Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Teabeleht

Ringmajanduse pakett. Küsimused ja vastused

Brüssel, 2. detsember 2015

Euroopa Komisjon võttis täna vastu uue kaugeleulatuvate eesmärkidega ringmajanduse paketi. Selle eesmärk on edendada Euroopa üleminekut ringmajandusele, mis aitab parandada ülemaailmset konkurentsivõimet, suurendada jätkusuutlikku majanduskasvu ja luua uusi töökohti.

Mis on ringmajandus?

Jätkusuutliku majanduskasvu tagamiseks peame kasutama ELis oma ressursse arukamalt ja jätkusuutlikumalt. Lineaarse majanduskasvu mudel, millele me varem toetusime, ei vasta globaliseerunud maailmas enam kaasaegse ühiskonna vajadustele. Me ei saa rajada oma tulevikku mõtlematule tarbimisele. Paljud loodusvarad on piiratud, seepärast on vaja leida keskkonnaalaselt ja majanduslikult jätkusuutlik viis nende kasutamiseks. Ressursside võimalikult tõhus kasutamine on ka ettevõtjate huvides.

Ringmajanduse eesmärk on säilitada materjalide ja toodete väärtust võimalikult kaua. Jäätmeteket ja materjalikasutust on kavas vähendada miinimumini ning kui toote kasutusaeg on jõudnud lõpule, hoitakse materjal tootmises ja kasutatakse seda üha uuesti, et luua rohkem lisaväärtust. Kõnealune mudel võimaldab luua Euroopas kindlaid töökohti, edendada konkurentsieeliseid loovat innovatiivsust ning kaitsta inimesi ja keskkonda, mille üle Euroopas uhkust tuntakse. Samuti võimaldab see mudel pakkuda tarbijatele rohkem vastupidavaid ja uuenduslikke tooteid, mis tagavad rahalise kokkuhoiu ja elukvaliteedi paranemise.

Mida kujutab endast komisjoni ringmajanduse pakett?

Selleks et lihtsustada üleminekut ringmajandusele, on komisjon esitanud ringmajanduse paketi, mis hõlmab ettepanekuid jäätmealaste õigusaktide muutmiseks, ja laiaulatusliku tegevuskava, milles esitatakse konkreetsed ettepanekud praeguse komisjoni ametiajaks. Jäätmeid käsitlevas ettepanekus on esitatud selged ja kaugeleulatuvad pikaajalised eesmärgid ringlussevõtu suurendamiseks ja prügilatesse ladestamise vähendamiseks ning kirjeldatud konkreetseid meetmeid, et kõrvaldada selles valdkonnas esinevad takistused, parandada jäätmekäitlust ning võtta arvesse olukorra erinevust liikmesriigiti.

Käesolevat ettepanekut täiendab ringmajanduse tegevuskava, milles esitatakse meetmed ringmajanduse suletud ahela loomiseks, mis hõlmaks toote elutsükli kõiki etappe alates tootmisest ja tarbimisest kuni jäätmekäitluse ja teiseste toorainete turu korraldamiseni. Tegevuskava sisaldab mitut meedet turutõkete kõrvaldamiseks teatavates sektorites või seoses teatavate materjalivoogudega (nt plastid, toidujäätmed, kriitilise tähtsusega tooraine, ehitus- ja lammutuspraht, biomassi ja bioressursipõhised tooted) ning horisontaalseid meetmeid selliste valdkondade jaoks nagu innovatsioon ja investeeringud.

Kava eesmärk on keskenduda nendele valdkondadele, kus ELi tasandil tegutsemine annab tõelist lisaväärtust ja avaldab kohapeal tegelikku mõju.

Kuidas aitab üleminek ringmajandusele vähendada kulusid ja luua töökohti?

Jäätmetekke vältimise, ökodisaini, korduskasutuse ja muude sarnaste meetmetega oleks puhassääst 600 miljardit eurot ehk 8 % ELi ettevõtjate aastakäibest ning samas väheneks kasvuhoonegaaside heide aastas kokku 2–4 %. Korduskasutamise, ümbertöötlemise ja remondi seisukohast oleks näiteks mobiiltelefonide ümbertöötlemise kulusid võimalik poole võrra vähendada, kui telefone oleks lihtsam osadeks lahti võtta. Kui õnnestuks kokku koguda 95 % kasutatud mobiiltelefonidest, väheneks tootmisega seotud materjalikulu rohkem kui 1 miljardi euro võrra.

Väikeste tarbesõidukite uuendamisega nende ringlussevõtu asemel, mis niigi hõlmab juba suurt osa sõidukitest, saaks kokku hoida 6,4 miljardit eurot aastas (ligikaudu 15 % materjalikuludest) ja 140 miljonit eurot energiakulude arvelt ning vähendada kasvuhoonegaaside heidet 6,3 miljoni tonni võrra.

Milliseid meetmeid on kavas kohaldada tootmisetapi suhtes?

Selleks et hõlbustada ringlussevõttu ja muuta toodete parandamine lihtsamaks või toode vastupidavamaks, on vaja parandada toodete disaini. See võimaldaks säästa väärtuslikke vahendeid, edendada innovatsiooni ja pakkuda tarbijatele paremaid tooteid, mille kasutamine on odavam. Olukorra muutmiseks ei piisa siiski alati praegustest turusignaalidest, vaja on stiimuleid.

Seepärast on komisjonil kavas:

  • toetada ökodisaini direktiivi järgmise rakenduskava raames toodete parandatavuse, vastupidavuse ja ringlussevõtu nõudeid, võttes arvesse erinevate toodetega seotud konkreetseid nõudeid;
  • valmistada programmi „Horisont 2020” raames ette sõltumatu kontrollikava, et tuvastada võimalikke kavandatud aegumisi;
  • esitada ettepanek nõuete kohta, et lihtsustada elektrooniliste ekraanide lammutamist, korduskasutust ja ringlussevõttu;
  • esitada ettepanek tootjate rahalise panuse diferentseerimiseks tootja laiendatud vastutuse süsteemi raames, lähtudes toote olelusringi lõppemise kuludest. See säte jäätmeid käsitleva õigusakti muudatusettepanekus loob majandusliku stiimuli selliste toodete valmistamiseks, mille ringlussevõtt või korduskasutamine on lihtsam;
  • uurida võimalusi ühtsema poliitikaraamistiku loomiseks mitmesuguste töösuundade jaoks ELi sektoripõhises tootepoliitikas ning hinnata selle panust ringmajandusse;
  • kaaluda ökodisaini käsitlevate meetmete raames proportsionaalsete nõuete kehtestamist remonditeabe kättesaadavuse ja varuosade kohta;
  • lisada jäätmeid käsitleva õigusakti muudatusettepanekusse toetus teatavate korduskasutamist edendavate riiklike meetmete jaoks;
  • tagada materiaalsete toodete suhtes kehtivate garantiide parem jõustamine ja uurida võimalusi olukorra parandamiseks ning tegeleda keskkonnasäästlikkuse kohta esitatud valeväidetega;
  • võtta keskkonnahoidlike hangetega seotud meetmeid ning rõhutada uute või muudetud kriteeriumide puhul ringmajanduslikke aspekte, toetada keskkonnahoidlike riigihangete ulatuslikumat kasutamist ja näidata eeskuju komisjoni hangete ja ELi poolse rahastamise korral.

Milliseid ettepanekuid on komisjonil kavas esitada tootmisprotsessi kohta?

Selleks et kasutada ressursse tõhusamalt ja tekitada vähem jäätmeid, on võimalik tootmisprotsesse täiustada. See võib luua ärivõimalusi ja edendada innovatsiooni, aidates samas kaasa meie keskkonna säilimisele.

