Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Teabeleht

Küsimused ja vastused Euroopa solidaarsuskorpuse kohta

Brüssel, 15. september 2016

.

*** FOR THE LATEST INFORMATION ON THE EUROPEAN SOLIDARITY CORPS, PLEASE REFER TO OUR PRESS RELEASE (IP/16/4165) AND MEMOS (MEMO/16/4166 and MEMO/16/4168), PUBLISHED ON 7/12/2016***

 

Komisjon esitab täna ettepaneku luua Euroopa solidaarsuskorpus. Noored üle kogu ELi saavad pakkuda vabatahtlikuna oma abi seal, kus seda kõige enam vajatakse, et reageerida kriisiolukordadele. Euroopa solidaarsuskorpus peab olema tegutsemisvalmis niipea kui võimalik.

 

Mida Euroopa solidaarsuskorpus endast kujutab?

Seda tutvustas president Juncker oma 14. septembril 2016 peetud kõnes olukorrast Euroopa Liidus: „Euroopa Liit võib aidata luua võimalusi noortele. Euroopas on palju noori sotsiaalselt mõtlevaid inimesi, kes on nõus ühiskonda sisuliselt panustama ning näitama üles solidaarsust. […] Ma olen veendunud, et vaja on veel palju rohkem solidaarsust. Kuid ma tean ka, et solidaarsust tuleb pakkuda vabatahtlikult. See peab tulema südamest. Seda ei tohi peale sundida. […] Samas vaimus teeb komisjon täna ettepaneku luua Euroopa solidaarsuskorpus. Noored üle kogu ELi saavad pakkuda vabatahtlikuna oma abi seal, kus seda kõige enam vajatakse, et reageerida kriisiolukordadele nagu pagulaskriis või hiljutised maavärinad Itaalias. Ma tahan, et Euroopa solidaarsuskorpus oleks tegutsemisvalmis niipea kui võimalik ning aastaks 2020 osaleks selles esimesed 100 000 noort eurooplast. Ühinedes vabatahtlikult Euroopa solidaarsuskorpusega, saavad need noored arendada oma oskusi ning omandavad lisaks töökogemusele ka väärtuslikke kogemusi inimestega tegelemisel.“

Euroopa solidaarsuskorpuse (ESC) eesmärk on pakkuda alla 30-aastastele inimestele Euroopas võimalust toetada valitsusvälist organisatsiooni, kohalikku asutust või eraettevõtet, mis tegeleb Euroopa Liidus näiteks selliste keeruliste olukordade lahendamisega nagu kogukondade ülesehitamine pärast loodusõnnetusi, tegelemine sotsiaalsete probleemidega, nagu sotsiaalne tõrjutus, vaesus, tervishoid ja demograafilised probleemid, või töö pagulaste vastuvõtmise ja integreerimise valdkonnas.

Korpus loob oma eripärase identiteedi, mis põhineb ELi põhiväärtustel – kaasatusel ja solidaarsusel. Korpusega ühinedes väljendavad osalejad oma tahet ja valmisolekut pühendada mingi aeg oma elust teiste aitamisele. Teisi, sealhulgas meie ühis- ja kogukondade kõige haavatavamaid inimesi toetades rakendavad noored ellu ELi põhiväärtuseks olevat solidaarsust ning omandavad samas oskusi ja kogemusi, sealhulgas keelteoskust, mis võivad osutuda väärtuslikuks töö otsimisel või hariduse ja koolitusega seotud valikute tegemisel.

Kuidas korpus toimib ja millal see luuakse?

Korpus tugineb noortele suunatud olemasolevatele ELi kutsealastele ja vabatahtliku tegevuse programmidele ning tööhõive, hariduse ja kodanikuühiskonna väljakujunenud võrgustike kasutuselevõtmisele. Töötame kava välja tihedas koostöös liikmesriikide, kohalike asutuste ja valitsusväliste organisatsioonidega.

Kandidaadid, kes soovivad korpusega liituda, ja üksused, kes soovivad liikmeid värvata, saavad seda teha ühtse kontaktpunkti, st Euroopa solidaarsuskorpuse sihtotstarbelise veebiportaali kaudu.

Vabatahtlik teenistus võib kesta kahest kuust kuni ühe aastani. Tööle suunatakse vähemalt neljaks kuuks.

Euroopa solidaarsuskorpus luuakse nii kiiresti kui võimalik ning alustatakse veebiportaali käimalükkamisest. Eesmärk on saada korpuse ridadesse 2020. aastaks 100 000 noort.

Kes võivad ühineda ja milliste kriteeriumide alusel?

Korpusesse on oodatud kõik alla 30-aastased Euroopa elanikud, sõltumata taustast ja sellest, kas nad omandavad haridust, osalevad koolitusel, töötavad või on töötud. Vabatahtliku teenistuse kohti luuakse paljudele eri profiilidele alates koolist väljalangenutest kuni kõrgkooli lõpetanuteni, kellel võib juba olla töökogemus.

Nagu nimest näha, põhineb Euroopa solidaarsuskorpus esmajärjekorras solidaarsusel. Noored, kes soovivad korpusega liituda, peavad registreerumisel nõustuma korpuse missiooniga, väljendades oma tahet ja valmisolekut osaleda pärast organisatsiooni juurde määramist või vabatahtlikuks vastuvõtmist solidaarses tegevuses.

Ehkki registreerumine ei taga tingimata praktikakohta,
tähendab eripalgeliste probleemide olemasolu ja nende lahendamiseks vajalike oskuste lai spekter seda, et vajatakse väga erineva kutseprofiiliga noori. 

Millisesse tegevusse Euroopa solidaarsuskorpuse liikmeid kaasatakse?

