Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon

TEABEKIRI

Brüssel, 15. aprill 2014

Pangandusliit: euroala finantsstabiilsuse taastamine

1. Pangandusliidust lühidalt

2008. aastal alanud kriisist alates on Euroopa Komisjon teinud suuri pingutusi, et õppida kriisist saadud kogemustest ning luua turvalisem ja tugevam finantssektor. Komisjon on esitanud 28 uut eeskirja, mille abil finantssektorit paremini reguleerida, selle üle järelevalvet teostada ja juhtida seda nii, et tulevikus ei kanna maksumaksjad pankade tehtavatest vigadest tulenevaid kulusid. Enamik neist eeskirjadest on jõus või jõustumas.

Joonis 1. Kogu ELi hõlmava finantsreformi pusle põhiosad

Kui finantskriis muutus 2010.–2011. aastal euroala võlakriisiks, sai selgeks, et nende riikide seisukohast, kes kasutavad ühisraha ja sõltuvad seetõttu üksteisest veelgi enam, tuleb minna kaugemale ja murda eelkõige välja pankade ja riikide rahanduse vahelisest nõiaringist. (Vt selgitus 1)

Seepärast leppisid riigipead ja valitsusjuhid 2012. aasta juunis kokku luua pangandusliit, mis viiks lõpule majandus- ja rahaliidu rajamise ning võimaldaks euroala (ja pangandusliiduga ühineda soovivate euroalaväliste liikmesriikide) pankade suhtes tsentraliseeritult kohaldada ELi tasandi eeskirju.

Pangandusliidu alustala on uus reguleeriv raamistik, mis sisaldab ühtses reeglistikus sätestatud ühiseid eeskirju kõigi 28 liikmesriigi pankadele. Esiteks aitavad ühised eeskirjad (eelkõige kapitalinõuete direktiiv ja määrus MEMO/13/690) hoida ära pangakriise, ja kui pangad peaksid siiski raskustesse sattuma, kohaldatakse nende suhtes kriisist väljumiseks ühist raamistikku, sealhulgas nõuetekohase likvideerimise vahendit (pankade maksevõime taastamise ja kriisilahenduse direktiiv – MEMO/14/297). Ühiste eeskirjadega tagatakse ka kõigi ELi hoiustajate kuni 100 000 euro suuruste hoiuste (hoiuse ja panga kohta) kaitse igal ajal ja igal pool ELis (hoiuste tagamise skeemi direktiiv –MEMO/14/296).

Pangandusliit tagab nende eeskirjade ühtse rakendamise euroalal. Alates 2014. aasta novembrist teostab Euroopa Keskpank ühtse järelevalvemehhanismi raames järelevalvet 6000 euroala panga üle (MEMO/13/780). Et Euroopa Keskpangal oleks algusest peale selge ülevaade tema järelevalve all olevate pankade olukorrast, viiakse praegu läbi pankade finantsseisundi põhjalikku hindamist.

Neil harvadel juhtudel, mil pank hoolimata suuremast järelevalvest makseraskustesse satub, saab hiljuti vastu võetud ühtse kriisilahendusmehhanismiga (MEMO/14/295) juhtida pangakriisi lahendamist senisest tõhusamalt ühtse kriisilahendusnõukogu ja ühtse kriisilahendusfondi kaudu. Panga maksejõuetuse korral saab kriisilahendusnõukogu, millel on piiriüleste pankade suhtes selged otsustamismenetlused ja suurte kogemustega töötajad, tegutseda kriisilahenduse läbiviimisel tõhusamalt kui praegused killustatud liikmesriikide kriisilahendusasutused.

Uus kogu ELi hõlmav finantssektori regulatiivne raamistik ja lõpule viidud pangandusliit on suur samm ELi majandus- ja rahaalases integratsioonis (MEMO/14/244). Pangandusliidu loomine teeb lõpu massilisele päästeabile, mille maksavad kinni maksumaksjad, ja aitab taastada finantsstabiilsust. See omakorda loob sobivad tingimused selleks, et finantssektor saaks anda laene reaalmajandusele, mis hoogustab majanduse elavnemist ja töökohtade loomist (vt selgitus 2).

Selgitus 1. Nõiaring pankade ja riigi rahanduse vahel

Euroala riikide võlakriis tõi esile, kuidas pankade ja valitsemissektori võla vahel võib tekkida nõiaring.

Kuidas nõiaring tekib?

Pangandusliit aitab murda riikide ja pankade vahelise seose:

  • Pangad on edaspidi tugevamad ja vapustuste eest paremini kaitstud. Ühise järelevalvega tagatakse pankade jaoks rangemad usaldatavusnõuded, mille kohaselt peavad pangad tagama piisavad kapitalireservid ja likviidsuse. See muudab ELi pangad tugevamaks, parandab nende võimet oma tegevusega seotud riske asjakohaselt juhtida ja katta kahjud, mida nad võivad tegevuse käigus kanda.

  • Maksejõuetuse ohus pankade kriisilahendus viiakse läbi ilma maksumaksja rahata, vähendades negatiivset mõju valitsemissektori eelarveseisundile: kriisilahendusega kaasnevad kulud kannavad panga aktsionärid ja võlausaldajad, samuti kaetakse neid kulusid pangandussektori rahastatavast kriisilahendusfondist. Pangad ei tohiks saada päästeabi ja valitsemissektori eelarvepositsioon ei tohiks halveneda.

  • Edaspidi ei ole pangad enam kogu Euroopa omad, kuni neil läheb hästi, ja riigi omad, kui neil tekib raskusi, kuna järelevalve nende üle ja ka nende maksejõuetusega tegelemine toimub tõelise Euroopa mehhanismi raames.

Selgitus 2.

Muuta äriühingutele ja majapidamistele laenamine pankadele lihtsamaks

Liikmesriikide koordineerimata tegevus pankade maksejõuetuse korral, mõnikord rahastamise piiramine kodumaise turuga ning pankade ja liikmesriikide suur vastastikune sõltuvus on põhjustanud ühtse laenu- ja rahastamisturu suure killustumise. Killustumine tekitas eriti suurt kahju euroalal, kus see takistas tõhusat laenamist reaalmajandusele ja seega majanduskasvu.

Viimaste andmete kohaselt õnnestub 80 %-l laenu taotlevatest Saksa VKEdest saada kogu küsitav laenusumma. Kõnealune näitaja langeb 40 %-le Lõuna-Euroopa riikides ja Kreekas isegi 25 %-le. Lisaks sellele erinevad endiselt ettevõtjatele ja majapidamistele pakutavad intressimäärad ning see võib mõjuda halvasti majanduse algavale elavnemisele.

Kuna pangandusliidus on kõik pangad ühe järelevalveasutuse kontrolli all ja nende suhtes kehtib sama kriisilahendusmehhanism, peaks usaldus suurenema kõikide pankades suhtes. Pankade usaldusväärsus turul sõltub nende konkreetsest riskiprofiilist ning üha vähem selle liikmesriigi majanduse seisust, kus nad paiknevad. Seega peaks kõikide liikmesriikide pankadel olema võrdsetel tingimustel lihtsam juurdepääs rahastamisele, mis omakorda lihtsustab pankade jaoks taas laenuandmist majapidamistele ja ettevõtjatele kogu ELis.

2. Kuidas pangandusliit loob euroalal turvalisema pangandussektori?

Kriisist on palju õppida. Nüüd on meil pangandussektoriga tegelemiseks olemas kõikehõlmav meetmepakett. Pangandusliit toimib järgmiselt:

– muudab kõigepealt pangad turvalisemaks (kriisi ärahoidmine)

– tagab, et probleemide korral saavad järelvalveasutused probleemidega tegelemiseks varakult reageerida (varane sekkumine)

– kõige halvema stsenaariumi korral on meil olemas kriisi tõhusa juhtimise vahendid (kriisilahendus).

2.1. Etapp nr 1. Kriisiolukordade ärahoidmine

Euroopa Komisjon on esitanud 28 õigusakti ettepanekut, mis hõlmavad kõiki finantsjuhtimises osalejaid ja tooteid, mille eesmärk on finantssektori parem reguleerimine, järelvalve teostamine ja juhtimine. Need õigusakti ettepanekud moodustavad ühtse reeglistiku. Pangad peavad neid kogu ühtse turu ulatuses täitma. See on oluline, et tagada kõikjal tugev ja lünkadeta reguleerimine, mis kindlustab pankadele võrdsed võimalused ja finantsteenuste tõelise ühtse turu. Sellest saavad kasu pangad, finantssektor laiemalt, samuti kodanikud, tarbijad ja maksumaksjad.

2.1.1. Tugevam ja sõltumatu järelevalveasutus, mille abil tagada, et pangad eeskirju kohaldavad

Ühtse järelevalvemehhanismiga antakse Euroopa Keskpangale vastutus euroala (ja teiste mehhanismis osalevate liikmesriikide) pankade järelevalve eest.

Euroopa Keskpank tagab tõelise Euroopa tasandi järelevalvemehhanismi, mille eesmärk ei ole kaitsta riiklikke huve, mis nõrgendab pankade ja riigi rahanduse vahelist sidet ja võtab arvesse finantsstabiilsusega seotud riske. Euroopa Keskpank asub 2014. aasta novembris täitma oma rolli ühtse järelevalveasutusena. See tagab, et ühtset reeglistikku kohaldatakse euroalal järjekindlalt ja ühtselt. Seni viib Euroopa Keskpank läbi oluliste pankade ja nende bilansi ulatuslikku hindamist. Ühtse järelevalvemehhanismi nõukogu esimeseks esimeheks on määratud Danièle Nouy (MEMO/13/1155).

2.1.2. Rangemad usaldatavusnõuded, mis muudavad pangad vastupidavamaks

Pankade kapitalinõuete paketiga, nn CRD IV pakett (mis koosneb neljandast kapitalinõuete direktiivist ja kapitalinõuete määrusest) (vt MEMO/13/690), rakendatakse pankade kapitali käsitlevad uued rahvusvahelised standardid (tuntud Basel III raamistikuna) ELi õigusraamistikku.

Alates 2014. aasta jaanuarist jõus olevate uute eeskirjadega on pankadel kohustus tagada, et nende kapital on nii piisava mahu kui ka piisava kvaliteediga. Nende eeskirjadega on EL täitnud G20 raames võetud kohustuse rakendada Basel III raamistik õigeaegselt.

2.1.3. Meetmete õigeaegne kavandamine kriitilises olukorras olevatele pankade

Kui pangad satuvad raskustesse, saab finantssektor nüüd kogu liidus toetuda tugevale raamistikule. Pankade kriisilahenduse raamistikus (MEMO/14/297) on pankadel kohustus koostada maksevõime taastamise kavad, milles esitatakse elujõulisuse säilitamise eesmärgil võetavad meetmed, kui nende finantsolukord peaks halvenema. Samuti peavad nad koostama kriisilahenduskavad pangakriisi nõuetekohaseks lahendamiseks, kui nad ei ole enam elujõulised.

Selle valdkonna pädevaks asutuseks on pangandusliidus Euroopa Keskpank. Neis kavades tuleks näha ette võimalused kriisilahendusvahendite kohaldamiseks (näiteks varade ülekandmine sildpankadele ning kapitaliinstrumentide või muude kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise allahindamine) ja viisid, et tagada oluliste funktsioonide jätkumine.

2.2. Etapp nr 2. Probleemide tekkimise korral õigeaegsed parandusmeetmed – varane sekkumine

Nüüdsest on meil olemas eeskirjad, mis võimaldavad varast sekkumist, kui pangad satuvad raskustesse. Pankade järelevalveasutustele antakse suuremad volitused, mis võimaldavad neil sekkuda, kui pangal tekivad finantsprobleemid (st kui ta rikub regulatiivseid kapitalinõudeid või on nende rikkumise äärel), ja seda enne, kui probleemid muutuvad kriitiliseks ja panga finantsolukord parandamatult halveneb. Need volitused, mis on esitatud pankade saneerimiskavades, hõlmavad võimalust juhtkond ametist vabastada ja määrata ametisse erihaldur, kutsuda kiireloomuliste reformide vastuvõtmiseks kokku aktsionäride koosolek ja keelata ära dividendide ja preemiate maksmine. Samuti võib asjaomane järelvalveasutus kehtestada muid meetmeid, näiteks nõuda, et pank vähendaks teatavaid riskipositsioone, suurendaks omakapitali või muudaks oma õiguslikku või tegevusstruktuuri.

Kui panga elujõulisus arvatakse olevat ohus, teostab varase sekkumise üle järelevalvet ühtse järelevalveasutusena Euroopa Keskpank koostöös asjaomaste kriisilahendusasutustega.

2.3. Etapp nr 3. Kui panga finantsolukord halveneb pöördumatult: hoiustajaid ja maksumaksjaid kaitsev kriisiohjamine

2.3.1. Maksumaksjate kaitse

Pankade korduv päästmine on suurendanud valitsemissektori võlga ja pannud maksumaksjatele suure koormuse. 2008. aasta oktoobrist kuni 2012. aasta detsembrini kiideti heaks 591,9 miljardi euro (ehk 4,6 % ELi 2012. aasta SKPst, allikas: komisjon) ulatuses riigiabi meetmeid rekapitaliseerimise ja varade toetusmeetmete vormis. Kui siia hulka arvestada tagatised, ulatuks kõnealune näitaja üksnes ajavahemikul 2008–2010 1,6 triljoni euroni (ehk 13 %-ni ELi SKPst, allikas: komisjon). Vt IP/13/1301.