Seepärast on komisjonil kavas:

  • lisada parima võimaliku tehnika (PVT) viitedokumenti suunised tööstussektori parimate jäätmekäitlustavade ja ressursitõhususe tavade kohta;
  • edendada parimaid tavasid ja anda suuniseid kaevandusjäätmete käitlemise kohta, et parandada tooraine taaskasutamist;
  • täpsustada jäätmeid käsitleva õigusakti muudatusettepanekus eeskirja kõrvalsaaduste kohta, et hõlbustada tööstussümbioosi ning luua võrdsed tingimused kogu ELis.

Kuidas on komisjonil kavas tagada esmaste toorainete vastutustundlik kasutamine?

Tooraine säästev tootmine on oluline nii Euroopa kui ka kogu maailma jaoks. Lisaks komisjoni poolt juba võetud regulatiivsetele meetmetele, mis hõlmavad nt ebaseaduslikku metsaraiet, kaevandamist konfliktipiirkondades või mäe- ja metsatööstuse poolt valitsemissektorile tehtavate maksete läbipaistvust, on komisjonil kavas edendada ka edaspidi säästvat sisseostmist nii kolmandate riikidega peetava poliitilise dialoogi ja partnerluse raames kui ka ELi kaubandus- ja arengupoliitika raames. Säästva sisseostmisega seotud kohustuste võtmisel ja väärtusahelaülese koostöö korraldamisel on tähtis roll tööstusel.

Mida teeb Euroopa Komisjon, et edendada toodete parandatavust ja võidelda kavandatud aegumise vastu?

Komisjonil on kavas käivitada mitmes valdkonnas algatusi, mille eesmärk on toetada tooted, mida on hõlpsam parandada.

  • Alates 2016. aastast on ökodisaini nõudeid käsitlevate muudetud või uute rakendusmeetmete puhul kavas korrapäraselt arvesse võtta toodete parandatavust.
  • Materjalitõhususe standardimistaotlusi käsitlevate ökodisaini meetmete raames on kavas koostada 2019. aastaks asjakohased standardid, et muuta toodete parandamine lihtsamaks.
  • Komisjon uurib ka võimalust kohaldada ökodisaini direktiivi raames horisontaalseid nõudeid seoses toote parandamist käsitleva teabega.
  • Samuti valmistab komisjon ette sõltumatut kontrollikava, et tuvastada võimalikke kavandatud aegumisi.

Millised meetmed on ette nähtud seoses jäätmekäitlusega?

Euroopas läheb igal aastal prügina raisku umbes 600 miljonit tonni materjale, mida saaks ringlusse võtta või taaskasutada. ELi majapidamiste jäätmetest võetakse ringlusse ainult ligikaudu 40 %, mõnes piirkonnas ulatub see määr 80 %ni ning mõnes liikmesriigis jääb see alla 5 %. Jäätmete ressursiks muutmine on oluline ressursitõhususe suurendamisel ja ringmajanduse loomisel.

Seepärast on komisjonil kavas:

  • kehtestada 2030. aastaks ELi ühine eesmärk, et ringlussevõtt hõlmaks 65 % olmejäätmetest;
  • kehtestada 2030. aastaks ELi ühine eesmärk, et ringlussevõtt hõlmaks 75 % pakendijäätmetest;
  • seada 2030. aastaks siduv eesmärk, et prügilasse ei ladestataks rohkem kui 10 % kõikidest jäätmetest;
  • tugevdada koostööd liikmesriikidega, et parandada jäätmekäitlust kohapeal;
  • lihtsustada ja parandada jäätmete määratlust ja ühtlustada arvutusmeetodeid;
  • tagada, et struktuurifondide vahenditega toetatakse ELi jäätmealaste õigusaktide eesmärkide saavutamist, võttes arvesse ELi jäätmehierarhiat (millega on kehtestatud prioriteetide järjestus) ja lähtudes parimast keskkonnaalasest tulemusest, ning edendatakse jäätmetekke vältimist, korduskasutuse ettevalmistamist, ringlussevõttu ja jäätmete energiakasutust (näiteks prügilasse ladestamisel);
  • esitada ettepanek tootja laiendatud vastutuse süsteemi raames kasutatavate miinimumkriteeriumide kohta – premeerida tootjaid, kes toovad turule keskkonnasõbralikumaid tooteid ning soodustada toodete olelusringi lõppedes nende taaskasutamist ja ringlussevõttu.

Mida on kavas ette võtta jäätmeksoleku lakkamise kriteeriumide osas?

Komisjonil on kavas muuta õigusakte selliselt, et ringlussevõetud materjale ei liigitataks enam jäätmeteks, kui need vastavad ELis kehtestatud ühtsetele üldtingimustele. Muudatusettepaneku eesmärk on lihtsustada õigusraamistikku ringlussevõtuga tegelevate ettevõtete jaoks ja tagada neile võrdsed võimalused. Olemasolevad ELi tasandi jäätmeksoleku lakkamise kriteeriumid (nt klaasi- või vasemurru kohta) jäävad jõusse.

Jäätmeid käsitleva õigusakti ettepanek hõlmab üksnes olmejäätmeid. Kuidas on kavas toimida ülejäänud jäätmetega?

Jäätmealaste õigusaktide muudatusettepanek hõlmab ka kõrgemat eesmärki pakendimaterjalide ringlussevõtu osas, mis täiendab olmejäätmete ringlussevõtuga seotud eesmärke. Võttes arvesse tööstusjäätmete mitmekesisust, ei ole seadusandlik lähenemisviis nende puhul sobiv lahendus. Sobivam lahendus on tööstuspõhine lähenemisviis, mille puhul lähtutakse parima võimaliku tehnika viitedokumentidest (PVT-viitedokumendid), milles käsitletakse konkreetse jäätmeliigi käitlemisega seotud küsimusi. Lisaks on tööstuslikud ja kaubanduslikud pakendijäätmed hõlmatud direktiividega 94/62/EÜ ja 2008/98/EÜ.

Mida on komisjonil kavas ette võtta, et peatada jäätmete ebaseaduslik vedu kolmandatesse riikidesse?

Hiljuti tugevdatud ELi jäätmesaadetiste määrusega antakse inspektoritele rohkem volitusi. Liikmesriigid on kohustatud koostama 2017. aasta jaanuariks kontrollikavad, milles määratakse kindlaks teostatavate kontrollide miinimumarv. Komisjon teeb koostööd ELi keskkonnainspektorite võrgustiku, Interpoli ja Europoliga. Käivitatud on ka muud algatused, mis on seotud konkreetsete jäätmevoogudega nagu elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed ja kasutuselt kõrvaldatud sõidukid.

Mida teeb komisjon selleks, et edendada jäätmete muutmist ressursiks (teiseseks tooraineks)?

Teisesed toorained moodustavad ikka veel vaid väikese osa ELis kasutatavatest tootmismaterjalidest. Teisese tooraine kasutuselevõtmisel on olulisi takistusi, näiteks puudub kindlus nende koostise osas. Usalduse suurendamiseks on vaja valdkonda hõlmavaid standardeid.

Seepärast on komisjonil kavas:

  • alustada vajaduse korral teiseste toorainete kvaliteedistandardite väljatöötamist (eelkõige seoses plastidega);
  • võtta meetmeid, mis hõlbustaksid jäätmete seaduslikku vedu liikmesriikide vahel ning võtta täiendavaid meetmeid, et vähendada ebaseaduslike saadetiste arvu;
  • vaadata läbi väetisi käsitlev ELi määrus, et lihtsustada orgaaniliste ja jäätmetest toodetud väetiste tunnustamist ning arendada ELi-ülest turgu;
  • võtta meetmeid, et soodustada vee taaskasutamist – see hõlmab seadusandlikku ettepanekut taaskasutatava vee (näiteks niisutamiseks ja põhjaveevarude täiendamiseks kasutatava vee) miinimumnõuete kohta;
  • analüüsida ja teha ettepanekuid kemikaale, tooteid ja jäätmeid käsitlevate õigusaktide koostoime kohta, sealhulgas selle kohta, kuidas parandada toodetes sisalduvate ohtlike kemikaalide seiret. See võimaldaks tagada tööstuse stabiilse varustamise toorainega, kasutades ringlussevõetud materjale.

Kas komisjoni seadusandlikud ettepanekud võimaldavad liikmesriikidel saata oma jäätmeid muude riikide prügilatesse?

Praegused piirangud jäätmete piiriülese veo suhtes jäävad jõusse. Liikmesriikide vaheline vedu ei ole võimalik ilma eelneva kirjaliku teatamise ja nõusolekuta. Lisaks on komisjonil kavas esitada ettepanek, mille eesmärk on vähendada prügilatesse ladestamist ning millega nähakse ette, et 2030. aastaks peavad kõik ELi riigid vähendama märkimisväärselt prügilatesse ladestamist. Seega peaks prügilasse ladestamiseks ette nähtud jäätmete piiriülene vedu veelgi vähenema.

Kas komisjoni ettepaneku kohaselt on jäätmete põletamine endiselt lubatud?

Kui jäätmete tekkimist ei saa vältida või neid ei saa ringlusse võtta, siis on nii keskkonna kui ka majanduse seisukohast parem, kui ladestamisele eelistatakse jäätmete energiakasutust. Jäätmete energiaks muutmisel on seega oluline roll, see on kooskõlas ELi energia- ja kliimapoliitikaga ning tugineb Euroopa Liidu jäätmehierarhiale. Komisjon uurib, kuidas seda rolli optimeerida ilma, et korduskasutuse ja ringlussevõtu määr väheneks, ning kuidas kõnealuse energia potentsiaali kõige paremini kasutada. Sel eesmärgil käivitab komisjon energialiidu raames jäätmete energiaks muutmise algatuse.

Mida teeb komisjon, et edendada innovatsiooni ja investeeringuid ning käsitleda horisontaalseid küsimusi?

Selleks et suurendada ELi tööstuse konkurentsivõimet on vaja teha rohkem ringmajandusega seotud teadusuuringuid ja edendada innovatsiooni. Selle teostamiseks on vaja nii avaliku kui ka erasektori investeeringuid. Olulist tuge pakuvad programm „Horisont 2020”, COSME programm , Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond ja muud ELi programmid. Eriti aktiivsed on ringlussevõtu-, remondi- ja uuendusvaldkondades VKEd, sealhulgas sotsiaalsed ettevõtted. Neil on oluline roll ringmajanduse parema toimimise korraldamisel.

Seepärast on komisjonil kavas:

  • aidata VKEdel saada kasu suurema ressursitõhususega seotud ärivõimalustest ning luua selleks Euroopa ressursitõhususe tippkeskus;
  • kasutada täielikult ära programmi „Horisont 2020” tööprogrammi aastateks 2016–2017, mis hõlmab ringmajandust käsitlevat olulist algatust „Tööstus 2020”, mille eelarve on üle 650 miljoni euro;
  • ärgitada koos Euroopa Investeerimispanga ja Euroopa investeerimisnõustamise keskusega esitama taotlusi ringmajandust käsitlevate projektide rahastamiseks ja nende väljatöötamise toetamiseks.

Kuidas erasektori investeeringud toetavad ringmajanduse arengut? Kas Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi vahendeid saab kasutada ringmajandusse suunatud investeeringute suurendamiseks?

Ringmajandus loob ärivõimalusi, mis aitavad ligi meelitada erasektori vahendeid. Oleme juba kogenud, et asjakohane märgis on loonud nõudluse energiatõhusamate toodete järele. Üldsuse teadlikkuse suurenedes valitakse sagedamini vastutustundlikult toodetud toode. Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI) täiendab programmi „InnovFin” raames Euroopa Investeerimispanga (EIB) nõustamis- ja rahastamisvahendite kaudu ringmajanduse projektidele antavat toetust. Komisjon hindab ka võimalust käivitada koos Euroopa Investeerimispanga ja riiklike pankadega platvorm, et toetada ringmajanduse rahastamist.

Mida on komisjonil kavas teha plastitööstusega seotud konkreetsete probleemide lahendamiseks?

Ringmajandusele üleminekuks on vaja suurendada plastide ringlussevõttu. Plaste kasutatakse tänapäeval järjest rohkem, kuid nende ringlussevõtt on vähene – vaid 25 % plastjäätmetest võetakse ringlusse ning ligikaudu 50 % ladestatakse prügilasse. Innovatsioonil on selles sektoris oluline roll – see võib ringmajandust toetada näiteks toidu paremate säilitusvõimaluste, plastide ringlussevõtu parandamise või sõidukites kasutatavate materjalide kaalu vähendamise kaudu.

Seepärast on komisjonil kavas:

  • võtta vastu plaste käsitlev ringmajanduse strateegia, mis hõlmaks selliseid küsimusi nagu biolagunevus, ringlussevõetavus, ohtlike ainete sisaldus ja merepraht;
  • seada jäätmeid käsitleva õigusakti muudatusettepanekus eesmärgiks suurendada oluliselt plastpakendite ringlussevõttu.

Kuidas käsitletakse ringmajanduse paketi raames mereprahi probleemi?

Komisjoni eesmärk on ennetada ja vähendada märkimisväärselt merekeskkonna reostust, sealhulgas mereprahi kogust. Eeldatakse, et jäätmealaste õigusaktide rakendamisel väheneb mereprahi kogus vähemalt 25 % võrra. Paketi raames kirjeldatakse ka konkreetseid meetmeid, et vähendada mereprahi kogust, rakendades 2030. aasta säästva arengu eesmärke ja ELis juba heaks kiidetud peamisi sihte. Kõnealust teemat käsitletakse ka ringmajanduse plastikäitlemise strateegia raames.

Millised on komisjoni ettepanekud, et vähendada toidujäätmete teket?

Toidu raiskamine on Euroopas tõsine probleem. Igal aastal tekib Euroopa Liidus hinnanguliselt ligikaudu 100 miljonit tonni toidujäätmeid. Toidukadu või raiskamine toimub toiduainete tarneahela kõikides etappides, nii põllumajandusettevõtetes, töötlemis- ja tootmisprotsessis, kauplustes, restoranides ja kodumajapidamistes. Lisaks majanduslikule ja keskkonnamõjule, on toidujäätmete puhul oluline ka sotsiaalne aspekt, seepärast tuleks lihtsustada toiduainete ülejäägi annetamist, et tagada ohutu, söödava toidu jõudmine nendeni, kes seda kõige rohkem vajavad.

Septembris 2015 võttis ÜRO peaassamblee vastu säästva arengu eesmärgid 2030. aastaks, sealhulgas eesmärgi vähendada poole võrra toidujäätmete teket elaniku kohta jaemüügi ja tarbijate tasandil ning vähendada toidu raiskamist kogu tootmis- ja tarneahelas. EL ja selle liikmesriigid on võtnud kohustuse see eesmärk saavutada. Jäätmeid käsitleva uue õigusakti ettepanekus kutsutakse liikmesriike üles vähendama toidu raiskamist kogu tarneahelas, jälgima toidujäätmete tekke taset ja andma tagasisidet, et hõlbustada osalejate teabevahetust tehtud edusammude kohta.

Seepärast on komisjonil kavas:

  • töötada välja ELi ühine metoodika, et mõõta toidujäätmete kogust ja määratleda asjakohased näitajad;
  • luua liikmesriike ja toiduainete tarneahela kõiki osalisi ühendav platvorm, et aidata kindlaks määrata vajalikud meetmed säästva arengu eesmärgi saavutamiseks toidujäätmete valdkonnas ning jagada teavet parimate tavade ja saavutatud tulemuste kohta;
  • võtta meetmeid, et muuta jäätmeid, toitu ja sööta käsitlevad ELi õigusaktid selgemaks, lihtsustada toiduainete annetamist ning toidujääkide ja kõrvalsaaduste ohutut kasutamist loomasööda tootmisel;
  • uurida võimalusi, kuidas parandada märgistamise kuupäeva (eelkõige „parim enne”) kasutamist ja mõistmist toiduainete tarneahela kõigi osaliste poolt.

Mida on komisjonil kavas teha, et vältida söödava toidu ära viskamist?

Komisjonil on koos liikmesriikidega kavas võtta meetmeid, et muuta jäätmeid, toitu ja sööta käsitlevad ELi õigusaktid selgemaks, lihtsustada ohutu söödava toidu ümberjaotamist inimestele toiduks ning toidujääkide ohutut kasutamist loomasöödana. Näiteks on söödamaterjalid ettepaneku kohaselt jäätmeid käsitleva õigusakti kohaldamisalast selgelt välja jäetud. See tagab, et ohutuid toidujääke (nt katkised küpsised, kuivanud leib), mida ei saa turundusega seotud põhjustel suunata toiduahelasse, ei peetaks kuskil ELis jäätmeteks ning neid saaks kasutada ressursina loomasööda valmistamisel. Lisaks on komisjonil kavas koostada koostöös liikmesriikide ja sidusrühmadega toiduainete annetajatele ja toidupankadele ELi toiduannetamise suunised asjaomaste õigusaktide järgimise kohta (toiduohutus, jälgitavus ja õiguslik vastutus, käibemaks jne).

Milliseid samme on kavas astuda kriitilise tähtsusega toorainete osas?

Kriitilise tähtsusega toorainete puhul on vaja arvesse võtta nende suurt majanduslikku tähtsust Euroopa Liidu jaoks ja kõrgendatud riski, mis on seotud nende tarnimisega. Osutatud tooraineid kasutatakse paljudes igapäevastes elektroonikaseadmetes, näiteks nutitelefon võib sisaldada kuni 50 liiki metalle, sh kriitilise tähtsusega tooraineid. Selliste toorainete ringlussevõtu määr on väga väike, mis tähendab, et olulised majanduslikud võimalused jäävad kasutamata. Liikudes ringmajanduse poole tuleb kriitilise tähtsusega toorainete taaskasutamist suurendada.

Seepärast on komisjonil kavas:

  • võtta meetmeid, et edendada kriitilise tähtsusega toorainete taaskasutamist ja koostada aruanne parimate tavade ning võimalike edasiste ELi meetmete kohta;
  • toetada jäätmeid käsitleva ELi õigusakti muudatusettepanekus liikmesriikide meetmeid selles valdkonnas;
  • kaaluda ökodisaini direktiivi raames toodete suhtes kohaldatavaid nõudeid, et parandada elektroonikaseadmete ringlussevõetavust ning koostada tõhusad ringlussevõtu standardid

Mida on kavas teha seoses ehitus- ja lammutusprahiga?

Ehitus- ja lammutuspraht on oma koguselt üks suurimatest jäätmeliikidest Euroopas. Aastas toodetakse iga elaniku kohta üks tonn ehitus- ja lammutusprahti – see tähendab 500 miljonit tonni prahti aastas. Sageli jäetakse väärtuslikud materjalid kindlaks tegemata ja neid ei taaskasutata. Jäätmekäitluse parandamine selles valdkonnas võib ringmajandust märkimisväärselt mõjutada.

Seepärast on komisjonil kavas:

  • võtta meetmeid, et tagada väärtuslike ressursside taaskasutamine ja asjakohane jäätmekäitlus ehitus- ja lammutustöödel, samuti lihtsustada hoonete keskkonnasäästlikkuse hindamist;
  • koostada suunised lammutustöödele eelneva etapi kohta, et suurendada väärtuslike jäätmete ringlussevõttu osutatud majandussektoris, ning töötada välja vabatahtlik menetlus, mille eesmärk on parandada ringlusse võetud ehitusmaterjali kvaliteeti ja suurendada usaldust nende vastu.

 

Mida on kavas ette võtta seoses biomassi ja bioressursipõhiste toodetega?

Bioressursipõhiseid materjale nagu puit, põllukultuurid või kiud saab kasutada mitmesuguste toodete ja energiatootmise toorainena. Lisaks sellele, et nad pakuvad alternatiivi fossiilkütustele, on bioressursipõhised materjalid taastuvad, biolagunevad ja kompostitavad. Bioloogiliste ressursside kasutamisel tuleb tähelepanu pöörata nende olelusringile, keskkonnamõjule ja säästlikule hankimisele. Ringmajanduse tingimustes tuleb edendada taastuvate loodusvarade astmelist kasutamist ning kasutada nende innovatsioonipotentsiaali uute materjalide, kemikaalide ja töötlemisviiside kavandamisel.

Seepärast on komisjonil kavas:

  • edendada bioressursipõhiste materjalide tõhusat kasutamist mitmesuguste meetmete kaudu nagu suunised ja parimate tavade levitamine, ning toetada biomassi astmelist kasutamist ja innovatsiooni biomajanduse valdkonnas;
  • jäätmeid käsitleva õigusakti muudatusettepanekus on seatud eesmärgid puidust pakkematerjali ringlussevõtmiseks ja biojäätmete liigiti kogumise korraldamiseks.

Kuidas on komisjonil kavas kontrollida ringmajanduse tegevuskava rakendamist?

Komisjon teeb ettepaneku kehtestada lihtne ja tõhus järelevalveraamistik, et jälgida ringmajanduse tegevuskava peamiste punktide rakendamist. See hõlmab näitajaid sellistes valdkondades nagu esmatähtsate toorainete varustuskindlus, toodete parandamine ja korduskasutamine, jäätmeteke, jäätmekäitlus, teiseste toorainetega kauplemine ELis ja kolmandate riikidega ning ringlussevõetud materjalide kasutamine toodetes. Komisjonil on kavas töötada välja ELi ühine metoodika, et mõõta toidujäätmete hulka, ja määratleda asjakohased näitajad.

Kuidas on arvesse võetud avaliku arutelu tulemusi?

Ringmajandust käsitleva avaliku arutelu raames laekus ligikaudu 1500 ettepanekut, mis kajastavad peamiste sidusrühmade seisukohti. Erasektor esitas 45 % ettepanekutest, eraisikud 25 %, kodanikuühiskonna organisatsioonid 10 % ja riigiasutused 6 %. Ettepanekuid võeti arvesse ettevalmistava töö käigus ringmajanduse tegevuskava koostamisel ja näiteks prioriteetsete valdkondade valikul.

Lisateave

Pressiteade: Ringmajanduse loomine: komisjon võtab vastu uue põhjaliku ringmajanduse paketi konkurentsivõime suurendamiseks, uute töökohtade loomiseks ning jätkusuutliku majanduskasvu saavutamiseks.

Üldine teabeleht: Ringmajanduse loomine: põhjalik ELi ringmajanduse pakett.

Teabeleht: Ringmajanduse loomine: uued meetmed aitavad tarbijatel valida säästvaid tooteid ja teenuseid.

Teabeleht: Ringmajanduse loomine: ringmajanduse tootmisetapp.

Teabeleht: Ringmajanduse loomine: selged eesmärgid ja vahendid paremaks jäätmekäitluseks.

Teabeleht: Ringmajanduse loomine: jäätmed ressursiks.

Teatis: Ringmajanduse loomine - ELi ringmajanduse tegevuskava

Ringmajandust käsitleva komisjoni teatise lisa

Kavandatav jäätmekäitluse direktiiv

Kavandatav pakendijäätmete direktiiv

Kavandatav prügiladirektiiv

Kavandatav elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid käsitlev direktiiv               

Avaliku konsultatsiooni tulemused

MEMO/15/6204

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar