Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Teabeleht

Euroopa investeerimiskava: küsimused ja vastused

Brüssel, 20. juuli 2015

.

1.      Mis on Euroopa investeerimiskava? Miks seda vaja on?

Ülemaailmse majandus- ja finantskriisi puhkemisest alates on ELi investeeringute tase olnud madal. Euroopa tasandil on vaja ühiseid ja kooskõlastatud jõupingutusi, et see negatiivne trend peatada ja juhtida Euroopa kindlalt majanduse elavnemise teele. See on Jean-Claude Junckeri komisjoni olulisim eesmärk. 2007. aasta haripunktiga võrreldes on ELis investeeringud vähenenud ligikaudu 15 %. Lühiajalises perspektiivis aeglustab investeeringute vähesus majanduse elavnemist. Pikemas perspektiivis pärsib investeeringute puudumine majanduskasvu ja konkurentsivõimet. Vähene investeerimistegevus euroalal mõjutab märkimisväärselt aktsiakapitali, mis omakorda pidurdab Euroopa kasvupotentsiaali, tootlikkust, tööhõive taset ja töökohtade loomist.

Euroopa investeerimiskaval on kolm eesmärki: kõrvaldada investeerimist pärssivad takistused, süvendades ühtset turgu, suurendades investeerimisprojektide nähtavust ja pakkudes neile tehnilist tuge ning kasutades arukamalt ära uusi ja olemasolevaid rahastamisvahendeid. Euroopa Komisjon prognoosib, et investeerimiskava tulemusena võib ELi SKPsse lisanduda täiendavaid vahendeid suurusjärgus 330–410 miljardit eurot ja lähiaastatel oleks kava abil võimalik luua 1–1,3 miljonit uut töökohta. ELis on piisavalt likviidsust, kuid erainvestorid ei investeeri vajalikul määral, muu hulgas usalduse puudumise ja ebakindluse tõttu. Euroopa investeerimiskava eesmärk on seda olukorda parandada. Lisateave: vt teabeleht.

2.      Mis on Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI)? Kuidas seda rahastatakse? Kuidas saavutatakse 315 miljardi euro eesmärk?

Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI) on investeerimiskava alus. EFSI ülesanne on murda välja usalduse puudumise ja ebapiisava investeerimise nõiaringist ning kasutada ära finantsasutuste, ettevõtete ja üksikisikute likviidsed vahendid ajal, mil avaliku sektori vahendeid on vähe.

EFSI luuakse Euroopa Investeerimispanga (EIP) raames. Fondi eesmärk on suurendada reaalmajandusse tehtavaid investeeringuid teatavates valdkondades, mille hulka kuuluvad taristu, haridus, teadusuuringud, innovatsioon, taastuvenergia ja energiatõhusus. See keskendub ka väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEdele) ning keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele (250–3000 töötajaga äriühingud). EFSI keskendub projektidele, mis edendavad muude eesmärkide hulgas töökohtade loomist, pikaajalist majanduskasvu ja konkurentsivõimet.

EFSI asutamiseks luuakse 16 miljardi eurone tagatis. ELi tagatist toetab ELi eelarvest rahastatav 8 miljardi euro suurune tagatisfond (mis katab poole summast). EIP eraldab 5 miljardit eurot, millega EFSI riskivõtmisvõime suureneb 21 miljardi euroni. EIP ja Euroopa Komisjoni kogemused näitavad, et 1 euro allutatud võlana toob kaasa 5 eurot koguinvesteeringutena: 1 euro allutatud võlana ja sellele lisanduvad 4 eurot kõrgema nõudeõiguse järguga võlana. See tähendab, et iga euroga, millele fond annab riskikaitse, luuakse reaalmajanduses 15 euro eest erainvesteeringuid , mis muidu oleksid jäänud tegemata. See mitmekordistav mõju 1 : 15 on mõistlik keskmine, mis põhineb ELi ja EIP programmidega seoses saadud varasematel kogemustel. Lisateave: vt teabeleht.

3.      Millised on investeerimiskava järgmised etapid? Millal hakkab EFSI toimima?

ELi seadusandjad saavutasid 28. mail 2015 Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) määruse suhtes poliitilise kokkuleppe. Vaid neli ja pool kuud varem, 13. jaanuaril, võttis komisjon vastu seadusandliku ettepaneku. Liikmesriigid kiitsid selle 10. märtsil ühehäälselt heaks ja Euroopa Parlamendis toimus parlamendikomisjoni tasandil hääletus 20. aprillil. Euroopa Parlamendi täiskogu andis sellele 24. juunil lõpliku heakskiidu. Selle tulemusena saab EFSI tegevust alustada varasügisel, nagu kavandatud.

2014. aasta detsembri Euroopa Ülemkogu järeldustes kutsuti Euroopa Investeerimispanka (EIP) „ alustama tegevustega enda rahalisi vahendeid kasutades alates 2015. aasta jaanuarist”. EIP on juba välja kuulutanud mitu projekti, mida eelrahastatakse Euroopa investeerimiskava raames, kus EIP tegutseb Euroopa Komisjoni strateegilise partnerina.

22. juulil 2015 otsustas komisjon laiendada ELi tagatist EIP ja Euroopa Investeerimisfondi (EIF) eelrahastatavatele projektidele ning nimetas koos EIPga ametisse juhatuse liikmed. Investeeringute komitee liikmed on kavas ametisse nimetada 2015. aasta septembriks avaliku kandideerimismenetluse alusel. Samuti toimub septembris Euroopa Parlamendis kuulamine, mille raames kiidetakse heaks EFSI tegevdirektori ja tegevdirektori asetäitja kandidaat. Komisjoni kava kohaselt alustab Euroopa investeerimisnõustamise keskus (EIAH) toimimist 2015. aasta sügisel ja Euroopa investeerimisprojektide portaal 2015. aasta lõpuks.

4.      Mis on Euroopa investeerimisprojektide portaal? Kes vastutab selle toimimise eest?

Euroopa investeerimisprojektide portaali eesmärk on parandada investorite teadmisi olemasolevatest ja tulevastest projektidest kõikjal Euroopas. Sellega soovitakse suurendada läbipaistvust ja suurendada investorite osalemist rahastamisel (ilma mingi tagatiseta, et neid projekte hakkavad rahastama riiklikud ametiasutused).Portaali kaudu saavad välisrahastamist otsivad ELi projektiarendajad jagada potentsiaalsete investoritega teavet oma investeerimisprojektidest ja -ideedest. Portaali hakkab haldama Euroopa Komisjon ja see peaks olema toimimisvalmis 2015. aasta lõpuks.

5.      Mis on Euroopa investeerimisnõustamise keskus? Millist tuge see pakub?

Euroopa investeerimisnõustamise keskus toimib ühtse kontaktpunktina, mis pakub erinevaid nõustamisteenuseid projektide kindlaksmääramise, arendamise ja rakendamise, rahastamisele juurdepääsu, finantsinstrumentide kasutamise ja suutlikkuse suurendamise valdkonnas. Keskus suurendab kogu liidu avaliku ja erasektori osaliste suutlikkust kavandada majanduslikult usaldusväärseid projekte, mida on võimalik ellu viia. Investeerimisnõustamise keskus peaks olema toimimisvalmis 2015. aasta sügiseks.

6.      Milline on EFSI juhtimisstruktuur?

EFSI-l on juhatus, kelle ülesanne on anda üldisi poliitikasuuniseid. Juhatus koosneb kolmest komisjoni eksperdist ja ühest EIP eksperdist. EFSI-l on ka investeeringute komitee, kes üldiste tegevuspõhimõtete alusel teeb konkreetseid investeerimisotsuseid selle kohta, kas anda EFSI raames tehtavatele EIP toimingutele ELi tagatis. Investeeringute komitee koosneb kaheksast liikmest ja seda juhib EFSI tegevdirektor. Investeeringute komitee liikmetele esitatavad nõuded on määratud kindlaks EFSI määruses.

Juhatus esitab kandidaadi EFSI tegevdirektori ja tegevdirektori asetäitja ametikohale. Euroopa Parlament korraldab kandidaatide kuulamise ja annab neile oma heakskiidu. Seejärel nimetab EIP president tegevdirektori ja tegevdirektori asetäitja ametlikult ametisse kolmeaastaseks ametiajaks, mida võib pikendada ühe korra.

7.      Kuidas tagab EFSI juhtimisstruktuur sõltumatuse avaliku ja erasektori panustajatest? Milliseid meetmeid kasutatakse aruandekohustuse tagamiseks?                                  

Investeeringute komitee liikmed on sõltumatud eksperdid, kellel on suur turukogemus. Nii tagatakse, et projekte valitakse ilma poliitilise sekkumiseta.

Selleks et tagada kõrgel tasemel aruandekohustuse täitmine, annavad juhatuse esimees ja tegevdirektor Euroopa Parlamendile või nõukogule nende taotluse korral aru EFSI tulemustest ja osalevad ka kuulamistel.

Ka EIP president annab Euroopa Parlamendile aru EFSI raames tehtavatest EIP rahastamis- ja investeerimistoimingutest. Tal võidakse paluda osaleda kuulamistel, kui Euroopa Parlament peab seda vajalikuks.

8.      Milline on EIP roll otsuste tegemises?

Kuna EIP panustab EFSIsse, on ta juhatuses esindatud. Kuna EFSI tegutseb EIP juures, tuleb iga EFSIst toetatud projekt heaks kiita ka vastavalt EIP tavapärastele menetlustele. Ka Euroopa Investeerimisfondi (EIF) kaudu VKEdele ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele eraldatavad EFSI rahastamisvahendid tuleb heaks kiita EIFi tavamenetluste kohaselt.

9.      Milline on Euroopa Parlamendi ja kontrollikoja roll EFSI üle järelevalve tegemises?

EFSI määrusega on ette nähtud ulatuslikud eeskirjad, et tagada EFSI aruandekohustus Euroopa Parlamendi ees. Järelevalve põhineb kahel peamisel põhimõttel:

a)            Aruandlus. EIP annab aru i) kord poolaastas komisjonile ning ii) kord aastas Euroopa Parlamendile ja nõukogule määruse alusel tehtud EIP rahastamis- ja investeerimistehingute kohta. Aruanded avalikustatakse. Ka komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande määruse kohaldamise kohta.

b)            Aruandekohustus. Euroopa Parlamendil on õigus korraldada igal ajal EFSI tegevuse tulemusi käsitlevaid kuulamisi EFSI juhatuse esimehe ja tegevdirektoriga. Juhatuse esimehel ja tegevdirektoril on ka õiguslik kohustus kiiresti vastata – kas suuliselt või kirjalikult – Euroopa Parlamendi esitatud küsimustele. Euroopa Parlament ja nõukogu saavad nõuda aruandmist ka komisjonilt. EIP presidenti võidakse kutsuda Euroopa Parlamendis toimuvale kuulamisele. Samuti tuleb tal vastata kiiresti – kas suuliselt või kirjalikult – Euroopa Parlamendi esitatud küsimustele.

Kontrollikoda kohaldab oma tavapäraseid eeskirju ELi tagatise ning liidu üldeelarvest tehtud maksete ja liidu üldeelarvesse laekunud maksete sissenõudmiste auditeerimisel. Kontrollikoja praegune roll EIP tegevuse auditeerimisel (seda on üksikasjalikult kirjeldatud EIP, kontrollikoja ja Euroopa Komisjoni vahelises kolmepoolses lepingus) ei muutu. EIP esitab igal aastal komisjonile ja kontrollikojale riskianalüüsi, milles käsitletakse EFSI raames tehtud EIP ja EIFi rahastamistoiminguid.

10.    Kuidas saavad liikmesriigid investeerimiskavasse panustada?              

EFSI ülesehitus on võimalikult paindlik, et liikmesriigid saaksid sellesse panustada. Liikmesriigid saavad panustada otse või riiklike tugipankade kaudu
kas riskivõtmisvõime tasandil (täiendades ELi eelarvest tehtavaid ja EIP panuseid), investeerimisplatvormi kaudu või kaasrahastades teatavaid projekte ja algatusi.

11.    Kas liikmesriikide poolt investeerimiskavasse tehtavaid panuseid võetakse arvesse riikide eelarvepuudujäägis või võlas ning kas neid võetakse arvesse stabiilsuse ja kasvu pakti kohaldamisel?

EFSI määrus sisaldab komisjoni avaldust liikmesriikide panuste käsitamise kohta stabiilsuse ja kasvu pakti raames. Investeerimisplatvormide käsitamine stabiilsuse ja kasvu pakti raames sõltub kõigepealt sellest, kuidas Eurostat on need platvormid statistiliselt liigitanud. Statistilisel kajastamisel (valitsemissektori bilansis või sellest väljaspool) kehtivad samad Eurostati eeskirjad nagu riiklike tugipankade puhul. Juriidilise isiku staatusega investeerimisplatvorme võiks käsitada platvormi jaoks loodud eriotstarbeliste üksustena.

Üldiselt liigitatakse eriotstarbelised üksused valitsemissektorisse, kui need on valitsemissektori loodud ja kui need teenindavad valitsemissektori üksust. Mitme aktsionäri või rahastajaga investeerimisplatvormi puhul sõltub platvormi staatus üksusest (või üksustest), kes seda vastavalt rahvamajanduse arvepidamise eeskirjadele kontrollib. Kui riiklik tugipank liigitatakse valitsemissektorisse või kui selle toimingud suunatakse läbi valitsemissektori, on oluline selgitada välja, kes on eriotstarbelise üksuse loonud ja kes seda kontrollib.

Liikmesriikide ühekordseid sissemakseid – kas riigi poolt või valitsemissektorisse liigitatud või riigi nimel tegutsevate riiklike tugipankade poolt – EFSI valdkondlikesse või mitut riiki hõlmavatesse investeerimisplatvormidesse tuleks põhimõtteliselt käsitada ühekordsete meetmetena. Sellisel juhul ei võeta nende ühekordsete meetmete maksumust arvesse stabiilsuse ja kasvu pakti raames struktuurse eelarvepuudujäägi arvutamisel, vaid need kantakse avaliku sektori raamatupidamisse.

Avalduses ei ole ette nähtud eeskirjade muutmist, vaid tuletatakse meelde, et kehtivaid eeskirju tuleb kohaldada. Lõpliku hinnangu teeb komisjon juhtumipõhiselt.

12.    Kui liikmesriik panustab investeerimiskavasse, kas seda raha saab kasutada ainult kõnealuse riigi projektide elluviimiseks?

Liikmesriigi panust ei pea tingimata kasutama kõnealuses riigis. Näiteks võivad mõni riiklik tugipank rahastada investeeringuid teistes liikmesriikides. Riiklikud tugipangad võivad ka luua kaasinvesteerimise platvorme naaberriikidega ja investeerida piiriülestesse projektidesse.

13.    Kuidas saavad riiklikud tugipangad panustada finants- või inimressurssidesse?

Riiklikud tugipangad on oodatud panustama fondi tasandil, kaasinvesteerimise platvormi kaudu või projekti tasandil. EIP ja riiklikud tugipangad teevad juba tihedat koostööd ja jagavad omavahel eksperditeadmisi. Seda koostööd kavatsetakse veelgi edendada, kuna tänu väärtuslikele kohapealsetele eksperditeadmistele saavad riiklikud tugipangad aidata kaasa investeerimiskava rakendamisele ja selle eesmärkide saavutamisele.

14.    Mis on investeerimisplatvormid? Kuidas need toimivad?

Investeeringute puhul on oluline mastaap. Avaliku ja erasektori projektide arendajate huvides on seega valdkondlike investeerimisplatvormide (mis on analoogilised eriotstarbeliste vahenditega) loomine, mis võimaldab projekte ühendada (näiteks energiatõhususe või lairibaühenduse alal). See võimaldaks EFSI-l ja teistel osalejatel projekte koos rahastada. EFSI jaoks on tehniliselt lihtsam ja tõhusam investeerida suure riikliku või rahvusvahelise ulatusega eriotstarbelisse vahendisse, selle asemel et sõlmida väiksemaid tehinguid üksikute investoritega.

Investeerimisplatvormid võivad olla ka geograafilised, näiteks piirkondlikud, riigi tasandi või piiriülesed platvormid. Teatavate projektide puhul (näiteks energiavõrkude ühendamise valdkonnas) on vaja mitme piirkonna või riigi koostööd ja kaasrahastamist. Selliste platvormide korralduslikud eeskirjad on üksnes suunavad.

15.    Kas investeerimiskavas saavad osaleda ka ELi mittekuuluvad riigid? Kuidas seda teha?

EFSI mõju maksimeerimiseks on oluline, et selles saaksid osaleda ka kolmandad isikud, sealhulgas väljaspool liitu asuvad üksused. ELi mittekuuluvad riigid saavad osaleda EFSI projektide rahastamisel kas otse või kaasinvesteerimise platvormide kaudu. Juhatuse nõusoleku korral saavad ELi mittekuuluvad riigid anda EFSI käsutusse sularaha, kuid see ei anna neile õigust osaleda juhatuse otsustus- või hääletusprotsessis.

EFSI rahastamisvahendeid võib suunata väljaspool liitu asuvatele üksustele, kuid ainult osana sellistest piiriülestest projektidest, milles osalevad ELi riigid. Need oleksid Euroopa naabruspoliitika, sealhulgas strateegilise partnerluse, laienemispoliitika, Euroopa Majanduspiirkonna või Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni kohaldamisalasse jäävad riigid või ülemeremaad või -territooriumid.

16.    Millist liiki projekte toetatakse EFSIst?                   

Suhtlus erasektoriga on näidanud, et investorite jaoks on eriti olulised ranged kvaliteedikriteeriumid ja investeerimiskavaga toetatavate projektide valiku sõltumatus. Projektid peaksid: 1) olema algatuse toetusel majanduslikult elujõulised, 2) olema piisavalt küpsed, et neid saaks hinnata üldisel või kohalikul tasandil, 3) andma Euroopa lisaväärtust ja olema kooskõlas ELi poliitikaprioriteetidega ning 4) maksimeerima võimaluse korral erasektori rahastamisvahendeid. Projektid ei pea olema piiriülesed.

ELi tagatise kasutamine võimaldab EIP-l väljuda tavapärase tegevuse raamest ja teha riskantsemaid investeeringuid. Sel viisil saab EIP investeerida riskantsematesse projektidesse, seadmata seejuures ohtu oma AAA-reitingut.

17.    Milliste kriteeriumide põhjal projektid välja valitakse? Milliseid projekte rahastatakse? Kes vastutab selle kindlaksmääramise eest, kas projektid vastavad kriteeriumidele?

Projekte ei valita poliitilistel põhjustel. Tuginetakse rangetele toetuskõlblikkuse kriteeriumidele, riigi- või sektoripõhiseid kvoote ei ole. See on oluline, et meelitada erainvestoreid EFSIs osalema. Mis tahes toiming, mida tajutakse riikliku sekkumisena, hoiab erasektori osalised eemale. Sõltumatutest ekspertidest koosnev investeeringute komitee (vt eespool) otsustab investeerimissuuniste ja näitajate tulemustabeli alusel, kas konkreetset projekti saab toetada ELi tagatisega.

Projektid valitakse nende täiendavuse (st projekti ei saaks ellu viia ilma ELi tagatiseta), majandusliku elujõulisuse, usaldusväärsuse ja usutavuse põhjal ning selle alusel, kuidas nad edendavad peamisi majanduskasvu kiirendavaid valdkondi kooskõlas ELi poliitikaga. Sellised valdkonnad on haridus ja teadmised, innovatsioon ja digitaalmajandus, energialiit, transporditaristu, sotsiaalne taristu ning loodusvarad ja keskkond. Võimaluse korral tuleb kaasata ka erasektori rahastamisvahendeid.

18.    Kes saab taotleda EFSIst rahastamist ja kuidas? Kas eksisteerib rahastamise alammäär?

Järgmised üksused saavad taotleda EFSIst rahastamist: mis tahes suurusega üksused, sealhulgas kommunaalettevõtted, eriotstarbelised ettevõtjad või projektiettevõtted, VKEd (kuni 250 töötajat) ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad (kuni 3 000 töötajat), avaliku sektori üksused (välja arvatud liikmesriigid ise), riiklikud tugipangad või muud vahendatud laenuandmisega tegelevad pangad, fondid ja kõik muud kollektiivse investeerimise vahendid ning eriotstarbelised investeerimisplatvormid.

Üldiselt saab EFSI rahastamisvahendeid taotleda kahel viisil. Esimesel juhul saab projektiarendaja edastada oma ettepaneku EIP-le otse ja igal ajal, esitades EIP veebisaidil (strateegiliste investeeringute komponendi all) tavapärasel viisil taotluse. Liikmesriikide valitsused ei kontrolli seda protsessi. Kuna tegemist on dünaamilise protsessiga, saab projektitaotlusi esitada igal ajal. Kui EIP saab projekti ettepaneku, analüüsib ta seda ja otsustab, kas projekti saab rahastada EIP või EFSI raames (ELi tagatisega). Teine viis on mõeldud VKEdele, kes on huvitatud Euroopa Investeerimisfondi (EIF) kaudu rahastatavatest VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate komponendi alla kuuluvatest EFSI tehingutest. Teave EIFi finantsvahendajate kohta on esitatud EIFi veebisaidil.

19.    Mida täpselt hakkab EFSI tegema pikaajaliste investeerimisprojektide puhul, eriti selliste projektide puhul, mis vajavad suurt avaliku sektori osalust (50% või rohkem)?                                        

Suur avaliku sektori osalus on projektide elujõulisuse tagamiseks sageli vajalik energiatõhususe, taristu ja digitaalse tegevuskava (nt lairibaühendus kõrvalistes piirkondades) valdkonnas. EFSI hakkab üldjuhul keskenduma investeeringute riskantsemale osale, et maksimeerida riski vähendamise kaudu (esimese järjekoha kahju kaitse) erasektori rahastamisallikate panust. Liikmesriigid ja riiklikud tugipangad võivad pakkuda eri projektide tasandil kaasrahastamist. Niiviisi saavad nad tagada, et avaliku sektori poolse rahastamise tase on teatavates projektides kõrgem. Sõltuvalt sektorist ja valdkonnast on mõnest projektist saadav tulu suurem kui teiste puhul. See ei ole probleem, kuna EFSI-l saab olema suur portfell, kuhu kuuluvad eri projektid eri valdkondades, transpordist hariduseni, energeetikast innovatsioonini.

Lisaks saavad liikmesriigid kasutada struktuurifonde, et rahastada projekte, mis eeldavad suuremat avaliku sektori osalust ja mille puhul võib piiratuma tulu tõttu olla raske erainvestoreid ligi meelitada.