Euroopa solidaarsuskorpuse liikmed võivad osaleda mis tahes tegevuses, mis on seotud suurõnnetusteks valmisoleku ja nendele pikaajalise reageerimisega, sotsiaalprobleemidega, nagu sotsiaalne tõrjutus, vaesus, tervishoid ja demograafilised probleemid, või pagulaskriisiga toimetulekule suunatud tegevuses.

Kavaga võiks näiteks toetada sotsiaal-, tervishoiu- ja taastusraviteenuste väljatöötamist vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus olevatele inimestele, nagu romad, puuetega inimesed, teatavad sisserändajate rühmad ning muud diskrimineerimise ja eelarvamustega kokkupuutuvad inimesed.

Kava ei hõlma kohest reageerimist katastroofidele, näiteks metsatulekahjude kustutamist või otsingu- ja päästetöid linnas, sest selliseks tegevuseks on vaja hästi koolitatud spetsialiste. Kui aga maakogukond soovib vähendada näiteks metsatulekahjude ohtu alusmetsa eemaldamisega, võivad korpuse liikmed anda sellesse väärtusliku panuse.

Kuhu Euroopa solidaarsuskorpuse liikmeid teenistusse võetakse ja kui kauaks?

Korpuse liikmed võivad teenistusse astuda oma kodumaal või mõnes muus ELi liikmesriigis, sõltuvalt osalevate organisatsioonide vajadustest ning kandidaadi profiilist ja eelistustest.

Millised organisatsioonid võivad osaleda?

Portaali võivad korpuse liikmetega kontakteerumiseks ja nende värbamiseks kasutada valitsusvälised organisatsioonid, kohalikud asutused või eraettevõtjad, kes tegelevad keeruliste olukordadega.

Kõikidel vabatahtlikus tegevuses osalevatel organisatsioonidel peab olema kehtiv akrediteering, mis tagab nende vastavuse Euroopa vabatahtliku teenistuse hartale ja vajalikele kvaliteedistandarditele.

Kas osalejatele makstakse tasu?

Kui inimene värvatakse tavapärase töötaja, praktikandi või õpipoisina teises liikmesriigis, saab ta töötasu (töölepingu alusel) ja/või toetust (koolituse või õppepraktika eest), millega katta elamis- ja reisikulud, mida võib rahaliselt toetada näiteks noortegarantii kaudu.

Kui inimene läheb tööle vabatahtlikuna, kaetakse tema osalemise põhikulud
(nt söök, elukoht, sõidukulud) toetusest, mida antakse organisatsioonile Euroopa vabatahtliku teenistuse raames. Ta saab ka taskuraha, mille suurus sõltub riigist, kus ta teenistusse astub. Lisaks kaetakse kõik vabatahtlikud Euroopa vabatahtliku teenistuse raames loodud kohustusliku rühmakindlustusega.

Kuidas algatust rahastatakse?

Piiriülese liikuvuse ja välismaal elamise rahalised kulud kaetakse suures osas ELi toetusest juba olemasolevate struktuuride raames (näiteks Euroopa vabatahtlik teenistus ja noortegarantii).

Millist kasu saavad korpusest kavas osalevad valitsusvälised organisatsioonid, ettevõtjad või kohalikud asutused?

 Tänu Euroopa solidaarsuskorpusele saavad kõik ettevõtjad, valitsusvälised organisatsioonid ja kohalikud asutused, kes otsivad solidaarsusprojektide jaoks töötajaid, praktikante või vabatahtlikke, ühtse kontaktpunkti kaudu lihtsa juurdepääsu teabele ning praktika- ja värbamisteenustele. Lisaks sellele on motiveeritud noorte reserv tänu sellele palju suurem kui kohalikul või riiklikul tasandil tavaliselt.

 Kuna kõik korpusesse registreeritud noored peavad kinnitama oma pühendumust korpuse missioonile ja tõendama oma motiveeritust, on organisatsioonidel ja ettevõtjatel võimalik kergemini ja kiiremini teha eelvalik nende kandidaatide seast, kes vastavad kõige paremini organisatsiooni kultuurile ja konkreetsetele vajadustele.

Võimalikud näited

– Horvaatia organisatsioon, mis töötab konfliktijärgses piirkonnas, võtab vastu hulga vabatahtlikke mitmest ELi liikmesriigist. Nad korraldavad üritusi eri kogukondade noortele, et aidata neil rahumeelselt koos elada. Tänu asjaolule, et vabatahtlikud ei pärine sealsest piirkonnast, võtavad mõlemad kogukonnad neid paremini omaks ja see võimaldab saavutada suuremat mõju.

– Pärast naftareostust Põhjameres läheb noor Taani kodanik üheksaks kuuks appi Rootsi kohalikule asutusele piirkonda, mis on kõige rohkem kannatada saanud. Ta aitab omavalitsusüksuses reostatud alasid puhastada ja loomi päästa. Tema majutus-, toitlustus- ja reisikulude ning kindlustuse ja taskuraha eest tasub Euroopa vabatahtlik teenistus kohalikule asutusele.

– Noor Kreeka sotsiaaltöötaja Ateenast võtab pärast seda, kui ta on kohalikus tööhõivekeskuses konsulteerinud oma kutsenõustajaga, vastu tööpakkumise pagulaste vastuvõtukeskuses Thessaloníkis. Ta ühineb järgmiseks kaheksaks kuuks psühholoogide, sotsiaaltöötajate ja õpetajate meeskonnaga, mis aitab pagulaslastel uue olukorraga kohaneda. Ta saab netokuupalka ja igakuist toetust 200 eurot elamis- ja transpordikulude katteks.

 

 

***: [updated: 22/12/2016 – 11:00]

 

 

MEMO/16/3062

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar