Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Teabeleht

Ülemaailmne humanitaarabi päev: ELi humanitaartegevus

Brüssel, 19. august 2016

Ülemaailmne humanitaarabi päev: ELi humanitaartegevus

Iga aasta 19. augustil ühineb Euroopa Liit austusavaldustega humanitaartöötajatele, kes seavad iga päev ohtu oma elu, et päästa teisi. Nende töö on hindamatu. Ülemaailmse humanitaarabi päevaga mälestatakse 2003. aasta pommirünnakut ÜRO peakorterile Iraagi pealinnas Bagdadis, kus hukkus 22 humanitaarabitöötajat.

Maailma juhtiv humanitaarabi andja kriisidest räsitud ajajärgul

Koos ELi liikmesriikide antava abiga on Euroopa Liit maailma suurim humanitaarabi andja.

Kokku anti ELi 2015. aasta eelarvest humanitaarabi rohkem kui 134 miljonile loodusõnnetusse või relvakonflikti sattunud inimesele rohkem kui 80 riigis üle kogu maailma.

Euroopa Komisjoni 2016. aasta eelarves on humanitaarabiks ette nähtud kõigi aegade suurim summa (esialgne abieelarve oli 1,1 miljardit eurot). Nii suurt eelarvet taotleti seepärast, et relvakonfliktide, looduskatastroofide, kliimamuutuse ning majanduskriisi tõttu on maailmas järjest rohkem pagulasi ja põgenikke.

Ehkki Nepali maavärina tagajärjel kannatasid 2015. aastal miljonid elanikud, vajas enamik inimesi maailmas humanitaarabi siiski relvakonfliktide tõttu.

ÜRO kõrgeimale kriisitasemele vastasid eelmisel aastal neli suurt hädaolukorda Süürias, Iraagis, Jeemenis ja Lõuna-Sudaanis. 2015. aastal oli sunnitud kodust lahkuma suurim arv inimesi pärast Teist maailmasõda.

Seetõttu läheb suur osa ELi humanitaarabist pagulastele ja riigisisestele põgenikele, kelle abistamiseks on ette nähtud rohkem kui 1 miljard eurot ehk umbes 73% Euroopa Komisjoni 2015. aasta humanitaarabi eelarvest. Suurima osa pagulastele mõeldud humanitaarabist moodustavad toiduabi ja toit (47%). Muudeks abivaldkondadeks on tervishoid (13%), veevarustus, kanalisatsioon ja hügieen (10%), peavari ja toiduks mittekasutatavad esemed (9%) ning kaitsevarustus (8%).

Arvestades 2015. aasta enneolematuid humanitaarkriise, on Euroopa Komisjoni antav abi suunatud eelkõige neile, kes seda kõige rohkem vajavad ja on kõige raskemas olukorras. Samuti tehakse kõik mis võimalik poliitiliste lahenduste leidmiseks. 2016. aasta mais esimest korda toimunud ülemaailmsel humanitaarabiteemalisel tippkohtumisel avaldas EL heameelt selle üle, et sõlmitud on nn suur kokkulepe, mille alusel suunatakse järgmise viie aasta jooksul vähemalt üks miljard USA dollarit esmasteks humanitaarabimeetmeks seal, kus seda kõige enam vajatakse.

Kokkuleppe alusel antav humanitaarabi on erapooletu ja sõltumatu ning see jõuab abivajajateni valitsusväliste ja rahvusvaheliste organisatsioonide, ÜRO ning Punase Risti kaudu.

Humanitaartöötaja: järjest ohtlikum amet

Kahe viimase aastakümne jooksul on humanitaarprobleemid muutunud üha keerulisemaks ning abiorganisatsioonidel on järjest raskem abivajajateni jõuda. Viimase 19 aasta jooksul on peaaegu 4000 humanitaarabitöötajat saanud kannatada ulatuslikes rünnakutes ning rohkem kui kolmandik neist on tapetud[1]. Enamik rünnakuohvritest on oma koduriigi teenistuses olevad kodanikud.

Ehkki aastatel 2013–2015 on humanitaartöötajatele suunatud rünnakute arv vähenenud, ei tähenda see, nagu oleks nende töö nüüd ohutum. Rünnakuid on vähem ainult seepärast, et ebastabiilse julgeolekuolukorra tõttu ei ole olnud võimalik kriisikolletesse saata nii palju humanitaartöötajaid kui varem. Kui abiorganisatsioonid on sunnitud julgeolekuprobleemide tõttu operatsioone peatama või ohupiirkondadest lahkuma, võivad miljonid inimesed ilma jääda elupäästvast abist.

Humanitaartöötajate vastu suunatud rünnakud on ilmses vastuolus rahvusvahelise humanitaarõigusega, mille eesmärk on piirata relvakonfliktide mõju tsiviilisikutele. Selles on sätestatud riikide ja mitteriiklike osaliste kohustused relvakonflikti korral ning muud põhiküsimused, nagu õigus saada humanitaarabi, tsiviilelanike ning meditsiini- ja humanitaarabitöötajate kaitse ning haavatavate inimrühmade õigused.

Samuti lähtuvad rahvusvahelisest humanitaarõigusest peamised abi andmise põhimõtted – inimlikkus, erapooletus, neutraalsus ja sõltumatus.

Euroopa Liit on võtnud endale kohustuse tegutseda selle nimel, et rahvusvahelist humanitaarõigust austataks ja järgitaks kogu maailmas. Euroopa Komisjon rahastab ka rahvusvahelise humanitaarõiguse alaseid koolitusi, mida korraldatakse tsiviilisikutele ja sõjaväelastele, kes osalevad ELi kriisiohjamise operatsioonides.

Lisateave

Euroopa Komisjoni humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraadi (ECHO) veebisait:

http://ec.europa.eu/echo/index_en.htm

Euroopa Komisjoni humanitaarabi ja kriisiohjamise voliniku Christos Stylianidese veebisait:

http://ec.europa.eu/commission/2014-2019/stylianides_en

Solidaarsus tegudes (Solidarity in Action):

http://ec.europa.eu/echo/files/core_achievements/solidarity_in_action/index_en.htm?#intro

Humanitaartöötajate julgeoleku andmebaas:

http://aidworkersecurity.org

 

[1] 1997–2015. Allikas: Humanitaarabi tulemusi (2016), Humanitaartöötajate julgeoleku andmebaashttps://aidworkersecurity.org

 

MEMO/16/2802

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar