Navigation path

Left navigation

Additional tools

RAPEX 2013. aastal

European Commission - MEMO/14/214   25/03/2014

Other available languages: EN FR DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO HR

Euroopa Komisjon

TEABEKIRI

Brüssel, 25. märts 2014

RAPEX 2013. aastal

1. Mis on RAPEX?

RAPEX on Euroopa süsteem ohtlike toodetega seotud teabe kiireks vahetamiseks. Selle süsteemiga tagatakse, et teavet ükskõik millises Euroopa paigas turult kõrvaldatud ja/või tarbijatelt tagasi võetud ohtlike toodete kohta levitatakse kiiresti liikmesriikidele ja Euroopa Komisjonile, et kõikjal ELis oleks võimalik võtta asjakohaseid meetmeid. Süsteemis osaleb praegu kolmkümmend üks riiki. Horvaatia hakkas RAPEXis osalema alates 1. juulist 2013. Osalevad kõik Euroopa Liidu liikmesriigid ja EFTA/EMP riigid (Island, Liechtenstein ja Norra).

Milliseid meetmeid on võimalik võtta?

Kõige tavalisemad meetmed on keelata/peatada müük, kõrvaldada ohtlikud tooted turult või võtta need tarbijatelt tagasi ja lasta tolliasutustel selliste toodete importi mitte lubada.

Milliseid tooteid RAPEX hõlmab?

RAPEX hõlmab ohtlikke toiduks mittekasutatavaid tooteid, mis on mõeldud tavatarbijatele (nt mänguasjad, kosmeetikatooted, riided) ja spetsialistidele (nt elektritrellid, masinad, ehitustooted) ning mis kujutavad endast tõsist riski tarbijate tervisele ja ohutusele (vigastuste risk, keemiline risk jne) ja mitmesugustele avalikele huvidele, nt keskkonnale (tootes sisalduvatest ohtlikest kemikaalidest tulenev risk puudele, veele, õhule, mullale jne), töötervishoiule ja -ohutusele ja avalikule julgeolekule.

Süsteem hõlmab enamikku toiduks mittekasutatavaid tooteid. Muud toiduks mittekasutatavate toodete kategooriad, nagu ravimid ja meditsiiniseadmed, kuuluvad teiste konkreetsete hoiatussüsteemide alla.

Millised kohustused on riikide ametiasutustel?

Riikide ametiasutused tagavad, et ettevõtjad täidavad oma kohustust lasta turule vaid ohutuid tooteid. Nad peavad määrama ametiasutused, kes võivad võtta meetmeid ohtlike toodete turustamise või kasutamise vältimiseks või piiramiseks. Iga riik määrab riikliku RAPEXi kontaktpunkti, kes koordineerib süsteemi riigis ja esitab komisjonile teabe riigi turul leitud ohtlike toodete kohta. Komisjon valideerib selle nn teadetena saadud teabe, mis saadetakse seejärel kiiresti riikide kontaktpunktidele, et need saaksid võtta asjakohaseid meetmeid. Nende meetmete tulemused teatatakse süsteemis nn reageeringute kaudu.

Millised kohustused on tootjatel?

Tootjad (st valmistajad ja importijad) vastutavad selle eest, et turule lastakse vaid ohutuid tooteid. Kui tootja saab teada, et toode on ohtlik, peab ta võtma otsekohe meetmeid, et vältida tarbijatele edasiste riskide tekitamist. Ohutusprobleemist tuleb teatada ka riikide pädevatele asutustele, märkides selgelt ära asjaomase toote, sellega kaasnevad riskid ja selle jälgimiseks vajaliku teabe. Kui tootega kaasneb tõsine risk, saadetakse see teave RAPEXi süsteemi kaudu komisjonile ja teistele süsteemis osalevatele riikidele.

2. RAPEX 2013. aastal

Millised olid 2013. aasta silmapaistvaimad saavutused?

RAPEX sai 2013. aastal kümne aastaseks. Kui varem sai süsteem mõnisada teadet aastas, siis nüüd on neid üle paarituhande.

Selle kümne aasta jooksul on RAPEX aidanud kaitsta Euroopa tarbijaid tänu liikmesriikide saadetud rohkem kui 16 000-le ohtlikke tooteid käsitlevale teatele.

2013. aasta peamised saavutused olid järgmised:

  • rohkem teateid ohtlike toodete kohta,

  • ohtlike toodete varasem avastamine,

  • parem turu järelevalve ja tooteohutuse kaitse riikide ametiasutuste poolt, sh eriprojektide kaudu;

  • suurem arv meetmeid RAPEXi teadete alusel,

  • parem riskide hindamine ametiasutuste poolt,

  • toodete parem jälgitavus (vähem teadmata päritoluga tooteid),

  • suurem tähelepanu teadete kvaliteedile ja otstarbekusele,

  • tihedam koostöö tolliga,

  • jätkuv võrgustike loomine ning koolitused, mida koordineerib Euroopa Komisjon.

Komisjoni rahalise toetuse abil jätkasid ELi turujärelevalveasutused 2013. aastal ühispingutusi tooteohutuseeskirjade täitmise tagamisel ning tulemuslike meetmete võtmisel seoses ohtlike ja nõuetele mittevastavate toodetega. Euroopa tooteohutuse foorumi (Prosafe) kaudu on rakendatud ja ellu viidud lapsehooldustarvete, ilutulestikutoodete, muruniidukite ja akulaadijatega seotud projektid. Mõned projektid (nt mille raames tegeletakse laste söögitoolide või riietel olevate nööride ja paeladega) on veel pooleli. 2014. aasta algul tehti algust uute mänguasju, lapsehooldustarbeid (hällid ja turvahällid), tõukerattaid, tekstiilides sisalduvaid kemikaale ning suitsuandureid käsitlevate ühismeetmetega.

Tolliasutused osalevad üha enam tooteohutuse järelevalves ning piirikontrollide algatatud ja RAPEXile teatatud meetmete arv on viimastel aastatel pidevalt suurenenud. 2012. aastal võeti 11% kohustuslikest meetmetest tolliasutuste algatusel. 2013. aastal oli see määr 13%.

Millised olid 2013. aastal peamised tähelepanekud?

Liikmesriigid edastasid 2013. aastal RAPEXi süsteemi kaudu kokku 2364 teadet ohtlike toodete kohta. Seda on 3,8% rohkem kui 2012. aastal. 2364 teatest 1981 olid seotud toodetega, mis kujutasid endast tõsist ohtu tarbijatele. Ülejäänud teated olid seotud mõõduka/vähese riskiga või saadetud üksnes informeerimiseks (st meetmeid võib võtta, kuid seda ei pea tegema).

Miks suurenes 2013. aastal ohtlike kaupadega seotud teadete arv?

RAPEXi teadete arv on igal aastal, v.a 2011. aasta, pidevalt suurenenud ja praeguseks on neid ligikaudu 2000 aastas.

Teadete arvu suurenemine annab tunnistust liikmesriikide ametiasutuste ja komisjoni kindlast tahtest olla tarbijate ohutuse kaitsmisel valvsad ja ennetavad. Selline suurenemine tähendab tarbijate suuremat ohutust tänu sellele, et ELi turult on kõrvaldatud rohkem ohtlikke tooteid.

RAPEXi süsteem on jõudnud teatava stabiilsuse ja küpsuseni ning riskihindamissuuniste aktiivsema kasutuse tulemusel on teated muutunud kvaliteetsemaks ja terviklikumaks. Pidevalt täiustatav IT-süsteem võimaldab liikmesriikidel ja Euroopa Komisjonil RAPEXi süsteemi tõhusamalt ja tulemuslikumalt kasutada.

Liikmesriigid kasutavad süsteemi tõhusamalt ka seepärast, et praeguseks on selgem, millisel juhul ja viisil on kõige sobivam meetmeid võtta. Erilist tähelepanu pööratakse sellele, et süsteemis esitatav teave oleks üksikasjalikum, nt andmed ettevõtjate ja jälgitavuse kohta, mis võimaldavad ametiasutustel tooteid paremini jälgida.

Milline mõju on meetmete (nn reageeringute) arvu suurenemisel 2013. aastal võrreldes 2012. aastaga?

Meetmed tähendavad seda, et ELi liikmesriigid on astunud samme pärast teate levitamist RAPEXi võrgustiku kaudu. Peamiselt seisnevad need selles, et toodet otsiti riigi turul ja see leiti ning võeti vastavaid meetmeid. Kokku oli 2013. aastal meetmeid (ehk RAPEXi süsteemis reageeringuid) 2147, mis ületab märkimisväärselt 2012. aasta arvu (1700). See on märk RAPEXi süsteemi suuremast kasutusest ja tulemuslikkusest.

See, kui RAPEXi teate kohta saabub mitu reageeringut teistelt liikmesriikidelt, kes on vastava toote leidnud ja meetmeid võtnud, on märk RAPEXi süsteemi toimivusest ja tulemuslikkusest.

Millised ELi liikmesriigid esitasid kõige rohkem teateid?

Järgmised viis liikmesriiki esitasid kokku 48% kõigist 2013. aastal ohtlike toodete kohta saabunud teadetest:

  • Ungari (278 teadet ehk 12%),

  • Saksamaa (259 teadet ehk 11%),

  • Hispaania (254 teadet ehk 11%),

  • Bulgaaria (191 teadet ehk 8%),

  • Ühendkuningriik (142 teadet ehk 6%).

Ligikaudu üks kolmandik osalevatest riikidest teatas 2013. aastal rohkematest ohtlikest toodetest kui 2012. aastal. Kui hoiatuste koguarvus arvestada ka meetmeid (reageeringuid), on kõige aktiivsem riik Hispaania (458 hoiatust) ning seejärel Ungari (377 hoiatust) ja Saksamaa (361 hoiatust).

Millised on peamised RAPEXi süsteemi kaudu avastatud tooted ja riskid?

Tootekategooriad, millest teatati kõige rohkem ehk 70% kõigist teadetest, olid järgmised.

  • Riided ning tekstiil- ja moekaubad (583 teadet ehk 25%).

  • mänguasjad (580 teadet ehk 25%).

  • elektrilised seadmed ja varustus (207 teadet ehk 9%).

  • mootorsõidukid (160 teadet ehk 7%).

  • kosmeetikatooted (106 teadet ehk 4%).

Viis kõige sagedamini teatatud riskikategooriat olid:

  • vigastusrisk (656 teadet ehk 23%),

  • keemiline risk (580 teadet ehk 20%),

  • lämbumisrisk (398 teadet ehk 14%),

  • elektrilöögirisk (329 teadet ehk 12%),

  • kägistamisrisk (266 teadet ehk 9%).

Kui vaadata ka eelmisi aastaid, siis on need tooted ja riskid RAPEXi teadete esimese viie toote ja riskikategooria hulgas olnud regulaarselt, ehkki erinevas järjestuses. Sellist ühesugust suundumust selgitab peamiselt asjaolu, et eelnimetatud viit tootekategooriat tarbitakse/tarnitakse palju (nt elektriliste seadmete hulka kuuluvad mobiiltelefonid, sülearvutid, pikendusjuhtmed, akulaadijad), millega kaasneb ka suurem ohtlike toodete avastamise võimalus. Liikmesriikide ametiasutused võtavad ka riskipõhiseid ja sihipäraseid turujärelevalvemeetmeid, mille keskmes on kõige ohtlikumad tooted ja kõige haavatavamad tarbijad, nt lapsed.

Mida see näitab, kui riik esitab palju teateid – on see märk sellest, et sellel turul on rohkem ohtlikke tooteid?

Liikmesriigi esitatud teadete arvu ei saa otseselt seostada toodete ohutusega selle riigi turul. Võib olla palju põhjuseid, miks mõni liikmesriik esitab rohkem teateid kui teised: suur turg, suured impordikogused, kogenud kontrollijad jne. Üldiselt on seos selline, et suurimate turgude ning suurima arvu importkaupade ja kontrollijatega, Euroopa riigid avastavad ka rohkem ohtlikke kaupu ja teatavad seega RAPEXi kaudu sagedamini kui väiksemad riigid.

Milliseid meetmeid on riikide ametiasutused avastatud ohtlike kaupade suhtes võtnud?

Kõige sagedasemad ohtlike tarbekaupadega seotud kohustuslikud meetmed 2013. aastal olid turult kõrvaldamine, müügikeeld, tarbijatelt tagasi võtmine, impordi mittelubamine tolliasutuste poolt ja parandusmeetmed.

