Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid kavatsevad alustada läbirääkimisi atlandiülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse loomiseks

European Commission - MEMO/13/95   13/02/2013

Other available languages: EN FR DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO

Euroopa Komisjon

TEABEKIRI

Brüssel, 13. veebruar 2013

Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid kavatsevad alustada läbirääkimisi atlandiülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse loomiseks

EL ja USA on otsustanud viia oma majandussuhted uuele tasemele ja alustada läbirääkimisi laiaulatusliku kaubandus- ja investeerimislepingu sõlmimiseks. Läbirääkimiste lõpetamise korral sõlmitaks ELi ja USA vahel suurim kahepoolne kaubandusleping, mille üle kunagi on läbirääkimisi peetud. Lepinguga võiks ELi aastane majandustoodang suureneda 0,5 %.

Ühisavalduses (MEMO/13/94) rõhutasid Ameerika Ühendriikide president Barack Obama, Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso ja Euroopa Ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy, et need läbirääkimised annavad Ameerika Ühendriikidele ja Euroopa Liidule mitte ainult võimaluse laiendada kaubandust ja investeerimist Atlandi teisele kaldale, vaid toetada ka üleilmsete eeskirjade loomist, mis tugevdaksid mitmepoolset kaubandussüsteemi.

Atlandiülese kaubandus- ja investeerimispartnerlusega on kavas minna kaugemale tavapärasest tollitariifide kõrvaldamisest ning avada turud investeeringutele, teenustele ja riigihangetele. Lisaks sellele keskendutakse nõuete ja tehniliste tootestandardite ühtlustamisele, mis senini on atlandiülest kaubandust kõige rohkem takistanud. Uuringute alusel põhjustavad sellised õigusnormide erinevused lisakulusid, mis vastavad üle 10 % (mõnes sektoris isegi üle 20 %) tollitariifile, samas kui tavalised tollitariifid on ligikaudu 4 %.

Enne otsuse tegemist pidasid ELi kaubandusvolilinik Karel De Gucht ja Ühendriikide kaubandusesindaja Ron Kirk eelmisel nädalal Washingtonis läbirääkimisi. Juhtides kõrgetasemelist töökohtade loomise ja majanduskasvu töörühma, mis loodi 2011. aasta novembris, koostasid nad aruande, milles soovitatakse alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahel laiaulatusliku kaubandus- ja investeerimislepingu sõlmimiseks.

Üldine majanduskasu

Atlandiülesed kaubandussuhted on maailma majanduse selgroog. Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide osakaal kokku moodustab ligikaudu poole maailma SKPst (47 %) ja ühe kolmandiku maailma kaubandusvoost. Päevas vahetatakse ELi ja USA vahel kaupu ja teenuseid ligikaudu 2 miljardi euro väärtuses. See aitab luua töökohti ja toetab meie majanduste kasvu. Meie majanduste vahelised suhted on tugevad ja mitmekülgsed ning koguinvesteeringud ületavad 2 triljonit eurot.

Viimaste prognooside alusel võiks laiaulatuslik ja ambitsioonikas ELi ja USA leping suurendada 2027. aastani ELi SKPd 0,5 % ja USA SKPd 0,4 % aastas. See tähendaks, et ELi majanduses saadaks aastas lisatulu 86 miljardit eurot ja USA majanduses 65 miljardit eurot.

Mida lepingus käsitletakse?

Läbirääkimistega loodetakse jõuda märkimisväärsete tulemusteni kolmes suures valdkonnas: a) turulepääs, b) regulatiivsed küsimused ja mittetariifsed tõkked ning c) ühise maailmakaubanduse probleemide lahendamist ja võimaluste kasutamist käsitlevad nõuded, põhimõtted ja uued koostööviisid.

a) Turulepääs

Tariifid: Välja on öeldud, et lepingu eesmärk on atlandiüleses tööstus- ja põllumajandustoodete kaubanduses kõrvaldada võimalikult paljud tollitariifid, rakendades erikohtlemist kõige tundlikumate toodete suhtes. Üldiselt on atlandiülesed tariifitõkked praegu suhteliselt väikesed: ELi puhul keskmiselt 5,2 % ja USA puhul 3,5 % (WTO hinnang). Võttes aga arvesse ELi ja USA vahelise kaubanduse mahtu, on tariifidest tingitud kulud siiski märgatavad.

Teenused: Mõlemad pooled soovivad avada oma teenustesektori vähemalt sellises ulatuses, nagu see on praeguseks õnnestunud muude kaubanduslepingutega. Samal ajal soovivad mõlemad pooled avada teenusteturud uutes sektorites, näiteks transpordisektoris. Nii teenuste kui ka investeeringute peatükis käsitletakse ka riiklikust tasandist madalamaid tasandeid.

Investeeringud: Eesmärk on saavutada liberaliseerimise ja investeeringute kaitse kõrgeim tase, milles kumbki pool on seni kaubanduslepingute raames kokku leppinud.

Hanked: Euroopa äriühingud, kelle äritegevus sõltub riigihangetest, moodustavad ELis 25 % SKPst ja neis on 31 miljonit töökohta. Seega saaks riigihanketuru avamisega kõigil valitsemistasanditel luua uusi ärivõimalusi, diskrimineerimata seejuures Euroopa äriühinguid.

b) Regulatiivsed küsimused ja mittetariifsed tõkked: integreerituma atlandiülese kaubanduse suunas

Tänaseid atlandiüleseid kaubandussuhteid ei häiri eelkõige mitte tollitariifid, vaid nn piiritagused takistused, näiteks autodele kehtestatud turva- või keskkonnanõuded. Praegu peavad tootjad, kes soovivad oma tooteid müüa mõlemal pool Atlandit, sageli tegema oma toodetele heakskiidu saamiseks topeltkulutusi ja läbima topeltmenetlused. Käesoleva kaubanduslepingu eesmärk on vähendada äriühingute asjatuid kulusid ja ajakulu, säilitades samas tervishoiu, turvalisuse ning tarbija- ja keskkonnakaitse kõrge taseme.

Selleks püüavad mõlemad pooled nõudeid ja menetlusi võimalikult palju ühtlustada või neid vastastikku tunnustada, pidades läbirääkimisi ambitsioonika kokkuleppe saavutamiseks sanitaar- ja fütosanitaarküsimustes (tervishoiu- ja hügieeninõuded, nt toiduainete puhul), aga ka kaubanduse tehniliste tõkete osas. Lisaks tegeletakse teatavates sektorites (nt keemia-, auto- ja farmaatsiatööstus ning muud tervishoiusektorid) õigusnormide omavahel vastavusse viimisega. Mõlema poole äriringkonnad on teatanud, kus esinevad kõige olulisemad tõkked.

Kuna õigusnormide kõiki erinevusi ei saa kõrvaldada korraga, on kavas koostada dünaamiline leping, mille alusel saab kindlaksmääratud eesmärkide ja ajakava alusel õigusnorme lähendada järk-järgult.

Praeguste kaubandusläbirääkimiste käigus loodetaksegi saada suurimat kasu õigusküsimuste lahendamisest.

c) Maailmakaubanduse ühised probleemid ja võimalused 21. sajandil

Atlandiülese partnerluse ulatust ja maailma kaubandusvoole avaldatavat mõju arvesse võttes käsitlevad läbirääkijad valdkondi, mida kahepoolne kaubandus ei hõlma ja mis aitavad tugevdada mitmepoolset kaubandussüsteemi.

Intellektuaalomandiõigused: Nii EL kui ka Ameerika Ühendriigid soovivad säilitada ja edendada intellektuaalomandi kõrgel tasemel kaitset ja seda ka rakendada. Võttes arvesse kummagi poole süsteemi tõhusust, ei ole kavas liikuda ühtlustamise suunas, vaid teha kindlaks konkreetsed küsimused, kus erinevused on vaja kõrvaldada.

Kaubandus ja säästev areng: Mõlemal poolel on kavas teha koostööd kaubanduse ja säästva arengu sotsiaalsete ja keskkonnaaspektide alal, võttes aluseks selle, mida kumbki pool on juba saavutanud olemasolevate kaubanduslepingutega.

Muud üleilmselt olulised probleemid ja võimalused: Selleks et leping oleks tõeline „21. sajandi leping” ja et võtta arvesse majanduste põimumist, soovivad mõlemad pooled käsitleda kaubanduse aspekte seoses tollinduse ja kauplemise lihtsustamise, konkurentsi ja riigiomandis ettevõtete, toorainete ja energeetika, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ning läbipaistvusega.

Töökohtade loomise ja majanduskasvu kõrgetasemeline töörühm

ELi ja USA 28. novembri 2011. aasta tippkohtumisel asutasid riigijuhid töökohtade loomise ja majanduskasvu kõrgetasemelise töörühma, mida juhivad USA kaubandusesindaja Ron Kirk ja ELi kaubandusvolinik Karel De Gucht. Töörühmale anti ülesanne teha kindlaks poliitika ja meetmed, millega kasvatada ELi-USA kaubandust ja investeeringuid, et toetada vastastikku kasulikku töökohtade loomist, majanduskasvu ja rahvusvahelist konkurentsivõimet. USA ja ELi president palusid töörühmal teha tihedat koostööd kõigi avaliku ja erasektori sidusrühmadega.

Tänases lõpparuandes esitatakse selle töö järeldused. Lõpparuandes, mis täiendab 18. juuni 2012. aasta vahearuannet, soovitatakse alustada läbirääkimisi laiaulatusliku kaubandus- ja investeerimislepingu sõlmimiseks. Aruandes esitatakse mõlema poole ühised seisukohad seoses läbirääkimiste peamiste parameetritega. Välja tuuakse punktid, mille puhul EL ja USA on ühte meelt, ning selgitatakse, kuidas nad kavatsevad käsitleda kõiki neid eri valdkondi, mida leping peaks hõlmama.

Järgmised sammud

Mõlemad pooled kavandavad nüüd sisemenetluste alustamist, et tegelikud läbirääkimised saaksid alata esimesel võimalusel. ELi poolel esitab Euroopa Komisjon nõukogule ettepaneku läbirääkimisjuhiste kohta ning nõukogu võtab vastu vastava otsuse. See peaks toimuma märtsi teises pooles. USA valitsus kavatseb saata kongressile teate, mille järel algab 90-päevane kaalumisperiood. Mõlema poole huvides on läbirääkimistega kiiresti edasi liikuda.

Lisateave

MEMO/13/94

Töökohtade loomise ja majanduskasvu kõrgetasemelise töörühma lõpparuanne

Lisateave ELi-USA kaubandussuhete kohta


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website