Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Teabeleht

ELi terviklik Arktika-poliitika – korduma kippuvad küsimused

Brüssel, 27. aprill 2016

Kõrge esindaja ja Euroopa Komisjon esitasid tervikliku lähenemisviisi Arktikaga seotud probleemidele

1. Mis on Arktika piirkond?

Arktika mõistet on määratletud mitut moodi. Ühisteatises on Arktika piirkond määratletud kui põhjapoolust ümbritsev ala põhjapolaarjoonest põhja pool (66°32' põhjalaiust). See hõlmab Põhja-Jäämerd ja kaheksa Arktika piirkonna riigi – Kanada, Taani Kuningriigi (sh Gröönimaa ja Fääri saared), Soome, Islandi, Norra, Vene Föderatsiooni, Rootsi ja Ameerika Ühendriikide – territooriume.

2. Miks on Arktika ELi jaoks oluline?

Kuigi Euroopa Liidul puudub rannajoon Põhja-Jäämerega, on ta Arktikaga lahutamatult seotud. Arktikaga seovad meid ajaloolised, majanduslikud, kaubanduslikud ja geograafilised sidemed ning paljud ELi meetmed, rahastamisprogrammid, projektid ja otsused juba mõjutavad piirkonna säästvat arengut.

Pidades silmas kliimamuutusi ja inimtegevuse suurenemist piirkonnas, on Põhja-Jäämere avamere kaitseks vaja teha palju tööd. Põhja-Jäämere avamere säästev majandamine väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni on globaalne vastutus, seega ka Euroopa Liidu jaoks. Lisaks on Arktika piirkonna riikide hulgas ka kolm ELi liikmesriiki: Taani, Rootsi ja Soome. Samuti hoiab Euroopa Liit tihedaid suhteid Islandi ja Norraga, kes on Euroopa Majanduspiirkonna liikmed, ning on strateegiline partner sellistele riikidele nagu Kanada ja Ameerika Ühendriigid.

3. Milline on keskkonna olukord Arktikas?

Arktika piirkond soojeneb kiiresti. Vastavalt valitsustevahelise kliimamuutuste rühma viiendale hindamisaruandele on igikeltsa temperatuur enamikus piirkondades alates 1980. aastate algusest tõusnud ning prognooside kohaselt jätkub see ka tulevikus. Selline areng annab ELile igati põhjust oma kohustusi kliimamuutusega võitlemisel veelgi tõsisemalt võtta ning kaitsta selle piirkonna keskkonda.

Kuna soojenemine jätkub, võivad Arktika suved olla juba 20–40 aasta pärast jäävabad. Merejää sulamine ja avamere tehnoloogia kiire areng on suurendanud piirkonnas laevandust, kaevandamist ning nafta ja gaasi tootmist.

4. Millist rahvusvahelist õigusraamistikku kohaldatakse Arktika suhtes?

On olemas põhjalik Arktika suhtes kohaldatav rahvusvaheline õigusraamistik, mis hõlmab muu hulgas järgmist:

  • ÜRO mereõiguse konventsioon (UNCLOS), mis tagab riikide jurisdiktsiooniga seotud õigused eri merepiirkondades. EL kuulub ÜRO mereõiguse konventsioonile allakirjutanute hulka.
  • Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO), mis on spetsiaalne meresõidu ohutuse ja turvalisuse ning laevade põhjustatud merereostuse vältimise eest vastutav ÜRO asutus. Kõik ELi liikmesriigid on IMO liikmed. Euroopa Komisjonil on vaatleja staatus.
  • Aastal 1996 asutatud Arktika Nõukogu, mis on rahvusvaheline valitsustevaheline foorum ning otseselt seotud Arktika säästva arengu ja keskkonna kaitsmisega. Arktika Nõukogu ei tegele vaidlustega, mis on seotud piiride, ressursside või mis tahes muude julgeolekualaste küsimustega. EL on Arktika Nõukogus ajutine vaatleja, kolm liikmesriiki (Taani Kuningriik, Soome ja Rootsi) on selle liikmed ning seitse liikmesriiki (Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Madalmaad, Poola, Hispaania ja Ühendkuningriik) on alalised vaatlejad.
  •  Barentsi Euroarktiline Nõukogu (BEAC), mis on Barentsi piirkonna valitsustevahelise ja piirkondadevahelise koostöö foorum. Euroopa Komisjon on selle täisliige.
  •  Põhjamõõtme poliitika, mis on ELi, Venemaa, Norra ja Islandi ühispoliitika. Põhjamõõtme poliitika sai alguse 1999. aastal ja selle eesmärk on luua raamistik, et edendada dialoogi ja konkreetset koostööd majanduse, kultuuri, keskkonna ja transpordi valdkonnas.
  •  Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitse konventsioon (OSPAR), mille eesmärk on kaitsta merekeskkonda ja ökosüsteeme suurenevate ohtude eest, mis on seotud reostuse ja merenduse ning kliimamuutuste ja inimtegevusega.

5. Kuidas EL toetab tööd Arktika piirkonnas?

ELi huvid Arktikas puudutavad paljusid valdkondi, sealhulgas, kuid mitte ainult, keskkonda, energeetikat, transporti ja kalandust. Euroopa Liit on pikka aega osalenud aktiivselt Arktika piirkonna koostöös, sealhulgas Venemaa, Norra, Islandi, Rootsi ja Soome vahelises põhjamõõtme poliitikas ning Barentsi Euroarktilises Nõukogus. Lisaks on Euroopa Liit olnud palju aastaid ajutine vaatleja Arktika Nõukogus ning panustanud selle töösse.  

EL on üks suurimaid Arktika piirkonna teadusuuringute toetajaid: alates 2002. aastast on ELi eelarvest eraldatud selleks 200 miljonit eurot, arvestamata ELi liikmesriikide individuaalseid toetusi. Arktikas toimuvatest muudatustest tervikliku pildi saamiseks on hiljutiste ja käimasolevate projektidega käsitletud mitmesuguseid küsimusi. Üks uuringute teema on kliimamuutuste mõju piirkonna ökosüsteemile ja peamistele majandussektoritele. Muude projektidega uuritakse Põhja-Jäämere jääkatte, liustike ja mandrijää muutumist, sealhulgas nende kahanemise mõju merepinna tasemele. Projektiga, milles osalesid kõik Arktika riigid, hinnati ühtlustatud viisil esmakordselt piirkonna pinnase tingimusi (põhjapolaaralade pinnase kaart, Soil Atlas of the Northern Circumpolar Region). Lisaks on mitme projekti abil arendatud piirkonna teadustaristut, toetudes muu hulgas Interact-võrgustikule, mis koosneb 70-st piirkonna eri osades asuvast uurimisjaamast.

ELi liikmesriikide kaubalaevastik on üks maailma suurimaid ning ELi ettevõtjatel on palju kogemusi laevanduse, laevaehituse, satelliitnavigatsiooni, otsingute ja päästetööde ning sadamataristute arendamise valdkonnas. Sellel on märkimisväärne potentsiaal toetada majanduskasvu ja arengut ning tagada samal ajal rangeimate keskkonnanormide täitmine.

Lisaks toetab EL põliselanikke ja kohalikku elanikkonda märkimisväärses ulatuses eri algatuste kaudu. Kaasrahastamisperioodil 2007–2013 oli rahastamisprogrammide kogumaht 1,14 miljardit eurot, koos liikmesriikidepoolse kaasrahastamisega 1,98 miljardit eurot. Aastatel 2014–2020 investeeritakse piirkonnas Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest rohkem kui miljard eurot sellistesse strateegilistesse valdkondadesse nagu teadusuuringud ja innovatsioon, väikeettevõtjate toetamine ja puhas energeetika.

6. Miks Euroopa Komisjon ja kõrge esindaja esitavad teatise just nüüd?

2014. aastal palusid Euroopa Parlament ja nõukogu töötada komisjonil ja kõrgel esindajal välja terviklik poliitika Arktika küsimustes, mis annaks ELi meetmete ja rahastamisprogrammide jaoks sidusama raamistiku. Kohapealset olukorda arvestades on selge, et EL peab tõhusamalt tegutsema. Piirkonna kliimamuutused toimuvad prognoositust kiiremini ja ulatuslikumalt ning EL kui suuruselt kolmas kasvuhoonegaaside õhkupaiskaja on vastutustundlik partner sellise suundumuse pidurdamiseks.

Ka säästev areng on Arktika piirkonnas vajalik ja võimalik. EL saab kindlasti anda oma panuse Arktika piirkonna sotsiaal-majandusliku vastupanuvõime tugevdamisse ning teaduse, teadusuuringute ja innovatsiooni edendamisse. ELil on märkimisväärsed vahendid, andmed ja teadusuuringutealane võimekus, mida saab kasutada piirkondliku ja rahvusvahelise tähtsusega küsimuste käsitlemiseks. Täna vastu võetud ühisteatis hõlmab kõiki neid aspekte.

7. Millised on kavandatavad meetmed?

Terviklik poliitika sisaldab 39 meedet ELi Arktika-poliitika edendamiseks kolmes omavahel tihedalt seotud valdkonnas.

A.)Selleks et jätkata võitlust kliimamuutustega ja keskkonna kaitsmist, kavandatakse järgmist:

  • EL on juba võtnud kohustuse vähendada kasvuhoonegaaside heitkogust 2030. aastaks 40% ja 2050. aastaks 80% võrreldes 1990. aastate tasemega. EL toetab eelmise aasta detsembris Pariisis sõlmitud kliimakokkuleppe rakendamist. ELi eelarvest on juba 20% reserveeritud kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise meetmete rahastamiseks.
  • EL on valmis koostööks Arktika piirkonna riikide, sealsete kohalike elanike ja põlisrahvaste kogukondade ning asjaomaste rahvusvaheliste foorumitega, et töötada Arktika piirkonna jaoks välja põhjalik kliimamuutustega kohanemise tegevuskava.
  • EL toetab ka rahvusvahelisi meetmeid tahma- ja metaaniheite piiramiseks.
  • EL soovib jätkata Arktika teadusuuringute rahastamist samal tasemel nagu praegu programmi „Horisont 2020” raames (keskmiselt 20 miljonit eurot aastas). Aastateks 2016 ja 2017 on juba määratud ligikaudu 40 miljonit eurot põhjapoolkera ilmastiku ja kliimamuutuste ning igikeltsa vähenemise jälgimise projektidele.
  • 22 Euroopa juhtivat Arktika-uuringute instituuti töötavad ELi algatuse PolarNet raames välja Euroopa tervikliku polaaruuringute programmi.
  • EL toetab riikidevahelist juurdepääsu Arktika teadustaristule (uurimisjaamad, teaduslaevad, satelliitsüsteemid) ja avatud juurdepääsu andmeressurssidele. ELi kosmoseprogrammiga Copernicus toetatakse Arktika kliimamuutuste rahvusvahelisi uuringuid.      
  • Arktika jaoks on väga olulised ka mitu rahvusvahelist keskkonnakokkulepet (nt ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsioon), kuid allakirjutanud on veel nende rakendamisest kaugel. EL on võtnud ülesandeks nende kokkulepete rakendamist edendada.
  • Arktika toiduvõrku saastavad saasteained ja raskmetallid peaksid olema kasutuselt kõrvaldatud 2020. aastaks.
  • Põhja-Jäämere säästva majandamise osana toetab EL Arktika merekaitsealade võrgustiku loomist. EL on huvitatud rahvusvahelise kokkuleppe väljatöötamisest reguleerimata kalapüügi vältimiseks Põhja-Jäämere keskosas. Pikemas perspektiivis on mere bioloogilisi ressursse vaja kaitsta piirkondliku kalandusorganisatsiooni või -kokkuleppe alusel.

B.)Piirkonna säästva arengu toetamiseks on vaja teha järgmist:

  • Arktika piirkonna Euroopa osas tehakse liiga vähe investeeringuid, kuigi mitu ELi rahastamisvahendit ja -teenust on innovatsiooni, taristu arendamise (nt transpordiühenduste parandamine) ja ettevõtete toetamiseks valmis (nt Euroopa investeerimiskava, Ten-T, InnovFin ja Euroopa ettevõtlusvõrgustik). Komisjon teeb tööd ELi Arktika rahastamisprogrammide paremaks koordineerimiseks, määrab investeerimis- ja teadusalased prioriteedid ning aitab suurendada sidusrühmade võimekust, et pakkuda piirkonnale võimalikult suurt rahalist toetust.  
  • ELi kosmoseprogrammide ja sihtotstarbeliste teadusprojektidega suurendatakse piirkonnas meresõiduohutust laevaliikluse ja jää liikumise (Copernicus) jälgimise ja seire ning navigatsiooniteenuste pakkumise (Galileo) abil.

C.)Seoses rahvusvahelise koostööga teeb EL järgmist:

  • jätkab aktiivset osalemist sellistes Arktika-teemalistes rahvusvahelistes foorumites nagu Arktika Nõukogu, Barentsi Euroarktiline Nõukogu ja põhjamõõtme poliitika;
  • teeb koostööd näiteks teaduse ja teadusuuringute vallas oma kõigi Arktika partneritega ja mitte ainult kolmandate riikidega, kellel on territooriumid Arktikas, vaid ka selliste riikidega nagu Hiina, India ja Jaapan, kellel on Arktikas kasvavad huvid;
  • kuna ELi meetmed mõjutavad otseselt piirkonda, jätkab EL Arktika põlisrahvaste ja kohalike kogukondade kaasamist, et tagada nende õiguste kaitse ja seisukohtade arvessevõtmine ELi meetmete väljatöötamisel.

8. Millised on järgmised sammud?

Selleks, et tagada ELi Arktika-poliitika järjepidevus, tõhusus ja sidusus kutsutakse Euroopa Liidu Nõukogu (liikmesriigid) ja Euroopa Parlamenti üles esitama oma seisukohti käesoleva ühisteatise kohta.

Lisateave:

http://eeas.europa.eu/arctic_region/index_en.htm

http://ec.europa.eu/maritimeaffairs/policy/sea_basins/arctic_ocean/index_en.htm

MEMO/16/1540

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar