liikmesriikide arvelt. 2008. aastal teatas Itaalia komisjonile, et ta ei saa kinni pidada ja tasuda ELi eelarvesse 2,1 miljoni euro väärtuses tubakatoodete tollimakse, mis on tasumata alates 1997. aastast. Ühendkuningriigi ja Madalmaade puhul on ELi eelarvesse saamata jäänud traditsioonilised omavahendid tekkinud seetõttu, et nende ülemeremaades ja -territooriumidel (edaspidi „ÜMTd“) on valesti väljastatud sertifikaate EUR.1. Ühendkuningriigi puhul imporditi kolmandatest riikidest selle ÜMT-le Anguilla alumiiniumi, mis seejärel eksporditi uuesti ELi. See import oli vabastatud ELi tollimaksudest, kuid seda peetakse 2,7 miljoni euro suuruseks ELi eelarvesse saamata jäänud tuluks. Ühendkuningriigi ametiasutustele saadeti põhjendatud arvamus oktoobris 2014 ning komisjon on nüüd järgmise sammuna algatanud rikkumismenetluse. Madalmaade puhul on tegemist kahe juhtumiga – Curaçaolt aastatel 1997–2000 imporditud piimapulber ja riis ning Arubalt aastatel 2002–2003 imporditud tangu- ja riisitooted. Mõlemal juhul imporditi kaup Euroopasse sertifikaadiga EUR.1, mille väljastasid kohalikud omavalitsused Hollandi ülemereterritooriumidel, rikkudes ÜMT otsust, mis reguleeris ÜMT assotsieerimist ELiga. ELi eelarvesse tasumisele kuuluv summa on Curaçaolt pärit impordi puhul 18,2 miljonit eurot ja Arubalt pärit impordi puhul 0,3 miljonit eurot. Rikkumismenetlust alustati 2013. aastal ja Hollandi ametiasutustele saadeti põhjendatud arvamus oktoobris 2014.

 

2. Digitaalne ühtne turg

(Lisateave: Nathalie Vandystadt – tel.: +32 229 67083, Marie Frenay – tel.: +32 229 64532)

Põhjendatud arvamused

Digitaalne ühtne turg: komisjon kutsub 19 liikmesriiki üles vähendama kulusid, et aidata kasutusele võtta laialdasemat lairibaühendust

Euroopa Komisjon on teatanud Austriale, Belgiale, Bulgaariale, Eestile, Horvaatiale, Kreekale, Küprosele, Leedule, Luksemburgile, Lätile, Madalmaadele, Portugalile, Prantsusmaale, Slovakkiale, Sloveeniale, Soomele, Tšehhi Vabariigile, Ungarile ja Ühendkuningriigile, et nad peavad rakendama kiire elektroonilise side võrkude kasutuselevõtukulude vähendamise meetmeid  (direktiiv 2014/61/EL;vt pressiteade). Nende meetmetega soovitakse saavutada eri sektorite (energia, transport jne) ülene olemasoleva füüsilise taristu laialdasem jagamine ja taaskasutamine ning kiire internetiühenduse kasutuselevõtmise kulude vähendamine kuni 30%. Märtsis 2016 saatis komisjon märgukirja kõikidele liikmesriikidele, kes ei ole seni neid meetmeid siseriiklikusse õigusesse üle võtnud. Sellele vastas mitu liikmesriiki, kes teatasid, et on direktiivi täielikult rakendanud. Kulude vähendamise meetmetega toetatakse Euroopa Komisjoni poolt hiljuti esitatud strateegilise ühenduvuse eesmärkide saavutamist (vt pressiteade). Need eesmärgid on järgmised: kõikidel põhilistel sotsiaalmajanduslikel osalistel, nagu koolid, kõrgkoolid, teaduskeskused, transpordisõlmed, ja kõikidel avalike teenuste osutajatel, nagu haiglad ja haldusasutused, ning digitaaltehnoloogial tuginevatel ettevõtetel peaks aastaks 2025 olema juurdepääs ülikiirele internetiühendusele, mis võimaldab kasutajatel alla või üles laadida andmeid kiirusega 1 gigabitti sekundis; kõikides Euroopa nii linna- kui ka maapiirkonna kodudes peaks olema vähemalt 100 Mbit/s allalaadimiskiirusega internetiühendus, mida on võimalik tõsta kiiruseni Gbit/s; kõikides linnapiirkondades ning põhimaanteedel ja -raudteedel peaks olema katkematu 5G ühendus, s.o sidesüsteemide viies põlvkond. Üheks vahepealseks eesmärgiks on, et 5G ühendus peaks aastaks 2020 olema kaubanduslikult kättesaadav iga ELi liikmesriigi vähemalt ühes suurlinnas. Liikmesriigid pidid direktiivi oma siseriiklikku õigusse üle võtma 1. jaanuariks 2016. Euroopa Komisjon saadab täna 19 liikmesriigile viimase hoiatuse. Nendel riikidel on nüüd aega kaks kuud, et teatada komisjonile meetmetest, millega viiakse siseriiklikud õigusaktid vastavusse ELi õigusega. Vastasel juhul võib komisjon kooskõlas ELi rikkumismenetluse eeskirjadega otsustada anda asja Euroopa Liidu Kohtusse ja teha ettepaneku rahalise karistuse määramiseks.

 

3. Tööhõive, sotsiaalküsimused, oskused ja töötajate liikuvus

(Lisateave: Christian Wigand – tel.: +32 229 62253, Sara Soumillion – tel.: +32 229 67094)

Põhjendatud arvamus

Tervishoid ja ohutus: komisjon kutsub SAKSAMAAD üles teatama pakendamise ja märgistamise direktiivi ülevõtmisest

Euroopa Komisjon saatis Saksamaale põhjendatud arvamuse selle kohta, et Saksamaal on rohkem kui aasta pärast ülevõtmistähtaja möödumist teatamata ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist (CLP) käsitleva direktiivi (2014/27/EL) ülevõtmisest oma siseriiklikusse õigusesse. CLP-direktiiviga asendati mitmed keemiliste ainete klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist käsitlevad siseturu direktiivid ja ühtlustati need ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist (CLP) käsitleva määrusega (määrus (EÜ) nr 1272/2008). CLP-määrus on ELi määrus, mis jõustus 20. jaanuaril 2009 ja millega ühtlustatakse liidu keemiliste ainete ja segude klassifitseerimis-, märgistamis- ja pakendamisnõuded ÜRO globaalselt harmoneeritud süsteemiga (GHS). Liikmesriigid pidid CLP-direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid jõustama 1. juuniks 2015 ja komisjonile tuli sellest viivitamata teatada. Kuna Saksamaa ametiasutused ei ole komisjonile nõutavate meetmete vastuvõtmisest veel teatanud, saatis komisjon Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 258 sätestatud menetluse alusel Saksamaale põhjendatud arvamuse. Kui Saksamaa ei võta meetmeid kahe kuu jooksul, võib komisjon pöörduda Euroopa Liidu Kohtusse.

 

4. Energeetika

(Lisateave: Anna-Kaisa Itkonen – tel.: +32 229 56186, Nicole Bockstaller – tel.: +32 229 52589)

Põhjendatud arvamused

Energia siseturg: komisjon kutsub HISPAANIAT üles täielikult järgima kolmanda energiapaketi nõudeid

Euroopa Komisjon esitas täna Hispaaniale ametliku nõude elektridirektiivi (direktiiv 2009/72/EÜ) ja gaasidirektiivi (direktiiv 2009/73/EÜ) korrektseks rakendamiseks ja kohaldamiseks. Kõnealused direktiivid kuuluvad kolmandasse energiapaketti ning sisaldavad energiaturgude nõuetekohast toimimist käsitlevaid olulisi eeskirju, mis käsitlevad muu hulgas põhivõrguettevõtjate energiatarnijatest ja -tootjatest eraldamist, riiklike reguleerivate asutuste sõltumatuse ja õiguste suurendamist ning tarbijatele kasu toovad sätteid. Komisjon leidis, et Hispaania kehtivad õigusnormid takistavad muudel ettevõtjatel kui turgu valitsevad riiklikud gaasi- ja elektrivõrguettevõtjad välja töötada ja hallata võrkudevahelisi ühendusi teistesse ELi liikmesriikidesse. Hispaania on valesti üle võtnud ka mitmeid riikliku reguleeriva asutuse sõltumatust käsitlevaid eeskirju. Hispaaniale saadeti märgukiri 2015. aasta veebruaris. Kuna ELi õigust ei järgita, saadab komisjon nüüd põhjendatud arvamuse. Liikmesriigil on aega kaks kuud, et teatada komisjonile olukorra parandamiseks võetud meetmetest, vastupidisel juhul võib komisjon otsustada pöörduda Euroopa Liidu Kohtusse.Lisateavet ELi siseturu õigusaktide kohta leiate energeetika peadirektoraadi veebisaidilt.

Energiatõhusus: komisjon kutsub EESTIT ja POOLAT üles täielikult üle võtma ELi energiatõhususe direktiivi

Euroopa Komisjon esitas Eestile ja Poolale nõude tagada energiatõhususe direktiivi (direktiiv 2012/27/EL) täielik ülevõtmine. Selle direktiivi kohaselt peavad liikmesriigid ajavahemikul 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020 saavutama teatava energiasäästu. Selleks peavad nad kasutama energiatõhususega seotud kohustuste süsteemi ja/või võtma muid sihtotstarbelisi meetmeid, et muuta kodumajapidamised, hooned ning tööstus- ja transpordisektor energiatõhusamaks. Direktiiv tuli liikmesriigi õigusesse üle võtta hiljemalt 5. juuniks 2014. Komisjon saatis täna Eestile ja Poolale täiendavad põhjendatud arvamused, sest ilmnesid puudused siseriiklikes õigusaktides, millega direktiiv üle võeti. Komisjon jätkab direktiivi ülevõtmise ja rakendamise jälgimist ning tegeleb edaspidi võimalike puudustega. Eestil ja Poolal on nüüd kohustuste täitmiseks aega kaks kuud, pärast seda võib komisjon otsustada pöörduda Euroopa Liidu Kohtusse. ELi energiatõhususe direktiivi ülevõtmisest ülevaate saamiseks tutvuge III lisaga.

 

5. Keskkond

(Lisateave: Enrico Brivio – tel.: +32 229 56172, Iris Petsa – tel.: +32 229 93321)

Euroopa Liidu Kohtusse pöördumine

Komisjon kaebab ÜHENDKUNINGRIIGI Euroopa Liidu Kohtusse puuduste tõttu mereliikide kaitsesüsteemis

Euroopa Komisjon kaebab Ühendkuningriigi Euroopa Liidu Kohtusse, kuna riik ei ole määranud pringli (Phocoena phocoena) kaitsealasid. Pringel on regulaarselt Ühendkuningriigi vetes esinev mereimetaja.Looduslikke elupaiku ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitset käsitlevate ELi õigusaktidega (elupaikade direktiiv, nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ) on ette nähtud, et liikmesriigid peavad koostama teatavate liikide ja looduslike elupaikade kaitsealade loetelu. Seda on vaja selleks, et tagada nende kaitse neid tõsiselt kahjustada võivate ohtude eest ning et kogu ELis säilitada või taastada vajalike kaitsemeetmete abil nende soodne looduskaitseline seisund. Kuna pringli looduskaitseline seisund ELis on ebasoodne, on 13 liikmesriiki, kuid mitte Ühendkuningriik, määranud ligikaudu 200 selle liigi Natura 2000 kaitseala. Ühendkuningriik on seni ametlikult esitanud ettepaneku vaid ühe väikese kaitseala kohta Põhja-Iirimaal (Skerries ja Causeway erikaitseala – SAC) ning ühe kaitseala kohta Šotimaal (the Inner Hebrides and Minches Special Area of Conservation). Kuna Ühendkuningriigi mereala on ulatuslik, on tal selle liigi kaitses eriti oluline roll. Komisjon korduvalt Ühendkuningriigile meelde tuletanud vajadust täita selle liigi kaitsega seotud põhikohustused – need, mille teised liikmesriigid on juba täitnud. Komisjon võtab nüüd meetmeid, olles Ühendkuningriigile saatnud märgukirja juunis 2013 ja põhjendatud arvamuse oktoobris 2014. Kuigi Ühendkuningriik on hiljuti korraldanud avaliku arutelu mitme Inglismaa ja Walesi vetes asuva võimalike kaitseala kohta ning on sel kuul esitanud ametliku ettepaneku ühe kaitseala kohta Šotimaa vetes, on siiski veel palju vaja ära teha. Kuna endiselt ei ole välja pakutud ega määratud piisavalt kaitsealasid, on kõnealune liik aladel, kus seda kõige rohkem esineb, ikka nõutava kaitseta. Nõutava kaitse hulka kuulub kohustus hinnata võimalikke kahjulikke mõjusid, mis võivad tuleneda mitmesugusest tegevusest, nagu avamere tuuleparkide ehitamine, nafta- ja gaasivarude uuringud ja kalapüük. Lisateabe saamiseks vt pressiteate täistekst.

 

Põhjendatud arvamused

Loodusdirektiivid: komisjon kutsub KREEKAT üles võitlema lindudele ebaseadusliku mürgisööda andmise vastu

Euroopa Komisjon ootab Kreekalt üldise metslindude kaitsesüsteemi loomist, millega keelatakse eelkõige nende tapmine mürgisöödaga. Mürgisööda kasutamine on Kreekas väga levinud ning selle vastu ei ole seni rangeid meetmeid võetud. See on vastuolus linnudirektiiviga (direktiiv 2009/147/EÜ) ja elupaikade direktiiviga (nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ) ette nähtud kohustustega. Nestose jõe Natura 2000 kaitsealal põhjustas selline ebaseaduslik tegevus 2012. aastal ühe kotkaliigi koloonia hukkumise, kuid Kreeka ametiasutused on seni teinud väga vähe selleks, et vältida selliste juhtumite kordumist. Komisjon algatas Kreeka suhtes rikkumismenetluse septembris 2013 ning kutsus Kreekat üles võitlema sellise tegevuse vastu kogu riigis ja võtma vajalikud meetmed, et heastada Nestose jõel 2012. aastal tekitatud kahju. Kuna ELi õigusega täieliku kooskõla saavutamiseks ei ole veel meetmeid võetud, saadab komisjon nüüd põhjendatud arvamuse. Kui Kreeka ei võta meetmeid kahe kuu jooksul, võib komisjon pöörduda Euroopa Liidu Kohtusse.

Reovesi: komisjon kutsub IIRIMAAD üles parandama reovee kogumise ja puhastamise süsteemi

Euroopa Komisjon kutsub Iirimaad üles tagama asulareovee nõuetekohase puhastamise 38 linnastus üle kogu riigi. ELi õigusaktide (nõukogu direktiiv 91/271/EMÜ) kohaselt peavad linnad koguma ja puhastama asulareovett, kuna puhastamata reovesi võib ohustada inimeste tervist ja saastada järvi, jõgesid, pinnast ning ranniku- ja põhjavett. Liikmesriigid pidid 1998. aasta lõpuks tagama linnastutest tundlikele aladele juhitava reovee põhjaliku puhastamise. 2000. aasta lõpuks pidid nad tagama suurtest linnastutest määramata veekogudesse juhitava reovee nõuetekohase kogumise ja puhastamise. Viimane tähtaeg möödus 2005. aasta lõpus, kui tuli tagada keskmise suurusega linnastutest määramata veekogudesse ja väikestest linnastutest magevette ja suudmealadele juhitava reovee puhastamine. Kõnealused nõuded on täitmata 38 linnastus: Arklow, Athlone, Ballybofer/Stranorlar, Ballincollig New, Carringtwohill, Castlecomer, Cavan, Clifden, Clonakilty, Cobh, Cork City, Dundalk, Enfield, Enniscorthy, Fermoy, Gaoth Dobhair, Killarney, Killybegs, Longford, Mallow, Midleton, Monksland, Navan, Nenagh, Oberstown, Passage/Monktown, Portarlington, Rathcormac, Ringaskiddy, Ringsend, Roscommon Town, Roscrea, Shannon Town, Thurles, Tralee, Tubbercurry, Youghal ja Waterford City. Tänane põhjendatud arvamus saadetakse pärast 2015. aasta septembris Iirimaale saadetud täiendavat märgukirja. Kui Iirimaa ei võta meetmeid kahe kuu jooksul, võib komisjon pöörduda Euroopa Liidu Kohtusse.

Vesi: komisjon kutsub BULGAARIAT ja SLOVAKKIAT üles vähendama nitraatidest põhjustatud veereostust

Euroopa Komisjon kutsub Bulgaariat ja Slovakkiat üles täitma ELi õigusakte, mis käsitlevad veekogude kaitsmist nitraadireostuse eest (nõukogu direktiiv 91/676/EMÜ). Nitraadid on taimekasvuks olulised ja neid kasutatakse laialdaselt väetistes, kuid nende liigkasutamine võib põhjustada ohtliku veereostuse, millel on mõju inimeste tervisele, majandusele ja keskkonnale. 2013. aasta märtsis algatas komisjon Bulgaaria ametiasutuste suhtes rikkumismenetluse pärast seda, kui tuvastas mitmeid puudusi asjaomase riigi nitraatide tegevusprogrammis, mis kujutavad endast ELi nitraate käsitlevate eeskirjade rikkumist. Kuigi Bulgaaria on pärast nitraatide tegevusprogrammi muutmist 2016. aasta juunis lahendanud mitmed küsimused, ei täida asjaomane riik siiski peamisi nõudeid, nt seoses väetiste kasutamisega põllumajandusmaal ja loomasõnniku aastase kasutamise piirmääraga (170 kg lämmastikku ha kohta). 2012. aasta novembris algatas komisjon Slovakkia suhtes rikkumismenetluse pärast seda, kui tuvastas mitmeid puudusi seoses nitraate käsitlevate ELi eeskirjade jõustamise ja rakendamisega. Kuigi Slovakkia on pärast väetiseseaduse vastuvõtmist lahendanud enamiku küsimustest, peab riik veel määrama mitmed nitraaditundlikud alad ja tagama, et nitraatide tegevusprogramm vastab ELi õigusele. Bulgaarial ja Slovakkial on aega kaks kuud, et teatada komisjonile nende puuduste kõrvaldamiseks võetud meetmetest. Vastasel juhul võib komisjon anda juhtumid lahendamiseks Euroopa Liidu Kohtule.

 

6. Finantsstabiilsus, finantsteenused ja kapitaliturgude liit

(Lisateave: Vanessa Mock – tel: +32 229 56194, Letizia Lupini – tel: +32 229 51958)

Põhjendatud arvamused

Ühtne turg: komisjon saadab AUSTRIALE, MADALMAADELE, ROOTSILE, RUMEENIALE ja SLOVAKKIALE nende ELi-siseste kahepoolsete investeerimislepingute kohta põhjendatud arvamused

Euroopa Komisjon saatis täna Austriale, Madalmaadele,  Rootsile, Rumeeniale ja Slovakkiale ametliku taotluse ELi-siseste kahepoolsete investeerimislepingute lõpetamiseks. Kahepoolsetes investeerimislepingutes sätestatakse erainvesteeringute tegemise tingimused ühe riigi kodanikele ja äriühingutele teises riigis. Paljud sellistest kahepoolsetest investeerimislepingutest sõlmiti 1990ndatel. Peamiselt sõlmiti neid ELi liikmete ja riikide vahel, kellest said 2004. ja 2007. aastal ELi 12 uut liikmesriiki. Lepingute eesmärk oli julgustada erainvestoreid, kes nii ajaloolistel kui ka poliitilistel põhjustel olid asjaomastesse riikidesse investeerimisel ettevaatlikud. Pärast laienemist ei olnud selline täiendav reguleerimine enam vajalik, kuna ELi ühtset turgu käsitlevad eeskirjad, nagu asutamisvabadus ja kapitali vaba liikumine, juba tagasid õigusraamistiku piiriülesteks investeeringuteks. Kõikide liikmesriikide suhtes kohaldatakse samu ELi eeskirju, mis annavad ELi investorite samaväärse kaitse.

 

7. Siseturg, tööstus, ettevõtlus ja VKEd

(Lisateave: Lucia Caudet – tel: +32 229 56182, Maria Sarantopoulou – tel: +32 229 13740)

Põhjendatud arvamused

Teenused: komisjon kutsub HORVAATIAT üles kõrvaldama diskrimineerivad piirangud kalapüügilubade väljastamisel

Euroopa Komisjon esitas Horvaatiale ametliku taotluse diskrimineerivate tavade peatamiseks aastaste sportliku ja harrastuskalapüügilubade valdkonnas. Aastaseid kalapüügilube väljastatakse vaid Horvaatia residentidele, samal ajal kui teistest ELi liikmesriikidest pärit mitteresidendid võivad saada vaid maksimaalselt 30-päevase püügiloa. Külastaja, kes soovib kalastada aastaringselt, peaks ostma kaksteist 30-päevast müügiluba, mis maksab 16 korda rohkem, kui Horvaatia resident maksab oma aastase püügiloa eest. Komisjon leiab, et see tava on diskrimineeriv ja ei ole kooskõlas teenuste direktiiviga (direktiiv 2006/123/EÜ), teenuste osutamise vabaduse ning diskrimineerimiskeelu põhimõttega, mis on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingus (Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 56 ja 18). Horvaatia ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et mitteresidentide püügitegevus ohustab kalavarusid rohkem kui residentide püügitegevus ega selle kohta, et nad ohustavad kalavarude säilimist rohkem kui residendid. Seega puudub õigustus mitteresidentide suhtes diskrimineerivate meetmete võtmiseks. Komisjon esitas Horvaatia ametiasutustele taotluse põhjendatud arvamusena. Horvaatial on nüüd kaks kuud aega, et komisjonile teatada, milliseid meetmeid ta on olukorra parandamiseks võtnud. Vastasel juhul võib komisjon otsustada kaevata Horvaatia Euroopa Liidu Kohtusse.

Riigihange: komisjon kutsub SLOVAKKIAT üles järgima ELi eeskirju

Euroopa Komisjon kutsub Slovakkiat üles nõuetekohaselt rakendama abinõude direktiivi, viies selleks lõpule pakkumuste uuesti hindamise. ELi riigihankemenetlus raudtee rekonstrueerimise lepingu (väärtusega 250 miljonit eurot) sõlmimiseks algatati 2009. aastal, kuid pakkumuste hindamine ei ole siiani veel lõpule viidud. ELi riigihanke-eeskirjade eesmärk on tagada, et riigihange oleks läbipaistev, tõhus ning annaks kõigile ettevõtjatele õiglase võimaluse osaleda lepingu sõlmimiseks väljakuulutatavas hankes. Selle eelduseks on, et esitatud pakkumusi hinnatakse mõistliku aja jooksul ning hankijad rakendavad lõplikke otsuseid tõhusalt. Kuna Slovakkia ei suutnud pakkumuste hindamist lõpule viia, rikkus ta teenuste sektori hankemenetlusi käsitleva direktiivi 2004/17/EÜ artiklit 10 pakkujate võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise kohta. Pärast seda, kui komisjon saatis oktoobris 2014 Slovakkia ametiasutustele märgukirja, tühistas Slovaki Vabariigi ülemkohus kõik hankemenetluse võitja väljakuulutamise otsused seoses asjaomase lepinguga ning andis korralduse pakkumused uuesti hinnata. Vaatamata sellele ei ole Slovakkia ametiasutused kaks aastat pärast nimetatud otsust hindamist endiselt lõpule viinud. Kuna Slovakkia ametiasutused ei rakendanud ega jõustanud ülemkohtu otsust, rikkusid nad abinõude direktiivi (nõukogu direktiiv 92/13/EMÜ) artikli 2 lõiget 8  läbivaatamise korra eest vastutavate asutuste otsuste tõhusa rakendamise kohta. Slovakkia ametiasutustel on nüüd kaks kuud aega, et komisjonile teatada, milliseid meetmeid on nad olukorra parandamiseks võtnud. Vastasel juhul võib komisjon otsustada kaevata Slovakkia Euroopa Liidu Kohtusse.

Kutsetöötajate vaba liikumine ELis: komisjon kutsub ELi liikmesriike üles võtma üle ELi eeskirjad kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta

Euroopa Komisjon teatas täna 14 liikmesriigile saadetud põhjendatud arvamustes, et neil tuleb üle võtta direktiiv 2013/55/EL kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta. Direktiiviga nähakse ette ajakohane ELi süsteem kutsekvalifikatsioonide tunnustamiseks, olemasolevate eeskirjade lihtsustamine ning tunnustamismenetluste kiirendamine, tagades samal ajal, et teises liikmesriigis töötada soovivad kvalifitseeritud spetsialistid vastavad sihtriigi nõuetele. Direktiiv oleks pidanud olema liikmesriikide õigusesse üle võetud hiljemalt 18. jaanuariks 2016. Vaatamata sellele ei ole Austria, Belgia, Hispaania, Kreeka, Küpros, Luksemburg, Madalmaad, Malta, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Sloveenia, Soome ja Ühendkuningriik veel komisjonile teatanud siseriiklikku õigusse ülevõtmise lõpuleviimisest. Liikmesriikidel on nüüd kaks kuud aega, et komisjonile teatada direktiivi täielikust ülevõtmisest. Vastasel juhul võib komisjon otsustada kaevata nad Euroopa Liidu Kohtusse.

 

8. Ränne, siseasjad ja kodakondsus

(Lisateave: Tove Ernst – tel: +32 229 86764, Markus Lammert - tel: +32 229 80423)

Märgukirjad

Teabevahetus turvalisuse tagamiseks: komisjon kutsub liikmesriike üles täiustama teabevahetust, mis aitab võidelda piiriüleste kuritegude ja terrorismi vastu

Prümi otsustega (nõukogu otsused 2008/615/JSK ja 2008/616/JSK) kehtestati menetlused kiireks ja tõhusaks liikmesriikide vaheliseks teabevahetuseks teatavates valdkondades. Prümi raamistikuga antakse liikmesriikidele võimalus teha otsinguid üksteise DNA registrites, sõrmejälgede identifitseerimise süsteemides ning sõidukite registreerimisandmetes. Liikmesriigid pidid Prümi otsused täielikult üle võtma 2011. aasta augustiks. Euroopa Komisjon otsustas täna saata Horvaatiale, Iirimaale, Itaaliale, Kreekale ja Portugalile märgukirjad Prümi otsuste täitmata jätmise kohta. Need liikmesriigid ei ole veel taganud automatiseeritud andmevahetust vähemalt kahes või kolmes andmekategoorias, mis on seotud DNA, sõrmejälgede või sõidukite registreerimisandmetega. Need on esimesed rikkumismenetlused, mis on algatatud nn  kolmanda samba õigusakti alusel kriminaalasjades tehtava politseikoostöö ja õigusalase koostöö valdkonnas. Komisjon sai täielikud volitused õigusaktide täitmise tagamiseks asjaomases valdkonnas 1. detsembril 2014 ehk viis aastat pärast Lissaboni lepingu jõustumist. Kõnealustel liikmesriikidel on nüüd vastamiseks aega kaks kuud. Pärast seda võib komisjon otsustada saata põhjendatud arvamuse. Prümi otsuste rakendamine on oluline 2015. aasta Euroopa julgeoleku tegevuskava  osa.

 

Euroopa Komisjon jälgib hoolikalt lõhkeainete lähteainete suhtes kehtivate Euroopa eeskirjade nõuetekohast rakendamist

Määrust (EL) nr 98/2013 lõhkeainete lähteainete turustamise ja kasutamise kohta tuli hakata kohaldama kõigis 28 liikmesriigis 2014. aasta septembrist. Sellega nähakse ette ELi ühine raamistik teatavate lõhkeainete lähteainetena kasutatavate kemikaalide väärkasutamise takistamiseks. Enamik liikmesriike rakendavad täielikult selle määruse nõudeid, kuid on liikmesriike, kus seda veel ei tehta. Seepärast algatas komisjon rikkumismenetluse, saates täna märgukirja Hispaaniale, Küprosele, Luksemburgile ja Prantsusmaale. Selle määrusega on ette nähtud, et liikmesriigid peavad muu hulgas looma kahtlastest tehingutest ning kindlaksmääratud ainete suurtest kaotsiminekutest ja vargustest teatamiseks riiklikud kontaktpunktid. Liikmesriigid peavad ka levitama suuniseid ja kohaldama karistusi. Kui liikmesriik on otsustanud jätta teatavad ained keelustamata, peab ta komisjonile teatama loa- või registreerimissüsteemis tehtud eranditest. Nendel liikmesriikidel on oma tähelepanekute esitamiseks nüüd aega kaks kuud. Lõhkeainete lähteainete määruse nõuetekohane rakendamine on oluline osa nii Euroopa julgeoleku tegevuskavast kui ka komisjoni teatisest, milles käsitletakse tõelise julgeolekuliidu suunas liikumist.

Põhjendatud arvamus

Ebaseaduslik ränne: komisjon kutsub Hispaaniat üles  täielikult üle võtma ELi tagasisaatmisdirektiivi

Euroopa Komisjon kutsub Hispaaniat üles kiirendama tagasisaatmisdirektiivi (direktiiv 2008/115/EÜ) rakendamist ning tagama kõigi selle sätete täieliku ülevõtmise siseriiklikusse õigusesse. Sätted, mida Hispaania ei ole nõuetekohaselt üle võtnud, hõlmavad muu hulgas „tagasisaatmise“ määratlust siseriiklikus õiguses, kohustust anda välja tagasisaatmisotsuseid riigis ebaseaduslikult viibivatele kolmanda riigi kodanikele ning selget määratlust ombudsmani rolli kohta seoses tema järelevalveülesannetega vastavalt tagasisaatmisdirektiivile. Komisjon kutsub Hispaaniat üles viima oma õigusaktid kooskõlla ELi tagasisaatmisdirektiiviga ning saadab sellega seoses kõnealusele riigile põhjendatud arvamuse. Kui Hispaania ei võta kahe kuu jooksul meetmeid olukorra parandamiseks, võib komisjon otsustada kaevata Hispaania Euroopa Liidu Kohtusse.

 

9. Liikuvus ja transport

(Lisateave: Anna-Kaisa Itkonen – tel: +32 229 56186, Alexis Perier - tel: +32 229 69143)

Euroopa Liidu Kohtusse pöördumine

Maanteetransport: komisjon kaebab Saksamaa kohtusse seoses diskrimineeriva teemaksuga

Euroopa Komisjon on otsustanud kaevata Saksamaa Euroopa Liidu Kohtusse seoses Saksamaa ametiasutuste kavatsusega kehtestada erasõidukite suhtes teemaksud (PKW-Maut), mis on komisjoni arvates diskrimineerivad. Saksamaa õigusaktide kohaselt arvatakse Saksamaal registreeritud sõidukite puhul teetasud maha nende iga-aastase sõidukimaksu arvelt. Sellega kaasneks vaid Saksamaal registreeritud sõidukite de facto teetasudest vabastamine. Peale selle on välismaal registreeritud sõidukitele mõeldud lühiajaliste (alla aastase kehtivusajaga) teemaksukleebiste hinnad mõnel juhul ebaproportsionaalselt kõrged. Kuna komisjon toetab õiglast ja tõhusat hinnakujundust transpordi valdkonnas, nagu on märgitud ka hiljutises  „Euroopa vähese heitega liikuvuse strateegias“, jõudis ta järeldusele, et Saksamaa süsteem ei ole kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingus  sätestatud põhimõtetega kodakondsuse põhjal mittediskrimineerimise ning kaupade ja teenuste vaba liikumise kohta. Saksamaa õigusaktid ei ole nende põhimõtetega kooskõlas. Hoolimata sellest, et Saksamaa ametiasutustega on küsimust alates 2014. aasta novembrist ulatuslikult arutatud, ei ole komisjoni põhilisi mureküsimusi lahendatud. Komisjon kaebab Saksamaa seetõttu Euroopa Liidu Kohtusse. Lisateabe saamiseks vt pressiteate täistekst.

 

Põhjendatud arvamused

Meremehed: komisjon kutsub PRANTSUSMAAD üles täielikult üle võtma direktiivi meremeeste väljaõppe miinimumtaseme kohta

Komisjon kutsub Prantsusmaad üles oma siseriiklikesse õigusaktidesse täielikult üle võtma direktiivi 2012/35/EL meremeeste väljaõppe miinimumtaseme kohta. Meremeeste haridus ja koolitus on ELi jaoks oluline küsimus, sest need aitavad säilitada ja arendada merendusalaste teadmiste ja oskuste taset nii ELi kui ka meresõiduohutuse huvides. Seega peavad meremeeste väljaõpet ja diplomeerimist käsitlevad ELi eeskirjad olema kooskõlas rahvusvaheliste eeskirjadega. Seepärast võeti direktiiviga ELi õigusesse üle muudatused, mis tehti 2010. aastal   
Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelisse konventsiooni (nn STCW konventsioon). Muu hulgas ajakohastatakse STCW konventsiooni muudatustega mitmeid pädevusnõudeid. Näiteks peavad ohvitserid suutma kasutada elektrooniliste kaartide kuvamis- ja teabesüsteeme, et tagada veeliikluse ohutus. Muudatustega kehtestatakse ka täiendavad terviseseisundiga seotud nõuded, sealhulgas suurim lubatud alkoholisisaldus veres, et hoida ära alkoholi kuritarvitamine. Liikmesriigid pidid kõnealuse direktiivi üle võtma 4. juuliks 2014. Prantsusmaa ei ole seda siiani teinud. Prantsusmaa ametiasutustel on nüüd aega kaks kuud, et võtta vajalikud meetmed olukorra parandamiseks. Vastasel juhul võib komisjon otsustada kaevata Prantsusmaa Euroopa Liidu Kohtusse.

