Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - Teabeleht

ELi ühtekuuluvuspoliitika vahendite investeerimise ja haldamise parandamine ELi liikmesriikides ja piirkondades

Brüssel, 24 märts 2015

2014.–2020. aastal saavad ELi liikmesriigid, piirkonnad ja linnad ühtekuuluvuspoliitika raames üle 351 miljardi euro (Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond ja Ühtekuuluvusfond). Paljudes riikides on see avaliku sektori rahastamise peamine allikas. On ülimalt oluline, et fondidelt saadud raha on kasulikult investeeritud ja hallatud, sest riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste vähene suutlikkus võib ohustada programmide edukust.

Ajavahemiku 2007–2013 puhul on veel ühtekuuluvuspoliitika raames eraldatud vahendeid, mis tuleb investeerida. Komisjon soovib liikmesriike aidata, et väärtuslikud investeeringud ei läheks kaotsi, ning tagada, et raha kulutatakse nõuetekohaselt ja sobivatele projektidele, millest inimesed kasu saavad.

Seetõttu on aastatel 2014–2020 ELi ühtekuuluvuspoliitika keskmes haldussuutlikkuse tugevdamine, et parandada fondidelt saadud raha investeerimist ja haldamist. Regionaalpoliitika volinik Corina Creţu on selle määratlenud prioriteetse tegevusvaldkonnana.

Seetõttu on võetud uued meetmed, mille taga on regionaalpoliitika volinik Corina Creţu ning tema alluvuses olevad üksused regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadis. Oma panuse on andnud ka tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat.

Mida uus lähenemisviis tegelikult tähendab?

Algatus ühtekuuluvuspoliitika paremaks rakendamiseks koosneb neljaosalisest lähenemisviisist.

1. „Parema rakendamise rakkerühm” toetab spetsiaalsete töörühmade kaudu riiklikke ja piirkondlikke haldusasutusi, et tõhusalt kasutataks ära programmiperioodi 2007–2013 ülejäänud investeeringud. Rakkerühm analüüsis rakendamise viivituste peamisi tegureid ning hakkas koostama üksikasjalikke ja igakülgseid tegevuskavu iga ohus oleva programmi jaoks. Komisjon teeb tihedat koostööd asjaomaste liikmesriikidega, et leida lahendused mitmeaastases finantsraamistikus 2007–2013 võetud kulukohustuste maksimaalseks kasutamiseks, nagu Euroopa Ülemkogu seda 2014. aasta detsembris nõudis.

2. Haldussuutlikkuse suurendamine 2014.–2020. aasta programme rakendavates liikmesriikides ja piirkondades, kasutades rakkerühma teist etappi ja mitmesuguseid meetmeid, nagu oskuste jagamine, ekspertide vahetus, koolitus ja tehniline abi.

3. Regionaalpoliitika volinik Corina Creţu kavatseb uurida, miks on jäänud maha majanduslikult vähearenenud piirkonnad või piirkonnad, kus SKP on mitu aastat languses. Ühtekuuluvuspoliitika jaoks, mille eesmärk on vähendada erinevusi Euroopa piirkondade arengutasemete vahel, on see suundumus eriti muret tekitav.

4. Komisjon kavatseb moodustada ekspertide rühma, et sõltumatult hinnata lihtsustamise kasutuselevõttu liikmesriikides ning määrata kindlaks täiendavad võimalused eeskirjade lihtsustamiseks. Ekspertide rühm esitab soovitused selle kohta, kuidas parandada fondide rakendamise lihtsustamise kasutuselevõttu programmitöö perioodi 2014–2020 toetusesaajate jaoks. Teisene eesmärk on teha ettepanekuid selle kohta, kuidas eeskirju veelgi lihtsustada 2020. aasta järgses raamistikus. Kõnealune tegevus on tihedalt seotud asepresident Kristalina Georgieva algatusega „Tulemustele keskenduv ELi eelarve”.

Kuidas parema rakendamise rakkerühm alguse sai?

Kui Corina Creţusai regionaalpoliitika volinikuks, oli tema üks esimesi algatusi spetsiaalse rakkerühma loomine, et aidata liikmesriikidel ja piirkondadel kasutada ühtekuuluvuspoliitika investeeringuid. Rakkerühma eesmärk on aidata mitmeid riike, kellel on raskusi eelnevalt kavandatud investeeringute rakendamisega, parandada liikmesriikide võimet investeeringuid vastu võtta ja leida investeerimisvõimalusi suurema haldussuutlikkuse abil.

Kellele rakkerühm keskendub?

Rakkerühm on praegu keskendunud riikidele, kelle toetuste kasutusmäärad on alla ELi keskmise. Selline olukord võib kaasa tuua „kulukohustustest vabastamise” ja eraldatud või kavandatud vahenditest ilmajäämise.

Asjaomased kaheksa riiki on Bulgaaria, Horvaatia, Tšehhi Vabariik, Ungari, Itaalia, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia.

Mida rakkerühm tegelikult teeb?

Rakkerühma esimene tegevus oli olukorra hindamine ja analüüsimine struktureeritud ja ühtse lähenemisviisi abil kõigis asjaomastes liikmesriikides. Eesmärk oli teha kindlaks kitsaskohad ja puudused asjaomaste programmide iga prioriteetse suuna puhul. Mõnedes riikides on probleeme ja viivitusi suurte taristuprojektide rakendamisega, eriti keskkonna ja transpordi valdkonnas. Teistes riikides on üldisi probleeme haldussuutlikkusega ning struktuuri ja juhtimisega seotud küsimustega.

Rakkerühma ülesanne on koostada tegevuskavad iga asjaomase liikmesriigi jaoks või vaadata läbi juba olemasolevad kavad. See protsess tagab kogemuste vahetamise ja heade tavade levitamise osalejate vahel. Kui see on asjakohane, siis tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat ühendab jõud regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadiga, et tagada asjakohaste meetmete võtmine ka Euroopa Sotsiaalfondi vahendite kasutamise puhul.

Kas eesmärk on avalikustamine ja häbistamine?

Üldsegi mitte – eesmärk on edendada häid tavasid ja ulatada abikäsi.Haldussuutlikkuse suurendamist võib samuti kiirendada, eelkõige eesmärgiga parandada rakendamist ajavahemikus 2014–2020, õppides minevikust. See on teine rakkerühma ülesanne keskpikas perspektiivis. Liikmesriike julgustatakse kasutama ühtekuuluvuspoliitika alla kuuluvat tehnilise abi eelarvet tõhusamalt ja sihipärasemalt, et tugevdada haldussuutlikkust fondide rakendamiseks.

Miks on haldussuutlikkus oluline?

Ühtekuuluvuspoliitika toimib vastavalt ühise haldamise põhimõttele. Fonde haldavad nii komisjon kui ka kohalikud ja riiklikud asutused.

Uus ühtekuuluvuspoliitika aastateks 2014–2020 keskendub haldussuutlikkuse suurendamisele, et liikmesriigid saaksid täielikult kohaneda Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide uute nõuetega, viimaks tõhusalt ellu oma investeeringute programme ja saavutamaks parimaid võimalikke tulemusi.

Haldussuutlikkus fondide ning ELi kaasrahastatud programmide ja projektide juhtimiseks ja investeerimiseks on oluline tegur, mis aitab tagada ELi ühtekuuluvuspoliitika edu. Kui fonde haldavad avaliku sektori asutused (korraldusasutused, vahendusasutused, sertifitseerimisasutused, auditeerimisasutused) on nõrgad, seisavad nad silmitsi kitsaskohtade ja väljakutsetega. Selle tulemusena ei ole investeeringutest loodetud kasu Euroopa piirkondades ja linnades elavatele inimestele. Küsimus ei ole ainult eetikas ja eeskirjades – ebatõhus haldamine on ka kulukam.

Kuidas kavatsetakse haldussuutlikkust toetada, et fonde paremini rakendada?

Haldussuutlikkuse toetamine seisneb õigete struktuuride, inimressursside, süsteemide ja töövahendite loomises. Teisisõnu, kohustused ja ülesanded peavad olema selgelt määratud, töötajad asjakohaselt koolitatud ning rahaliste vahendite haldamiseks peavad olema tööle võetud õiged inimesed. Samuti tuleb neile anda õiged vahendid – IT-süsteemid, käsiraamatud, eeskirjad – Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide haldamiseks. Kui süsteemid ja töövahendid on olemas, on organisatsioonid vähem haavatavad. Teine oluline element on juhtimine. See tähendab, et juhid vastutavad tulemuslikkuse eest, ennast kaitstakse korruptsiooni ja huvide konflikti vastu ning suurendatakse läbipaistvust.

Ja konkreetsemalt?

Euroopa Komisjon on algatanud koolitussarja, et valmistuda uueks programmiperioodiks. Koolituste sihtrühmaks on riiklikud ja piirkondlikud asutused, kes vastutavad Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi vahendite haldamise eest. Peamiselt keskendutakse programmitööle ja rakendamisele, kuid käsitletakse ka finantsjuhtimist ja kontrolli.

Regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraat aitab ka tugevdada riiklike ja piirkondlike haldusasutuste haldussuutlikkust, kasutades selleks analüütilisi/diagnostilisi vahendeid, juhendeid ning vajaduspõhiseid toetusmehhanisme, nagu heade tavade ja kogemuste vahetamine või partnervõrkude kasutamine. Rõhk on peamiselt asutuste aitamisel, et paremini hallata ELi investeeringuid.

Komisjon käivitas hiljuti kaks uut algatust: TAIEX-REGIO PEER 2 PEER vahetussüsteem (käivitati 24. märtsil) ja ausameelsuse kokkulepped:

PEER 2 PEER on kavandatud 24 000 ametniku jaoks, kes töötavad Euroopa Regionaalarengu Fondist ja Ühtekuuluvusfondist rahastatud projekte haldavates organisatsioonides. Süsteem vastab veebipõhisesse andmebaasi sisselogitud ametiasutuste konkreetsetele taotlustele ning abi antakse eksperdikülastuste, õppereiside või konkreetsete töötubade vormis. Ametnikud, kes on valmis jagama oma kogemusi, peaksid end registreerima ekspertide andmebaasis.

  • Ausameelsuse kokkulepped on välja töötanud valitsusväline organisatsioon Transparency International, et toetada valitsuste, ettevõtjate ja kodanikuühiskonna usaldust riigihangete vastu ning suurendada nende läbipaistvust. Komisjoni eesmärk on nüüd katsetada ausameelsuse kokkuleppeid mitmete Euroopa Regionaalarengu Fondist ja Ühtekuuluvusfondist ELi kaasrahastatud projektide puhul.

Ühtekuuluvuspoliitika fondide ausameelsuse kokkulepped on õiguslikult siduvad kokkulepped riigihanke korraldusasutuse ja ettevõtjate vahel, millega pooled lubavad järgida läbipaistvat ja tõhusat riigihankeprotsessi. Suurema vastutuse tagamiseks hõlmavad ausameelsuse kokkulepped järelevalvesüsteemi, mida juhib mõni kodanikuühiskonna organisatsioon.

Osalemiskutse käesolevas ühtekuuluvuspoliitika instrumendis osalemiseks, millega katsetatakse liikmesriikides kaasrahastatavaid projekte, esitatakse 2015. aasta mais. Ametiasutusi ja toetusesaajaid kutsutakse üles seda algatust kasutama.

Kas on muid viise, kuidas liikmesriigid ja piirkonnad saaksid investeerida avaliku halduse tõhususse?

Lisaks tehnilisele abile peaksid abikõlblikud liikmesriigid kasutama meetmeid, mis toetavad laiemat institutsioonilist suutlikkust. Investeeringutel institutsioonilisse suutlikkusse ning avaliku halduse tõhustamisel (11. temaatiline eesmärk), mida toetatakse Euroopa Sotsiaalfondist ja Euroopa Regionaalarengu Fondist, on laiem ja pikaajalisem eesmärk. Tähelepanu keskmes on tegelik reform ja süsteemsed muudatused, et parandada avaliku halduse tõhusust, sõltumata nende rollist ELi vahendite haldamisel.

Aastatel 2014–2020 toetatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest jätkuvalt institutsioonilist suutlikkust ja reforme. Niisuguse toetuse eesmärk on luua stabiilsed ja prognoositavad institutsioonid, mis on piisavalt paindlikud, et reageerida ühiskondlikele probleemidele, mis on avatud dialoogiks üldsusega ning võimelised kasutusele võtma uusi poliitilisi lahendusi ja pakkuma paremaid teenuseid. Toetus on suunatud tõhusamatele organisatsioonilistele protsessidele, kaasaegsele haldusele ning motiveeritud ja kvalifitseeritud riigiteenistujatele.

Avaliku halduse reformi toetamine institutsioonilise suutlikkuse tõstmise temaatilise eesmärgi raames 2014.–2020. aasta programmitöö perioodil on seotud asjaomaste riigipõhiste soovitustega, vastavate töödokumentidega, vajaduse korral majanduse kohandamise programmidega ning riiklike reformikavadega.

Kas järgmisel programmitöö perioodil on raha nende jõupingutuste toetamiseks?

Jah. Ühtekuuluvuspoliitika uude, 2014.–2020. aasta eelarvesse on kavandatud umbes 4,8 miljardit eurot institutsioonilise suutlikkuse ja reformide toetamiseks. Vahendid suunatakse tehnilise abi kaudu ka otseselt rakendamisega seotud asutuste suutlikkuse suurendamisse.

Kuidas aitate võidelda pettuse ja korruptsiooni vastu?

0,2 % kõigist ühtekuuluvuspoliitika haldamise vigadest on tingitud pettusest. Komisjonil on pettuste ja korruptsiooni suhtes nulltolerants ning sama oodatakse ka liikmesriikidelt ja piirkondadelt. Rahalist abi tuleks kasutada selleks, et toetada konkurentsivõimet, suurendada tootlikkust ja luua uusi töökohti. Partnerluslepingute ja rakenduskavade läbivaatamisel soovib komisjon näha, et liikmesriigid kohustuksid selgelt võtma meetmeid pettuste ennetamiseks ning jälgib tähelepanelikult kõnealuse kohustuse täitmist. 

2013. aasta detsembris korraldas komisjon koos Transparency Internationaliga rahvusvahelise konverentsi, kus käsitleti pettusevastast võitlust Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondides. Konverentsile järgnesid mitmed seminarid riikides. Nende sündmuste peamine eesmärk oli anda ametnikele praktilised töövahendid, mis takistaksid rahaliste vahendite väärkasutamist.

Nende seminaride konkreetne tulemus oli Transparency Internationali väljatöötatud „ausameelsuse kokkulepete” süsteemi kohaldamine ühtekuuluvuspoliitika raames toetatud projektide suhtes.

Komisjon on välja töötanud ka uue IT-rakenduse ARACHNE, mida soovitab liikmesriikidel tungivalt kasutada. Kõnealune rakendus ühendab Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide andmed väliste andmebaasidega ja võimaldab korraldusasutustel kindlaks teha suurema riskiga projektid, mis vajavad põhjalikumat uurimist.

Lisateave:

PEER 2 PEER

Euroopa Komisjon ja Transparency International ühendavad jõud ELi investeeringute paremaks kasutamiseks

InfoRegio veebilehel: Vahendite investeerimise ja haldamise parandamine

ESFi veebilehel: Paremad avalikud teenused

MEMO/15/4654

Kontaktandmed üldsuse jaoks:


Side Bar