Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Teabeleht

Kuidas Euroopas kustutatakse metsapõlenguid

Brüssel, 17. juuli 2015

Igal aastal laastavad Euroopat suured metsatulekahjud, mis hävitavad tuhandeid hektareid metsa. Põlengute eest ei ole kaitstud ükski riik, kuid Lõuna-Euroopa riikides on tuleoht kõige suurem.

(Ajakohastatud 10. augustil 2017)

Kui mõnes riigis muutub metsatulekahju nii suureks, et ta ise ei suuda seda kustutada, saab ta abi Euroopa Liidu kodanikukaitse mehhanismist, mis võtab kustutustööde koordineerimise enda peale.

Ühine ja koordineeritud reageerimine

Kui riigi võimalused metsatulekahjudega võidelda on ammendunud, on Euroopa riigid enamasti valmis üles näitama solidaarsust ja andma abi tuletõrjelennukite, helikopterite, tuletõrjevarustuse ja inimestega. Euroopas on selle jaoks olemas eraldi struktuur.

Euroopa Komisjonil on hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskus. See koordineerib terves Euroopas abi andmist ELi kodanikukaitse mehhanismi kaudu, teatades kiiresti kõikidele osalevatele riikidele, millist abi tuleks abi vajavale riigile anda. Otsust kodanikukaitse mehhanismi kasutamiseks ei tee komisjon, vaid hädas oleva riigi ametiasutused.

Lisaks ELi kodanikukaitse mehhanism kaasrahastab ja aitab korraldada abi transportimist õnnetuse piirkonda.

Metsapõlengute hooajaks valmisolek

Hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskus ühendab kodanikukaitseasutusi kogu Euroopas. Ta jälgib pidevalt metsatulekahjude ohu tekkimist ja tulekahjude puhkemist.

Sel eesmärgil

  • peab ta sidet riikide seireteenistustega ja kasutab abivahendid, näiteks Euroopa metsatulekahjude teabesüsteemi (EFFIS), mille abil saab ülevaate Euroopa riikide metsatulekahjude seire käigus kogutud andmetest metsatulekahjude kohta;
  • korraldab ta enne metsapõlengute hooaja algust korrapäraselt kõigi kodanikukaitse mehhanismis osalevate riikide kohtumisi, kus vahetatakse teavet valmisoleku kohta;
  • korraldab ta suviti igal nädalal videokonverentsi riikidega, kus metsatulekahjude oht on suur – Hispaania, Horvaatia, Itaalia, Kreeka, Portugal ja Prantsusmaa;
  • lähetavad ELi kodanikukaitse mehhanismis osalevad riigid igal suvel hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskuse juurde oma eksperte. Eksperdid osalevad keskuse töös, kuid hoiavad sidet ka oma riigi kodanikukaitseasutustega, mis on oluline, kui on vaja ELi kodanikukaitse mehhanism kasutusele võtta.

Võitlus metsatulekahjudega

Euroopa kodanikukaitse mehhanismi kasutatakse kas eelhoiatuse või abitaotluse alusel sageli, kui Euroopas või ka mujal maailmas puhkeb metsatulekahju.

2012. aasta metsapõlengute hooajal saadi üheksa abitaotlust ja üks eelhoiatus. Lennukeid palusid appi Bulgaaria, Montenegro, Albaania, Sloveenia, Bosnia ja Hertsegoviina, Kreeka ja Portugal; Hispaania esitas eelhoiatuse. 2013. aastal käivitati mehhanism vastavalt Bosnia ja Hertsegoviina ning Portugali metsatulekahjude tõttu saadud abitaotlustele. 2014. aastal käivitati ELi kodanikukaitse mehhanism Rootsi ja Kreeka abitaotluste ning Norra eelhoiatuse alusel. 2015. ja 2016. aastal võtsid metsatulekahjude tõttu mehhanismi kasutusele Kreeka, Küpros, Prantsusmaa ja Portugal. 2017. aasta suvehooajal on metsatulekahjud andnud erakordselt palju tööd. 8. augusti seisuga on mehhanism käivitatud Portugalis, Montenegros, Prantsusmaal, Albaanias ja Itaalias (kaks korda).

Metsatulekahjudega seotud hädaolukordade tõttu on korduvalt kasutatud ka ELi Copernicuse programmi hädaolukordade ohjamise teenuse satelliidipõhist kaardistamisteenust.

ELi kodanikukaitse mehhanism

ELi kodanikukaitse mehhanism hõlbustab 34 Euroopa riigi (28 ELi liikmesriigi ning endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi, Islandi, Montenegro, Norra, Serbia ja Türgi) koostööd kriisiolukorras. Osalevad riigid koondavad kokku vahendid, mida saab kasutada kõikjal maailmas riikides, kus on aset leidnud suurõnnetus.

Komisjon ei saada lennukeid ega varustust ise, vaid koordineerib mehhanismis osalevate riikide tegevust.

Alates käivitamisest 2001. aastal on ELi kodanikukaitse mehhanismi raames jälgitud rohkem kui 400 suurõnnetust ja saadud peaaegu 300 abipalvet. EL on abi andnud mitme kõige suurema maailma tabanud katastroofi puhul. Nende hulka kuulvad Serbiat ning Bosniat ja Hertsegoviinat tabanud üleujutus (2014), Lääne-Aafrika Ebola-puhang (2014), Ukraina konflikt (2014), Nepali maavärin (2015), Iraagi konflikt (2016) ja orkaan Matthew Haitil (2016).

ELi kodanikukaitse mehhanismi õigusakte muudeti 2013. aastal, et teha neis olulisi uuendusi. Üks sellistest uuendustest oli osalevate liikmesriikide poolt vabatahtlikult eraldatud reageerimisvahendite alusel Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkuse loomine. Reserv, mis loodi 2014. aasta oktoobris, suurendab ELi kodanikukaitse mehhanismi raames katastroofidele reageerimise prognoositavust ja usaldusväärsust ning võimaldab hädaolukordadele reageerimise operatsioone paremini kavandada ja koordineerida.

Metsatulekahjude vältimine

Peavastutus õnnetuste vältimise ja kõrvaldamise eest lasub riigil, kus õnnetus aset leiab. Komisjoni ülesanne on eelkõige koordineerida kiiret ja tõhusat tegutsemist ELi kodanikukaitse mehhanismi aktiveerimise korral. Lisaks teeb komisjon koostööd liikmesriikide ametiasutustega, toetades, täiendades ja koordineerides metsatulekahjude ennetamist ja nendeks valmisoleku tagamist ning riskijuhtimist.

Seda tehakse järgmiselt:

  • toetatakse osalevaid riike, rahastades ennetus- ja valmisolekuprojekte;
  • taotluse saamisel lähetatakse eksperte hindama riske ning andma nõu ja abi kohalikele ja riigiasutustele;
  • komisjon korraldab igal aastal kohtumisi liikmesriikidega, et arutada Euroopa metsatulekahjude hooajaga seotud probleeme ning uurida, kuidas saaks osalevaid riike ennetamise ja reageerimise alal kõige paremini aidata;
  • komisjon teeb ennetamise ja valmisoleku tagamise õppetundidest kokkuvõtteid ja töötab välja head tavad.

Näited projektide kohta

2017. aasta jaanuaris käivitati valmisoleku parandamiseks kaheaastane Vahemere piirkonna metsatulekahjude tõrjumise alase koolituse standardimise projekt. Euroopa Komisjon rahastab seda projekti 325 732 euroga. Üks projekti partneritest on Portugali Escola Nacional de Bombeiros. Portugal on ka varem osalenud samalaadsetes projektides, näiteks piiriüleste metsatulekahjude kustutamise ühisoperatsioonide toetamiseks Hispaania ja Portugali meteoroloogilise teabe süsteemi loomises. Süsteem käivitus 2014. aastal ja EL toetas selle loomist peaaegu 500 000 euroga. Süsteemi eesmärk on parandada kahe riigi piiriala hõlmava meteoroloogia- ja metsatulekahjuohuteabe vahetust Portugali ja Hispaania vahel (http://ec.europa.eu/echo/funding-evaluations/financing-civil-protection-europe/selected-projects_en). 

Liikmesriikidele pandi esmakordselt kohustusi katastroofide ennetamise valdkonnas otsusega 1313/2013/EL. Otsuse kohaselt tuleb liikmesriikidel koostada riski- ja riskijuhtimissuutlikkuse analüüse ning edastada üksteisele nende kokkuvõtted.

Lisateave

Euroopa Komisjoni humanitaarabi ja kodanikukaitse veebisait

Euroopa metsatulekahjude teabesüsteem

 

MEMO/15/5411

Kontaktandmed ajakirjanikele:

Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)


Side Bar