Navigation path

Left navigation

Additional tools

Rikkumisvastaste meetmete paketi peamised otsused veebruaris

European Commission - MEMO/14/116   20/02/2014

Other available languages: EN FR DE DA ES NL IT PT EL CS SK SL RO

Euroopa Komisjon

TEABEKIRI

Brüssel, 20. veebruar 2014

Rikkumisvastaste meetmete paketi peamised otsused veebruaris

TÖÖHÕIVE JA SOTSIAALKÜSIMUSED

ENERGEETIKA

KESKKOND

SISEASJAD

ÕIGUSKÜSIMUSED

MAKSUNDUS JA TOLLILIIT

VEONDUS

Austria

1

Belgia

1

Eesti

1

Hispaania

1

2

Iirimaa

1

Itaalia

2

Küpros

1

1

1

Luksemburg

1

1

2

Portugal

1

Rumeenia

2

1

Slovakkia

1

Sloveenia

1

Taani

1

Tšehhi

1

Ühendkuningriik

1

Rikkumismenetlusi käsitlevate igakuiste otsustega rakendab Euroopa Komisjon õiguslikke meetmeid nende liikmesriikide suhtes, kes ei ole nõuetekohaselt täitnud ELi õigusest tulenevaid kohustusi. Otsused hõlmavad eri valdkondi ning nende eesmärk on tagada Euroopa Liidu õigusaktide õige kohaldamine kodanike ja ettevõtjate hüvanguks.

Täna võttis komisjon vastu 121 otsust, sealhulgas 18 põhjendatud arvamust ja 8 kaebust Euroopa Kohtule. Järgnevalt on esitatud ülevaade peamistest otsustest. Lisateabe saamiseks rikkumismenetluse kohta vt MEMO/12/12.

  1. Euroopa Kohtule esitatud kaebused

  1. Energia siseturg. Komisjon kaebab Iirimaa kohtusse Euroopa Liidu eeskirjade ülevõtmata jätmise eest

Euroopa Komisjon kaebab Iirimaa Euroopa Kohtusse, kuna ta ei ole täielikult üle võtnud Euroopa Liidu energia siseturu alaseid õigusakte. Käesolevaks hetkeks on Iirimaa elektridirektiivi (2009/72/EC) üle võtnud vaid osaliselt. Direktiivi eesmärk on tagada, et elektrit toodetaks, edastataks ja müüdaks konkurentsil põhineval turul, kus tingimused on kõigi turuosaliste jaoks võrdsed. Avatud ja konkurentsivõimeline turg tagab kodanike ja ettevõtjate kindla ja jätkusuutliku energiaga varustamise madalaima hinnaga. Liikmesriigid oleksid pidanud elektridirektiivi üle võtma 3. märtsiks 2011.

Komisjon taotleb iga päeva kohta 20.538 eurose karistusmakse määramist. Soovitatava karistusmakse suuruse kindlaksmääramisel on võetud arvesse rikkumise kestust ja raskusastet. Kui kohus selle kinnitab, tuleb arvestatavaid karistusmaksed maksta iga päeva eest alates kohtuotsuse tegemise kuupäevast kuni õigusakti ülevõtmise kuupäevani.

(Lisateave: IP/14/155 – S. Berger, tel. +32 229 2792, mobiiltelefon +32 460 792 792)

  1. Varustuskindlus. Komisjon kaebab Küprose kohtusse minimaalseid naftavarusid käsitlevate ELi õigusaktide ülevõtmata jätmise pärast

Euroopa Komisjon kaebab Küprose Euroopa Kohtusse naftavarude direktiivi ülevõtmata jätmise eest. Direktiivi kohaselt peab liikmesriikidel olema toornafta ja naftatoodete miinimumvaru, et tagada varustuskindlus tarnete katkemise korral. Liikmesriigid pidid direktiivi üle võtma 31. detsembriks 2012.

Komisjon uurib ka osutatud õigusakti ülevõtmist neis liikmesriikides, kes ei ole teatanud selle täielikust ülevõtmisest. Seetõttu võib komisjon lähemate kuude jooksul kohtusse kaevata ka teisi liikmesriike peale Küprose.

(Lisateave: IP/14/156 – S. Berger, tel. +32 229 2792, mobiiltelefon +32 460 792 792)

  1. Keskkond. Komisjon annab Taani kohtusse probleemide pärast vee majandamise valdkonnas

Euroopa Komisjon annab kohtusse Taani, kes ei ole esitanud jõgede valgalade majandamise kavasid. Need kavad on olulised, kuna nendes nähakse ette meetmed saavutamaks Taanis 2015. aastaks vee hea seisund. Kavad oleks tulnud vastu võtta enne 2009. aasta detsembrit. Kavade hilisema esitamise korral ei pruugita saavutada vee nõutavat kvaliteeti. Keskkonnavolinik Janez Potočniku soovitusel annab Euroopa Komisjon asja Euroopa Kohtusse.

(Lisateave: IP/14/157 – J. Hennon, tel. +32 229 53593, mobiiltelefon +32 498 95 3593)

  1. Keskkond. Euroopa Komisjon annab Eesti kohtusse keskkonnateabele juurdepääsu küsimuses

Euroopa Komisjon annab kohtusse Eesti, kuna tema keskkonnateabele juurdepääsu käsitlevad õigusaktid on puudulikud. ELi õigusaktide kohaselt peavad liikmesriigid võimaldama kodanikele hõlpsa juurdepääsu riigiasutustes olevale keskkonnateabele. Eesti selle valdkonna õigusaktide analüüsimisel leidis komisjon neis puudusi. Õigusakte ei ole täiendatud ka hoolimata korduvatest meeldetuletustest. Keskkonnavolinik Janez Potočniku soovitusel kaebab Euroopa Komisjon Eesti Euroopa Kohtusse.

(Lisateave: IP/14/158 – J. Hennon, tel. +32 229 53593, mobiiltelefon +32 498 95 3593)

  1. Tööaeg. Komisjon kaebab kohtusse Itaalia, kes eirab ELi õigusakte riikliku tervishoiusüsteemi kohta

Euroopa Komisjon otsustas kaevata Euroopa Kohtusse Itaalia, kes ei kohalda õigesti tööaja direktiivi riikliku tervishoiusüsteemi arstide suhtes. Itaalia õigusaktides ei ole arstidele kehtestud nädalast töötundide ülempiiri ega ette nähtud minimaalset igapäevast puhkeaega.

Pärast mitme kaebuse saamist esitas komisjon 2013. aasta mais põhjendatud arvamuse (MEMO/13/470), milles paluti Itaalial võtta vajalikud meetmed, et viia oma õigusaktid direktiiviga kooskõlla.

(Lisateave: IP/14/159 – J. Todd, tel. +32 229 94107, mobiiltelefon +32 498 99 4107)

  1. Tööõigus. Komisjon kaebab kohtusse Luksemburgi tähtajalise töölepinguga töötajate kaitse küsimuses

Euroopa Komisjon otsustas kaevata Luksemburgi Euroopa Kohtusse selle eest, et ta ei täida tähtajalise töö direktiivist (1999/70/EÜ) tulenevat kohustust tõhusalt kaitsta teatavaid töötajate kategooriaid, kes töötavad tähtajalise töölepingu alusel.

Komisjon avastas probleemi pärast direktiivi 1999/70/EÜ rakendamise analüüsimise tulemusel. Komisjon saatis 2013. aasta aprillis Luksemburgile ELi rikkumismenetluse raames põhjendatud arvamuse (MEMO/13/375), kuid Luksemburg ei ole komisjoni teavitanud, et võtab meetmeid õigusakti nõuetekohaseks täitmiseks.

(Lisateave: IP/14/160 – J. Todd, tel. +32 229 94107, mobiiltelefon +32 498 99 4107)

  1. Komisjon annab Luksemburgi kohtusse sõltumatute isikuterühmade käibemaksuga maksustamise küsimuses

Euroopa Komisjon otsustas anda Luksemburgi Euroopa Kohtusse sõltumatute isikuterühmade käibemaksuga maksustamise korra tõttu.

Euroopa õigusaktide kohaselt võib teenuseid, mis sõltumatud isikuterühmad oma liikmetele osutavad, vabastada käibemaksust ainult juhul, kui teenused on otseselt vajalikud seoses käibemaksuga maksustamata või käibemaksust vabastatud tegevusega. Luksemburgi õigusaktidega on ette nähtud maksu ülemmäär ja see ei ole eespool nimetatud tingimusega kooskõlas.

Euroopa Komisjon on seetõttu seisukohal, et kõnealune kord on vastuolus käibemaksu käsitlevate ELi õigusaktidega ning võib põhjustada konkurentsimoonutusi.

(Lisateave: IP/14/161E. Traynor, tel. +32 229 21548, mobiiltelefon +32 498 98 3871)

  1. Põhjendatud arvamused

  1. Komisjon kutsub Austriat ja Hispaaniat üles muutma raudteesektori rahastamist läbipaistvamaks

Euroopa Komisjon on seisukohal, et Austria ja Hispaania peaksid raudteesektori raamatupidamisarvestuse lahususe küsimuses tagama täieliku läbipaistvuse vastavalt direktiivile 2012/34/EL. ELi eeskirjade üks peamisi eesmärke on tagada, et riiklike vahendite kasutamine avalike transporditeenuste valdkonnas oleks läbipaistev. Nii oleksid konkurentsitingimused kõikidele transporditeenuste pakkujatele ühesugused, mis oleks kasulik ka lõppkasutajaile.

Kõnealustes riikides ei ole seni tagatud raudtee-ettevõtjate raamatupidamisarvestuse täielikku läbipaistvust, eriti selles osas, mis puudutab avaliku teenuse osutamise kohustuse raames makstud riiklike toetusi. Raamatupidamisarvestuse läbipaistvus on ainus võimalus jälgida riigi raha kasutamist ja saada teada, kas seda on kasutatud ikka ettenähtud eesmärgil. Austrias ja Hispaanias praegu kehtivat korda arvestades ei ole välistatud, et avalike teenuste osutamise kohustuse raames reisijateveoteenuse osutamiseks makstud riiklikke vahendeid kasutatakse muude transporditeenuste ristsubsideerimiseks.

Kuna see on vastuolus ELi õigusaktidega, mille eesmärk on luua ELis tõhus, moonutamata ja konkurentsivõimeline raudteetranspordi siseturg, esitas komisjon Austria ja Hispaania kohta põhjendatud arvamuse. Kui komisjon ei saa selle kohta rahuldavat vastust kahe kuu jooksul, võib ta need riigid kaevata Euroopa Kohtusse.

(Lisateave: H. Kearns, tel. +32 229 87638, mobiiltelefon +32 498 98 7638)

  1. Keskkond. Komisjon palub Belgial vähendada õhu saastamist

Euroopa Komisjon tunneb muret selle üle, et Belgias ei ole inimesed kaitstud tahkete osakeste (PM10-osakeste) saaste eest. Tegemist on tööstus-, liiklus- ja kodukütteheites sisalduvate väikeste osakestega, mis võivad põhjustada astmat, südame-veresoonkonna haigusi, kopsuvähki ja enneaegset surma. ELi õigusaktide kohaselt tuleb liikmesriikidel piirata inimeste kokkupuudet selliste osakestega, kuid Brüsselis, Genti sadama piirkonnas, Antwerpenis (sealhulgas sadama piirkonnas), Flandrias ja Liège'is ületab PM10 osakeste tase lubatud määra juba alates 2005. aastast. Komisjon leiab, et Belgial on juba alates 2005. aastast võtmata meetmed inimeste tervise kaitsmiseks, ning palub tal tegutseda perspektiivitundega, kiiresti ja tõhusalt, et õigusakti rikkumise periood jääks võimalikult lühikeseks. Komisjon esitab täna täiendava põhjendatud arvamuse, mis täiendab 2012. aasta novembris saadetud ametlikku kirja (vt IP/13/47). Kui Belgia meetmeid ei võta, võib komisjon anda asja Euroopa Kohtusse.

(Lisateave: J. Hennon, tel. +32 229 53593, mobiiltelefon +32 498 95 3593)

  1. Tervishoid ja ohutus. Komisjon kutsub Küprost üles rakendama direktiivi, mis käsitleb teravate instrumentide põhjustatud vigastuste ärahoidmist haigla- ja tervishoiusektoris

Komisjon on esitanud Küprosele nõude võtta oma õigusesse üle ELi direktiiv, mis käsitleb teravate meditsiiniliste instrumentide põhjustatud vigastuste ärahoidmist haigla- ja tervishoiusektoris (2010/32/EL). Direktiiviga rakendatakse Euroopa haiglate ja tervishoiu valdkonna tööandjate ühenduse (HOSPEEM) ja Euroopa avaliku sektori töötajate ametiühingu (EPSU) raamkokkulepet, mis käsitleb teravate instrumentide põhjustatud vigastuste ärahoidmist. Selle eesmärk on luua haiglate ja tervishoiu valdkonna töötajatele võimalikult ohutu töökeskkond, ühendades kavandamise teadlikkuse tõstmise, teavitamis-, väljaõppe-, ennetus- ja järelevalvemeetmed. Komisjon esitab oma nõude ELi rikkumismenetluse alla kuuluva põhjendatud arvamusena. Küprosel on aega kaks kuud, et teatada komisjonile direktiivi rakendamiseks võetud meetmetest. Vastasel juhul võib komisjon otsustada kaevata Küprose Euroopa Kohtusse.

(Lisateave: J. Todd, tel. +32 229 94107, mobiiltelefon +32 498 99 4107)

  1. Keskkond. Komisjon palub Küprosel võtta üle ELi õigusaktid jäätmetena käsitatava metallilise elavhõbeda ladustamise kohta

Euroopa Komisjon taotleb Küproselt üksikasjalikku teavet selle kohta, kuidas ta rakendab oma õiguses ELi õigusakte jäätmetena käsitatava metallilise elavhõbeda ladustamise kohta. Küpros ei suutnud rakendamisest teatada 15. märtsi 2013. aasta tähtajaks ja komisjon saatis talle ametliku kirja, millele tal tuli vastata kahe kuu jooksul. Kuna vastust ei ole veel saadud, esitab komisjon nüüd põhjendatud arvamuse. Kui Küpros ei võta kahe kuu jooksul vajalikke meetmeid, võidakse juhtum anda Euroopa Kohtusse.

(Lisateave: J. Hennon, tel. +32 229 53593, mobiiltelefon +32 498 95 3593)

  1. Schengen. Komisjon palub Tšehhi Vabariigil viia ELi õigusaktidega vastavusse oma siseriiklikud õigusaktid veoettevõtjate vastutuse kohta

Komisjon palus täna ametlikult Tšehhi Vabariiki muuta oma õigusakte ja kaotada karistus, mis on veoettevõtjatele ette nähtud nõutavate reisidokumentideta välisriigi kodanike veo eest Schengeni ala sisestel lendudel.

Komisjon esitas põhjendatud arvamuse, paludes Tšehhi Vabariiki vaadata läbi oma siseriiklikud õigusaktid selles valdkonnas. Kui Tšehhi Vabariik ei teavita kahe kuu jooksul komisjoni direktiivist tulenevate kohustuste täitmiseks võetud meetmetest, võib komisjon otsustada anda asja Euroopa Kohtusse.

Vastavalt ELi õigusaktidele (konventsioon, millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut ning nõukogu direktiiv 2001/51/EÜ) on vedaja ülesanne teha kindlaks, kas isikutel, keda nad veavad liikmesriikide territooriumile, on vajalikud kehtivad reisidokumendid olemas, ning vedajat, kes veab puudulike dokumentidega reisijaid, võidakse karistada. Kuid see kehtib vaid juhul, kui ettevõtja veab kolmandate riikide kodanikke Euroopa Liitu. Seega ei kehti vedaja vastutus Schengeni alal toimuvate siselendude ega ELi kodanike puhul. Kõnealuse korra kehtestamine Schengeni ala siseste lendude suhtes tähendab seda, et lennuettevõtjatel on lisaks rahvusvaheliste lendude reisijate kontrollimisele kohustus süstemaatiliselt kontrollida ka sisepiire ületavaid isikuid.

(Lisateave: M. Cercone, tel. +32 229 80963, mobiiltelefon +32 498 98 2349)

  1. Tööaeg. Komisjon nõuab, et Hispaania peaks kinni kohtuarstide õigusest tööajapiirangule ja minimaalsele puhkeajale

Euroopa Komisjon kutsus Hispaaniat üles pidama kinni kohtuarstidele ettenähtud tööajapiirangutest ja võimaldama neile minimaalne puhkeaeg vastavalt tööaja direktiivile (2003/88/EÜ). Hispaania õigusaktidega ei ole tagatud, et kohtuarstid saaksid kasutada mitut käesoleva direktiivi kohast õigust, mille hulka kuulub 48tunnise nädalase tööaja ülemmäär 4kuulise võrdlusperioodi jooksul ning minimaalne puhkeaeg pärast ületunnitööd. Kohtuarstidel tuleb lisaks tavapärasele tööajale korrapäraselt olla nädalavalves ja õigusaktidega ei ole tagatud, et asjakohase võrdlusperioodi jooksul tehtav ületundide arv ei ületaks keskmiselt 48 tundi nädalas. Lisaks ei ole Hispaania õigusaktidega kohtuarstidele ette nähtud minimaalset päevast puhkeaega valvekordade ajal. Direktiivi kohaselt on liikmesriikidel küll lubatud teha erandeid minimaalse igapäevase puhkeaja nõudest, kui seda on vaja teenuse järjepideva osutamise tagamiseks, kuid ainult tingimusel, et töötaja saab hüvituseks proportsionaalse pikkusega puhkeaja kohe pärast, ületunde. See ei ole Hispaania siseriiklike õigusaktidega tagatud. Komisjon sai selle kohta kaebuse ning saatis 2012. aasta septembris Hispaaniale ametliku kirja, milles väljendas oma kahtlusi. Nõue esitatakse ELi rikkumismenetluse alla kuuluva põhjendatud arvamusena. Hispaanial on nüüd aega kaks kuud, et teavitada komisjoni võetud meetmetest, mille abil viiakse riiklikud õigusaktid ELi õigusega vastavusse, vastasel juhul võib komisjon otsustada kaevata Hispaania Euroopa Kohtusse.

(Lisateave: J. Todd, tel. +32 229 94107, mobiiltelefon +32 498 99 4107)

  1. Meresõidu turvalisus. Komisjon nõuab Hispaanialt sadamate turvalisuse parandamise meetmete nõuetekohast rakendamist

Euroopa Komisjon on saatnud Hispaaniale ametliku nõude rakendada sadamate turvalisuse suurendamist käsitlev direktiiv (2005/65/EÜ) kõikides direktiiviga hõlmatud Hispaania sadamates. Direktiivi peaeesmärk on kehtestada ühised meetmed sadamate turvalisuse suurendamiseks, arvestades turvalisust ohustavate vahejuhtumite võimalikkust. Paljud Hispaania sadamaid ei ole veel teostanud turvalisuse analüüsi ega rakendanud turvaplaani, kuigi see on direktiiviga ette nähtud. Direktiiv on peamine meresõiduturvalisuse poliitika dokument, mille eesmärk on tagada kõigis Euroopa sadamates võrdväärne kõrgetasemeline turvalisus reisijaile ja kaubale.

(Lisateave: H. Kearns, tel. +32 229 87638, mobiiltelefon +32 498 98 7638)

  1. Tervishoid ja ohutus. Komisjon palub Itaalial täielikult kohaldada kalurite suhtes kehtestatud miinimumnõudeid

Euroopa Komisjon palus Itaalial hakata täielikult ja nõuetekohaselt kohaldama nõukogu direktiivi 93/103/EÜ (kalalaevade pardal kohaldatavate tööohutuse ja -tervishoiu miinimumnõuete kohta) II lisas sätestatud nõudeid. Kuigi direktiiv on Itaalia õigusesse üle võetud, tundub, et Itaalia õigusakti rakendusala on oluliselt kitsam kui direktiiviga ette nähtud. Eelkõige on Itaalia õigusaktidega ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete rakendamine seatud sõltuvusse mitmetest asjaoludest, nagu töökoha iseloom, pardal teostatav tegevus ja esinevad riskid, kuigi direktiiv peaks kehtima igas olukorras, kui seda võimaldab kalalaeva konstruktsioon. Komisjon esitab oma nõude ELi rikkumismenetluse alla kuuluva põhjendatud arvamusena. Nüüd on Itaalial aega kaks kuud, et teatada komisjonile direktiivi täielikuks rakendamiseks võetud meetmetest; vastasel juhul võib komisjon otsustada kaevata Itaalia Euroopa Kohtusse.

(Lisateave: J. Todd, tel. +32 229 94107, mobiiltelefon +32 498 99 4107)

  1. Keskkond. Komisjon palub Luksemburgil üle võtta tööstusheiteid käsitlevad ELi õigusaktid

Euroopa Komisjon taotleb Luksemburgilt üksikasjalikku teavet selle kohta, kuidas ta rakendab oma õiguses tööstusheiteid käsitlevaid ELi õigusakte. Uus tööstusheidete direktiiv asendab ja ajakohastab vanemaid õigusakte, mille eesmärk on vältida ja vähendada tööstuse põhjustatud saastet ja võimaluse korral see täielikult likvideerida. Direktiiv tuli riiklikku õigusesse üle võtta 7. jaanuariks 2013. Komisjon saatis 24. juulil 2013 Luksemburgile märgukirja, sest nimetatud meetmed olid nõutud tähtajaks võtmata. Luksemburg vastas, et eelnõu koostamist kaalutakse, kuid ei esitanud täpset ajakava. Kuna direktiiv on endiselt üle võtmata, esitab komisjon oma põhjendatud arvamuse. Kui Luksemburg ei võta kahe kuu jooksul vajalikke meetmeid, võidakse juhtum anda Euroopa Kohtusse, kes võib talle määrata rahalise karistuse.

(Lisateave: J. Hennon, tel. +32 229 53593, mobiiltelefon +32 498 95 3593)

  1. Kapitali kasvutulu maks. Komisjon palub Luksemburgil muuta oma seadust

Komisjon esitas Luksemburgi Suurhertsogiriigile ametliku taotluse lõpetada omanditulu välismaale (ELi või EMPsse, kuid väljapoole Luksemburgi Suurhertsogiriiki) investeerinud maksumaksjate diskrimineeriv maksustamine.

Vara müügist saadud ning seejärel välismaale investeeritud kapitali kasvutulu maksustatakse viivitamata, kuid Luksemburgi investeerimise korral lükatakse maksustamine ajutiselt edasi. Selline kord kehtib Luksemburgis vara omavate füüsiliste isikute suhtes olenemata sellest, kas tegemist on Luksemburgis või mõnes muus ELi või EMP riigis elavate isikutega.

Sellega piiratakse põhjendamatult teenuste ja kapitali vaba liikumist, mis on ette nähtud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 56 ja 63 ning neile vastavate Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artiklitega 36 ja 40. Euroopa Kohus on selles küsimuses teinud otsuse 26. oktoobril 2006 (kohtuasi C-345/05 komisjon vs. Portugal).

Komisjoni otsus on esitatud põhjendatud arvamuse vormis. Kui Luksemburg ei täida nõuet kahe kuu jooksul, võib komisjon kaevata ta Euroopa Kohtusse.

(Lisateave: E. Traynor, tel. +32 229 21548, mobiiltelefon +32 498 98 3871)

  1. Keskkond. Komisjon esitab Portugalile üleskutse ajakohastada prügilat Assooridel

Euroopa Komisjon tunneb muret, et Portugal ei kaitse oma kodanikke halva jäätmekäitluse tagajärgede eest Assooride Santa Maria saarel. Hoolimata komisjoni varem tehtud hoiatustest ei vasta üks sealne prügila endiselt ELi jäätmeid ja prügilaid käsitlevatele õigusaktidele. Portugal on teatanud, et ehitab uue orgaaniliste jäätmete väärtustamise ettevõtte ja sulgeb vana prügila, kuid komisjoni arvates ei ole praeguseks selles küsimuses veel kuigi palju ära tehtud. Komisjon püüab Portugali tegevust kiirendada ning esitab põhjendatud arvamuse. Kui Portugal ei võta meetmeid kahe kuu jooksul, võib komisjon anda asja Euroopa Kohtusse.

(Lisateave: J. Hennon, tel. +32 229 53593, mobiiltelefon +32 498 95 3593)

  1. Keskkond. Komisjon esitab Rumeeniale üleskutse likvideerida ebaseaduslikud prügilad ja puhastada rikastamisjääkide hoidlad

Euroopa Komisjon on mures selle pärast, et Rumeenia ei kaitse oma kodanikke halva jäätmekäitluse tagajärgede eest. Komisjoni käsutuses olevast uusimast teabest nähtub, et hoolimata varem tehtud hoiatustest rikub 19 Rumeenia prügila tegevus endiselt ELi jäätmeid ja prügilaid käsitlevaid õigusakte, kujutades endast suurt ohtu inimeste tervisele ja keskkonnale. Komisjon püüab Rumeenia tegevust selles valdkonnas kiirendada ning esitab põhjendatud arvamuse. Lisaks esitakse põhjendatud arvamus selleks, et Rumeenia puhastaks ära kaks Moldova Nouă vase- ja tsingikaevanduste rikastamisjääkide hoidlat. Rikastamisjääkide hoidlates tekib mürgine tolm, mis kahjustab tõsiselt inimeste tervist ja keskkonda. Komisjon leiab, et Rumeenia ei ole võtnud vajalikke meetmeid heite tekkimise ja hoidlate hülgamise vältimiseks. 2012. aasta oktoobris algatas komisjon rikkumismenetluse. Rumeenia ametiasutuste teatel on probleemi lahendamiseks üht-teist tehtud, kuid eesmärk ei ole veel saavutatud ja tolm on endiselt suureks probleemiks. Selle kohta esitatakse põhjendatud arvamus ning kui Rumeenia ei asu tegutsema kahe kuu jooksul, võib komisjon anda asja Euroopa Kohtusse.

(Lisateave: J. Hennon, tel. +32 229 53593, mobiiltelefon +32 498 95 3593)

  1. Ühtne Euroopa raudteepiirkond. Komisjon nõuab, et Rumeenia kehtestaks taristu kasutamise eest õiglase tasu ja tagaks oma raudteetaristu ettevõtja majandusliku jätkusuutlikkuse

Euroopa Komisjonile valmistab muret Rumeenia peamise raudteetaristu ettevõtja finantstasakaal tulevikus. Rumeenia raudteevõrk on üks Euroopa Liidu suurimaid ja Rumeenias kaubarongidele kehtestatud tasu on Euroopa kõrgeimate seas. Raudteevõrgus on tekkinud märkimisväärne puudujääk, mis suureneb aasta-aastalt, ning suuremat osa raudteevõrgust ei ole suudetud hoida heas korras. Samal ajal puudub raudteetaristu ettevõtjal stiimul vähendada kulusid ja tasusid. Ühtse Euroopa raudteepiirkonna direktiivi kohaselt peavad aga liikmesriigid tagama taristuettevõtja finantstasakaalu ning nägema ette stiimulid kulude ja tasude vähendamiseks. Lisaks on Rumeenia peamised raudteekoridorid elektrifitseeritud, kuid diislikütusel töötavad rongid peavad osalema raudtee elektriseadmete rahastamises võrdselt elektrirongidega. Kuna ELi direktiiviga on piiratud rongiliikluse otseste kulude rahastamiseks võetavat tasu, palub komisjon Rumeenial lõpetada diislikütusel töötavatelt rongidelt tasu nõudmine.