Kui panga finantsolukord peaks pöördumatult halvenema, tagatakse pankade maksevõime taastamise ja kriisilahenduse direktiiviga, et panga aktsionäridel ja võlausaldajatel tuleb kanda oma osa kuludest kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise mehhanismi raames. (vt selgitus 3)

Ühtse kriisilahendusmehhanismiga kindlustatakse pangandusliidus nende eeskirjade tsentraliseeritud ja tõhus kohaldamine. Sellega tagatakse, et keerulisi otsuseid, mis tuleb teha kriisilahenduse, eelkõige piiriülese kriisilahenduse korral, saab teha kiiresti ja need on kohustuslikud kõigile pangandusliidu liikmesriikidele.

Ühtne kriisilahendusmehhanism toetub tugevale ühtsele kriisilahendusnõukogule ja sellesse kuuluvad alalised liikmed, komisjon, nõukogu, Euroopa Keskpank ja riiklikud kriisilahendusasutused. Enamikul juhtudel, kui euroala pank või pangandusliidus osalevas liikmesriigis tegutsev pank vajab kriisilahendust, teatab Euroopa Keskpank sellest kriisilahendusnõukogule, komisjonile ja asjaomastele riiklikele kriisilahendusasutustele. Otsustamismenetlust on hoolikalt kavandatud selliselt, et kriisilahenduse kohta on võimalik teha otsus kahe päeva jooksul. (vt joonis 2)

Joonis 2

Selleks et vältida maksumaksjate kaasamist, peavad kõik ELi pangad maksma fondile osamaksu, et kriisilahendus toimuks sujuvalt. Pangandusliidus need fondid järk-järgult ühendatakse, mis tähendab seda, et kui pangale on restruktureerimise ajal toimimise jätkamiseks keskpika tähtajaga rahastamise eesmärgil vaja leida täiendavaid vahendeid, võetakse need vahendid ühtsest kriisilahendamisfondist, millele kõik pangandusliidu pangad tasuvad osamaksu alates 2016. aastast ja mille suurus on 2024. aastaks 55 miljardit eurot.

Selgitus 3. Kuidas toimib kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise mehhanism praktikas?

Kohustuste ja nõudeõiguste teisendamine: rekapitaliseerimine kohustuste allahindamise ja/või nende muutmise kaudu kapitaliks võimaldab pangal jätkata tegevust, ära hoida finantssüsteemi häiret, mille põhjustaks kriitilise tähtsusega teenuste lõpetamine või katkestamine, ning jätab asutustele aega selle restruktureerimiseks või osa tegevuste nõuetekohaseks lõpetamiseks.

Lühidalt: kui pangal tuleb kohustusi ja nõudeõigusi teisendada, hindavad kriisilahendusasutused kõigepealt alla kõikide aktsionäride nõuded ja järgivad seejärel eelnevalt kindlaksmääratud järjekorda muude kohustuste ja nõudeõiguste teisendamisel. Kõigepealt kannavad kahju aktsionärid ja teised selliste instrumentide omanikud nagu vahetusvõlakirjad ja allutatud võlakirjad.

Alla 100 000 euro suuruseid hoiuseid ei puudutata: need on igal ajal kaitstud.

Võimalikult suures ulatuses jääb vastutus panga kahjude kandmise eest pankade erainvestoritele ja pangandussektorile tervikuna, aga mitte maksumaksjale.

2.3.2. Hoiustajate kaitse

Pangahoiused on tagatud igas liikmesriigis kuni 100 000 euroni hoiustaja ja panga kohta isegi panga maksejõuetuse korral. Selle tagatisega pakutakse hoiustajatele finantsstabiilsusest, mis omakorda tähendab, et nad ei torma raha ülemäärastes kogustes pangast välja võtma, ning sellega välditakse raskeid tagajärgi majandusele.

