Navigation path

Left navigation

Additional tools

Küsimused ja vastused GMOde viljelemist ja importi käsitleva ELi poliitika kohta

European Commission - MEMO/13/952   06/11/2013

Other available languages: EN FR DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO HR

Euroopa Komisjon

TEABEKIRI

Brüssel, 6. november 2013

Küsimused ja vastused GMOde viljelemist ja importi käsitleva ELi poliitika kohta

Milline on praegune menetlus GMOde kasvatamise lubamiseks?

Geneetiliselt muundatud organismide (GMOd) kasvatamise luba antakse liidu tasandil üksikjuhtumipõhiselt äriühingu esitatud taotluse alusel. GMOde kasvatamise taotlusi saab esitada geneetiliselt muundatud (GM) toitu ja sööta käsitleva määruse (EÜ) nr 1829/2003 või geneetiliselt muundatud organismide tahtlikult keskkonda viimist käsitleva direktiivi (direktiiv 2001/18/EÜ) alusel. Mõlemal juhul on tähtis roll liikmesriikidel, kes viivad läbi kasvatatava GMO esialgse riskihindamise.

Täpsem teave lubade andmise kohta:

http://ec.europa.eu/food/plant/gmo/authorisation/index_en.htm

Kas ELis juba kasvatatakse GMOsid?

Jah. ELis kasvatatakse kaubanduslikul eesmärgil üht GM maisi – MON 810. Selle toote geneetilise muundamise eesmärk on kaitsta taime kahjuri – Euroopa varreleediku – eest. Maisile MON 810 anti luba 1998. aastal.

2012. aastal kasvatati maisi MON 810 peamiselt Hispaanias (116 306 hektaril), Portugalis (9278 hektaril), Tšehhi Vabariigis (3052 hektaril), Rumeenias (217 hektaril) ja Slovakkias (189 hektaril)1. See moodustab 1,35% ELis maisi kasvatamiseks kasutatavast 9,5 miljonist hektarist ja 0,23% kogu maailmas geneetiliselt muundatud maisi kasvatamiseks kasutatavast 55,1 miljonist hektarist2.

2010. aastal sai ELis kasvatamise ja tööstusliku töötlemise loa geneetiliselt muundatud tärklisekartul „Amflora”. Seda kartulit alates 2011. aastast enam ELis ei kasvatata.

Kas liikmesriigid on GMOde kasvatamist juba keelanud?

Jah. Kaheksa liikmesriiki (Austria, Bulgaaria, Kreeka, Saksamaa, Ungari, Itaalia, Luksemburg ja Poola) on vastu võtnud kaitsemeetmed ning keelanud GM maisi MON 810 kasvatamise oma territooriumil. Ka Prantsusmaal kehtis kasvatamiskeeld, kuni Prantsusmaa Riiginõukogu selle augustis 2013 tühistas. Lisaks on Austria, Kreeka, Ungari, Luksemburg ja Poola teatanud komisjonile kartuli „Amflora” kasvatamise keelamisest. Kõik Euroopa Toiduohutusametile esitatud kaitseklauslid on tunnistatud teaduslikult põhjendamatuks.

Miks saadab komisjon täna nõukogule maisi Pioneer 1507 lubamise otsuse eelnõu?

2001. aastal esitas äriühing Pioneer taotluse maisi 1507 (mis on resistentne teatavate liblikaliste maisikahjurite, nt Euroopa varreleediku vastsete suhtes) kasvatamise lubamiseks geneetiliselt muundatud organismide tahtlikult keskkonda viimist käsitleva direktiivi 2001/18/EÜ alusel. 2007. aastal esitas Pioneer Euroopa Liidu Üldkohtule esimese tegevusetuse hagi komisjoni vastu, sest see ei esitanud regulatiivkomiteele hääletamiseks otsust kõnealuse maisi viljelemise lubamiseks. Kohus lõpetas selle menetluse, kui komisjon esitas 2009. aasta veebruaris regulatiivkomiteele ettepaneku loa andmise otsuse eelnõu kohta, mille suhtes aga viimane arvamust ei avaldanud. 2010. aastal algatas Pioneer teise tegevusetuse hagi (kohtuasi T-164/10) komisjoni vastu, sest pärast seda, kui regulatiivkomitee jättis arvamuse esitamata, ei saatnud komisjon loa andmise otsuse ettepanekut vastavalt sel ajal kehtinud komiteemenetlusele (nõukogu otsus 1999/468/EÜ) edasi nõukogule.

26. septembril 2013 tegi üldkohus kohtuasjas T-164/10 otsuse, milles ta leidis, et komisjon ei suutnud võtta direktiivi 2001/18/EÜ kohaseid meetmeid, kuna ta ei esitanud nõukogule ettepanekut, nagu on ette nähtud nõukogu otsuse 1999/468/EMÜ artikli 5 lõikega 4.

Kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 266 võtab komisjon seepärast kohtu otsuse täitmiseks ja tegevusetuse lõpetamiseks vajalikud meetmed ning esitab nõukogule maisi 1507 lubamise otsuse eelnõu. Selleks et tagada kõrgetasemeline tervise ja keskkonna kaitse, on loa andmise otsuse eelnõu natuke muudetud, lisades sinna Euroopa Toiduohutusameti 2011. ja 2012. aasta soovitused.

Kas see tähendab, et Euroopa Komisjon pooldab Pioneer 1507 kasvatamist?

Komisjon ei avalda arvamust ühegi konkreetse GMO poolt või vastu. Aluslepingute kaitsjana on komisjon kohustatud kohaldama kehtivaid õigusakte. Tuleb meelde tuletada, et selle loa aluseks oleva direktiivi 2001/18/EÜ võtsid nõukogu ja parlament vastu 2001. aastal, et tugevdada GMOde kasvatamislubade andmise raamistikku. Samuti ei tohiks unustada, et mitme liikmesriigi taotlusel esitas komisjon 2010. aasta juulis kõnealuse õigusakti muutmisettepaneku, et liikmesriikidel oleks võimalik piirata või keelata GMOde kasvatamist oma territooriumil.

Kui kaugele on jõutud juulis 2010 komisjoni poolt esitatud õigusakti ettepanekuga GMOde kasvatamist käsitlevate õigusaktide muutmise kohta? (vt MEMO/10/325, 13. juuli 2010)

Vastuseks paljude liikmesriikide ammu esitatud taotlusele avaldas komisjon 2010. aasta juulis ettepaneku määruse kohta, millega vaadatakse läbi direktiiv 2001/18/EÜ, et luua liikmesriikidele õiguslik alus, mille põhjal otsustada GMOde viljelemise üle muudel kui Euroopa tasandil tehtud tervise- ja keskkonnariskide teadusliku hindamise andmetega seotud põhjustel. Tänu sellele muudatusele saavad liikmesriigid piirata või keelata GMOde viljelemist kogu oma territooriumil või osal sellest ilma kaitseklausleid kasutamata; siiani Euroopa Toiduohutusamet sellist tegevust ei toetanud.

Euroopa Parlament võttis arvamuse ettepaneku kohta vastu esimesel lugemisel juulis 2011. Hoolimata järjestikuste eesistujariikide, eriti 2012. aasta eesistujariigi Taani tehtud pingutustest ei ole väheste liikmesriikide vastuseisu tõttu nõukogus veel kokkulepet saavutatud. Komisjon on pidevalt teinud suuri jõupingutusi vastuseisu avaldanud liikmesriikide mureküsimuste lahendamiseks, samas kui suurem osa liikmesriike toetab ettepanekut.

Miks ootab komisjon liikmesriikidelt edasiminekut kõnealuse kasvatamist käsitleva õigusakti ettepaneku osas?

Komisjon leiab, et probleemid, mis ajendasid 2010. aastal tegema kasvatamist käsitleva õigusakti ettepanekut, on lahendamata ja püsivad, mida näitas ilmekalt Euroopa Liidu Üldkohtu poolt kohtuasjas T-164/10 tehtud otsuse alusel täna nõukogule esitatud maisi 1507 lubamise otsuse eelnõu.

Võttes arvesse ka Euroopa Parlamendi esimesel lugemisel esitatud arvamuse konstruktiivseid elemente ja enamiku toetavate liikmesriikide pidevaid pöördumisi, et neil lubataks keelata või piirata GMOde kasvatamist oma territooriumil, nagu viljelusettepanekus ette on nähtud, on komisjon seisukohal, et praegu on hädavajalik ja ka tõenäoline uus poliitiline tõuge, mis aitab lähikuudel koos nõukogu ja parlamendiga saavutada silmnähtavat edu antud küsimuses.

Milliseid GM taimi on ELis lubatud kasutada toidu ja söödana?

Lisaks kasvatamisele tuleb ELilt luba saada ka GMOde turustamiseks ELis ja nendest saadud toodete kasutamiseks toidu- ja söödaahelas. Selline luba antakse pärast Euroopa Toiduohutusameti tehtud põhjalikku hindamist, juhul kui on tõestatud inimeste ja loomade terviseriskide ning keskkonnariskide puudumine.

Praegu toidu ja söödana kasutamiseks lubatud 49 GMO loetelu hõlmab 27 maisi-, 8 puuvilla-, 7 sojaoa-, 3 rapsi-, 1 suhkrupeedi- ja 1 kartulisorti ning 2 mikroorganismi.

Lubatud GM taimede nimekiri ja nende lubamise täpsed tingimused on kättesaadavad ELi geneetiliselt muundatud toidu ja sööda registrist, mis asub siin:

http://ec.europa.eu/food/dyna/gm_register/index_en.cfm

Täiendav teave:

IP/13/1038

http://ec.europa.eu/food/plant/index_en.htm

1 :

Allikas: Monsanto esitatud seire aastaaruanne maisi MON 810 kasvatamise kohta ELis 2012. aastal. http://ec.europa.eu/food/plant/gmo/reports_studies/report_2012_mon_810_en.htm


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website