Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon

MEMO

Brüssel, 10. september 2014

Küsimused ja vastused: Junckeri komisjon

Euroopa Komisjoni presidendiks valitud Jean-Claude Juncker andis täna teada ülesannete jaotuse oma meeskonnas ja töökorralduse Euroopa Komisjonis uue komisjoni ametisseasumisel (vt IP/14/984 ja SPEECH/14/585). Allpool on esitatud peamised faktid.

Junckeri komisjoni lühitutvustus

  • Junckeri juhitav soovitatud komisjon on tugev ja kogenud meeskond, kuhu kuulub viis endist peaministrit, neli asepeaministrit, 19 endist ministrit, seitse endist volinikku (sealhulgas Jyrki Katainen, kes ühines Barroso II komisjoniga 2014. aasta juulis Olli Rehni asemel) ning kaheksa Euroopa Parlamendi endist liiget. 11 neist on tugeva majandus- ja finantstaustaga ning kaheksal volinikul on pikaajaline kogemus välissuhete vallas. Üks kolmandik volinikukandidaatidest (28st 9), kaasa arvatud ametisseastuv komisjoni president, osales selle aasta Euroopa Parlamendi valimiskampaanias.

  • Värske ja dünaamilise meeskonnana on uus komisjon praegusest noorem. Märkimist väärib asepresidentide keskmine vanus, mis on 49 aastat.

  • Junckeri komisjonis on 9 naist ja 19 meest. Seega moodustavad naised kolleegiumist 33% ja mehed 66%.

  • Kolm seitsmest (42%) asepresidendist on naised.

  • Liikmetest 14 on seotud Euroopa Rahvaparteiga (EPP), kaheksa sotsiaaldemokraatide fraktsiooniga (S&D), viis Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liiduga (ALDE) ja üks Euroopa Konservatiivide ja Reformistidega (ECR).

  • Asepresidentidest on liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja esimene asepresident seotud sotsiaaldemokraatide fraktsiooniga (S&D), kolm asepresidenti on seotud Euroopa Rahvaparteiga (EPP) ja kaks Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liiduga (ALDE).

Millised on peamised muudatused komisjoni töömeetodites?

Ametisseastuv komisjoni president Jean-Claude Juncker selgitas 15. juulil 2014 Euroopa Parlamendile peetud kõnes, et ta soovib komisjoni töökorralduses lähtuda nende poliitiliste suuniste täitmisest, mille alusel ta valiti. Ametisseastuv president Juncker ütles: "Minu sooviks on Euroopa Liit, mis on suurte teemade käsitlemisel suurem ja auahnem ning väiksem ja tagasihoidlikum vähem tähtsate küsimuste käsitlemisel." Valik korraldada uue komisjoni töö projektirühmapõhiselt, on kooskõlas selle eesmärgiga (vt allpool).

Lisaks liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, kes on ühtlasi komisjoni asepresident, on Junckeri komisjonis kuus asepresidenti. Esimese asepresidendi vastutusalasse kuuluvad parem õigusloome, institutsioonidevahelised suhted, õigusriigi põhimõtted ja põhiõiguste harta (Frans Timmermans). Esimene asepresident tegutseb presidendi parema käena, kelle eesmärk on tagada, et kõik komisjoni ettepanekud vastavad komisjoni töö keskmes olevatele subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele. Presidendi asetäitjana jälgib ta Euroopa Komisjoni suhteid teiste Euroopa Liidu institutsioonidega.

Asepresidentide juhtida on projektirühmad, kes suunavad ja korraldavad volinike tööd. Sellega tagatakse kolleegiumi kõigi liikmete paindlik koostöö, eemaldatakse barjääre ja loobutakse jäikadest struktuuridest.

Asepresidendid ja volinikud on üksteisest vastastikku sõltuvad. Volinik vajab asepresidendi toetust, et võtta uus algatus komisjoni tööprogrammi või kolleegiumi päevakorda. Samas vajab asepresident oma projektirühma volinike kaastööd, et viia talle määratud projekt edukalt lõpule. Igal komisjoni liikmel on portfell, mõni neist hõlmab laiemat ja horisontaalsemat ning mõni jällegi spetsiaalsemat liiki valdkonda. Kõigil kolleegiumi liikmetel on selles uues koostööpõhises töökorralduses täita oma roll.