Milliste riikide toodangu hulgas oli 2013. aastal ohtlikke tooteid kõige rohkem?

RAPEXi statistika järgi oli enamik süsteemi kaudu teatatud ohtlikest toodetest pärit väljastpoolt ELi, muu hulgas Hiinast ja Türgist.

Hiina (sh Hongkong) märgiti päritolumaaks 64% teatatud toodete (ehk 1459 teate) puhul.

Euroopa päritolust anti teada kokku 284 ohtliku toote puhul (15%): 55 toodet oli pärit Saksamaalt (2%), 42 toodet Itaaliast (2%) ja 31 toodet Bulgaariast (1%).

ELis valmistatud ohtlike toodete arv on võrreldes 2012. aastaga vähenenud ja see vähenemine on veelgi märkimisväärsem, kui võrrelda olukorda RAPEXi süsteemi algusaastaga: 2004. aastal pärines EList 27% ohtlikest toodetest. Sama kehtib ka teadmata päritoluriigiga toodete kohta. Nende arv on 2012. aastaga võrreldes vähenenud ja ka nende puhul on võrdlus RAPEXi esimeste aastatega tähelepanuväärne: 2004. ja 2005. aastal oli umbes 20% toodetest teadmata päritoluga. Seda võib kindlasti pidada märgiks tarbekaupade tarneahelate paremast jälgitavusest.

Kas Hiina päritolu toodete kohta esitatud teadete arv on suurenenud?

Jah, 2013. aastal suurenes veelgi RAPEXi kaudu teatatud Hiina päritoluga tarbekaupade arv – 58%lt 2012. aastal 64%ni 2013. aastal. Kokku esitati Hiinas (sh Hongkongis) valmistatud toodete kohta 1497 teadet.

Kuigi see arv on 2012. aasta omast suurem, jääb ta endiselt viimaste aastate keskmise piiresse. Hiina päritoluga toodete suurem arv võib tuleneda ka paremast jälgitavusest: mis varasematel aastatel oli mõningatel juhtudel märgitud teadmata päritoluga tootena, võib nüüd olla teatatud Hiina päritoluga tootena (ja lisatud on täpsemad andmed tarneahela kohta). Samuti on sellise suure arvu põhjus see, et Hiinas toodetud tarbekaubad hõlvavad Euroopa turgudel märkimisväärse osa. Tooteid kontrollitakse olenemata nende päritolust samade rangete ohutusnõuete alusel, võttes tavaliselt aluseks vastava tootekategooriaga seotud tüüpilised riskid. Pidev kontaktide tihenemine Hiina ametiasutuste ja ettevõtjatega kannab vilja, sest tooteid on parem kindlaks teha ja jälgida, mis võimaldab võtta tulemuslikumaid parandusmeetmeid. Koostöö jätkub.

Toote jälgitavus: mida teeb Euroopa Komisjon, et tooteid oleks võimalik paremini kindlaks teha ja RAPEXi teadete põhjal seega võimalik tõhusamaid meetmeid võtta?

2011. aastal loodi toodete jälgitavusega tegelev eksperdirühm. Rühma eesmärk oli tegeleda järgmiste küsimustega:

  • milline on toodete jälgitavuse tehnika tase?

  • milline on praegune olukord teatavate peamiste toiduks mittekasutatavate tarbijakaupade puhul?

  • milliseid täiustamisvõimalusi on selles valdkonnas?

Rühma kuulus 15 eksperti turujärelevalveasutustest, tootmis- ja jaekaubandussektorist ning tarbijaühingutest. Lühidalt soovitati 2013. aasta septembri lõpparuandes järgmist:

  • ettevõtjatel rakendada tulemuslikku jälgitavussüsteemi,

  • turujärelevalveasutustel läbida koolitused selle kohta, kuidas kõige paremini uurida vöötkoodides ja tootekoodides olevat jälgitavusteavet,

  • parandada avaliku ja erasektori koostööd,

  • tarbijatel olla toodete ostmisel valvsad ja kontrollida, et neil oleks teave tootja kindlakstegemiseks jne.

Rühma töö kohta saab teavet veebilehelt EUROPA aadressil

http://ec.europa.eu/consumers/safety/projects/ongoing-projects_en.htm.