Raudteevedu: komisjon kutsub LEEDUT üles võtma üle ELi õigusakte raudteesüsteemide koostalitlusvõime kohta

Komisjon kutsus Leedut üles viima oma siseriiklikud õigusaktid kooskõlla komisjoni direktiiviga 2014/106/EL  raudteesüsteemide koostalitlusvõime kohta – raudteesüsteemi võime tagada rongide ohutu ja katkematu liikumine nende toimimiseks vajalikul tasemel. See võime sõltub regulatiivsetest, tehnilistest ja operatiivsetest tingimustest, mida tuleb täita selleks, et vastata olulistele nõuetele. Liikmesriigid pidid kõnealuse direktiivi üle võtma 1. jaanuariks 2016. Vaatamata sellele ei ole Leedu siiani ühtlustatud menetlust muutnud, et kontrollida vastavust tehnilistele nõuetele, millega tagatakse, et raudteesüsteemi osad on ohutud ja koostalitlusvõimelised. Seetõttu on komisjon otsustanud Leedule saata põhjendatud arvamuse. Leedu ametiasutustel on komisjonile vastamiseks aega kaks kuud. Kui nad seda ei tee, võib komisjon otsustada anda juhtumi lahendamiseks Euroopa Liidu Kohtule.

Meretransport: komisjon kutsub PORTUGALI üles täielikult üle võtma ELi õigusakte lipuriigi nõuete täitmise kohta

Euroopa Komisjon kutsub Portugali üles täitma oma kohustusi seoses haldusjärelevalvega, nagu on ette nähtud ELi lipuriigi nõudeid käsitlevate eeskirjadega (direktiiv 2009/21/EÜ). Muu hulgas tuleb kontrollida, et laeva konstruktsioon, seadmed ja operatiivtegevus vastaksid ohutusnormidele ning et meremehed omaksid vastavat litsentsi. Direktiiviga kehtestatakse asjakohane õigusraamistik, et parandada liikmesriikide tulemuslikkust lipuriikidena. Kõnealuse direktiivi kohaselt oleksid liikmesriigid pidanud töötama välja kvaliteedijuhtimise süsteemid 2012. aasta juuniks. Portugal seda siiani teinud ei ole. Pädevate asutuste rahaliste ja inimressursside vähesusel võib pikemas perspektiivis olla negatiivne mõju Portugali lipu all sõitvate aluste ohutusele, turvalisusele ja keskkonnatoimele. See on isegi veel olulisem nüüd, kus Portugali teine laevaregister Madeiral hiljuti täienes. Komisjon on seetõttu otsustanud saata Portugalile põhjendatud arvamuse, andes talle aega kaks kuud direktiivi järgimiseks vajalike meetmete võtmiseks. Vastasel juhul võib komisjon otsustada anda juhtumi lahendamiseks Euroopa Liidu Kohtule. Laeva lipuriik on riik, mille õigusaktide kohaselt laev on registreeritud või litsentsitud.

 

10. Maksundus ja tolliliit

(Lisateave: Vanessa Mock – tel: +32 229 56194, Patrick Mc Cullough – tel: +32 229 87183)

Põhjendatud arvamus

Maksundus: komisjon kutsub POOLAT üles rakendama vastastikuse abi tugevdamist ja teabevahetuse tõhustamist käsitlevaid eeskirju 

Euroopa Komisjon kutsus täna Poolat üles täielikult üle võtma nõukogu direktiivi 2014/107/EL vastastikuse abi kohta tulu- ja kapitali maksustamise valdkonnas. Direktiivi (millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL kohustusliku automaatse teabevahetuse kohta liikmesriikide maksuasutuste vahel) eesmärk on tugevdada halduskoostööd liikmesriikide vahel, et võidelda tõhusamalt maksudest kõrvalehoidumise ja maksupettuste vastu. Liikmesriigid pidid need eeskirjad üle võtma 1. jaanuariks 2016. Poola ei ole veel komisjonile teatanud kõigist direktiivi siseriiklikesse õigusaktidesse täielikuks ülevõtmiseks vajalikest meetmetest. Kui Poola ei esita rahuldavat vastust kahe kuu jooksul, võib komisjon kaevata kõnealuse riigi Euroopa Liidu Kohtusse.

MEMO/16/3125

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar

Documents


lisa_et.pdf