(Lisateave: H. Kearns, tel. +32 229 87638, mobiiltelefon +32 498 98 7638)

  1. Sloveenia ei ole üle võtnud lapsehoolduspuhkust käsitlevaid ELi õigusakte

Rikkumismenetluse teises etapis esitas komisjon täna põhjendatud arvamuse Sloveeniale, kes ei ole üle võtnud ELi eeskirju lapsehoolduspuhkuse miinimumõiguste kohta. Läbivaadatud vanemapuhkuse direktiivi (2010/18/EL) rakendusakt oleks tulnud vastu võtta 8. märtsiks 2013. Direktiiviga on kummalegi tööl käivale vanemale antud õigus pärast lapse sündi või lapsendamist võtta vähemalt neli kuud (varem kolm kuud) puhkust. Õigusaktis on ette nähtud stiimulid, et lapsehoolduspuhkust võtaksid ka isad – selleks ei saa ühte puhkusekuud ühelt vanemalt teisele üle kanda. Lapsehoolduspuhkusel olevate töötajate sissetuleku küsimused on aga jäetud liikmesriikide ja/või nende sotsiaalpartnerite reguleerida. Ülejäänud 27 liikmesriiki on direktiivi juba üle võtnud. Kuna Sloveenia ei ole seda teinud, ei saa Sloveenia lapsevanemad tööd ja eraelu tasakaalustada samadel tingimustel kui lapsevanemad mujal Euroopas.

(Lisateave: M. Andreeva, tel. +32 229 91382, mobiiltelefon +32 498 99 1382)

  1. Tervishoid ja ohutus. Komisjon palub Slovakkial tagada, et töökaitse- ja ennetusmeetmed kehtiksid kõigi töötajate suhtes

Euroopa Komisjon esitas Slovakkiale üleskutse tagada, et kõikide ettevõtjate suhtes kehtiks kohustus määrata kindlaks töötajad, kelle ülesanne on rakendada töötervishoiu ja tööohutuse alaseid ennetus- ja kaitsemeetmeid kõigi töötajate puhul. Euroopa Komisjon on saanud mitu kaebust selle kohta, et Slovakkias ei ole tööandjad kohustatud kehtestama meetmeid töötajate tervise kaitsmiseks, kui töökoht ei kujuta endast märkimisväärset ohtu tervisele. Euroopa Komisjon leiab, et see on vastuolus töötervishoidu ja tööohutust käsitleva direktiiviga (89/391/EMÜ). Nõue esitatakse ELi rikkumismenetluse alla kuuluva põhjendatud arvamusena. Nüüd on Slovakkial aega kaks kuud, et teatada komisjonile direktiivi rakendamiseks võetud meetmetest. Vastasel juhul võib komisjon otsustada kaevata Slovakkia Euroopa Kohtusse.

(Lisateave: J. Todd, tel. +32 229 94107, mobiiltelefon +32 498 99 4107)

  1. Märgukiri

  1. Keskkond. Komisjon võtab Ühendkuningriigi suhtes õiguslikke meetmeid lakkamatu õhusaasteprobleemi tõttu

Komisjon on algatanud kohtumenetluse Ühendkuningriigi vastu, kes ei ole vähendanud mürgise lämmastikdioksiidi sisaldust õhus. Lämmastikdioksiid on peamine troposfääriosooni eellane, mis põhjustab hingamisteede haigusi ja enneaegset surma. Lämmastikdioksiid ohustab eriti linnaelanikke, kuna enamiku sellest tekitavad liiklusvahendid. Euroopa õigusaktides on sätestatud õhusaaste piirnormid. NOx sisalduse piirnormid oleks tulnud saavutada 1. jaanuariks 2010, kui tähtaega ei pikendata 1. jaanuarini 2015.

(Lisateave: IP/14/154 – J. Hennon, tel. +32 229 53593, mobiiltelefon +32 498 95 3593)


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website