Chemin de navigation

Left navigation

Additional tools

Letter from President Barroso to the Members of the European Council

Commission Européenne - MEMO/13/829   27/09/2013

Autres langues disponibles: FR EN DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO HR

European Commission

MEMO

Brüssel, 27. september 2013

Letter from President Barroso to the Members of the European Council

Kallid kolleegid!

Meie järgmine kohtumine 24.−25. oktoobril toimub olukorras, kus meie majandusel läheb paremini. Kuigi ELi majandusprobleemid ei ole kaugeltki veel lõppenud, eriti kuna tööpuudus on siiski liiga suur, on selgeid märke taastumisest. Usun, et taastumiseni on suuresti viinud liikmesriikide jõupingutused ning turgude ja rahvusvaheliste partnerite usk sellesse, et me suudame püsida kindlal kursil ja viia lõpule struktuurireformid, mida Euroopa vajab. Me oleme kõik nõus, et peame majanduse elavdamise protsessi osana toetama majanduskasvu. Oma kohtumisel pühendamegi osa aega sellele, et arutada, kuidas seda innovatsiooni, digitaalse ühtse turu ja teenuste abil saavutada.

Digitaalteenused ja telekommunikatsioon on olulised majanduskasvu ja tootlikkuse edendajad liikmesriikide kõikides majandussektorites. Me ei saa siiski veel täit kasu ühtse turu potentsiaalist telekommunikatsiooni- ja internetipõhiste teenuste alal ning nendes tööstusharudes jääb EL rahvusvahelistele konkurentidele üha enam alla.

Lisan oma kõnele komisjoni lühikese aruande digitaalse majanduse kohta ja analüüsin, kuidas oleks võimalik aruannet laiendada, et kasutada seda meie kohtumisel oktoobris. Aruandes on selgitatud, millisel taustal on komisjon teinud hiljutised algatused kõrvaldada peamised takistused ühtselt telekommunikatsiooniturult ja suurendada investeeringuid. Need täiendavad mitut hiljutist tähtsat ettepanekut digitaalse ühtse turu lõpliku väljakujundamise kohta, nagu näiteks kavandatud meetmed, et vähendada kiirete lairibavõrkude juurutamise kulu ja kasutada e-arveid riigihangetes, lisaks ka 2012. aasta ettepanek e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul, mida arutatakse praegu Euroopa Parlamendis ja nõukogus ning mille vastuvõtmise me loodame tagada veel käesoleva ametiaja jooksul.

Selleks et täiustada raamtingimusi internetipõhiste teenuste jaoks, tuleb kiiresti vastu võtta ühtse turu akti ettepanekud, sealhulgas ettepanekud makseteenuste ja digitaalajastuga ajakohastatud autoriõiguse raamistiku kohta, samuti rakendada e-kaubanduse tegevuskava. Selleks et Euroopa kodanikud ja ettevõtjad saaksid usaldada internetipõhist majandust, peavad nende õigusaktide hulka kuuluma uued andmekaitse-eeskirjad. On otsustava tähtsusega, et Euroopa Parlament ja nõukogu teeksid suuremaid jõupingutusi, et võtta uued õigusaktid vastu enne parlamendi käesoleva ametiaja lõppu.

Pidevad investeeringud teadustegevusse ja innovatsiooni on üliolulised majanduskasvu, konkurentsivõime ja uute töökohtade loomise seisukohalt. On tõendeid, et investeerimine teadus- ja arendustegevusse aitab kaasa tootlikkusele ja seega ka majanduskasvule. Liikmesriigid, kes on jätkuvalt investeerinud teadustegevusse ja innovatsiooni, on praeguses kriisiolukorras paremini toime tulnud kui need, kes seda teinud ei ole. Edusamme on tehtud juhtalgatuse „Innovaatiline liit” poliitilise raamistiku loomisel, kuid me peame kiirendama liikmesriikide teadus- ja innovatsioonisüsteemide olulist ja struktuurset reformimist, et saavutada eesmärk luua Euroopa teadusruum. Analüüs Euroopa positsiooni kohta maailmamajanduses näitab vastuolulist pilti.

  • Hoolimata tipptasemel teadusbaasist konkureerib Euroopa ülemaailmsel tasandil teadmiste, teadusuuringute ja innovatsiooni nimel ning liikmesriikide teadus- ja innovatsioonisuutlikkuses on täheldatud üha suuremaid erinevusi, kusjuures vähem innovaatilised riigid ei suuda enam pidada sammu kõige innovaatilisemate riikidega.

  • Ettevõtete teadus- ja arendustegevuse kulud on ELis oluliselt madalamad peamiste konkurentide kuludest olenemata asjaolust, et EL on endiselt teadus- ja arendustegevusse tehtavate välismaiste otseinvesteeringute jaoks ligitõmbav sihtkoht. Selline olukord peegeldab suures osas meie ettevõtete piiratud suurust ja traditsioonilisemaid tegevusalasid. Me võiksime saada palju rohkem kasu mastaabisäästust, mida EL pakub. Kriis on vähendanud ka avaliku sektori kulutusi teadus- ja arendustegevusse 2011. aastal.

  • Hoolimata sellest, et Euroopa on tugevdanud juhtpositsiooni väljakujunenud tootmissektorites, on jäädud maha olulistel kõrgtehnoloogilistel ja kiiresti kasvavatel turgudel, sealhulgas nendel, mis on seotud tehnoloogiatega, mille abil lahendada ühiskonna ees seisvaid probleeme. Uued Euroopa ettevõtted kasvavad aeglasemalt kui meie peamiste konkurentide omad ja vähesed neist ühendavad jõud maailma suurimate ettevõtetega.

Innovatsiooni lahtimõtestamiseks ja selle üle arutamiseks on palju võimalusi. Innovatsioonil on palju tahke ja olulisi näitajaid, mida mõõta. Avalikule arutelule kaasa aitamiseks on komisjon töötanud välja innovatsiooninäitaja. Selle näitaja loomist taotleti kord ülemkogul ja näitaja annab meile ühe võimaluse mõõta saavutusi innovatsiooni valdkonnas.

Komisjon on rõhutanud tungivat vajadust reformida riiklikke teadussüsteeme nende tõhustamiseks, võttes samal ajal arvesse iga liikmesriigi tugevaid külgi ja kohalikku eripära. Sellised reformid tekitavad tihedamat konkurentsi ja koostööd kogu Euroopas, ning neid on vaja, et kujundada 2014. aastaks lõplikult välja Euroopa teadusruum.

Ühine lähenemisviis Euroopa Liidu tasandil on väga oluline. Seepärast oleme edukalt ajakohastatud ja lihtsustatud valdkondlikku rahastamisvahendit, võttes vastu raamprogrammi „Horisont 2020”, mis kujutab endast teadusuuringute ja innovatsiooni laiaulatuslikku strateegilist raamistikku. Raamprogrammis on keskendutud tipptasemel teadusuuringutele, juhtpositsioonile tööstuses ja konkurentsivõimes, samuti käsitletud ühiskondlikke probleeme, mis kõik peaksid programmi mõju märkimisväärselt suurendama. Esimese sammuna kiitis komisjon juulis teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas heaks kuus avaliku ja erasektori vahelist partnerlust ja veel neli avaliku sektori sisest partnerlust, mis toetavad majanduskasvu ja töökohtade loomise strateegiat 22 miljardi euro suuruse investeeringuga. Esimene, detsembris programmi „Horisont 2020” raames algatatav töökava, mis hõlmab aastaid 2014-2015, on järgmine majanduskasvu, töökohtade loomist ja konkurentsivõimet toetav investeering ja selle väärtus ulatub 20 miljardi euroni.

Olen veendunud, et kui me teeme piisavalt põhjalikke ja hästi kooskõlastatud jõupingutusi edendada innovatsiooni ning elektroonilise side ja internetipõhiste teenuste ühtset turgu, tasuvad need end ära. Ootan teilt viljakat arutelu konkreetsete meetmete üle, millega edendada poliitikat selles valdkonnas.

Lugupidamisega

José Manuel BARROSO


Side Bar

Mon compte

Gérez vos recherches et notifications par email


Aidez-nous à améliorer ce site