Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon

TEABEKIRI

Brüssel, 22. oktoober 2013

Küsimused ja vastused: patsiendiõigused piiriüleses tervishoius

Vanem mees Saksamaalt, kellel on suhkurtõbi, võtab Itaalia-reisile retseptid kaasa, aga kas apteeker tunnustab neid retsepte? Naine Poolast soovib puusaoperatsiooni riigis, kus elavad ja töötavad tema lapselapsed, aga kuidas ta saab seda Poolas elades korraldada? Portugali mees soovib teha kaeoperatsiooni Hispaania spetsialisti juures, kuid kas see hüvitatakse talle? ELi õigusaktid toovad selgust seoses õiguste ja eeskirjadega piiriülese tervishoiu puhul.

Õigusaktides selgitatakse patsientide õigust ohutule ja kvaliteetsele raviteenusele teises ELi riigis ning saada sellega seoses hüvitist. Teise ELi riiki ravi eesmärgil reisivaid patsiente koheldakse võrdselt selle riigi kodanikega, kus neid ravitakse. Kui neil on õigus saada seda tervishoiuteenust kodumaal, siis seal see teenus ka hüvitatakse. Patsiendid saavad raha tagasi sellise summa ulatuses, mille nad oleksid maksnud oma koduriigis sama raviteenuse eest. Mõnel juhul võib olla vaja hankida ravi puudutav nõusolek enne reisi, eelkõige juhul, kui raviteenus eeldab haiglas ööbimist või väga spetsiifilist ja kulukat tervishoiuteenust.

ELi patsientide jaoks on uus õigusakt kasulik ka mitmel muul viisil. Edaspidi saavad patsiendid hõlpsamini teavet arstiabi kohta teises ELi liikmesriigis ning seega suurenevad nende ravivõimalused. Lihtsustub riiklike tervishoiuasutuste koostöö ja teabe vahetamine tervishoiuteenuste kvaliteedi- ja ohutusnõuete kohta. Õigusaktiga toetatakse selliste Euroopa referentsvõrgustike arendamist, mis koondavad vabatahtlikkuse alusel Euroopas juba tunnustatud spetsialiseerunud eksperdikeskusi. Samuti edendatakse sellega koostööd ELi riikide vahel, mis aitab saada märkimisväärset kasu tervisetehnoloogia hindamise ja e-tervise alal.

Kui ulatuslikust piiriülesest tervishoiust saame rääkida?

Patsiendid eelistavad saada ravi oma kodumaal. Seega moodustab nõudlus piiriüleste tervishoiuteenuste järele vaid ligikaudu 1% riiklikest tervishoiukuludest, mille kogusumma on praegu ligikaudu 10 miljardit eurot. Hinnangusse on sisse arvestatud ka plaanivälised piiriülesed tervishoiukulud (näiteks erakorraline meditsiiniabi turistidele). See tähendab, et praegusel ajal moodustavad plaanilised piiriülesed tervishoiukulud ja patsientide liikumine (nagu puusa- ja põlveoperatsioonid või kaelõikus) kaugelt alla 1%.

Olemasolevad õigusaktid (sotsiaalkindlustuse määrused)

Ajutiselt välismaal viibivate kodanike suhtes, kes vajavad ravi (sealhulgas erakorraline meditsiiniabi), kohaldatakse jätkuvalt olemasolevate määruste ja Euroopa ravikindlustuskaardi kavasid ning neile osutatakse vajalikku abi.

Plaanilise ravi puhul võib patsient kõnealuse määruse kohaselt taotleda eelnevat nõusolekut. Nõusoleku andmisest ei saa keelduda, kui patsienti ei ole võimalik tema kodumaal ravida meditsiiniliselt põhjendatud tähtaja jooksul.

Tuleb märkida, et määrustega ei ole hõlmatud kõik tervishoiuteenuste osutajad. Näiteks on välja jäetud mõned eraõiguslikud teenuseosutajad. Lisaks on kõnealuste määruste kohaselt patsiendid tavaliselt kohustatud taotlema nõusolekut kõigi tervishoiuteenuste jaoks, samal ajal kui direktiivi kohaselt peaks luba olema pigem erand kui reegel.

Millise lisakasu see õigusakt annab?

Direktiiv ei mõjuta kodanikele olemasolevate sotsiaalkindlustusalaste määrustega pakutavaid soodustusi, mis põhinevad ELi asutamislepingu artiklil inimeste vaba liikumise kohta. Siiski selgitatakse neid patsientide õigusi, mis põhinevad teenuste vabal liikumisel ning mis on esitatud mitmetes Euroopa Kohtu otsustes. Haiglaravi puhul on uue direktiivi peamine saavutus see, et patsiendid võivad ise valida omale tervishoiuteenuse osutaja.

Uute õigusaktide muud eelised on järgmised.

Rohkem valikuvõimalusi: direktiiviga on hõlmatud kõiktervishoiuteenuste osutajad ELis.

  • Vähem bürokraatiat: direktiivi kohaselt peaks nõusoleku eelnev taotlemine olema pigem erand kui reegel.

  • Patsientide teavitamine: kõikides liikmesriikides loodavate kontaktpunktide kaudu saavad patsiendid kogu vajaliku teabe, et teha teadlikke valikuid – näiteks seoses tervishoiu kvaliteedi ja ohutusega. Lisaks kehtestatakse direktiiviga uued meetmed, et aidata kõigil patsientidel kasutada oma õigusi mõlema õigusakti alusel.

  • Menetluslikud tagatised: kõikidel patsientidel on õigus nõuetekohaselt põhjendatud otsustele ning edasikaebamisele, kui nad tunnevad, et nende õigusi on rikutud. Kõikidel patsientidel on õigus esitada kaebusi ja taotleda hüvitamist (ning kogu teenus peab olema hõlmatud vastutuskindlustuse või sarnase garantiiga). Samuti on patsientidel õigus saada oma terviseandmete koopia.

Millal ma peaksin oma koduriigi riiklikult asutuselt hankima eelneva nõusoleku?

Teise liikmesriiki ravi saamiseks suundumisel võivad riiklikud ametiasutused kehtestada eelneva nõusoleku süsteemi kolmel juhul:

  • tervishoiuteenuste puhul, mis nõuavad vähemalt üheks ööks haiglasse jäämist;

  • väga spetsiifilise ja väga kalli teenuse puhul;

  • tõsistel ja erilistel juhtudel, mille puhul on oluline konkreetse raviteenuseosutaja pakutava teenuse kvaliteet või ohutus.

Nimetatud kolmel juhul võib patsientidel olla vaja oma riigi hüvitamise eest vastutavalt tervishoiuasutuselt küsida eelnevat nõusolekut. Liikmesriigid on kohustatud avalikult kehtestama raviteenused, mille puhul on vaja sellist eelnevat nõusolekut — nimetatud teenuste nimekirja saab riikliku kontaktpunkti kaudu.

Kas nõusoleku andmisest võidakse keelduda?

Riiklikud asutused võivad nõusoleku andmisest keelduda, kui kõnealune ravi või tervishoiuteenuse osutaja võib patisendi jaoks olla ohtlik. Kui tervishoiuteenust saab osutada asukohariigis meditsiiniliselt põhjendatud ajavahemiku jooksul, võib nõusoleku andmisest samuti keelduda. Liikmesriigid peavad selgitama, miks selline otsus on vajalik. Neil on vaja ka põhjendada, milline on „meditsiiniliselt põhjendatud” hinnang iga üksikjuhtumi puhul.

Kui mulle nõusolekut ei antud, mida siis edasi teha?

Patsientidel on õigus taotleda iga konkreetse juhtumiga seotud piiriüleste tervishoiuteenuste kohta tehtud administratiivsete otsuste läbivaatamist.

Kui palju mulle hüvitatakse pärast välismaal ravi saamist?

Patsientidele hüvitatakse sama summa, mille nad oleksid saanud oma koduriigis sama tüüpi teenuse korral. Liikmesriikides, kus tervishoiuteenused on tasuta, tuleb teavitada patsiente hüvitustariifidest. Juhul, kui välisriigis osutatav raviteenus on odavam kui asukohariigis, peab hüvitamine kajastama raviteenuse tegelikku maksumust.

