Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Teabeleht

Küsimused ja vastused ettepaneku kohta vaadata läbi ELi heitkogustega kauplemise süsteem (ELi HKS)

Brüssel, 15 juuli 2015

Vt ka: Pressiteade: Euroopa energiasüsteemi ümberkujundamine – komisjoni suvine energiapakett näitab suunda (15. juuli 2015).

  1. Miks tegi Euroopa Komisjon täna ettepaneku ELi HKS läbi vaadata?

Euroopa Komisjon esitas seadusandliku ettepaneku vaadata läbi ELi heitkogustega kauplemise süsteem (HKS) kooskõlas kliima- ja energiapoliitika raamistikuga aastani 2030, mille leppisid ELi juhid kokku 2014. aasta oktoobris. Ettepanek aitab kujundada tulevikku suunatud kliimapoliitikaga vastupidavat energialiitu – tegemist on president Junckeri juhitud komisjoni poliitilise prioriteediga, mis seati 2015. aasta veebruaris.

See on esimene samm aitamaks saavutada ELi eesmärki vähendada liidus kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2030. aastaks vähemalt 40%, mis on ELi panus käesoleva aasta detsembris Pariisis vastu võetavasse uude üleilmsesse kliimakokkuleppesse. Ettepanek annab rahvusvahelisele üldsusele jõulise sõnumi otsustaval ajal, mil teisedki tähtsad jõud, nagu G7 ja Hiina, on üles näidanud kindlat tegutsemistahet.

ELi HKS on maailma suurim CO2-turg. Tänase ettepaneku eesmärk on tagada, et ELi HKS kui ELi kliimapoliitika nurgakivi oleks jätkuvalt kõige tulemuslikum ja kulutõhusam vahend, millega järgmisel kümnendil heitkoguseid vähendada. Selleks saab ära kasutada ettevõtjate ja ametiasutuste kogemusi süsteemi rakendamisel esimese kümne aasta jooksul. ELi HKS peaks inspireerima teisi rahvusvahelisi partnereid, nagu Hiina, kasutama CO2-hindu kulutõhusa vahendina, mis tõukab neid oma majanduse CO2-heidet tulevaste põlvede hüvanguks järk-järgult, kuid kestvalt vähendama.

Kõrgete eesmärkidega kliimameetmed loovad ärivõimalusi ja avavad uusi turge vähese CO2-heitega tehnoloogia jaoks. Tänane ettepanek annab kinnitust, et kliimameetmed ja konkurentsivõime käivad käsikäes. ELi HKS pakub tugevamaid innovatsioonistiimuleid ja tagab ka edaspidi, et Euroopa tööstussektor püsib rahvusvahelisel turul konkurentsivõimelisena. ELi HKSi raames eraldatakse täiendavad rahalised vahendid CO2 vähendamiseks tehtava innovatsiooni jaoks (esmakordselt ka suure energiakuluga tööstusharudele) ja väiksema sissetulekuga liikmesriike energiasüsteemide ajakohastamiseks. See soodustab veelgi rohkem taastuvate energiaallikate ning muude vähese CO2-heitega ja energiatõhusate tehnoloogialahenduste kasutamist, mis on CO2-heite vähendamise kõrval peamiseks energialiidu eesmärgiks.

Lisaks tugevdab läbivaadatud ELi HKS hiljuti kokku lepitud turustabiilsusreservi toel siseturu toimimist ja annab investeerimiseks paremad pikaajalised hinnasignaalid. Seepärast aitab tänane ELi HKSi käsitlev ettepanek kujundada paremini toimivat üleeuroopalist elektriturgu, mis on parim viis kindlustada, et elekter tarnitakse eratarbijatele ja tööstussektorile kõige kulutõhusamal moel.

2. Kuidas on süsteemi läbivaatamine kasulik ELi kodanikele, tööstussektorile ja liikmesriikidele?

Kavandatud läbivaatamine toob mitmetist keskkonna- ja majanduskasu. Läbivaatamine aitab võidelda kliimamuutuste vastu, sest kiirendatakse ELi jõupingutusi kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamisel. Heidet vähendades väheneb ka õhusaaste ning see mõjub kasulikult rahva tervisele. Lisaks vähendatakse läbivaatamise tulemusel Euroopa sõltuvust imporditud fossiilkütusest.

Ettepanekus toetatakse tugevamat ja paremini toimivat ELi HKSi, mis aitab ELi vähese CO2-heitega majandusele üleminekul õigele rajale. Ettepanekuga luuakse ettevõtjatele ja tööstussektorile märkimisväärsed võimalused uute tehnoloogialahenduste ja turgude loomiseks ja neist kasu saamiseks, toetatakse innovatsiooni ning aidatakse luua uusi töökohtade loomise ja majanduskasvu võimalusi. Vähese CO2-heitega majandusele üleminekut toetab ettepanek ka seeläbi, et väiksema sissetulekuga liikmesriikidele eraldatakse rohkem rahalisi vahendeid investeerimisvajaduste rahuldamiseks.

Samal ajal mõistab komisjon, et mõnele rahvusvahelise konkurentsi tingimustes tegutsevale ettevõtjale võib tekkida riske, kui muudes tähtsamates majandusriikides ei võeta võrreldavaid kliimameetmeid. Seepärast sisaldabki ettepanek ka meetmeid, millega kaitstakse ELi suure energiakuluga tööstusharude rahvusvahelist konkurentsivõimet. Tähtsal kohal on halduskoormuse vähendamine. Ettepaneku kohaselt võivad liikmesriigid ka edaspidi jätta ELi HKSist välja väikeheitetekitajad, sh vähe heidet tekitavad väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, tingimusel et nende suhtes kohaldatakse samaväärseid meetmeid.

3. Kuidas aitab ELi HKSi läbivaatamine kaasa rahvusvahelistele kliimameetmetele?

Heite vähendamine ELis aitab suuresti kaasa rahvusvahelistele jõupingutustele hoida maailma keskmise temperatuuri tõus alla 2 °C võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega.

Kõiki majandussektoreid hõlmav vähemalt 40% eesmärk ilmestab ELi jätkuvat tahet kindlustada käesoleva aasta detsembris Pariisis kõrgete eesmärkidega üleilmne kliimalepe, millega kaasnevad kõigile osalistele õiguslikult siduvad kohustused. Tänane ettepanek on selle töö osa ja selles on esitatud esimene neist tähtsaimatest sammudest, millega täita nimetatud kõrge eesmärk heidet vähendada.

Pariisis vastu võetavad otsused peaksid tegema nõuetele vastavatele osalistele, eriti väikseima suutlikkusega osalistele võimalikuks kliimamuutustega seotud rahastamise, tehnosiirde ja suutlikkuse suurendamise. Ka pärast 2020. aastat on kliimamuutustega seotud meetmete rahastamisel oluline osa avalikul sektoril. Tänase ettepanekuga kutsutakse aga liikmesriike üles juba nüüd enne nimetatud otsuste vastuvõtmist kasutama osa nende ELi HKSi enampakkumise tulust selleks, et rahastada ELi välistes riikides võetavaid kliimameetmeid, sh kliimamuutustega kohanemise meetmeid. Liikmesriikide ülesanne on määrata osa niisugusest heitkogustega kauplemise süsteemi kaudu saadud tulust selleks, et toetada kliimamuutuste leevendamise meetmeid kolmandates riikides, sh arenguriikides.

4. Kuidas mõjutab HKSi läbivaatamine saastekvootide koguarvu?

Saastekvootide koguarv väheneb alates 2021. aastast 2,2% aastas.

Alates 2013. aastast on ELi HKSi saastekvoote peamiselt jaotatud liikmesriikide poolse enampakkumise teel. Praegusel kauplemisperioodil (2013–2020) müüakse enampakkumise teel 57% kõigist saastekvootidest ja ülejäänud jäävad tasuta eraldamiseks. Enampakkumisel müüdavate saastekvootide osa jääb samaks ka pärast 2020. aastat. Enampakkumisest saadud tulu võimaldab liikmesriikidel rahastada eri meetmeid, nt taastuvenergia programme. Lisaks kolmandates riikides, sh arenguriikides võetavate rahvusvaheliste kliimameetmete toetamisele saab seda tulu kasutada ka sotsiaalpoliitika meetmete jaoks, et hõlbustada ettevõtjatel, töötajatel ning tarbijatel ausat ja õiglast üleminekut vähese CO2-heitega majandusele.

5. Kuidas täiustatakse saastekvootide tasuta eraldamise süsteemi pärast 2020. aastat?

Kuna saastekvootide koguarv on piiratud ja väheneb, tuleb tasuta eraldamise süsteem läbi vaadata, et olemasolevaid kvoote saaks jaotada võimalikult tõhusalt ja tulemuslikult. Kavandatud muudatustega soovitakse viia miinimumini paranduskoefitsiendi[1] kasutamise vajadus ja tagada ettevõtjate jaoks prognoositavus.

Tasuta eraldamisel keskendutakse sektoritele, kus on kõige suurem oht viia tootmine väljapoole ELi.

Süsteemi põhielemendid jäävad ka pärast 2020. aastat samaks, kuid üksikuid aspekte täiustatakse kooskõlas ELi juhtide 2014. aasta oktoobri kokkuleppega.

  • Võrdlusaluste väärtusi ajakohastatakse, et võtta arvesse eri sektorites toimunud tehnika arengut. Praegused väärtused määratakse kindlaks 2007. ja 2008. aasta andmete põhjal. See ei kajasta aga 2020. aasta järgset tehnika taset.
  • Tootmisandmed – süsteem muudetakse paindlikumaks, st tootmismahu suurenemist ja vähenemist võetakse paremini arvesse ning sellele vastavalt kohandatakse ka tasuta eraldatavate saastekvootide hulka. Teatav arv tasuta saastekvoote pannakse kõrvale uute ja arenevate käitiste jaoks.
  • Kasvuhoonegaaside heite ülekandumine – nagu praegu, nii käsitatakse ka pärast 2020. aastat kõiki suuri tööstussektoreid kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohus olevana.
  • CO2-ga seotud kaudsed kulud[2] – liikmesriike kannustatakse kasutama enampakkumise tulu hüvitise maksmiseks kooskõlas riigiabieeskirjadega.

6. Kuidas toetab ELi HKS CO2-heite vähendamiseks tehtavat innovatsiooni?

Luuakse innovatsioonifond, et toetada esmainvesteerimist taastuvenergiasse, CO2 kogumisse ja säilitamisse ning suure energiakuluga tööstusharudes CO2 vähendamiseks tehtavasse innovatsiooni.

Selleks pannakse alates 2021. aastast kõrvale ligi 400 miljonit saastekvooti, mille väärtus ulatub nende müümise korral ligikaudu 10 miljardi euroni. Lisaks pannakse kõrvale 50 miljonit 2013.–2020. aastal eraldamata jäänud saastekvooti[3], et alustada innovatsioonifondi tegevust enne 2021. aastat ja toetada tööstuslikku läbimurdetehnoloogiat[4].

Innovatsioonifond tugineb praegusele edukale rahastamisprogrammile, mille alusel toetatakse CO2 vähendamiseks tehtavat innovatsiooni, kasutades 2013.–2020. aastal 300 miljonist saastekvoodist saadud tulu(programm „NER300”).

7. Millised on ajakohastamisfondi eesmärgid?

Ajakohastamisfondi eesmärk on toetada väiksema sissetulekuga liikmesriike energiatõhususe suurendamiseks ja energiasüsteemide ajakohastamiseks vajalike suurte investeeringute tegemisel.

Ajavahemikul 2021–2030 pannakse fondi loomiseks kõrvale 2% saastekvoote ehk kokku 310 miljonit kvooti. Fondi annavad oma panuse kõik liikmesriigid ning sellest saavad toetust kümme liikmesriiki, mille SKP elaniku kohta oli 2013. aastal vähem kui 60% ELi keskmisest. Toetuskõlblikud riigid on Bulgaaria, Eesti, Horvaatia, Leedu, Läti, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Tšehhi Vabariik ja Ungari.

HKSi käsitleva direktiiviga on kavas luua ajakohastamisfondi juhtimisstruktuur, milles osalevad liikmesriigid, Euroopa Investeerimispank ja komisjon.

8. Kuidas mõjutab ELi HKSi läbivaatamine turustabiilsusreservi?

Hiljutine turustabiilsusreservi käsitlev leping võimaldab kanda eraldamata saastekvoodid 2020. aastal üle turustabiilsusreservi. Analüütikute hinnangul kantakse selle eeskirja kohaselt 2020. aastal turustabiilsusreservi üle 550–700 miljonit kvooti. Arvestades parlamendi ja nõukogu soovi kaaluda eraldamata saastekvootide kasutamist pärast 2020. aastat, teeb komisjon ettepaneku luua 250 miljonist 2013.–2020. aastal eraldamata jäänud saastekvoodist reserv uute ja arenevate käitiste jaoks.

9. Kas selle ettepaneku koostamiseks toimus avalik konsultatsioon?

Liikmesriigid, tööstussektori esindajad, vabaühendused, akadeemilised ja teadusasutused, ametiühingud ning kodanikud osalesid ettepaneku väljatöötamise eri etappides. 2014. aastal peeti huvirühmadega ulatuslikud konsultatsioonid ELi HKSi tehniliste aspektide kohta. Komisjonile laekus rohkem kui 500 vastust, mida on ettepaneku koostamisel ka arvesse võetud.

Pärast neid konsultatsioone ja ELi 2030. aasta kliimapoliitikaeesmärkide analüüsimist hindas komisjon ELi HKSi läbivaatamise mõju ning täna avaldatakse ka selle hindamise tulemused (vt dokumendid).

10. Millised on järgmised sammud?

Seadusandlik ettepanek on esitatud Euroopa Parlamendile ja nõukogule vastuvõtmiseks ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele arvamuse esitamiseks. Komisjon teeb nimetatud institutsioonidega koostööd, et see seadusandlik ettepanek vastu võetaks. Kodanikud ja huvirühmad saavad järgmisel kaheksal nädalal ettepaneku kohta seisukohti esitada. Need võetakse arvesse seadusandlikus arutelus ning esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Lisateave

Täpsemat infot saab Kliimameetmete peadirektoraadiveebisaidil olevatest lisaküsimustest.

Tutvuge ka sellele teabelehele lisatud infograafikuga.

[1] Sektoriülese paranduskoefitsiendiga vähendatakse kõigis sektorites saastekvootide tasuta eraldamist, kui tasuta kvoote taotletakse saadaolevast kogusest rohkem.

[2] CO2-ga seotud kaudseid kulusid peavad kandma peamiselt suure elektrikuluga tööstusharud, kus CO2-ga seotud kulud kanduvad neile üle elektrihinna kaudu.

[3] Eraldamata saastekvoodid on kvoodid, mis olid algselt ette nähtud tasuta eraldamiseks, kuid mida ei eraldatud ettevõtete sulgemise või tootmismahu vähenemise tõttu.

[4]Näiteks CO2 kogumist ja kasutamist tutvustavad projektid.

MEMO/15/5352

Kontaktandmed üldsuse jaoks:


Side Bar

Documents


ETS revision.pdf