Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Teabeleht

Küsimused ja vastused uue uuendtoitu käsitleva määruse kohta

Brüssel, 16. november 2015

Täna lepiti kokku uus uuendtoitu käsitlev määrus.

Täna lepiti kokku uus uuendtoitu käsitlev määrus. Selle eesmärk on hõlbustada ettevõtjatel uue ja innovatiivse toidu toomist ELi turule ning säilitada samas Euroopa tarbijate heaks kõrge toiduohutuse tase. Määrusega suurendatakse Euroopa tarbijatele saada oleva toidu valikut ning luuakse Euroopa põllumajanduslikule toiduainetööstusele (mis on Euroopa suuruselt teine tööhõivesektor) soodsamad võimalused innovatsiooni ära kasutada, mis omakorda on kasulik majanduskasvu soodustamiseks ja töökohtade loomiseks.

Mis on uuendtoit?

Uuendtoit on määratletud kui toit, mida ei ole ELis enne 1997. aasta maid (mil jõustus esimene uuendtoitu käsitlev õigusakt) märkimisväärses ulatuses tarbitud. Selline toit võib olla hiljuti välja töötatud, innovatiivne või uute tehnoloogialahenduste ja tootmisprotsesside abil toodetud või ka toit, mis on traditsiooniline mujal kui ELis. Viimasel ajal heaks kiidetud uuendtoidu näited on põld-rusuvarre (Buglossoides arvensis) seemnetest saadud õli, rapsiseemnevalk ja koriandriseemneõli.

Kas uuendtoit on ELis lubatud?

Ajavahemikul 1997–2014 esitati ELis ligikaudu 170 uuendtoidu loa taotlust ehk 7–10 taotlust aastas. Seni on luba antud umbes 90 uuendtoidu kasutamiseks.

Lubatud uuendtoit hõlmab traditsiooniliselt muudes kui ELi riikides tarbitavaid tooteid, nt õlisalvei seemned, mis sisaldavad palju oomega-3-rasvhappeid, aga ka uusima tehnoloogilise innovatsiooni abil toodetud tooteid, nagu Bacteroides xylanisolvens'iga (DSM 23964) fermenteeritud kuumtöödeldud piimatooted. Veel võib esile tuua vähese energiasisaldusega rasvaasendaja salatrimi, mikrovetikatest saadud DHA(doikosaheksaeenhappe)-rikka õli ja väga suure rõhu all töödeldud puuviljamahla (mis on näide uute tootmisprotsesside abil saadud toidust).

Kogu lubatud uuendtoidu loeteluga saab tutvuda siin.

Miks muutis komisjon uuendtoitu käsitlevaid õigusnorme?

Kehtivad eeskirjad on peaaegu 20 aastat vanad. Sellest ajast on tehnoloogia arengus ja teaduslikes nõuannetes palju muutunud. ELi eeskirju on vaja ajakohastada, et lühendada lubade andmisele kuluvat aega. Praegu võtab see keskmiselt 3,5 aastat. Komisjon tegi eelmise muutmisettepaneku juba 2008. aastal, kuid nõukogu ja Euroopa Parlament ei jõudnud küsimuses kokkuleppele.

Millised on peamised muudatused?

Uue määrusega tõhustatakse loamenetlust, võimaldatakse ohutut ja innovatiivset toitu kiiremini turule tuua ning kõrvaldatakse tarbetud kaubanduspiirangud, tagades ühtlasi kõrge toiduohutuse taseme.

Luuakse keskne loaandmissüsteem, mis tagab uuendtoidu loa taotlejatele suurema kindlustunde ning lihtsustab ja kiirendab loa andmist.

Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) hindab teaduslikult uuendtoiduga seotud riske ning komisjon haldab iga taotleja toimikut ja esitab ohutuks tunnistatud uuendtoidu lubamise ettepaneku.

ELis uuendtoiduna käsitatava ELi väliste riikide traditsioonilise toiduga kauplemise hõlbustamiseks kehtestatakse uue määrusega ka ELi jaoks uue toidu hindamise asjakohasem menetlus. Kui on võimalik tõendada, et teatavat traditsioonilist toitu on varem ohutult tarbitud ning ELi liikmesriigid ega Euroopa Toiduohutusamet ei ole tõstatanud selle toidu ohutusega seotud probleeme, lubatakse see toit turule lasta asjaomase toidukäitleja teatise alusel.

Uus määrus hõlmab ka andmekaitsesätteid. Uusi teaduslikke tõendeid ja konfidentsiaalseid andmeid võib kasutada muu taotluse tarvis alles viis aastat pärast nendega seotud uuendtoidu lubamist.

Millised on loa saamise tingimused?

Uuendtoitu lubatakse ELis kasutada vaid siis, kui see ei ohusta inimeste tervist, ei ole toiteväärtuselt halvem selle asemel varem kasutatud sarnasest toidust ning ei eksita tarbijaid. Uuendtoitu tuleb selle ohutuse tagamiseks enne loa andmist teaduslikult hinnata. Loas määratakse kindlaks uuendtoidu kasutamise tingimused, kas see toit on määratud toiduks või toidu koostisosaks, ja märgistusnõuded.

Kas uuendtoit tuleb märgistada?

Uuendtoidu suhtes kohaldatakse määruses (EL) nr 1169/2011 sätestatud üldisi märgistusnõudeid. Tarbijate nõuetekohaseks teavitamiseks võivad uuendtoidu suhtes kehtida ka täiendavad märgistuse erinõuded, nt nõue lisada hoiatusmärgis, et seda toitu ei soovitata teatavatele haavatavatele rühmadele. Märgisel tuleb esitada toidu nimetus ja vajaduse korral ka kasutamistingimused. Kõik toitumis- ja tervisealased väited peavad olema kooskõlas toitumis- ja tervisealaseid väiteid käsitleva määrusega (EÜ) nr 1924/2006 (vt MEMO/06/200).

Mis on nanomaterjalid ja millistel tingimustel võib neid toidus kasutada?

Nanomaterjalid on aatomite ja molekulide tasandil välja töötatud tehismaterjalid. Uue määruse kohaselt võib uutes õigusnormides määratletud tehisnanomaterjale toiduainetes kasutada alles siis, kui on saadud uuendtoidu luba. Nende materjalide ohutust hindab Euroopa Toiduohutusamet. Taotlejad peavad tõendama, et taotlusega hõlmatud tehisnanomaterjale on katsetatud uusimate katsemeetoditega.

Kas uus määrus hõlmab ka putukaid?

Maailmas kasutatakse putukaid juba praegu laialdaselt toiduks. ELis käsitatakse putukaid uuendtoiduna ja need on määratletud loomset päritolu toidukoostisosadena. Ka putukate osad (nt jalad, tiivad, pea jne) kuuluvad selle määratluse alla.

Uues määruses on öeldud, et uuendtoiduna määratletakse ka tervikloomi (nt putukaid), mida inimesed ei ole ELis enne 15. maid 1997 (mil jõustus uuendtoitu käsitlev õigusakt) märkimisväärses ulatuses tarbinud.

Kas praegu on taotlusi, mille kohta ei ole otsust veel tehtud ja mida uued eeskirjad mõjutavad?

Viimastel aastatel on kogu ELis esitatud umbes 7–10 uuendtoidu taotlust aastas. Praegu on liikmesriikides hindamisel mitu taotlust, mis käsitlevad näiteks merevetikast Ecklonia cava saadud florotanniine, ksülo-oligosahhariidi ja puittaime Terminalia ferdinandiana Exell pihustuskuivatatud ekstrakti. Neile taotlustele, mille kohta ei ole enne uue määruse kohaldamise algust otsust tehtud, kehtib uus määrus. See tähendab, et nende taotluste menetlemise viib lõpule komisjon.

Kas liikmesriigid saavad EList sõltumata uuendtoitu lubada või keelata?

Ei. Uuendtoitu käsitlevas määruses on sätestatud uuendtoidu lubamise ühtlustatud meetmed, mis tähendab, et pärast seda, kui toiduaine on ELis turustamiseks heaks kiidetud, võib seda müüa kõigis ELi liikmesriikides. Samas võib ELi liikmesriik mis tahes uuendtoidu turustamise ja kasutamise peatada või seda ajutiselt piirata, kui ta arvab, et selline toit ohustab inimeste tervist vastavalt üldiste toidualaste õigusnormide kaitsesätetele. Liikmesriigi ametiasutused peavad sellest teavitama komisjoni, kes uurib siis selle liikmesriigi kaitsemeedet. Kui leitakse, et toit ohustab tarbijaid, on komisjonil õigus selle ELis turustamise luba otsekohe peatada.

Kas uus määrus mõjutab innoveerimist toidusektoris?

Uue määruse eesmärk on teha uuendtoidu lubamise menetlus lihtsamaks, kiiremaks ja tõhusamaks, et ohutut uuendtoitu saaks kiiremini turule tuua. Peale selle aiatavad andmekaitsesätted kaitsta uusi innovatiivseid tooteid valmistavate ettevõtjate huve ning peaksid soodustama innoveerimist toidusektoris.

Mis saab edasi?

Pärast tänast kokkulepet peavad Euroopa Parlament ja nõukogu uue määruse enne Euroopa Liidu Teatajas avaldamist ametlikult vastu võtma.

Millal hakatakse uusi eeskirju kohaldama?

Uusi eeskirju hakatakse kohaldama kaks aastat pärast uue määruse jõustumise kuupäeva ehk 2017. aasta lõpu paiku.

MEMO/15/5875

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar