Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon

TEABEKIRI

Brüssel, 26. september 2013

Küsimused, mida Euroopa keelte kohta sageli küsitakse

IP/13/875

Mida tähendab mitmekeelsus?

  • Olukorda, kus teatavas geograafilises piirkonnas räägitakse mitut keelt;

  • mitme keele oskust;

  • enam kui ühe keele kasutamist organisatsiooni, ettevõtte või asutuse sise- ja/või välissuhtluses.

Kõigis neis tähendustes on mitmekeelsus Euroopale omane.

Keeleõpe ja keeleline mitmekesisus kuuluvad ELi uue, 2014.–2020. aasta haridus-, koolitus- ja spordiprogrammi „Erasmus+” prioriteetide hulka.

Mis on Euroopa Liidu ametlikud keeled?

Euroopa Liidu institutsioonide 24 ametlikku keelt on bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keel.

Kes otsustab, mis on ELi ametlikud keeled?

Otsuse teeb ühehäälselt Euroopa Liidu Nõukogu, kus on esindatud kõik ELi liikmesriigid. Enne ELiga ühinemist määrab iga tulevane liikmesriik keele, mida ta soovib kasutada ELis ametliku keelena. Kõik hilisemad muudatused (uue ametliku keele lisamine või olemasolevast loobumine) peavad olema kõikide liikmesriikide poolt nõukogus ühehäälselt heaks kiidetud.

Milline roll on liikmesriikides räägitavatel piirkondlikel keeltel?

Euroopa Liidu Nõukogu, st kõik liikmesriigid, on otsustanud, et ELi institutsioonid võivad kasutada ka kõiki liikmesriigi põhiseaduses tunnustatud keeli, isegi kui need ei ole ELi ametlikud keeled. ELi institutsioonid on sõlminud Hispaania valitsusega kokkuleppe baski, katalaani ja galeegi keele kasutamise suhtes dokumentides. Sarnane kokkulepe on sõlmitud Ühendkuningriigi valitsusega kõmri ja gaeli keele kasutamise suhtes. Mõlemal juhul korraldab liikmesriigi valitsus vajaduse korral omal kulul dokumentide tõlkimise.

Suulist tõlget baski, katalaani/valencia/baleaari ja galeegi keeltest (kuid mitte nendesse keeltesse) pakutakse vajaduse korral nõukogu teatavate koosseisude puhul, milles osalevad piirkondlikud esindajad, samuti Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee täiskogu istungitel. Komisjoni kohtumistel ei ole ühegi Hispaania piirkondliku keele kasutamist ette nähtud. Tõlke kulud katab asjaomane liikmesriik. Walesi ja Šoti ametiasutused on sisse seadnud samasuguse korralduse.

Miks Euroopa Komisjon mitmekeelsust edendab?

Sest komisjon soovib 1) toetada kultuuridevahelist dialoogi ja muuta ühiskonda kaasavamaks; 2) aidata 28 liikmesriigi elanikel tunda end ELi kodanikena; 3) pakkuda noortele võimalust õppida ja töötada välismaal ning 4) avada ülemaailmselt konkureerivatele ELi ettevõtetele uusi turge.

Mis on lühidalt ELi keelepoliitika eesmärk?

ELi keelepoliitika eesmärk on kaitsta keelelist mitmekesisust ning edendada keelteoskust kultuurilise identiteedi ja sotsiaalse kaasamise nimel ning ka seepärast, et mitut keelt oskavad inimesed suudavad paremini ära kasutada haridus- ja töövõimalusi ühtsel turul.

Peamine eesmärk on saavutada Euroopa, kus kõikidele õpetatakse väga varasest east alates lisaks emakeelele veel vähemalt kaht keelt. „Emakeel +2” eesmärgi püstitasid ELi riigipead ja valitsuste juhid 2002. aasta märtsis Barcelona tippkohtumisel.

Kui suured on ELi institutsioonide mitmekeelsusega seotud kulud?

Kõigi ELi institutsioonide (sh Euroopa Komisjon, Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Liidu Kohus, Euroopa Kontrollikoda, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Regioonide Komitee) kirjaliku ja suulise tõlke kulud moodustavad kokku umbes 1 miljard eurot aastas. See on vähem kui 1% ELi eelarvest ja veidi rohkem kui 2 eurot kodaniku kohta. Euroopa Komisjonis töötab umbes 3000 põhikohaga tõlkijat ja tõlki.

Kas ELi seadused kaitsevad keelte kasutamist?

Keelealaseid õigusi ja kohustusi ELis kaitseb Euroopa õigus. Näiteks ELi leping (artikkel 3) ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta (artiklid 21 ja 22) keelavad keelepõhise diskrimineerimise ja sätestavad, et Euroopa Liit peab austama keelelist mitmekesisust.

1958. aastal vastu võetud esimese Euroopa Ühenduse määrusega on nõutud, et ühenduse institutsioonid tõlgiks õigusaktid kõigisse ELi ametlikesse keeltesse ja vastaksid kodanike päringutele samas keeles, milles see esitati (Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 2, 20 ja 24).

Kas EL kavatseb ametlike keelte arvu vähendada?

Ei, sest praegune süsteem on loodud demokraatia ja läbipaistvuse huvides. Ükski liikmesriik ei soovi oma keelest loobuda ning kandidaatriigid tahavad, et nende keeled lisanduksid ametlike keelte nimekirja.

Kas üks ühine keel oleks lahendus?

On olnud ettepanekuid teha ladina või esperanto keelest üks üleeuroopaline keel, mida EL peaks sellisena tunnustama. Kuna nende keelte puhul peaksid aga kõik inimesed põhimõtteliselt nullist alustama, oleks see lahendus keeruline ning mitte eriti mõistlik muu maailmaga suhtlemisel. Õpetajate koolitamine ja 500 miljonile eurooplasele uue keele õpetamine oleks väga aja- ja ressursimahukas. Idee, et üks keel võiks rahuldada kõik keelelised vajadused, on liiga lihtsakoeline. Seepärast soodustabki Euroopa Komisjon mitmekesisust, mitte ühtlustamist.

Millist rolli mängivad kirjalik ja suuline tõlge?

Euroopa Liidu kirjaliku ja suulise tõlke talituste roll on toetada ja tugevdada mitmekeelsust Euroopa Liidus ning aidata liidu poliitikat kodanikele lähemale tuua. Kodanike teavitamine eelkõige nende õigustest ja kohustustest, mis tulenevad ELi õigusaktidest, ning nendega suhtlemine nende oma keeles on ELi õiguspärasuse, läbipaistvuse ja tõhususe huvides hädavajalik.

Kas kõik ELi dokumendid tõlgitakse igasse ametlikku keelde?

Ei. Dokumente tõlgitakse vastavalt prioriteetidele, mis lähtuvad sihtrühmast ja eesmärgist. Kõigisse 24 ametlikku keelde tõlgitakse õigusaktid ja avalikkuse jaoks olulisemad ja huvipakkuvamad dokumendid. Muud dokumendid (näiteks kirjavahetus riikide ametiasutustega ja otsused, mis on adresseeritud konkreetsetele isikutele või üksustele) tõlgitakse ainult vajalikesse keeltesse.

Euroopa Komisjonis toimub töö kolmes protseduurikeeles – inglise, prantsuse ja saksa keeles.

Aga veebisaidid?

Järjest olulisemaks muutub Interneti kasutamine, et teavitada inimesi sellest, mida EL teeb ja kuidas see neile kasu toob. Komisjoni veebisaitide puhul puudub õiguslikult siduv kohustus tõlkida iga lehekülg kõigisse ametlikesse keeltesse. Sellegipoolest teeb komisjon kõik, et pakkuda oma veebisaitidel võimalikult palju teavet võimalikult paljudes keeltes.

Milline keel on kõige tähtsam?

Kõiki keeli peetakse võrdselt oluliseks. ELi keel, mida ELis räägib emakeelena kõige rohkem inimesi, on saksa keel, kuid väljaspool Saksamaad ja Austriat ei kasutata seda kuigi laialdaselt. Maailmas kõige suurema emakeelena rääkijate arvuga ELi keeled on inglise ja hispaania keel, kuid enamik nende keelte rääkijaist elab väljaspool Euroopat. Prantsuse keel on ametlik keel (või üks ametlikest keeltest) kolmes liikmesriigis (Belgias, Prantsusmaal ja Luksemburgis). Seda räägitakse mitmel pool maailmas ja õpetatakse paljudes ELi koolides, kuid see on palju enam levinud Lõuna- ja Lääne-Euroopas kui Euroopa põhja- või idaosas. Kõige levinum esimene võõrkeel ELis on inglise keel. Viimased küsitlused näitavad aga, et isegi praegu oskab alla poole ELi elanikkonnast inglise keelt suhtlemiseks piisaval tasemel.

Mis kasu saan mina keeleõppest?

Kasvava tööpuuduse ajal kujutab oskus kasutada ja mõista võõrkeeli endast eelist nii isikliku arengu kui ka tööalase konkurentsivõime ja ettevõtete konkurentsivõime seisukohast. Samuti aitab keeleoskus inimestel suhtuda avatult eri kultuuridesse ning suurendab vastastikust mõistmist.

Miks on keeled vajalikud ettevõtete jaoks?

Sest kasulik on osata oma kliendi keelt. 2006. aastal viidi Euroopa Komisjoni tellimusel läbi uuring selle kohta, kui palju läheb ELi ettevõtetele maksma kehv võõrkeelteoskus. Tulemustest nähtub, et igal aastal jäävad tuhanded Euroopa ettevõtted ilma klientidest ja lepingutest, kuna neil puudub keeleoskus. Uuringus esitatud hinnangu kohaselt võib 11 % Euroopa eksportivatest VKEdest (945 000 äriühingut) kaotada ärivõimalusi suhtlemistõkete tõttu.

Mida eurooplased keeleõppest arvavad?

Eurobaromeetri 2012. aastal korraldatud uuringu kohaselt usub peaaegu üheksa ELi kodanikku kümnest, et võõrkeelteoskus on väga kasulik ja 98% ütleb, et keelte valdamine mõjutab positiivselt nende laste tulevikku. Eurooplased teavad üldiselt hästi, mis on mitmekeelsuse eelised: 72% on mitmekeelsuse eesmärgiga nõus ja 77% arvab, et see peaks olema prioriteet; 53% kasutab võõrkeeli oma töös ja 45% arvab, et nad said oma kodumaal parema töökoha, kuna oskaksid võõrkeeli.

Milline on eurooplaste keelteoskus?

Kõige mitmekeelsem riik Euroopa Liidus on Luksemburg, kus 99% kodanikest valdab vähemalt üht võõrkeelt. Nende eurooplaste arv, kes ütlevad, et nad suudavad suhelda võõrkeeles, on siiski veidi langenud (56%-lt 54%-le). 14 Euroopa riigi teismeliste testimisel selgus, et ainult 42% valdab oma esimest võõrkeelt ja ainult 25% oma teist võõrkeelt. Märkimisväärne osa õpilastest – 14% esimese võõrkeele õppijatest ja 20% teise võõrkeele õppijatest – ei saavuta isegi algtaset.

Nende õpilaste osakaal, kes valdavad hästi oma esimest võõrkeelt, varieerub 82%-lt Maltal ja Rootsis (kus esimene võõrkeel on inglise keel) kuni kõigest 14%-ni Prantsusmaal (inglise keele õppijad) ja 9%-ni Inglismaal (prantsuse keele õppijad). Internet on innustanud inimesi parandama passiivse lugemise ja kuulamise oskust võõrkeeltes. Internetis näiteks sotsiaalmeedia kaudu regulaarselt võõrkeeli kasutavate inimeste arv on kasvanud 10 protsendipunkti võrra (26%-lt 36%-le).


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website