Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Teabeleht

Elektrituru uus korraldus ja uued võimalused tarbijate jaoks

Brüssel, 15 juuli 2015

Uue turukorraldusega sillutatakse teed tarbijatele uute võimaluste loomiseks

Vt ka: Pressiteade: Euroopa energiasüsteemi ümberkujundamine – komisjoni suvine energiapakett näitab suunda (15. juuli 2015)

Mida kujutab endast elektrituru korraldus?

Turukorraldus koondab teatavaid reegleid, mille kohaselt turul osalejad elektrit toodavad, tarnivad ja tarbivad, elektriga kauplevad ning elektritaristut kasutavad.

On tähtis, et nende reeglite ehk teisisõnu turukorraldusega saab energiaturu ümber korraldada ning võimaldada võrguettevõtjatel, elektritootjatel ja nii tööstuslikel kui ka kodutarbijatel uuest tehnoloogiast täit kasu saada.

Olukord hulgi- ja jaeturul peaks olema see, millest lähtutakse investeerimisotsuste tegemisel ning mis ajendab innovaatilisi ettevõtjaid uusi teenuseid arendama. Võrgupõhises tööstussektoris, nagu seda on elektrisektor, nõuab tõhus turukorraldus tõhusat regulatiivset järelevalvet, eeskätt põhi- ja jaotusvõrguettevõtjaid.

Euroopa Komisjoni elektrituru uut korraldust käsitleva algatuse eesmärk on parandada elektrienergia siseturu toimimist, et elektrit saaks vabalt tarnida sinna, kus seda kõige rohkem vajatakse ja siis, kui see on kõige vajalikum, tuua piiriülese konkurentsi kaudu ühiskonnale võimalikult suurt kasu ning anda õigete investeeringute tegemiseks õiged signaalid ja stiimulid. Samas tuleks suurendada taastuvenergia osatähtsust.

Miks on vaja uut turukorraldust?

Euroopa elektrisüsteemis toimuvad praegu põhjalikud muutused. Taastuvallikatest toodetud elektri osa suureneb praeguselt 25%-lt 2030. aastaks 50%-ni. Ent ka siis, kui päike ei paista ja tuul ei puhu, tuleb tarbijate jaoks toota ikkagi piisavalt elektrit ning tagada elektrivõrgu stabiilsus.Elektriturg muutub pidevalt ja tänane turg erineb viie aasta tagusest kardinaalselt.

Arvestades ELi püüet luua tingimused, millega tagatakse kõigile ELi kodanikele ja ettevõtjatele usaldusväärne ja taskukohane energiavarustus, ning viia Euroopa Liit taastuvenergia valdkonnas maailma liidriks, need muutused ka jätkuvad. Esiteks tähendab see, et elektriga tuleb kaubelda järjest rohkem piiriüleselt ning see nõuab kõigi turuosaliste tublit koostööd. Sedamööda, kuidas taastuvallikatest toodetud elektri osatähtsus suureneb, peavad elektrivõrgud olema suutelised piiriüleselt toimima, et sellist üha mitmekesisemate energiaallikate kasutamist arvesse võtta.

Uued progressi võimaldavad tehnoloogialahendused, nagu arukad võrgud, arukas arvestisüsteem, arukad kodud, isetootmine ja salvestusseadmed annavad inimestele võimaluse energiasüsteemi ümberkorraldamises oma sõna sekka öelda ning neid uusi tehnoloogialahendusi kasutades arveid vähendada ja aktiivselt turul osaleda.

Kuidas turgu paindlikumaks muuta?

Paindlikke turge saab luua, kui teha järgmist:

- pakkuda tarbijatele võimalust turul aktiivselt osaleda ja kohandada oma tarbimist vastavalt reaalajas hindadele.

- tagada, et turg saadab õiged signaalid elektritootmisse investeerimiseks ja olemasolevate ressursside tõhusaks ärakasutamiseks;

- arendada puuduvat elektritaristut ja kasutada paremini ära olemasolevat taristut;

- tagada paindlik kauplemine: et taastuvenergia tõhusalt elektrivõrku lõimida, peavad tootjad, tarnijad ja kauplejad saama elektriga kaubelda reaalajale nii lähedal kui võimalik, sest nii saavad nad arvesse võtta täpsemaid prognoose toodetava päikese- või tuuleenergia koguse kohta;

- kaotada reguleeritud hinnad ja samas ka ebatõhusad toetuskavad. Kui elektrihindades ei kajastu tegelikud kulud, saadab see investoritele ja elektritootjatele valed signaalid;

- koordineerida liikmesriikide vahel paremini taastuvenergia toetuskavasid. Investeeringuid peaks ajendama turg. Hästitoimival turul on hinnad suure tootmismahu korral madalad ja vähese tootmismahu korral kõrged. Nii annavad hinnad investoritele signaali selle kohta, kuhu on kõige kasulikum investeerida.

Taastuvenergia tootjad peavad saama võrdsetel alustel konkureerida nendega, kes toodavad energiat tavapärastest allikatest. Kui selle tagamiseks on endiselt tarvis riigi toetust, saab sellise toetamise muuta palju tõhusamaks, kui taastuvenergia toetuskavasid piiriüleselt, eelkõige tihedama piirkondliku koostöö kaudu lähendada.

Kas meil on vaja rohkem elektrivõrke?

Võrgu võimsuse tõhusamaks kasutamiseks on tehtud märkimisväärseid edusamme. Tänu turgude liitmisele (st elektrit müüakse koos ülekandevõimsusega, mitte sellest eraldi) suures osas Euroopas ja voopõhisele võimsuse arvutamisele (võttes Euroopa tihedalt seotud elektrivõrgus paremini arvesse tegelikku elektrivoogu) on kasutatav võrgu võimsus märkimisväärselt suurenenud. Sellegipoolest on nii ELi riikides kui ka nende vahel vaja täiendavaid ühendusi. Liigse võrku investeerimise ärahoidmiseks tuleb kasutada ka muid paindlikke võimalusi, nt võimaldada tarbijatel kohandada oma elektrinõudlust vastavalt elektritootmisele.

Mida tuleb teha elektrivõrkude tasakaalustamiseks siis, kui päikese või tuule jõul toodetava energia maht on muutlik?

Esiteks saab taastuvenergia tootmist kogu Euroopas omavahel ühendatud võrkude abil jaotada ja seega tasakaalustada rohke tootmise abil elektritoodangut seal, kus seda vähem toodetakse. Samas peab aga turg andma taastuvenergia tootjatele selged finantsstiimulid, et nad muudaksid oma toodangumahu võimalikult prognoositavaks. Kaasa saavad aidata ka tarbijad, vähendades vähese tootmise ja kõrgete hindade ajal tarbimist, kuid turg peab samal ajal tagama, et tarbijaid selle eest piisavalt hüvitatakse.

Hulgiturul toimub üleminek vähese CO2-heitega ja tõhusale energiasüsteemile. Miks ei saa jaetarbijad selle hüvesid veel nautida?

Praegu ei saa enamik ELi tarbijaid teavet selle kohta, kuidas muutub majanduslik ja keskkonnakulu sõltuvalt sellest, kui energiat kasutada päeva, nädala või aasta eri aegadel. Hinnad kõiguvad kogu aeg muu hulgas ilma ja meie igapäevaharjumuste mõjul.

Enamik jaetarbijaid maksab teinekord endalegi teadmata sellise stabiilsuse eest kõrgemat hinda. See muudab aga energia kallimaks, kuna peame maksma selle eest, et rohkem elektrijaamu ja -võrke saaksid juhusliku tippnõudluse rahuldada. Lisaks tähendab see, et me impordime ja põletame vajalikust rohkem fossiilkütuseid.

Mõned tarbijad valivad siiski lepingud, milles võetakse arvesse suurt ja väikest nõudlust ja pakkumist turul ning mis võimaldavad arveid vähendada. Näiteks on Soome ja Rootsi tarbijad, kes on sõlminud dünaamilise hinnaga elektrilepingud, tänu dünaamilistele lepingutele ja arukale arvestisüsteemile säästnud oma elektriarvetelt 15–30%.

Veel üks tegur, mis takistab tarbijatel energiasüsteemi ümberkujundamisest täit kasu saada, on see, et energiaettevõtete arveid ja reklaami on raske võrrelda. See olukord ajendab tarbijaid senist energiaettevõtet edasi kasutama. Kuigi hulgiturud muutuvad läbipaistvamaks ja konkurentsivõimelisemaks, ei tea jaetarbijad sageli ikka veel, milliste energiatarnepakkumiste vahel neil valida on. Kui tarbija leiabki parema pakkumise, võivad lepingulised kohustused ja haldustakistused teda energiaettevõtte väljavahetamisel tagasi hoida.

Kuidas tarbijatele uued võimalused luua?

Tarbijate rolli turul tuleb põhjalikult muuta. Neile tuleb anda võimalus kohandada energiakasutust nii, et saaks ära kasutada pakkumise ja nõudluse muutusi reaalajas.

Tarbijad peavad saama tegutseda ostjate ja müüjatena. Seda tänu innovaatilistele ettevõtjatele, kes osutavad neile uusi teenuseid, mis põhinevad selgel ja võrreldaval arvete koostamisel ning reklaamieeskirjadel, mis soodustavad tarnijate väljavahetamist, aga ka tänu usaldusväärsetele ja asjakohastele hinnavõrdlusvahenditele abile ning suure tingimisjõu kasutamisele kollektiivkokkulepete (nt kollektiivne energiaettevõtte vahetamine, energiakooperatiivid) kaudu. Tarbijad peavad saama õiglastel tingimustel ise energiat toota ja tarbida, et seega säästa raha, aidata kaitsta keskkonda ja tagada varustuskindlus.

Neid tarbijaid, kes on haavatavas olukorras või ei ole võimelised kütet ostma, samuti kodumajapidamisi, kellel ei ole väga lihtne nõudlust kohandada või tootvaks tarbijaks saada, tuleb nende muutuste ajal tõhusalt kaitsta ning neile tuleb pakkuda sihipärast abi nende eluasemete energiatõhusamaks muutmiseks.

Kuidas tagatakse neis uutes tingimustes tarbijate ja nende andmete kaitse?

ELi õigusnormidega on energiatarbijatele juba praegu tagatud laialdased õigused ja nende jõustamine on ka edaspidi väga tähtsal kohal. Lisaks sellele kaalub komisjon uute konkreetselt energiaga seotud õigussätete väljatöötamist tarbijakaitsealase koostöö määruses. Ta eraldab vahendid, et parandada kütteostuvõimetuse jälgimist liidus ja levitada parimaid tavasid, millega tagada, et energiasüsteemi ümberkujundamisest saaksid kasu kõik kodanikud.

Arukate arvestisüsteemide tõhus kasutamine nõuab isikuandmete töötlemist. Seepärast tuleb isikuandmeid ja nende turvalisust kaitsta. Komisjon soovitab lõimitud turvalisuse ja andmekaitse põhimõtte kasutamist

Mis on taastuvenergia omatarbimine?

Tänu sellele, et tehnoloogiakulud on märkimisväärselt vähenenud, saavad tarbijad nüüd kohapeal ise taastuvallikatest (nt päikese- või tuulejõul) elektrit toota ja selle osaliselt või tervikuna kas ühe korraga või tänu väikesemahulisele energiasalvestamisele (nt soojuspumba või aku abil) natukehaaval ära tarbida. Nii saavad tootvad tarbijad raha säästa, tootes ostmise asemel vajaliku elektri ise, ja tarbimata elektri võrku suunata.

Omatarbimine võib aidata vähendada võrgukadu, sest elekter toodetakse ja tarbitakse kohapeal. Samuti võib see vähendada energiasüsteemi kulusid – näiteks võib päikesepaistelistes maades kliimaseadmete kasutamisest tuleneva tippkoormuse ajal fotogalvaaniliselt päikeseenergiat toota. Kõigele lisaks võib omatarbimine aidata saada energiasüsteemi ümberkujundamiseks erainvesteeringuid.

Samas võib omatarbimine tekitada uusi katsumusi ja väheneda võrguoperaatorite tulu. On võimalik, et võrku tuleb selle ohutuse ja töökindluse säilitamiseks tehniliselt kohandada. Komisjon on määranud kindlaks parimad tavad, mis aitavad ELi liikmeriikidel edendada omatarbimist kulutõhusal viisil.

Milline osa võib uues turukorralduses olla energiasalvestamisel?

Võrgu turvaline käitamine on seoses erinevate taastuvate energiaallikate järsult suureneva kasutamisega muutunud keerulisemaks ning nii tootjad kui ka tarbijad peavad olema suutelised ja motiveeritud sellise paindlikkusega seotud keeruka olukorraga toime tulema. Kui salvestamine elektriturgu lõimida, suureneb ka vajalik paindlikkus: ületootmise ja madalate hindade ajal tuleks elektrit salvestada ning vähese tootmise ja kõrgete hindade ajal tuleks seda tarbimisse lasta. Nii tasakaalustatakse muutlikku elektritootmist.

Millised on järgmised sammud?

Kõigepealt toimub elektrituru korralduse kohta avalik konsultatsioon. Seejärel koostab komisjon 2016. aasta teisel poolel seadusandlikud ettepanekud. Võimalik, et muudetakse siseturgu käsitlevaid õigusnorme, taastuvenergia direktiivi, energiatõhususe direktiivi ja taristut käsitlevat määrust.

Komisjon jätkab ühtlasi tööd asjakohaste huvirühmadega, et töötada välja vahendid, mis võimaldavad tarbijatel turul aktiivselt osaleda, näiteks võrdlusvahendid, arvel esitatava põhiteabe miinimumnõuded ja andmekaitsenõuded.

Lisateave

Lisateave ja dokumendid: https://ec.europa.eu/energy/en/news/new-electricity-market-consumers

Hulgi- ja jaeturg: http://ec.europa.eu/energy/en/topics/markets-and-consumers

Tutvuge ka sellele teabelehele lisatud infograafikuga.

MEMO/15/5351

Kontaktandmed ajakirjanikele

Kontaktandmed üldsuse jaoks:


Side Bar

Documents


Retail Market.pdf