20.    Kuidas aitab EFSI VKEsid?

EFSIst rahastatakse (omakapitali, kvaasikapitali ja muude instrumentide kaudu) projekte, millega seotud riske peetakse suureks. Selliste projektide rahastamist praeguses majanduskeskkonnas napib. See võiks olla kasulik alustavatele väikestele ja innovatiivsetele ettevõtjatele, kelle tegevus on investorite meelest suurema riskiga kui rohkem väljakujunenud või suuremate ettevõtjate puhul. EFSI abil kolme aasta jooksul saadud investeeringute kogumahust neljandik ehk 75 miljardit eurot läheb EIP gruppi kuuluva Euroopa Investeerimisfondi (EIF) kaudu VKEdele ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele. Tavapäraselt rahastatakse VKEsid eriotstarbelistest rahastamisvahenditest või vahendajate, näiteks pankade kaudu.

EIF juba osaleb VKEde kaasrahastamises: 2015. aasta mais kirjutas EIF alla esimesele lepingule Prantsuse pangaga, et suurendada laenuandmist innovatiivsetele ettevõtjatele. Sellest ajast alates on sõlmitud sarnaseid lepinguid teiste riikide pankadega.

EFSI VKEde komponendiga toetatakse ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programmi (COSME) raames olemasolevaid rahastamisvahendeid ja tõhustatakse COSME laenutagamisvahendi rakendamist, mille järele on turul nõudlus oluliselt suurenenud, kuid mille eelarvevahendid on piiratud. Tänu EFSI raames antavale tagatisele saab Euroopa Investeerimisfond (EIF) korraldada tehingute allkirjastamise finantsvahendajatega varem, kui see oleks olnud võimalik üksnes COSME eelarvet kasutades. Tagatise mõju on mitmel viisil positiivne ja soodustab edasisi investeeringuid, majanduskasvu ja majanduse kiiremat elavnemist.

21.    Mis on praegu EIP rahastatavate projektide ja EFSI rahastatavate projektide erinevus? Mis tähendab „täiendavus”?

„Täiendavus” tähendab seda, et projekti ei saaks ellu viia ilma ELi tagatiseta ja et projekti jaoks ei olnud selle riskiprofiili tõttu muid rahastamisviise.

EFSI tegevusega täiendatakse EIP traditsioonilist tegevust, kuna selles keskendutakse üldjuhul teistsugusele riskiprofiilile. EFSI hakkab näiteks sekkuma tipptasemel uue tehnoloogia ja innovatsiooni sektorites ning rahastama projekte, mida peetakse riigiriski tõttu ja erasektori riskide võtmise soovimatuse tõttu riskantsemateks.

Euroopa Investeerimisfond jätkab endisel viisil VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate rahastamist, kuid EFSI võimaldab seda teha ulatuslikumalt, rahastada riskantsema või innovatiivsema profiiliga ettevõtjaid ja teha seda varem, kui EIFi poolt ette nähtud.

22.    Kuidas komisjon tagab, et peamiselt erasektori osalusest sõltuv fond investeerib projektidesse, mille eesmärk on edendada jätkusuutlikku ja keskkonnasäästlikku majanduskasvu?

Seda, millistesse projektidesse investeerida, otsustab fond investeerimissuuniste alusel. Konkreetsete projektide kohta teeb projektide omaduste põhjal otsuse investeeringute komitee. Projektide elujõulisuse kriteeriumid erinevad sõltuvalt sektori laadist: taastuvenergia sektor erineb selgelt transpordisektorist, mis omakorda erineb haridussektorist. Selles kontekstis võetakse tõenäoliselt arvesse jätkusuutliku ja keskkonnasäästliku majanduskasvu edendamist ja kvaliteetsete töökohtade loomist, sealhulgas pidades silmas konkurentsivõime aspekti. See kajastub ka tulemustabelis, mida kasutatakse projektide hindamiseks.

23.    Kuidas tagab komisjon, et EFSI tegeleb ELi liikmesriikide makromajandusliku tasakaalustamatusega, ja eelkõige, et investeeringutest saavad kasu kõige haavatavama majandusega riigid?

Haavatava majandusega riigid on investorite jaoks üldiselt kõrgema riskitasemega. EFSI suurendab EIP riskivõtmisvõimet ja hõlbustab nii investeeringute tegemist piirkondadesse, mis on kriisi tõttu kõige rohkem kannatada saanud.

Liikmesriikidel soovitatakse majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust edendavate piirkondlike ja kohalike projektide puhul kasutada jätkuvalt struktuurifonde. ESFI vahendeid ei määrata konkreetsetele sektoritele või piirkondadele. Nagu mainitud, on projektide elujõulisuse kriteeriumid erinevad sõltuvalt sektorist ja tulust ühiskonna jaoks, mida võetakse selles kontekstis arvesse. ESFI rahastab igal juhul projekte kõikjal ELis ja tehnilist abi suurendatakse oluliselt, et tagada, et kõik riigid saavad esitada hästi kavandatud, elujõulisi ja investeerimiseks sobivaid projekte.

24.    Kas EFSI projektid kuuluvad riigiabi eeskirjade kohaldamisalasse?      

EFSIst rahastamine ei ole riigiabi ELi aluslepingute tähenduses ja Euroopa Komisjon ei pea seda kooskõlas ELi riigiabi eeskirjadega heaks kiitma. EFSI toetab toiminguid, millega püütakse kõrvaldada turutõrkeid või lahendada mitteoptimaalseid investeerimisolukordi, mida ei oleks saanud ilma EFSI toetuseta teha või teha samas ulatuses. EFSI toetatavatel projektidel on tavaliselt kõrgem riskiprofiil kui EIP tavatoimingutega toetatud projektidel.

ELi liikmesriigid võivad siiski anda EFSI toetatud projektidele rahalist toetust (kaasrahastamine). Kui kaasrahastamine ei toimu turutingimustel, kujutab see endast riigiabi, mille komisjon peab heaks kiitma.

Viimase kahe aasta jooksul on komisjon riigiabi eeskirjad põhjalikult läbi vaadanud. Komisjon on ajakohastanud eeskirju, mida kohaldatakse selliste oluliste majandussektorite suhtes nagu lairibaühendus, lennundus või energiaküsimused. Selle eesmärk on tagada, et maksumaksja raha kulutatakse mõistlikult arukatele toetusmeetmetele, millega edendada majanduskasvu ja mis ei kahjusta ausat konkurentsi. Komisjon hindab liikmesriikide kaasrahastatavaid EFSI projekte ajakohastatud riigiabi raamistiku kohaselt.

EFSI tegevuse toetamiseks hindab komisjon liikmesriikidepoolset kaasrahastamist võimalikult kiiresti ja käsitleb seda kiirendatud menetluse korras. Komisjon püüab viia hindamise lõpule kuue nädala jooksul pärast liikmesriigilt vajaliku teabe saamist. Kiirmenetluse hõlbustamiseks loob komisjon komisjonisisese rakkerühma, moodustab spetsiaalse töörühma, mille raames saavad liikmesriigid vahetada parimaid tavasid, ning annab liikmesriikidele reaalajas juhiseid selle kohta, kuidas koostada projekte kooskõlas ELi riigiabi eeskirjadega.

Kiirmenetlusega reageeritakse erakorralisele vajadusele kõrvaldada ELis praegu valitsev investeeringute puudujääk ja suurendada majanduslikult elujõuliste projektide jaoks vajalikku riskifinantseerimist. EFSI püüab seda olukorda parandada erainvesteeringute kaasamise ja nende pakutava spetsiaalse rahastamise kaudu.

ELi riigiabi eeskirjad toetavad investeerimiskava eesmärki, milleks on turutõrgete kõrvaldamine ja erainvesteeringute kaasamine. Riigiabi eeskirjadega tagatakse, et projektid on seotud tegelike vajadustega, kulud hoitakse kontrolli all ja et projektide käikulaskmiseks on tõesti vaja avaliku sektori raha.

25.    Kuidas rahastatakse 8 miljardi euro suurust ELi tagatisfondi? Kes seda rahastab?

EL pakub tagatisena 16 miljardit eurot, millest 8 miljardi euro suurune (50 % koguväärtusest) ELi tagatisfond luuakse selleks, et leevendada võimalikku mõju ELi eelarvele juhul, kui tagatis realiseeritakse. Selle maht on valitud selliselt, et ELil oleks võimalike riskide korral piisav kindlusvaru. 8 miljardi euro suurune tagatisfond luuakse üksnes selleks, et lihtsustada tagatise realiseerimisega seotud võimalike maksete tegemist, kuna nii saab vältida kulutuste ootamatut kärpimist või ümberkavandamist. See toob eelarveraamistikku läbipaistvust ja prognoositavust, kuid ei ole tagatise toimimiseks iseenesest vajalik.

ELi tagatisfondi loomiseks jaotatakse ELi eelarvest ümber 8 miljardit eurot. Sellest 5 miljardit eurot saadakse ELi olemasolevatest rahastamisprogrammidest (2,2 miljardit programmist „Horisont 2020” ja 2,8 miljardit eurot Euroopa ühendamise rahastust) ja 3 miljardit eurot ELi eelarve varudest.

26.    Miks kärbib komisjon programmi „Horisont 2020” ja Euroopa ühendamise rahastu programmi eelarvet? Kas komisjon ei pea teadusuuringuid esmatähtsaks?

Investeerimine teadusuuringutesse on ja jääb ELi prioriteediks. Euroopa investeerimiskava võimaldab toetada teadusuuringutega seotud projekte kõikjal Euroopas. Investeerimiskavaga on teadusuuringutele ja innovatsioonile ELi eelarvest mobiliseeritav investeeringute kogusumma lähiaastatel suurem, kui see oleks ainult programmiga „Horisont 2020”.

Komisjoni soovib tagada, et sobivaid finantsinstrumente kasutavad edukad uued ettevõtjad saavad turule tuua Euroopa innovaatilisi lahendusi. EFSI rahastab riskantseimaid ja seega innovatiivsemaid projekte, mis on sageli esimene samm uute ja suuremate uurimisettevõtete loomisel.

2,2 miljardi euro ümberpaigutamine programmist „Horisont 2020” moodustab programmi „Horisont 2020” 2014–2020. aasta rahastamispaketist ainult 2,9 %. Ümberpaigutamise järel on kõnealuse programmi rahastamispakett jooksevhindades ikka 39 % mahukam kui seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) oma (26 % püsivhindades). Programmi „Horisont 2020” kuuluvatest ELi eelarveridadest, mis on seotud Euroopa Teadusnõukogu, Marie Curie meetmete ja tipptaseme levitamise ja osaluse laiendamisega, EFSI-t ei rahastata.

27.    Miks võetakse raha innovatsioonilt ja mitte teistelt poliitikavaldkondadelt, näiteks põllumajanduselt?

EL võttis pärast keerulisi läbirääkimisi 2013. aastal vastu 1 triljoni euro suuruse mitmeaastase finantsraamistiku aastateks 2014–2020. Mitmeaastane finantsraamistik on jaotatud rubriikideks (nt konkurentsivõime, ühtekuuluvus, põllumajandus, välistegevus). Vahendite ülekandmiseks ühest rubriigist teise on vaja mitmeaastast finantsraamistikku muuta, mis eeldab liikmesriikide ühehäälset otsust. Selline muudatus eeldaks keerulisi ja ajamahukaid läbirääkimisi, mille tulemuses ei saaks kindel olla.

Kuna investeerimine riskantsematesse projektidesse ja ettevõtetesse on üks EFSI prioriteete, toetatakse ümberpaigutatud vahenditega endiselt innovatsiooni, kuid muude instrumentide kaudu.

28.    Kuidas jaotub 8 miljardit eurot aja lõikes?

Esimesed maksed tehakse EFSIsse 2015. ja 2016. aastal. Ülejäänud eelarveeraldised jagatakse järgnevatel aastatel. Näiteks nähakse 2016. aasta eelarveprojektis EFSI jaoks ette 500 miljoni euro ulatuses maksete assigneeringuid ja 2 miljardi euro ulatuses kulukohustusi, millest 707 miljonit eurot saadakse programmist „Horisont 2020”, 620 miljonit eurot Euroopa ühendamise rahastust ja 703 miljonit eelarvevarudest. Summad kinnitati lõplikult spetsiaalses kirjalikus muutmisettepanekus, mis koostati selleks, et 2016. aasta eelarveprojekt oleks vastavuses 28. mail 2015. aastal saavutatud kokkuleppega.

29. Kas 2015. aasta eelarvevarude kasutamiseks tuleb muuta eelarvet?

2015. aasta eelarvet on juba muudetud paranduseelarve projektiga nr 1, et eraldada EFSI-le vajalikud esialgsed vahendid.

30.    Kas esimese järjekoha kahju kaitse pakkumine ei tähenda, et EFSI võib aastakümneteks jääda seotuks mõne kahjumis projektiga? Kas EFSI võimaldab rahastada projekte, mis oleksid EIP jaoks liiga riskantsed?

EIP on avalik-õiguslik pank, kelle tegevus ei ole suunatud kasumi teenimisele. Selle tegevust piirab asjaolu, et tegemist on pangaga, kes peab laenude andmiseks kasutatavad vahendid tagasi maksma ja juhtima oma portfelli riske. EFSI võtab osa riskidest enda kanda, et pank saaks anda laenu täiendavatele, kõrgema riskiprofiiliga projektidele.

Eesmärk on, et EFSI ei muutuks ainsaks rahastamisallikaks, vaid kaitseks muid investoreid esimese järjekoha kahju eest ja muudaks nii investeeringud investoritele atraktiivsemaks. Projekt valitakse välja ainult siis, kui – EFSI kaasamise korral – on võimalik saavutada asjakohane mitmekordistav mõju erainvestorite ligimeelitamise seisukohast ja kui projekt on elujõuline. On selge, et mõned projektid teenivad suuremat tulu kui teised.

Sõltumatutest ekspertidest koosnev investeeringute komitee otsustab, kas anda projektile tagatis. Otsus põhineb projekti omadustel. Mõni projekt võib teenida kahjumit, kuid fondi tegevus tervikuna peab pikas perspektiivis olema tulutoov nii avaliku kui ka erasektori investoritele ning seega peab teenima tulu ka maksumaksja raha.

31.    Miks on laenude, omakapitali ja tagatiste puhul finantsvõimendus suurem kui tagastamatu abi puhul?

Täiendav finantsvõimendus tuleneb sellest, et EIP kasutab rahalisi vahendeid tagatisena täiendavaks laenuvõtmiseks, see tähendab, et raha ei lähe otse lõppsaajale. EFSI antud 21 miljardit eurot võimaldavad EIP-l võtta laenu ligikaudu kolm korda rohkem ja kasutada vahendeid seejärel lõppsaaja rahastamiseks, selle asemel et anda 21 miljardit eurot otsese abina.

32.    Kapitali ja sularaha on liiga vähe, on ainult finantskorraldus.

See on avaliku sektori raha arukas kasutamine eesmärgiga aidata suunata investeeringutesse erasektori raha. EFSI asutamiseks luuakse ELi eelarve raames 16 miljardi eurone tagatis. Selle rahaga tagatakse EIP riskivõtmisvõime. Tagatis koos EIP vahenditega mahus 5 miljardit eurot katavad strateegiliste investeeringute suurema riski ja mobiliseerivad niiviisi erasektori vahendeid, mida praegu reaalmajandusse ei investeerita. Fondil on alguses seega märkimisväärne võimsus ja aja jooksul saab ta oma tegevust veelgi laiendada. Komisjon ja EIP on teinud kindlaks, et finantsvõimenduse määr 1:15 on mõistlik ja teostatav. EIP-l on selles valdkonnas palju kogemusi.

EFSI mobiliseerib 315 miljardit eurot, kuid lisaks sellele tuleb Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde kasutada tõhusamalt, et mitmekordistada fondi mõju. Liikmesriigid ja erainvestorid võivad osaleda platvormi või projekti tasandil.

33.    Raha suunatakse suhteliselt riskivabadesse projektidesse, mida rahastataks niikuinii. Kas investeerimiskava ei tõrju erainvestoreid välja?           

EFSI keskendub suurema riskiga projektidele, mitte projektidele, mida erasektor rahastaks ka ilma ELi tagatiseta. See aitab rahastada projekte, mida avalik või erasektor üksi ei rahastaks. EFSI eesmärk ei ole rahastada projekte, millel on juurdepääs erasektori, riikliku tasandi või ELi muude skeemide rahalistele vahenditele. EFSI rahastab keskmiselt vaid 20 % koguinvesteeringutest, nii et 80 % saadakse muudest rahastamisallikatest.

34.    Komisjon ja EIP leiavad, et mitmekordistav mõju 1 : 15 on mõistlik keskmine, mis põhineb ELi ja EIP programmidega seoses saadud varasematel kogemustel. Millistele konkreetsetele kogemustele on viidatud?