Milline on asepresidentide roll Junckeri komisjonis?

Ametisseastuv president Juncker on otsustanud usaldada asepresidentidele täitmiseks konkreetsed ülesanded.

Asepresidendid vastutavad paljude selgelt määratletud esmatähtsate projektide eest ning juhivad ja kooskõlastavad kogu komisjoni ulatuses tööd poliitiliste suuniste olulistes valdkondades, näiteks uue hoo andmine töökohtade loomisele ning majanduskasvu ja investeeringute edendamisele, ühendatud digitaalne ühtne turg, vastupidav energialiit ja süvendatud ja õiglasem majandus- ja rahaliit. See võimaldab palju tugevamat koostööd vastutusalade lõikes, kus mitu volinikku teevad tihedat koostööd asepresidentidega kooslustes, mis võivad muutuda vastavalt vajadusele ja võimalikele uutele projektidele, mis aja jooksul välja töötatakse.

Asepresidentidel on ka strateegiline sõelumisroll. Tavaliselt ei võta president komisjoni tööprogrammi ega päevakorda ühtki sellist uut algatust, millel puuduvad veenvad põhjendused ja mis ei ole saanud asepresidendi heakskiitu. Sellega seoses ja pidades silmas, et tulipunktis on parema õigusloome tegevuskava ja eelarvepiirangud, pöörab president erilist tähelepanu esimese asepresidendi arvamusele, kelle vastutusalasse kuuluvad parem õigusloome, institutsioonidevahelised suhted, õigusriigi põhimõtted ja põhiõiguste harta (Frans Timmermans), ning personali ja eelarve eest vastutava asepresidendi (Kristalina Georgieva) arvamusele.

Asepresidendid otsustavad ka, kes nende vastutusalas esindavad Euroopa Komisjoni teistes Euroopa Liidu institutsioonides, riikide parlamentides ning muudes institutsioonides riiklikul, Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil.

Asepresidente toetab nende ülesannete täitmisel peasekretariaat, kuid esmajoones toetuvad nad tihedale koostööle asjaomaste volinike ja talitustega, kes neile aru annavad.

Kuidas toimub projektirühmade töö?

Projektirühm: uus hoog töökohtade loomisele ning majanduskasvu ja investeeringute edendamisele

Jean-Claude Juncker: "Minu kõige tähtsam eesmärk, mis saab ühendavaks lüliks kõikide ettepanekute vahel, on taastada Euroopas majanduskasv ja võimaldada inimestele taas korralikud töökohad."

Rühma juhiks saab Jyrki Katainen, asepresident, kelle vastutusalasse kuuluvad töökohad, majanduskasv, investeeringud ja konkurentsivõime.

Komisjoni üks peamisi prioriteete on tugevdada Euroopa konkurentsivõimet, elavdada investeerimist ja luua töökohti. Töökohtade, majanduskasvu, investeeringute ja konkurentsivõime eest vastutava asepresidendi ülesandeks saab ulatusliku töökohtade, majanduskavu ja investeeringute paketi juhtimine, koordineerimine, tutvustamine ja rakendamine. Pakett peaks meil võimaldama kaasata järgmise kolme aasta jooksul reaalmajandusse kuni 300 miljardit eurot riiklikke ja erainvesteeringuid.

Seepärast peab ta juhtima ja koordineerima paljude volinike tegevust, kes kõik annavad oma panuse paketiga seotud töösse ja üldisemalt peamiste sihtide saavutamisse. Eelkõige juhib ja koordineerib ta nende volinike tööd, kelle vastutusalasse kuuluvad majandus- ja rahandusküsimused; tööhõive, sotsiaalküsimused, oskused ja tööjõu liikumine; regionaalpoliitika; siseturg, tööstus, ettevõtlus ja VKEd; finantsstabiilsus, finantsteenused ja kapitaliturgude liit; digitaalmajandus ja -ühiskond; kliimameetmed ja energiatõhusus; transpordipoliitika ja kosmosepoliitika.

Projektirühm: digitaalne ühtne turg

Jean-Claude Juncker: "Digitaalse ühtse turu loomisega on meil järgmise komisjoni volituste ajal võimalik saavutada Euroopas kuni 250 miljardi euro suurune täiendav majanduskasv, luues sellega eelkõige noorematele tööotsijatele sadu tuhandeid uusi töökohti ja dünaamilise teadmistepõhise ühiskonna. EL peaks asuma loomemajanduses juhtivale kohale, austades samas kultuurilist mitmekesisust."

Rühma juhiks saab Andrus Ansip, digitaalse ühtse turu valdkonna asepresident.

Digitaalse tehnoloogia pakutavate võimaluste paremaks kasutamiseks on vaja loobuda liikmesriikide kapseldunud mõtteviisist telekommunikatsiooni reguleerimisel, autoriõiguse ja isikuandmete kaitse õigusaktides, raadiolainete haldamisel ning konkurentsiõiguse kohaldamisel. Tulevikus digitaalmajanduse ja -ühiskonna voliniku vastutusalasse (Günther Oettinger) jäävaid autoriõiguse eeskirju tuleks digitaalse revolutsiooni ja uue tarbijakäitumise valguses samuti ajakohastada. Need peaksid aitama rajada Euroopas eduka meedia- ja audiovisuaaltööstuse. Selles kontekstis jääb kultuuriline mitmekesisus komisjoni prioriteediks.

Digitaalse ühtse turu asepresidendi ülesandeks saab ulatuslike õigusloomeliste meetmete võtmine ühendatud ühtse e-turu loomiseks. Ta juhib ja koordineerib eelkõige järgmiste valdkondade volinike tööd: digitaalmajandus ja -ühiskond; siseturg, tööstus, ettevõtlus ja VKEd; tööhõive, sotsiaalküsimused, oskused ja tööjõu liikumine; õigusküsimused, tarbijad ja sooline võrdõiguslikkus; majandus- ja rahandusküsimused, maksundus ja toll; regionaalpoliitika; põllumajandus ja maaelu areng.

Projektirühm: vastupidav energialiit ja tulevikku suunatud kliimamuutuste poliitika

Jean-Claude Juncker: "Ma tahan Euroopa energiapoliitika reformida ja ümber korraldada nii, et tulemuseks on uus Euroopa energialiit. Me peame koondama oma ressursid ja taristud ning ühendama oma mõjuvõimu läbirääkimistel kolmandate riikidega. Me peame mitmekesistama oma energiaallikaid ja vähendama mitme liikmesriigi suurt energiasõltuvust."

Rühma juhiks saab Alenka Bratušek, energialiidu asepresident.

Euroopa Liit vajab vastupidavat energialiitu. Energiaallikate mitmekesistamine ja mitme liikmesriigi suure energiasõltuvuse vähendamine teeb Euroopa Liidu sõltumatumaks. Samal ajal taastuva energia osatähtsuse tugevdamine ja Euroopa energiatõhususe suurendamine aitab luua töökohti ja vähendada kulusid. See hõlmab siduva 30% energiatõhususe eesmärgi püstitamist 2030. aastaks, nagu nõudis ametisseastuv president Juncker oma 15. juulil Euroopa Parlamendile peetud kõnes. Energialiidu asepresidendile tehakse ülesandeks Euroopa energiapoliitika reformimine ja ümberkorraldamine nii, et luuakse uus Euroopa energialiit. Energialiidu asepresident juhib ja koordineerib eelkõige järgmiste valdkondade volinike tööd: kliimameetmed ja energia; transpordi- ja kosmosepoliitika; siseturg, tööstus, ettevõtlus ja VKEd; keskkonnapoliitika, keskkond, merendus ja kalandus; regionaalpoliitika; põllumajandus ja maaelu areng; teadus ja innovatsioon.

Projektirühm: süvendatud ja õiglasem majandus- ja rahaliit

Jean-Claude Juncker: "Kriisis on praegu tekkinud kõigest paus. Me peame seda pausi ära kasutama, et konsolideerida ja täiendada kriisi jooksul võetud seninägematuid meetmeid, neid lihtsustada ja muuta need sotsiaalselt legitiimsemaks. Sotsiaalse turumajandusega ei ole kooskõlas, et kriisi ajal saavad laevaomanikud ja spekulandid veelgi rikkamaks, samal ajal kui pensionärid ei tule enam omadega toime."

Rühma juhiks saab Valdis Dombrovskis, euro ja sotsiaaldialoogi valdkonna asepresident.

Tuginedes nn nelja juhi aruannetele ning komisjoni tiheda ja toimiva majandus- ja rahaliidu loomise tegevuskavale ja pidades alati silmas Euroopa sotsiaalset mõõdet, peab komisjon jätkama Euroopa majandus- ja rahandusliidu reformi euro stabiilsuse säilitamiseks. Euro ja sotsiaalse dialoogi valdkonna asepresidendile tehakse ülesandeks Euroopa poolaasta järelevalve (Euroopa majanduse juhtimise tsükkel), samuti koordineerib, tutvustab ja rakendab ta algatusi ühisrahana eurot kasutatavate liikmesriikide majandus-, eelarve- ja tööturupoliitika lähenemise edendamiseks.

Majandusreforme ja kohandamisprogramme tuleb toetada sotsiaalmeetmetega. Seda on võimalik teha vaid Euroopa sotsiaalpartnerite, äriringkondade ja ametiühingutega peetava pideva dialoogi kaudu. Sotsiaalne turumajandus saab toimida vaid sotsiaaldialoogi abil, eelkõige selliste tundlike teemade puhul nagu palgad ja nende indekseerimine. Sel põhjusel on antud vastutus Euroopa sotsiaaldialoogi edendamise ja toetamise eest spetsiaalselt ühele asepresidendile, st euro ja sotsiaaldialoogi valdkonna asepresidendile.

Konkreetselt juhib ja koordineerib ta järgmiste valdkondade volinike tööd: majandus- ja rahandusküsimused, maksundus ja toll; tööhõive, sotsiaalküsimused, oskused ja tööjõu liikumine; finantsstabiilsus, finantsteenused ja kapitaliturgude liit; siseturg, tööstus, ettevõtlus ja VKEd; haridus, kultuur, noored ja kodakondsus; regionaalpoliitika; õigus- ja tarbijaküsimused ning sooline võrdõiguslikkus.

Esimene asepresident, kelle vastutusalasse kuuluvad parem õigusloome, institutsioonidevahelised suhted, õigusriigi põhimõtted ja põhiõiguste harta

Parema õigusloome, institutsioonidevaheliste suhete, õigusriigi põhimõtete ja põhiõiguste harta eest vastutava esimese asepresidendi (Frans Timmermans) ametikoha loomise aluseks on ametisseastuva presidendi Junckeri võetud kohutus Euroopa Parlamendi ees. Esimene asepresident tegutseb presidendi parema käena. Parema õigusloome eest vastutava asepresidendina tagab ta eelkõige, et kõik komisjoni ettepanekud vastavad komisjoni töö keskmes olevatele subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele. Esimene asepresident valvab ta, et komisjoni kõikides tegevustes järgitakse põhiõiguste hartat ja õigusriigi põhimõtteid. See on tugeva sümboolse tähendusega, mis näitab komisjoni pühendumust õigusriigi põhimõtete ja põhiõiguste järgimisele.

Seega teeb ta koostööd kõigi volinikega ja eriti tihedalt õigus- ja tarbijaküsimuste ja soolise võrdõiguslikkuse volinikuga ning rände ja siseküsimuste volinikuga, sest nende valdkonnad on tihedalt seotud põhiõiguste ja õigusriigi põhimõtetega.

Presidendi asetäitjana korraldab ta Euroopa Komisjoni suhteid teiste Euroopa Liidu institutsioonidega.

Eelarve ja personali valdkonna asepresident

Majanduslikult keerulistel aegadel on varasemast olulisem kasutada inim- ja eelarveressursse võimalikult tõhusalt.

Selleks et tagada ressursside eraldamine komisjoni poliitiliste prioriteetidega kooskõlas ja et iga meetmega saavutataks maksimaalsed tulemused, hindab eelarve ja personali valdkonna asepresident (Kristalina Georgieva) hoolikalt kõikide komisjoni algatuste mõju eelarvele ja personalile. Samuti jätkab ta Euroopa avaliku halduse ajakohastamist, kasutades seejuures intensiivsemalt digitaaltehnoloogiat. Tema ülesandeks on saavutada oma ametiaja lõpuks naiste 40% osatähtsus komisjoni kõrgemas ja keskastme juhtkonnas. Ta teeb koostööd kõikide volinikega.

Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja

Jean-Claude Juncker: „Vajame paremaid mehhanisme sündmuste ärahoidmiseks varases etapis ja ühiste lahenduste kiireks leidmiseks. Peame senisest tõhusamalt ühendama Euroopa välistegevuse vahendid. Ühendada tuleb kaubanduspoliitika, arenguabi, liidu osalemine rahvusvahelistes finantseerimisasutustes ja liidu naabruspoliitika ning tegutseda nendes valdkondades ühest ja samast loogikast lähtudes.”

Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (Federica Mogherini) on Euroopa välisminister, kes vastutab Euroopa Liidu välispoliitika ning tema esindatuse eest kolmandates riikides ja rahvusvahelistes organisatsioonides. Aluslepingute kohaselt on ta ainulaadses seisundis, esindades ühtaegu nii liikmesriike liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindajana kui ka komisjoni ühena selle asepresidentidest.

Komisjonis vastutab liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja / asepresident projekti „Tugevam tegija rahvusvahelisel tasandil” eest, aidates juhtida kõiki komisjoni välissuhetega seotud tegevusi.

Komisjoni käsutuses olevate vahendite tulemuslikumaks kombineerimiseks juhib ja koordineerib kõrge esindaja eeskätt Euroopa naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste voliniku, kaubandusvoliniku, rahvusvahelise koostöö ja arengu voliniku ning humanitaarabi ja kriisiohjamise voliniku tööd. Euroopa Komisjoni asepresidendina peab kõrge esindaja tegema täiskohaga tööd volinike kolleegiumis. Selle võimaldamiseks palub ta kohe, kui ilmneb vastav vajadus, Euroopa naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste volinikul või teistel volinikel ennast komisjoni pädevusse kuuluvates valdkondades asendada. See annab kõrgele esindajale vabaduse suunata oma jõupingutused tõeliste geopoliitiliste probleemide lahendamisse.

Millel põhinevad kavandatavad muudatused komisjoni töökorralduses?

Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõike 6 kohaselt on komisjoni töö korraldamine presidendi eesõigus.

Euroopa Liidu lepingu artikkel 17

[…]

6. Komisjoni president:

a) määratleb suunised, mille kohaselt komisjon töötab;

b) otsustab komisjoni sisemise korralduse üle, tagades komisjoni järjepideva ja tõhusa töö ning toimimise kollegiaalse koguna;

c) nimetab komisjoni liikmete hulgast ametisse asepresidendid, välja arvatud liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja.

Kuidas tehakse otsuseid ja milline roll on kollegiaalsusel?

Igal kolleegiumi liikmel (presidendil, asepresidentidel ja volinikel) on üks hääl. Kuna kõik otsused on kollegiaalsed, on kõigil volinikel igas otsuses sõnaõigus.

Kas liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale määratakse asendaja ja milline saab olema tema roll?

8. septembril leppis ametisseastuv president Juncker kõrge esindaja / asepresidendi Federica Mogheriniga kokku uues pragmaatilises lähenemises, et liidu välistegevus oleks senisest tulemuslikum. Selle lähenemise kohaselt asendavad Euroopa naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste volinik (Johannes Hahn) ja teised volinikud Federica Mogherinit liidu pädevusse kuuluvates valdkondades alati, kui kõrge esindaja näeb selliseks asendamiseks vajadust.

Ametisseastuv president Juncker märkis oma poliitilistes suunistes: „Kavatsen teha teistele välissuhete küsimuste eest vastutavatele volinikele ülesandeks tegutseda kõrge esindaja asendajana nii kolleegiumi töös kui ka rahvusvahelisel tasandil.”

Kuidas jaotatakse töö euro ja sotsiaalse dialoogi eest vastutava asepresidendi ning majandus- ja rahandusküsimuste voliniku vahel?

Euro ja sotsiaalse dialoogi eest vastutav asepresident (Valdis Dombrovkis) ning majandus-, rahandus, maksundus- ja tolliküsimuste volinik (Pierre Moscovici) hakkavad tööle kollegiaalsuse ja vastastikuse sõltuvuse vaimus (vt küsimus asepresidentide kohta eespool). Euro ja sotsiaalse dialoogi eest vastutav asepresident vastutab ka Euroopa poolaasta (Euroopa majandusjuhtimise tsükli) eest ning juhib ja koordineerib seega mitme Euroopa poolaastasse panustava voliniku tööd (vt skeem „Projektirühm — süvendatud ja õiglasem majandus- ja rahaliit”). Majandus-, rahandus, maksundus- ja tolliküsimuste volinik annab seega panuse Euroopa poolaasta majandus- ja maksuvaldkonda, nii nagu tööhõive, sotsiaalasjade, oskuste ja töötajate liikuvuse volinik (Marianne Thyssen) panustab tööturu ja sotsiaalvaldkonda, ning ühtlasi rahaliidu süvendamisega seotud algatustesse (ja üldisemalt süvendatud ja õiglasema majandus- ja rahaliidu projektimeeskonda), ent kuna tema portfell on märksa avaram, hõlmates ka maksu- ja tolliküsimusi, teeb ta koostööd ka eelarve- ja personaliküsimuste eest vastutava asepresidendi (Kristalina Georgieva) ning töökohtade, majanduskasvu, investeeringute ja konkurentsivõime eest vastutava asepresidendiga (Jyrki Katainen).

Miks on kliimameetmed ja energeetika ühte portfelli pandud?

Euroopa vajab ühtset ja tugevat häält, mis kõneleks Euroopa Liidu nimel eelseisval ÜRO 2015. aasta Pariisi tippkohtumisel ja ka pärast seda. Kliimameetmete ja energiapoliitika volinikul (Miguel Arias Cañete) saavad olema kõik selleks vajalikud vahendid ning tema tegevust juhib ja suunab energialiidu eest vastutav asepresident (Alenka Bratušek). Kliimameetmed ja energeetika tugevdavad teineteist — taastuvenergiate osakaalu suurendamine ei kuulu üksnes vastutustundliku kliimamuutuste poliitika valdkonda. See on ka tööstuspoliitiline imperatiiv, kui tahame, et Euroopal oleks keskmises perspektiivis võimalik kasutada taskukohast energiat. Energiatõhususe suurendamine omakorda aitab luua töökohti põhivaldkondades ja vähendada tarbijate kulutusi, kuid ühtlasi muudab see Euroopa energiapoliitika jätkusuutlikumaks. Lühidalt: kliimameetmed ja energiapoliitika käivad käsikäes ning on nüüd ühtedes kätes.

Kliimamuutuste peadirektoraat ja energia peadirektoraat jäävad kaheks eri talituseks. Nüüdsest aga annavad nad aru ühele volinikule.

Miks luuakse majandus- ja rahandusküsimuste ning maksunduse ja tolli voliniku ametikoht?

Uue majandus- ja rahandusküsimuste ning maksunduse ja tolli voliniku portfelli (volinik Pierre Moscovici) loomisega tagatakse, et maksu- ja tolliliidu poliitika jääb tõelise majandus- ja rahaliidu lahutamatuks osaks ning aitab kaasa kogu ELi majanduse juhtimise raamistiku ladusale toimimisele. Maksundust oleks vale käsitada komisjoni vastutusalasse kuuluva iseseisva poliitikavaldkonnana, mis on laiemast majanduslikust raamistikust eraldatud. Pigem on finantskriisi järel saanud selgeks, et maksundus peab kindlalt kuuluma valdkondade hulka, kus komisjon teeb jõupingutusi tiheda ja toimiva majandus- ja rahaliidu loomiseks.

Miks luuakse finantsstabiilsuse ja finantsteenuste ning kapitaliturgude liidu voliniku ametikoht?

Vaid mõne aastaga on ELis algatatud enneolematult ulatuslik regulatiivne ja järelevalvereform, mille eesmärk on parandada finantsstabiilsuse ja finantsturgude järelevalvet. Nüüd on käes aeg koondada olemasolevad kogemused ja vastutus. Finantsstabiilsuse ja finantsteenuste ning kapitaliturgude liidu voliniku (Jonathan Hill) ülesanne on tagada, et komisjon rakendaks tegusalt ja valvsalt uusi järelevalve- ja kriisilahenduse eeskirju. Eesmärk on tugevdada Euroopa panku, et nad saaksid taas hakata andma reaalmajandusele vajalikke laene.

Euroopa majanduse selgroog on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted. Nende ettevõtete majandustulemused paraneksid, kui õnnestuks kaotada laenuturgude finantsiline killustatus. Järgmiseks eesmärgiks ongi arendada ja integreerida kapitaliturge, mis on pankadest paremad rahastamisallikad uuenduslike projektide rahastamise ja pikaajaliste investeeringute valdkonnas.

