Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon

TEABEKIRI

Brüssel, 14. veebruar 2014

Hobuseliha: üks aasta pärast meetmete väljakuulutamist ja rakendamist

Ligikaudu aasta tagasi teatasid uudised kogu Euroopas ja kaugemalgi hobuseliha skandaalist. Asjaolu, et veiseliha asemel kasutati hobuseliha, annab tunnistust sellest, et toiduainete globaliseerunud tarneahel on väga keeruline. Kogutud tõendid ei viidanud toiduohutuse või rahvatervisega seotud küsimustele, vaid pigem petturlikule märgistamisele. Selgus, et petturid kasutasid ära süsteemi puudusi ning kahjustasid nii seaduskuulekaid ettevõtjaid kui ka tarbijaid. Euroopa toiduainetööstust ähvardas oht kaotada tarbijate usaldus, tööstusharu maine langes kõigi aegade madalaimale tasemele. Euroopa Komisjon ja ELi liikmesriikide pädevad asutused on teinud tihedat koostööd, et selgitada välja, kuidas sattus hobuseliha toiduainetesse, mis olid märgistatud 100% veiselihana.

1) Kuidas komisjon skandaalile reageeris?

Esialgse vastuse andis Euroopa tervishoiu ja tarbijakaitse volinik Tonio Borg, kes teatas 2013. aasta märtsi algul viiepunktilisest tegevuskavast, milles esitati loetelu meetmetest, mis tuleb ellu viia lühikeses, keskpikas ja pikas perspektiivis (vt allpool). Eesmärk oli kõrvaldada Euroopa toiduainete tarneahelas skandaali jälgi ajades avastatud puudused kas eeskirjade paketis, mis on kohaldatav tarneahela eri segmentides, või kontrollisüsteemis, mille kaudu neid eeskirju jõustatakse.

2) Mis on aasta jooksul saavutatud?

Avastatud probleemid

Kavandatud meetmed

Staatus

1. Toidupettus

Kaardistada olemasolevad vahendid ja mehhanismid, millega võidelda toidupettuse vastu, pidades silmas sünergia ja kontaktide loomist pädevate asutuste vahel.

TEHTUD

Kutsuda Europol osalema toidupettuste uurimisel, kui vaja ja kui võimalik.

TEHTUD

Tagada menetlus, mis võimaldab kiiret teabevahetust ja ohuteadete edastamist juhul, kui esineb rikkumisi, mis võivad kujutada endast pettust (toimib samuti kui RASFF tõsise ohu puhul).

KÄIMASOLEV

2. Katseprogramm

Hinnata käimasoleva DNA seire tulemusi ja need esitada, vajaduse korral võtta asjakohased järelmeetmed.

TEHTUD

Hinnata hobuselihas fenüülbutasooni jääkide avastamiseks tehtava seire tulemusi ja need esitada, vajaduse korral võtta asjakohased järelmeetmed.

TEHTUD

Kaaluda asjakohaseid järelmeetmeid pärast Euroopa Toiduohutusameti ja Euroopa Ravimiameti 15. aprilli 2013. aasta ühisavaldust ohtude kohta, mis on seotud fenüülbutasooni jääkidega lihas.

TEHTUD

3. Hobusepass

Liikmesriigid esitavad aruande meetmete kohta, mille abil nad jõustavad liidu eeskirjad hobusepassi kohta (komisjoni määrus (EÜ) nr 504/2008) seoses järgmisega:

  • eeskirjad hobuste identifitseerimise kohta ning meetmed, mis on võetud selleks, et vältida identifitseerimata hobuste liha sattumist toiduahelasse, eelkõige kontrollides, kuidas on täidetud ravi saanud hobuste passid pärast fenüülbutasooni manustamist;

  • kohustus teha korrapäraselt ametlikku kontrolli ja suurendada kontrollitaset, kui on märke võimalikust rikkumisest (nagu praegusel juhul);

TEHTUD

Esitada toiduahela ja loomatervishoiu alalisele komiteele loomatervishoidu ja zootehnilisi küsimusi käsitlevatel õigusaktidel põhinev eelnõu komisjoni määruse (EÜ) nr 504/2008 muutmiseks, et teha kohustuslikuks hobusepassi registreerimine riigi keskandmebaasis.

TEHTUD

Anda hobusepasside väljastamine täielikult üle pädevatele asutustele ning sellega vähendada passe väljastavate asutuste arvu tulevases õigusakti ettepanekus zootehnika valdkonnas.

PEETAKSE SILMAS LOOMATERVISHOIU SEADUSES JA ZOOTEHNIKA VALDKONNA ÕIGUSAKTIDE LÄBIVAATAMISEL

4. Ametlik kontroll, rakendamine ja karistused

Teha ametlikku kontrolli käsitleva määruse (määrus (EÜ) nr 882/2004) edaspidisel läbivaatamisel ettepanek nõuda, et:

a) kui toiduahelat käsitlevate õigusaktide tahtliku rikkumise korral kasutatakse rahalist karistust, siis oleks see piisavalt hoiatav ja suurem kui pettusest saadav eeldatav majanduslik kasu;

b) liikmesriigid lisaksid oma kontrollikavadesse toidupettuse vastu suunatud regulaarsed etteteatamata ametliku kontrolli (sealhulgas inspekteerimine ja katsed) ja viiksid neid ellu;

c) komisjon võiks erijuhtumite, eelkõige pettuse korral kehtestada (mitte üksnes soovitada) kooskõlastatud katseprogramme.

TEHTUD

Komisjoni Veterinaar- ja Toiduamet koostab ülevaatliku aruande hobuseliha hügieeni kohta.

TEHTUD

5. Päritolumärgistus

Võtta vastu komisjoni aruanne, milles käsitletakse võimalust laiendada päritolu kohustuslikku märgistamist, nii et see hõlmaks iga liiki liha, mida kasutatakse toidu koostisosana.

Jätkata kõnealuse aruande põhjal vajalike järelmeetmete võtmist.

TEHTUD

Tarbijatele toidualase teabe esitamist käsitleva määruse põhjal võtta vastu rakenduseeskirjad töötlemata lamba-, kitse-, sea- ja linnuliha päritolu kohustusliku märgistamise kohta.

TEHTUD

Tarbijatele toidualase teabe esitamist käsitleva määruse põhjal võtta vastu rakenduseeskirjad toidu vabatahtliku päritolumärgistuse eksitava kasutamise takistamiseks.

KÄIMASOLEV

Tarbijatele toidualase teabe esitamist käsitleva määruse põhjal võtta vastu komisjoni aruanded, milles käsitletakse võimalust laiendada päritolu kohustuslikku märgistamist järgmisele:

  • muu töötlemata liha, mis ei ole veel hõlmatud kohustusliku päritolumärgistuse eeskirjadega, näiteks hobuse-, küüliku-, ulukiliha jne;

  • piim;

  • piimatoodete koostisosana kasutatav piim;

  • ühest koostisosast koosnev toit;

  • töötlemata toit;

  • koostisosad, mis moodustavad toidus üle 50%.

KÄIMASOLEV

(Lõpparuanne detsembriks 2014 vastavalt õigusaktidele)

3) Millised olid peamised õppetunnid?

Hobuselihapettusest on saadud mitu õppetundi. Kõige tähtsam on ilmselt see, et suuremahulised piiriülesed petuskeemid, kus kasutatakse ära üha globaliseeruvama toidutarneahela nõrkusi, võivad tugevasti mõjutada tarbijaid ja ettevõtjaid, seega kogu majandust. Seetõttu on vajalik ettevõtjate ja liikmesriikide pädevate asutuste pidev valvsus majanduslikult motiveeritud pettuste suhtes, mida on võimalik toime panna toiduainete tarneahela igas etapis.

Hobuselihakriis andis kinnitust ka selles, et on vaja parandada riiklike täitevasutuste vahelist piiriülest koostööd, mis on pettustega tõhusaks võitlemiseks väga oluline, ning et toidupettuste vastu võitlemisse ei tule kaasata mitte üksnes toidukontrolliasutused, vaid ka muud õiguskaitse- (nt politsei, toll) ja õigusasutused.

Lõpetuseks tuleb märkida, et eelmisel aastal tekkinud olukord on andnud veel tõendeid selle kohta, et on vaja tugevdada kontrollisüsteemi kui terviku suutlikkust hinnata varakult toidutarneahela eri osade võimalikku vastuvõtlikkust pettustele (toidu iseloomulike omaduste, tootmisprotsessi, toiduainete tarneahela eri etappide eeskirjade, hindade ning nende aja jooksul muutumise põhjal) ning riiklike täitevametite suutlikkust avastada – ja ennetada võimalikku pettust. Sellega seoses on otsustava tähtsusega muidugi võltsimise avastamise usaldusväärsete meetodite kättesaadavus ja suutlikkus ette näha võimalikult paljusid „võimalusi” pettuseks tarneahelas (nt juurdepääs võltsimiseks juurdesegatavatele ainetele, mida saab kergesti varjata ja mida praeguste tunnustatud katsemeetoditega ei suudeta avastada, ja nende kättesaadavus).

4) Mida komisjon on peale hobuselihajuhtumiga tegelemist veel teinud?

  • On tehtud erinevaid algatusi selleks, et lahendada hobuselihaskandaaliga avalikuks tulnud probleeme ja tugevdada ELi kontrollisüsteemi kui tervikut, et avastada rahalise või majandusliku kasu saamiseks toimepandud rikkumisi ja nende vastu võidelda.

  • Seni võetud meetmed hõlmavad järgmist:

  • ELi toidupettuste vastase võrgustiku loomine. See võrgustik hõlmab lisaks komisjoni ja liikmesriikide esindajatele ka Islandi, Norra ja Šveitsi esindajaid ning see on arutanud, milliste vahenditega ja kuidas tugevdada pettuste käsitlemisel ELi tasandi lähenemisviisi koordineerimist ning mis võimaldaks lahendada tõhusamalt piiriüleseid juhtumeid;

  • spetsiaalse IT-vahendi väljatöötamine (töö veel käib), mis toimib samamoodi kui RASFF (toidu- ja söödaalane kiirhoiatussüsteem), mis võimaldab võrgustiku liikmetel kiiresti vahetada teavet ja andmeid võimalike piiriüleste pettusejuhtude korral;

  • alates 2014. aastast pakutakse toiduinspektoritele, politseinikele, tolliametnikele ja õigusasutustele erikoolitust seoses toidupettuste uurimise ja kontrolli uute meetoditega ning asutuste vahelise tõhusama koostööga riiklikul tasandil;

  • ELi tasandil pööratakse erilist tähelepanu vajadusele töötada välja tõhustatud laboratoorse analüüsi võimekus, koondades selleks liikmesriikide vahendid ja teadmised ning töötades välja spetsialiseeritud uurimisprogramme;

  • õigusakti ettepanek vaadata läbi õigusraamistik, mida kohaldatakse ametliku kontrolli suhtes kogu toidutarneahela ulatuses, ning 2014. aastaks kavandatud uuring õigusraamistiku kohta, millega praegu reguleeritakse võitlust pettuse ja ebaausa tegevuse vastu;

  • kõigi toidupettusega tegelevate teenistuste parem koordineerimine ELi tasandil ning eritöörühmade loomine komisjonis (tervise- ja tarbijaküsimuste peadirektoraat).

5) Mis on toidupettuse vastane ELi võrgustik ja mis on selle eesmärk?

Pärast hobuselihaskandaali 2013. aasta juulis loodud ELi toidupettuse vastane võrgustik hõlmab 28 riigi toidupettusevastaseid kontaktpunkte ning ELi mittekuuluvaid riike Islandi, Norrat, Šveitsi, lisaks veel Europoli ja komisjoni (tervise- ja tarbijaküsimuste peadirektoraat). Riiklikud kontaktpunktid on igas ELi liikmesriigis määratud asutused piiriülese haldusabi ja koostöö tagamiseks, kui on vaja tegutseda mitmes liikmesriigis küsimustes, mis on seotud toidualaste õigusnormide nõuete majanduslikult motiveeritud rikkumistega.

Võrgustik võimaldab kiiret ja tõhusat koostööd õigusaktide rikkumisega seotud piiriüleste juhtumite puhul. Juba on alustatud võimalike toidupettusejuhtumite käsitlemist, samas on see ka foorum, kus arutada toidupettuse küsimustes ELi tasandil võetavate meetmete koordineerimist ja prioriseerimist. Võrgustiku koosolekud on regulaarsed: 2013. aastal toimusid need kaks korda ja järgmine koosolek on kavas pidada 2014. aasta teises kvartalis.

Lisaks nendele ametlikele koosolekutele on riiklikud kontaktpunktid ja komisjoni pidevas kontaktis. Nad vahetavad teavet juhtudel, kui ametliku kontrolli tulemused liikmesriigis näitavad, et võis aset leida toidualaste õigusnormide võimalik rikkumine majandusliku või rahalise kasu saamiseks. Komisjon töötab praegu välja RASFFi sarnast spetsiaalset IT-vahendit, et süsteemi lihtsamalt ja tõhusamalt hallata.

6) Kas komisjonil on kavas käivitada kogu ELi hõlmavaid täiendavaid katseprogramme?

Lisaks 2013. aastal käivitatud hobuseliha kontrollimise kooskõlastatud kavale (liikmesriikides tehti 2013. aasta veebruaris-märtsis rohkem kui 7000 katset eesmärgiga avastada DNA ja fenüülbutasooni jälgi) kaalub komisjon võimalust töötada välja täiendavad kavad, mida koordineeritakse ELi tasandil.

Need kavad esindavad üht haru eri valdkondade meetmetest, mille eesmärk on tugevdada liikmesriikide suutlikkust avastada võimalikke pettusi ja paremini tuvastada nende ulatust. Kavad töötatakse välja liikmesriikidest, aga ka mujalt saadud teabe alusel ning neid arutatakse ELi toidupettuse vastases võrgustikus.

7) Miks ei ole komisjon teinud ettepanekut reguleerida päritolu kohustuslikku märgistamist toidu koostisosana kasutatava liha puhul?

Komisjon soovib selgelt teada anda, et päritoluriigi märgistust ei saa käsitada pettuste ennetamise vahendina. Aruanne, mille komisjon avaldas 2013. aasta detsembris, käsitleb küsimust, kas laiendada päritolu kohustuslikku märgistamist iga liiki lihale, mida kasutatakse toidu koostisosana. Aruandes võeti arvesse tarbijate vajadust olla informeeritud, päritolu kohustusliku märkimise teostatavust, analüüsiti sellega kaasnevat kulu ja tulu ning hinnati, millist mõju avaldab päritoluriigi märgistus ühtsele turule ja rahvusvahelisele kaubandusele. Aruanne on praegu arutusel Euroopa Parlamendis ja ELi liikmesriikides ning sõltuvalt arutelude tulemusest kaalub komisjon vajaduse korral täiendavate meetmete võtmist.

8) Kes vastutab meie toidu ohutuse ja tervislikkuse kontrollimise eest?

Toidukäitlejatel (töötlejad, turustajad ja jaemüüjad), kes tegelikult kontrollivad tooteid ja protsesse kohapeal, on esmane vastutus tagada, et ELi toiduaineid käsitlevate õigusaktide rangeid nõudeid täidetaks.

ELi liikmesriigid vastutavad ELi eeskirjade nõuetekohase jõustamise eest ning peavad looma nõutavad kontrollisüsteemid, sh kontrolliprogrammid ettevõtjatele, et kontrollida ELi toidutarneahela eeskirjade täitmist. Riiklikke auditeid korraldav Euroopa Komisjoni Veterinaar- ja Toiduamet (asub Iirimaal Grange’is) vastutab selle eest, et liikmesriigid ja kolmandad riigid, kes ekspordivad Euroopa Liitu, täidaksid oma juriidilisi kohustusi.

Tegevuse puhul, mis on või näib olevat vastuolus sööda- ja toidualaste õigusnormidega ja millel on või võib olla mõju mitmes liikmesriigis, või juhul, kui lahendust ei ole võimalik leida liikmesriigi tasandil, peab komisjon koordineerima tegevust ELi tasandil, näiteks kogu ELi hõlmava koordineeritud kontrollikava vormis.


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website