3. Koostöö Hiinaga

EL ja Hiina on maailma suurimad kaubanduspartnerid. Hiina on ELi tähtsaim tarnija ja USA järel tähtsuselt teine ELi toodete tarbija. Euroopa Komisjon ja liikmesriigid teevad Hiina ametiasutustega tooteohutuse alal korrapärast koostööd.

Kas Euroopa Komisjon saab tagasisidet selle kohta, milliseid meetmeid võtavad Hiina ametisutused rakenduse „RAPEX-CHINA” kaudu saadetud teabe põhjal?

Süsteemi „RAPEX-China” raames on koostöö hästi välja kujunenud: Hiina pädevad asutused (AQSIQ) esitavad komisjonile kvartaliaruanded järeldustega nimetatud süsteemi kaudu esitatud andmetega seoses võetud meetmete kohta.

Aruannetes esitatud andmed võimaldavad komisjonil ja liikmesriikidel jälgida ja analüüsida turujärelevalvemeetmeid, mida Hiina ametiasutused on oma territooriumil võtnud, ning teha selle tulemusel kindlaks ja lahendada koostöösüsteemis esinevad probleemid. Seni on komisjonile esitatud 26 kvartaliaruannet.

Mitut RAPEXi teadet on AQSIQ alates rakenduse „RAPEX-CHINA” loomisest uurinud?

Aastatel 2006–2013 tagas AQSIQ meetmete võtmise 2549 RAPEXi teate suhtes. Esitatud 26 kvartaliaruande analüüsist on ilmnenud, et AQSIQ uurib kolme kuuga läbi umbes sada RAPEXi juhtumit. Uurimise tulemusel võtsid kas AQSIQ või asjaomane Hiina tootja/eksportija vabatahtlikult 1459 juhtumi puhul (57% juhtumitest) ennetavaid või piiravaid meetmeid (nt ekspordi peatamine või tugevam järelevalve). Meetmeid ei võetud 1090 juhtumi (43%) puhul peamiselt seetõttu, et toote valmistamise ja/või ELi eksportimise eest vastutavat Hiina ettevõtjat ei õnnestunud leida.

4. Turujärelevalve ja internetimüük

Arvestades, et tarbekaupu ostetakse üha enam interneti kaudu, on internetis müüdavate toodete järelevalve Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide jaoks esmatähtis ülesanne.

Siinkohal võib pakkuda huvi, et komisjon on edendanud internetis müüdavate toodete ohutusega tegeleva eksperdirühma tööd osana tarbekaupade ohutuse ja turujärelevalve paketti kuuluva mitmeaastase turujärelevalve kava ühest meetmest. Rühm pidas hiljuti esimese koosoleku ja esitab eeldatavasti oma soovitused hiljem.

RAPEXis puudub konkreetne statistika internetis müüdud ohtlikke tooteid käsitlevate andmete kohta. Kõige hiljutisemate RAPEXi teadete kvalitatiivse analüüsi põhjal võib aga järeldada, et internetis ostetud toodete osa suureneb. Hiljutine Saksamaa teade ühe tätoveerimiskomplekti kohta on üks näide sellest. Ühe Ühendkuningriigist pärit teate puhul leiti küll asjaomased tooted tavapoodidest, kuid riigi ametiasutused uurisid ka peamisi e-ostlemise saite (Amazon ja E-bay) ja kuna toodet müüdi ka seal, teatasid Ühendkuningriigi ametiasutused neile kahele internetimüüjale meetmetest ja vajadusest võtta asjaomased ohtlikud tooted nende „riiulitelt” maha.

Lisateave

  1. IP/14/311

  2. Tooteohutus:

http://ec.europa.eu/consumers/safety/news/index_en.htm

  1. Link RAPEXi teabematerjalidele:

http://ec.europa.eu/consumers/safety/rapex/reports/index_en.htm

  1. RAPEXi nädalaaruanded või konkreetsed andmed:

www.ec.europa.eu/rapex

  1. Riiklikud RAPEXi kontaktpunktid:

http://ec.europa.eu/consumers/safety/rapex/contact_points.pdf

  1. Tooteohutuse ja turujärelevalve pakett:

http://europa.eu/rapid/press-release_MEMO-13-93_et.htm

  1. Toodete jälgitavus:

http://ec.europa.eu/consumers/safety/projects/ongoing-projects_en.htm


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website