Kas ma saan taotleda tervishoiuteenust välismaal, kui minu koduriigis sellist tervishoiuteenust ei osutata?

Jah, kuid teil on õigus saada hüvitist ainult juhul, kui kõnealused tervishoiuteenused kuuluvad hüvitatavate teenuste hulka vastavalt Teie asukohariigi õigusaktidele ja eeskirjadele.

Teie riiklik kontaktpunkt saab anda Teile nõu, kuidas kontrollida, kas konkreetne ravi kuulub Teie asukohariigis hüvitatavate raviteenuste hulka.

Kas piiriülese ravi korral tuleb kõigepealt ise maksta?

Jah, tavaliselt maksavad patsiendid ravi eest kõigepealt ise ja seejärel hüvitab nende liikmesriigi asutus selle nii kiiresti kui võimalik. Kõnealuse õigusaktiga antakse liikmesriikidele võimalus hüvitise summa eelnevalt kirjalikult kinnitada.

Liikmesriikidel on ka võimalus maksta otse tervishoiuteenuste osutajale, selle asemel, et maksta patsientidele.

Kas on võimalik kanda oma terviseandmed üle riiki, kus ravi toimub?

Teil on õigus saada oma terviseandmete koopia koduriigilt enne ravi saamist teises liikmesriigis, ning enne kodumaale tagasipöördumist teenuseosutajalt riigis, kus te saate ravi.

Mida tuleb teha, kui välismaal ravi saades midagi ebaõnnestub?

Ravi osutava riigi riiklik kontaktpunkt saab Teile Teie õigusi selgitada ja anda teavet selles riigis kohaldatava korra kohta.

Teie koduriik on kohustatud võimaldama Teile samasugust järelravi nagu sel juhul, kui Te oleksite saanud ravi oma koduriigi territooriumil.

Kuidas olla kindel, et välismaal saadud ravi koju naastes õigesti jätkatakse?

Koduliikmesriik peab tagama, et olenemata ravi toimumiskohast ELis on järelravi sama kvaliteediga.

Kas mulle väljakirjutatud retsepti tunnustatakse teises ELi liikmesriigis?

Teises ELi liikmesriigis väljakirjutatud retsepti tunnustatakse patsiendi elukohariigis ja vastupidi. Sellega tagatakse, et teises ELi liikmesriigis osutatud ravi jätkatakse samaväärselt patsiendi koju naastes. Patsiendil on õigus saada väljakirjutatud ravim riigis, kus ta soovib seda kätte saada, juhul kui kõnealusel ravimil on selles liikmesriigis müügiluba ning see ravim on seal saadaval.

Kuigi need põhimõtted ei ole uued, võib praktikas olla raske retseptile tunnustust saada. Uued sätted ei lahenda probleemi üleöö, kuid apteekritel on lihtsam mõista teises liikmesriigis kirjutatud retsepte ning anda patsiendile õige ravim.

Millist kasu toob tervisetehnoloogia hindamise võrgustik või e-tervishoid?

Tervisetehnoloogia hindamise lisandväärtus on aidata otsusetegijatel teha õigeid otsuseid
tervishoiuinvesteeringute ja -kulutuste alal. Liikmesriikide vahelist koostööd on kindlasti võimalik suurendada. Praegu teeb iga riik ise selliseid hindamisi.

Samuti on e-tervishoiul potentsiaal tuua suurt kasu tervishoiusüsteemidele. Ametlik ja püsiv koostöö liikmesriikide vahel aitab teha otsuseid eri riikides ning parandada riikidevahelist koostalitlusvõimet.

Nendest võrgustikest saavad riiklikud tervishoiusüsteemid kasu otse ning patsiendid kaudselt.

Kust leida rohkem teavet piiriüleste tervishoiuteenustega seotud õiguste kohta?

Uurige oma riigi kontaktpunktilt või vaadake „Teie Euroopa” veebisaiti:

http://europa.eu/youreurope/citizens/health/index_en.htm

Lisateave:

http://ec.europa.eu/health/cross_border_care/policy/index_en.htm


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website