Samuti kindlustatakse hoiustajatele raha kiirem väljamaksmine (20 tööpäeva asemel seitsme tööpäeva jooksul) ning paraneb riiklike hoiuste tagamise skeemide rahastamine, eelkõige suurema eelrahastamise kaudu: 10 aasta jooksul kogutakse pankadelt 0,8 % tagatud hoiustest. Kui eelrahastamisfondid osutuvad ebapiisavaks, kogutakse hoiuste tagamise skeemi raames pangandussektorilt koheselt tagantjärele makstavaid osamakse ning viimase võimalusena on hoiuste tagamise skeemi raames võimalik juurdepääs sellistele alternatiivsetele rahastamisvõimalustele nagu laenud avaliku või erasektori kolmandatelt isikutelt. Samuti on ette nähtud vabatahtlik vastastikune laenuandmise mehhanism ELi eri liikmesriikide hoiuste tagamise skeemide vahel. (MEMO/13/1176)

Pankade maksevõime taastamise ja kriisilahenduse direktiivi raames kohaldatakse üle 100 000 euro suuruseid hoiuseid omavate üksikisikute ja väikeste äriühingute suhtes eeliskohtlemist (nn hoiustajate eelisõigus). Nimetatud hoiustajad paiknevad kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise hierarhias kõige all ja on viimased nende tagatiseta võlausaldajate hulgas, kes kahjusid kannavad. Liikmesriikidel on isegi teatav vabadus nad täielikult kahju kandmisest vabastada.

2.3.4 Kaitsemeetmed

Kui kõik eespool esitatu toimib, ei ole enamikul juhtudel vaja maksumaksjate vahenditest tulevat riiklikku finantsabi. Erakorralistel asjaoludel võivad täiendavad vahendid siiski vajalikuks osutada. Sellisteks juhtudeks tuleb kehtestada selge ja asjakohane kaitsemeetmeid reguleeriv kord. Kaitsemeetmed peavad olema keskpikas perspektiivis eelarvele neutraalse mõjuga ja need tuleb aja jooksul pangandussektorilt võetavatest maksudest tagasi maksta.

Kriisilahendusmehhanismi määruses nähakse ette, et kriisilahendusnõukogu peaks koostöös liikmesriikidega sõlmima krediidiliini lepingu, et suurendada kriisilahendamisfondi laenuvõtmissuutlikkust kõnealuse määruse kohaldamise ajaks. Kriisilahendusmehhanismi määruses praegu fondi ühine kaitsemeede veel puudub, kuid selle kehtestamist on vastavalt nõukogu detsembri deklaratsioonile1 kavas lähiaastatel arutada.

3. Mis juhtub, kui probleem tekib enne, kui kogu süsteem toimib?

Enne kui ühtne järelevalvemehhanism 2014. aasta novembris täielikult toimima hakkab, hindavad Euroopa Keskpank ja Euroopa Pangandusjärelevalve põhjalikult pankade olukorda ja teevad stressiteste.

Kui pangandusliidus leitakse, et pankadel esinevad kapitali puudujäägid, hakkab tööle olemasolev ja kokkulepitud astmeline rekapitaliseerimisprotsess: kõigepealt peavad pangad turgudel või muude eraallikate kaudu oma kapitali suurendama. Kui sellest ei piisa, võib eraldada riigi tasandil rangetel tingimustel ja riigiabi eeskirjade kohaselt (vt selgitus 4) riiklikke vahendeid. Kui riiklikud kaitsemeetmed ei osutu piisavaks, võib teise etapina kasutada Euroopa tasandi vahendeid, sealhulgas Euroopa stabiilsusmehhanismi2. Kui pangad ei ole enam elujõulised, võib vastavalt liikmesriigis kehtivale korrale algatada panga kriisilahenduse.

Selgitus 4. Riigiabi eeskirjad

Kriisi ajal kohandas Euroopa Komisjon ajutisi riigiabi eeskirju seoses finantsasutustele antava riikliku abiga. Euroopa Komisjoni teatises esitati pankadele kriisi ajal antavat riigiabi käsitlevad ajakohastatud ELi kriisieeskirjad alates 1. augustist 2013.

Peamiselt suurendati nendes koormuse jagamise kohustust. Pankadel on kohustus koostada põhjalik kava, mis käsitleb nende restruktureerimist või nõuetekohast likvideerimist enne, kui neil on võimalus saada rekapitaliseerimis- või varade kaitsmise vahendeid. Peale selle on suurendatud koormuse jagamise nõudeid: kui pankadel esinevad kapitali puudujäägid, tuleb nende aktsionäridel ja madalamat nõudeõiguse järku omavatel võlausaldajatel nüüdsest enne riikliku abi saamist kõigepealt osaleda kahjude kandmises.

Vt IP/13/672 ja MEMO/13/886


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website