EIP esindajad on mitmel korral öelnud, et mitmekordistavat mõju peetakse EIP kogemuste põhjal konservatiivseks. EIP riskidega tegelev osakond on pikalt tegelenud laenude andmisega eri sektorites. Näiteks EIP kapitali suurendamine 2012.–2013. aastal tekitas mitmekordistava mõju 1 : 18. Komisjoni poolel lubab CIP-SMEG programmist (VKEde rahastamine) saadud kogemus arvata, et mitmekordistav mõju on ligikaudu 1 : 30.

35.    Millised konkreetsed andmed on kättesaadavad? Kas varasemad kogemused on riikide praegusi pingelisi eelarveid arvestades asjakohased?

Mitmekordistav mõju on hinnanguline keskmine ja otsest seost riikide eelarveolukorraga ei ole. Mitmekordistava mõju puhul on oluline erainvestorite ligimeelitamine. Erinevalt mõne aasta tagusest olukorrast on likviidsuse tase Euroopas praegu kõrge, mis tähendab, et erainvestoritel on likviidsust, mida nad saavad kasutada investeerimiseks.

36.    Millistele finantsvahenditele hakkavad EFSI tegevused toetuma, et meelitada erasektori / avaliku sektori investoreid projekte rahastama?          

EFSI käsutuses on lai valik finantsinstrumente ja selle otsustamisel, millist instrumenti teatava projekti puhul kõige tõhusamate rahastamislahenduste tagamiseks kasutada, on ta paindlik. EFSI võib näiteks kasutada võlainstrumente, tagatisi, omakapitali, kvaasikapitaliinstrumente, krediidikvaliteedi parandamise vahendeid või riskikapitali. Ta saab projekte otse rahastada või osaleda mitmesuguseid projekte rahastavates fondides.

37.    Kui kaua EFSI fond toimib? Kui pikk on fondi eluiga?

EFSI esialgne investeerimisperiood on neli aastat. Kolme toimimisaasta järel korraldatakse fondi sõltumatu hindamine. Komisjon avaldab aruande, milles hinnatakse fondi ELi tasandi mõju investeeringutele, töökohtade loomisele ja rahastamise kättesaadavusele VKEde ning keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate jaoks. Selle aruande alusel teeb komisjon kaasseadusandjatele ettepaneku määrata kindlaks uus investeerimisperiood ja asjakohane rahastamine, kui aruandes on jõutud järeldusele, et

  • EFSI saavutab talle seatud eesmärke ja investeeringute toetamise kava jätkamine on põhjendatud, või
  • EFSI ei saavuta talle seatud eesmärke, kuid investeeringute toetamise kava jätkamine on sellest hoolimata põhjendatud. Sel juhul võtab komisjon vastu seadusandliku ettepaneku EFSI muutmiseks, et kõrvaldada väljaselgitatud puudused.

38.    Investeerimishorisont on paljudel juhtudel pikem kui EFSI eluiga. Kuidas võetakse seda arvesse?

EFSI toetuse abil rakendatavad projektid on EIP ja EIFi projektid, mida EIP ja EIF jälgivad investeerimisperioodi kestusest hoolimata.

39.    Kas EFSI laenuvahenditega rahastamise ja riski finantseerimise instrumente saab kombineerida struktuurifondidega?

Liikmesriigid saavad struktuurifonde kasutada, et investeerida koos EFSIga toetuskõlblikesse projektidesse. Ka liikmesriikidel ja piirkondlikel ametiasutustel palutakse nende käsutuses olevaid ELi vahendeid kasutada investeerimise toetamiseks võimalikult tulemuslikult, keskendudes olulistele valdkondadele ja maksimeerides iga investeeritud euro mitmekordistavat mõju. See eeldab, et traditsioonilise tagastamatu abi asemel kasutatakse rohkem selliseid finantsinstrumente nagu laenud, omakapital ja tagatised.

Investeerimiskava kontekstis on eesmärk Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide raames innovatiivsete finantsinstrumentide kasutamist ajavahemikus 2014–2020 vähemalt kahekordistada. Innovatiivsete finantsinstrumentide suurem kasutamine tagastamatu abi asemel peaks iga kaasatud euro mõju veelgi suurendama.

Innovatiivsete finantsinstrumentide mahu kahekordistamise ja mitmekordistava mõju kasutamisega on aastatel 2015–2017 võimalik reaalmajandusse tehtavate täiendavate investeeringutena struktuurifondide kaudu mobiliseerida veel 20 miljardit eurot.

Liikmesriikidel palutakse programmitöö perioodi 2007–2013 raames veel alles olevaid ELi vahendeid kasutada tulemuslikult ja tagada, et neid kasutatakse täielikult kõnealuse investeerimiskava toetamiseks.

40.    Kas EFSI ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide puhul esineb kattuvust?                       

Ei. EFSI määruse eesmärk on tagada, et EFSI ja Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide pakutavad riski finantseerimise võimalused täiendaksid üksteist.

Neil kahel rahastamisallikal on erinevad eesmärgid ja neid rakendatakse eri finantsinstrumentidega. EFSI keskendub erainvestorite meelitamisele majanduslikult elujõuliste projektide juurde, Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid annavad aga enamjaolt tagastamatut abi.

Komisjon valmistab juhtimisorganite jaoks ette konkreetseid suuniseid, kuidas neid võimalusi senisest paremini ühendada. Lisaks sellele kutsutakse liikmesriike üles kasutama tulevikus innovatiivseid finantsinstrumente vähemalt kaks korda rohkem, et optimeerida tulevikus struktuurifondide mõju.

Üks väljamõeldud näide: teemaksuga tee ehitamine tööstuskeskuses võib investoreid ligi meelitada ja järelikult saaks seda lihtsamalt rahastada EFSI kaudu. Teemaksuta tee ehitamine maapiirkonnas ilmselt erainvestoreid ligi ei meelitaks ja seda saaks järelikult paremini rahastada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kaudu.

MEMO/15/5419


Side Bar