Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon

MEMO

Brüssel, 2. oktoober 2014.

Mida kujutab endast aruanne „Horisont”?

IP/14/1075

Euroopa kooliharidust käsitleva aruande „Horisont” 2014. aasta kooliteemaline väljaanne kirjeldab olulisemaid suundumusi, probleeme ja tehnoloogia arengut, mis tõenäoliselt kooliharidust järgmise viie aasta jooksul mõjutavad. Euroopa kooliharidust käsitleva aruande „Horisont” 2014. aasta kooliteemalise väljaande koostas Euroopa Komisjon koos eksperdirühmaga, mille tegevust juhtisid teadlased Inhollandi rakendusteaduste ülikoolist (Madalmaad) ja rahvusvahelisi haridustehnoloogia eksperte ühendavast USA mittetulundusühingust New Media Consortium (NMC). Aruanne kuulub NMC väljaantavasse sarja „Horisont” kasutab samu meetodeid ning selle aluseks on komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse korraldatud, hariduse tulevikuga seotud uuringud, näiteks FutLearn ja MATEL.

Mille põhjal valiti välja aruandes kirjeldatud tehnoloogiad, suundumused ja probleemid?

Aruandes käsitletakse 18 teemat, sealhulgas uusi tehnoloogiasuundi, nagu pilvandmetöötlus, sotsiaalmeedia üha laienev levik ning koolide ees seisvad probleemid, näiteks vajadus täiustada digioskusi ja -pädevust. Teemad valis välja projekti „Horisont” Euroopa ekspertide rühm, mis koosneb 53 Euroopa hariduse, tehnoloogia- või muu valdkonna asjatundjast. Eksperdid esindavad 22 Euroopa riiki ning rahvusvahelisi organisatsioone ja võrgustikke.

Mida on komisjon teinud aruandes osutatud probleemide lahendamiseks?

2013. aasta septembris avaldas komisjon strateegia „Avatud haridusruum, mille eesmärk on edendada innovatsiooni, avatud hariduse meetodeid ja õppematerjale, mis aitavad pakkuda kvaliteetset haridust ja digioskusi mida aastaks 2020 vajatakse 90% töökohtade puhul. Strateegias kutsutakse üles võtma meetmeid, et muuta digiklassid tegelikkuseks ning soovitatakse liikmesriikide haldusasutustel, koolidel, õpetajatel, õppuritel ja sidusrühmadel välja selgitada uued koostöö-, töö- ja õppimisviisid. ELi uus haridus-, koolitus-, noorsoo- ja spordiprogramm Erasmus+ rahastab innovaatilisi ja tehnoloogiapõhiseid projekte, mis täiustavad haridust ja aitavad kaasa mitmesuguste uute avatud õppematerjalide väljatöötamisele.

ELi rahastamise toel on juba rakendatud mitmesuguseid algatusi ja häid tavasid, näiteks eTwinning, mis aitab koolidel teha piiriülest koostööd internetiportaali kaudu, ITEC: tulevikuklassi kavandamine, millega edendatakse innovatsiooni haridusvallas, ja foorum „Open Discovery Space”, mis võimaldab juurdepääsu digiõppevahenditele.

Mida aruanne „Horisont” muudab?

Aruande eesmärk on aidata poliitikakujundajatel, õppeasutuste juhatustel ja koolijuhtidel mõista ning välja töötada strateegiad tehnoloogiliste võimaluste laialdasemaks kasutuselevõtuks, millega tagatakse, et Euroopa haridussüsteemid annavad õpilastele ja üliõpilastele tulevaseks eluks vajalikud oskused ja pädevused.

Missugust teavet kasutati aruande koostamiseks?

Aruanne sisaldab mitmesuguseid viiteid ja linke rohkem kui 150-le Euroopas avaldatud väljaandele (uurimused, artiklid, poliitikadokumendid, blogid jne), nii ELi kui ka liikmesriikide rahastatud projektidele ja nii Euroopas kui ka mujal maailmas tehtud poliitilistele algatustele. Rohkem kui 70 % aruandes esitatud näidetest on seotud Euroopaga. Täielik ülevaade aruande kavandamise, sealhulgas arutelude ja koostöö kohta asub siin. Aruande ühtsuse, süstemaatilisuse ja põhjalikkuse tagamiseks kasutati Teadusuuringute Ühiskeskuse koostatud loova klassiruumi multidimensionaalset raamistikku.

Millised on aruandes välja selgitatud suundumused?

Eksperdid leiavad, et lühiajalises perspektiivis võetakse hariduse osana laialdaselt kasutusele sotsiaalmeedia vahendid. Lisaks on eksperdid seisukohal, et tehnoloogia areng nõuab õpetajate rolli ümberkujundamist. Keskpikas perspektiivis on õpetajate ja õppurite käsutuses üha enam avatud õppematerjale ja hübriidõppevahendeid, mis aitavad omavahel kombineerida füüsilist ja virtuaalset õppekeskkonda. Lisaks arvavad eksperdid, et e-õppes leiab järgmise viie aasta jooksul aset tormiline areng, samuti on oodata andmepõhise õppimis- ja hindamissüsteemi võidukäiku.

Millised on aruandes välja toodud probleemid?

Eksperdid vaatlesid kolme erinevat liiki probleeme. Esiteks probleemid, mida on lihtne kõrvaldada või millele on juba leitud hõlpsasti rakendatav lahendus. Need probleemid hõlmavad uute tehnoloogiate lülitamist õpetajakoolitusse ja puuduliku digipädevusega seotud probleemide lahendamist koolides. Teiseks, keerukad probleemid, mille lahendamine nõuab rohkem tööd ja aega, näiteks autentne õpe, mille puhul klassiruumis kasutatakse tõsielul põhinevaid kogemusi, ning füüsilises ja virtuaalkeskkonnas toimuva õppe kombineerimine.

Peale selle tegid eksperdid kindlaks mõned ülikeerukad probleemid. Nende probleemide kõrvaldamine on palju keerulisem ja veelgi ajamahukam. Kõnealused probleemid hõlmavad vajadust täiustada kompleksse mõtlemisega seotud õpet ja tõhusat teabevahetust ning töötada välja strateegiad, millega tagatakse õpilaste aktiivsem osalemine õppeprotsessi kujundamises.

Millised tehnoloogiad ekspertide arvates järgmise paari aasta jooksul kasutusele võetakse?

Järgmise paari aasta jooksul võetakse paljudes Euroopa koolides igapäevase õppevormina kasutusele pilvandmetöötlus ja tahvelarvutid ning paari-kolme aasta pärast saab arvutimängudest õppetöö lahutamatu osa. Uuringud näitavad, et arvutimängude abil on võimalik edendada sotsiaalseid oskusi ja simuleerida stsenaariume, mis aitavad õpilastel paremini mõista selliseid probleeme nagu rassism või ebavõrdsus. Lisaks peaks lähiaastatel suurenema mobiilsete seadmete, näiteks nutitelefonide ja tahvelarvutite roll kasulike õppevahenditena. Teisest küljest kulub tõenäoliselt kuni viis aastat, enne kui suudetakse tagada isiku vajadustele kohandatud õppe ja virtuaalsete või kaugjuurdepääsuga klasside laialdane kasutuselevõtt.

Mis on avatud õppematerjalid?

Avatud õppematerjalid on näiteks õpikud, loengumärkmed, testid, ülesanded, filmiklipid või audiofailid, mida saab tasuta jagada ja kohandada konkreetsete õpivajadustega. Neist võib olla kasu nii õpetamisel, õppimisel kui ka teadusuuringute tegemisel. Euroopa avatud õppematerjalidega saab tutvuda Euroopa innovatiivse õpikeskkonna portaalis OpenEducationEuropa.eu.


Side Bar