Finantsstabiilsuse ja finantsteenuste ning kapitaliturgude liidu voliniku pädevusse kuuluvad ka suhted Euroopa Pangandusjärelevalve, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga ning 2015. aastal tööd alustava ühtse kriisilahendusnõukoguga.

Miks on keskkonna-, merendus- ja kalandusküsimused koondatud ühte portfelli?

Keskkonna-, merendus- ja kalanduspoliitikat ühendab esiteks vajadus kaitsta loodusvarasid ning teiseks sõltub just neist suurel määral liidu konkurentsivõime. Keskkonna ning merenduse ja kalanduse portfellid (volinik Karmenu Vella) on ühendatud lähtuvalt nii „sinise” kui ka „rohelise” majanduskasvu toetamise loogikast. Keskkonna ja merekeskkonna kaitsmise poliitika raames on võimalik oluliselt edendada töökohtade loomist ja loodusvarade kaitsmist ning majanduskasvu ja investeerimist. Keskkonna kaitsmine ja konkurentsivõime säilitamine peavad käima käsikäes, sest mõlema eesmärk on jätkusuutlik tulevik.

Miks on kaotatud eraldi laienemisvoliniku ametikoht?

Euroopa naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste volinik (Johannes Hahn) vastutab tulemuslikuma naabruspoliitika arendamise ja ühtlasi ka laienemisläbirääkimiste pidamise eest.

Oma poliitilistes suunistes tõdes komisjoni äsjavalitud president Jean-Claude Juncker: „Laienemises tuleb teha paus, et konsolideerida 28 liikmesriigiga saavutatu. Seepärast jätkatakse minu komisjoni presidendiks olemise ajal käimasolevaid läbirääkimisi, eelkõige Lääne-Balkani riikidega, kelle jaoks on oluline säilitada väljavaade saada ELi liikmeks. Samas aga ei tule järgmise viie aasta jooksul uut laienemist.”

Millised on ametisse astuva Junckeri komisjoni järgmised sammud?

Euroopa Komisjoni ametisseastuv president Jean-Claude Juncker esitas volinikukandidaatide nimekirja Euroopa Liidu Nõukogule 5. septembril 2014.

Enne seda pidas ametisseastuv president iga volinikukandidaadiga eraldi vestluse. 30. augustil aga nimetati tema nõusolekul uus välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, kes on ühtlasi Euroopa Komisjoni asepresident.

Lõplik volinikukandidaatide nimekiri võeti vastu 5. septembril 2014 ühisel kokkuleppel Euroopa Liidu Nõukoguga vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõikele 7.

Järgmiseks peab Euroopa Parlament kiitma heaks kogu volinike kolleegiumi, sealhulgas presidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, kes on ühtlasi Euroopa Komisjoni asepresident. Enne seda toimuvad volinikukandidaatide kuulamised Euroopa Parlamendi asjaomastes komisjonides vastavalt parlamendi kodukorra artiklile 118. Kui Euroopa Parlament on oma nõusoleku andnud, nimetab Euroopa Ülemkogu Euroopa Komisjoni ametlikult ametisse vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõikele 7.

Lisateave:

Vt IP/14/984

Üleeuroopalise valimiskampaania tulemusena soovitas Euroopa Ülemkogu 27. juunil 2014 Jean-Claude Junckeri Euroopa Komisjoni presidendikandidaadiks. Poliitiliste suuniste põhjal, mille Jean-Claude Juncker esitas Euroopa Parlamendile, valiti ta 15. juulil 2014 parlamendi täiskogu istungil suure häälteenamusega (422 häälega) Euroopa Komisjoni järgmiseks presidendiks.

Ametisse astuva presidendi Jean-Claude Junckeri koduleht:

http://ec.europa.eu/about/juncker-commission

Euroopa Komisjoni järgmise koosseisu poliitilised suunised: „Euroopa uus algus: minu tegevuskava töökohtade loomiseks ning majanduskasvu, õigluse ja demokraatlike muutuste tagamiseks”:

http://ec.europa.eu/news/eu_explained/140715_et.htm

Ametisse astuv komisjoni president Twitteris: @JunckerEU #TeamJunckerEU

Kontaktisikud:

Mina Andreeva (+32 2 299 13 82)

Natasha Bertaud (+32 2 296 74 56)

Üldsusele: Europe Direct telefoninumbril 00 800 6 7 8 9 10 11 või e­postiga


Side Bar