Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon

TEABEKIRI

Brüssel, 11. september 2013

Euroopa Komisjon võttis vastu ühendatud Euroopat käsitlevate õigusaktide ettepanekud

Komisjon võttis täna vastu oluliste õigusaktide ettepanekud, mille eesmärk on viia lõpule telekommunikatsiooni ühtse turu rajamine ja ühendada kogu Euroopa.

Ühendatud Euroopa tähendab kiiremaid andmeühendusi, lihtsamat äritegevust, lihtsamat elu ja paremat valmisolekut tulevikuks.

Vastuvõetud õigusaktide paketiga öeldi selgelt „jah” ühisturule ja võrguneutraalsusele ning „ei” rändlustasudele ja bürokraatiale.

1. Ülevaade

Kuidas mõjutab see kõik majanduskasvu?

Euroopas tuleb kiiremas korras leida uusi majanduskasvu ja innovatsiooni allikaid. . Kõigi majandusharude konkurentsivõime sõltub üha enam heast andmesideühendusest ja seepärast tuleks digitaalsed lahendused ja IKT, mille arvele läheb pool siinse tootlikkuse kasvust, rakendada Euroopa eduloo – ühisturu – teenistusse. Takerdumine 28 eri riigi turgudesse on liialt kulukas. Kui peaksime sedasi jätkama, tähendab see, et me ei suuda pakkuda digitaalmajandusele vajalikku sisendit: ühenduvust ja mastaape.

Soodsates tingimustes kasvab digitaalne ökosüsteem kiiresti (kiiremini isegi Hiina majandusest) ja loob uusi töökohti: vaatamata majanduse madalseisule loodi digirakenduste sektoris vaid viie aastaga 794 000 töökohta. Tootlikkuse, tõhususe ja kasumite kasvu kaudu soodustab see ökosüsteem innovatsiooni ja äritegevust kõigis majandussektorites. Digitaalsest ökosüsteemist on puudu oluline komponent: telekommunikatsiooni ühtne turg. Selle rakendumine tähendaks SKP pidevat kasvu ligi 1% aastas (lähtudes 2010. aasta andmetest).

Kuidas mõjutab see töökohti ja tarbijaid?

Eurooplased püüavad majanduskriisi tagajärgedega toime tulla. Töökohtade loomiseks tuleb teha kõik, mis võimalik, ning ükski teine sektor ei paku nii häid võimalusi suurendada tööhõivet (eriti noorte seas) kui digitaalvaldkond. Internet on inimestele oluline ja seepärast peab neil sellele olema täielik juurdepääs. Ühtlasi tuleb pakkuda kaitset ebaõiglaste tasude ja tegutsemisviiside, näiteks ülemäära kõrgete rändlustasude ja segaste lepingute eest.

Kuidas on lood ELi tööstuse juhtiva rolliga maailmas?

1990. aastate alguses kadestas kogu maailm Euroopa juhtpositsiooni GSM-mobiilside vallas, kuid praegu puudub siinsel tööstusel oma koduturg, millele müüa selliseid uudseid tooteid nagu 4G. See aga tähendab, et uusimad lahendused ei jõua tarbijateni või siis ei ole olemas nende kasutamiseks sobilikke võrke. Sellised probleemid kahjustavad kõiki majandusharusid ega lase luua Euroopale hädavajalikke töökohti. Lisaks ei ole ELi ettevõtjad internetiga seotud küsimustes maailmas esirinnas. Kujutage ette: Lagosel on 4G võrk, aga Brüsselis mitte.

Euroopa tegutseb veel üleilmsel tasemel sellistes IKT valdkondades nagu elektroonika, robootika ja telekommunikatsiooniseadmed. Siin on tegeletud novaatorlike tervishoiurakenduste, aruka linna tehnoloogiate, avalike e-teenuste ja avatud andmetega, kuid killustatud turg ei ole siiski koht, mis soosiks üleilmset konkurentsi. Kogu digitaalne ökosüsteem saab muutuda dünaamilisemaks ja Euroopa taastada oma juhtiva koha maailmas vaid telekommunikatsiooni ühtse turu tingimustes.

Millised on komisjoni ettepanekud?

Komisjon on teinud ettepaneku muuta õigusakte, et täiendada kehtivat õiguslikku raamistikku ja viia ellu kaks olulist ELi aluslepingute põhimõtet: vabadus pakkuda ja tarbida (digitaalseid) teenuseid kõikjal ELis.

Nende eesmärkide saavutamiseks püüab komisjon oma ettepanekuga viia telekommunikatsioonisektori täielikult internetiajastusse (stiimulid uute ärimudelite kasutuselevõtuks ja suuremateks investeeringuteks) ning kaotada tõkked, mis ei lase 28 liikmesriigi telekommunikatsiooniturge sulanduda ühtseks turuks. Sealjuures toetutakse 2009. aasta telekommunikatsioonidirektiivile ja enam kui 26 aasta jooksul sellise ühtse turu loomiseks tehtud tööle. Et ettepanekust oleks kasu kõigile sidusrühmadele, esitati ettepanek tervikliku paketina, mitte võimalike variantide loeteluna.

Mis ettepanekus on?

  • Õigusnormide lihtsustamine ja vähendamine ettevõtjate jaoks

  • Raadiosageduste eraldamise tihedam koordineerimine, et soodustada traadita lairibaside ja 4G võrkude levikut ning integreeritud võrke pakkuvate üleeuroopaliste mobiilsideettevõtete loomist

  • Standardsete hulgimüügitasandi toodete pakkumine, et elavdada ettevõtjatevahelist konkurentsi

  • Avatud interneti kaitsmine: võrguneutraalsuse, innovatsiooni ja tarbijaõiguste tagamine

  • Rändlustasude turult välja tõrjumine: piitsa ja prääniku süsteem, et rändlustasud oleksid kadunud hiljemalt aastaks 2016

  • Tarbijakaitse: selges keeles kirjutatud lepingud, paremini võrreldav teave ja rohkem õigusi vahetada teenusepakkujat või lepingut

    Mida ettepanekus ei ole?

  • Ei ole üht organit, kes reguleeriks telekommunikatsiooni valdkonda

  • Ei ole kõnelõpetustasude eurotariifi

  • Elektroonilise side teenuse pakkuja määratlus ei muutu

  • Ei ole üleeuroopalist sagedusluba

  • Ei keelata diferentseeritud internetitooteid

Miks see kõik oluline on?

Sidevõrkudele toetub kogu ülejäänud digitaalmajandus. Tänapäeval sõltuvad internetiühendusest kõik majandusharud. See tähendab, et telekommunikatsioonisektor pidurdab ülejäänud majanduse arengut.

Võrgud on enamiku eurooplaste jaoks liiga aeglased ning pole piisavalt usaldusväärsed ega turvalised. Sageli on sideettevõtjad suurtes võlgades ega saa investeerida olukorra parandamisse. Teha tuleb kannapööre, mis võimaldaks suurendada tootlikkust, luua töökohti ja suurendada majanduskasvu.

Alustuseks vajab sidesektor ühtset turgu – see võimaldaks suurendada SKP-d 0,9% aastas ning oleks suurim makromajanduslik tugi, mida järgmise paari aasta jooksul kogu ELis pakkuda saab.

Rohkem kui neli ettevõtjat kümnest pole rahul neile pakutava ühendusega. Leitakse, et teenused on kehvad ja kiirused liialt väikesed. Kõik see vähendab konkurentsivõimet. Lisaks on tarbijatel villand ebaõiglastest tasudest, segaselt esitatud teabest ja seadmetest, mis ei tööta. Esitatud ettepanekutepaketi elluviimine on ELi jaoks poliitilise usaldusväärsuse küsimus.

Venitamine on kõigile kahjulik ja pole mingeid garantiisid, et radikaalsetes muudatustes oleks võimalik jõuda poliitilisele kokkuleppele. Peame tegutsema nüüd ja kohe, et teised majanduspiirkonnad meist ette ei tormaks, seda nii võrgus pakutavate materjalide kui ka vajalike rakenduste kättesaadavuse osas. Samuti tuleb olla valvel, et sideettevõtjate edasine allakäik või isegi pankrotistumine ei tekitaks veelgi suuremat kahju.

Kuidas oleme praegusesse olukorda jõudnud?

2013. aasta kevadel toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumise järeldustes paluti komisjonil esitada konkreetsed meetmed IKT ühtse turu võimalikult kiireks loomiseks ning teha seda piisavalt aegsasti enne ülemkogu oktoobrikuist kohtumist. Komisjoni ettepanekud toetuvad kolme aasta jooksul toimunud konsultatsioonidele, avalikele üritustele ja kitsama ringi kohtumistele. Lisaks muule toimus juunis kaks suurt avalikku sündmust tuhande osalejaga.

2. ELi telekommunikatsioonisektor on raskustes

Nõudluse, eriti andmeliikluse alase nõudluse kasv on olnud tohutu, kuid ELi telekommunikatsioonieeskirjade viimasest reformist saati (IP/11/622) ei ole suudetud seda kasvu rahas väljendada. Tulud kahanevad nii reaalväärtuse mõttes (2011. aastal –2,2% ja 2012. aastal –1,1%) kui ka võrreldes USA, Aasia ja teiste turgudega. Turukapitalisatsioon on aastast 2011 vähenenud 22%. Peale selle on Euroopa endiste telekommunikatsioonimonopolide netoinvesteeringute maht praktiliselt null ja nad on konkurentidest selgelt maas (allikas: HSBC). Traadita sidesse on alates 2002. aastast investeeritud poole vähem kui USAs ja Kanadas.

Paljudel operaatoritel on kaelas suured võlad, mis võivad olla kuni kolm korda suuremad ettevõtte börsiväärtusest (nt Telecom Italia) või ületada 30 miljardi euro piiri (Telefonica). Telekommunikatsioonisektori kehvad tulemused takistavad ülejäänud majanduse arengut. Eelkõige kahjustab see seadmete tootjaid, internetiettevõtjaid, autotööstust, andmesidesuutlike esemete tootmist, jae- ja hulgimüüki ja logistikat, tervishoidu ja loomemajandust.

Mis on sellise olukorra põhjustanud?

  • Telekommunikatsioonisektori reformimine on olnud aeglane (nt reageerimine Skype'ile ja andmerevolutsioonile, loobumine rändlustasude taolistest rahalehmadest).

  • Kultuurilised ja õiguslikud erinevused tähendavad, et Euroopat ei tajuta kohana, kus võiks alustada või arendada üleilmset internetiäri (võrreldes näiteks Silicon Valleyga).

  • Euroopa turu killustatus ja liikmesriigiti erinevad õigusnormid ei lase suuremast tõhususest ja mastaapidest kasu saada.

  • Riikide valitsuste lühinägelik soov saada sagedusalade eest enampakkumistel võimalikult suurt tulu tähendab paljude sideettevõtjate jaoks suurte summade kaotust ja vähendab investeeringuid võrkude rajamisse.

  • Ettevõtjad ei saa osta niiöelda toorainet ehk siis internetiühendust või juurdepääsu ühtlustatud sagedusaladele mitmes liikmesriigis ühelt pakkujalt ühtsete ja konkurentsivõimeliste tingimuste alusel, sest selle „tooraine” jaoks ei ole ühisturgu.

ERINEVUSI EUROOPA TURGUDELT

  1. Loatasud varieeruvad vahemikus 0–3000 eurot

  2. Mõnes riigis on paika pandud isegi see, millist kirjatüüpi tuleb kasutada tarbijalepingutes

  3. Loa omamisega seotud haldustasud varieeruvad 5000 eurost kuni 15 000 euroni Kõneminutist saadav tulu erineb ELi riikides 774%.

  4. Sagedusalade kasutuslubade hinnad võivad erineda kuni 50 korda (2600 GHz sagedusalas)

  5. Vaskpaar-juurdepääsuvõrgu hulgimüügihind, mida võrguomanik võib konkurendilt nõuda, varieerub neljast kuni neljateistkümne euroni kuus ehk 333%

  6. Lairibateenuste hulgiturgude reguleerimisele lähenetakse praktiliselt igas liikmesriigis isemoodi

  7. Rahvusvaheliste mobiilikõnede minutitasud varieeruvad ELi piires 0,35 eurost 1,19 euroni

3. Jätkusuutlike töökohtade loomine

Ühendatud Euroopa loob vundamendi, millele rajada jätkusuutlikke ja hästi tasustatud töökohti

PROBLEEMID: Tööpuuduse määr on lubamatult kõrge. Euroopas on digitaalne üleminekuaeg. Digitaalvaldkonnas on miljoneid uusi töövõimalusi: 2015. aastaks prognoositakse väheste oskuste tõttu sõna otseses mõttes miljonit täitmata töökohta! Lisaks sellele on lõpule viimata hulk vajalikke reforme.

Digitaalmajandusest sõltuvatel ettevõtjatel on praegu keeruline laieneda ja investeerida, sest raske on leida tööle uusi inimesi. Võrkudesse investeeritakse liialt vähe ning seepärast ei suuda seotud tööstusharud, alates rakenduste loojatest ja lõpetades telekommunikatsiooniseadmete valmistajatega, kõiki oma võimalusi ära kasutada ega loo ka nõudlust paremate võrkude järele. Sellest nõiaringist tuleb välja pääseda.

PAKUTUD LAHENDUSED

  1. Muuta väga noore töötajaskonnaga digitaalvaldkond töökohtade loomisel prioriteetseks, et leida lahendus noorte tööpuudusele Euroopas.

  2. Aidata idufirmadel kasvada, pakkudes neile tegutsemiseks algusest peale maailma suurimat turgu. Näiteks suurenes pärast poliitilist piikidemurdmist Prantsusmaa tehnoloogia valla idufirmade tööhõive 2012. aastal 24%.

  3. Toetada tööjõu muutumist telekommunikatsiooniettevõtetes, kes ei ole veel kohanenud uue digitaalse andmepõhise ärimudeliga.

  4. Teha digitaaloskuste ja tööhõive edendamiseks loodud suures koalitsioonis ettevõtjatega koostööd, et koolitada töötajaid ja parandada üldist digitaalset ökosüsteemi.

MÕJU JA NÄITED

  1. Rakenduste loomise sektor on viimase viie aasta jooksul loonud 794 000 töökohta, neist 600 000 tegelevad otseselt rakendustega. See on võimalik tänu keskkonnale, kus ei ole piire.

  2. Sellised tööstusharud vajavad häid võrke. Analysis Masoni ja Tech4i2 analüüsi kohaselt (2013) aitaks ka tagasihoidlik toetus kiire andmesidevõrgu ehitamisele luua esimese kolme aastaga 447 000 töökohta ja veel kaks miljonit aastaks ....

  3. Sideettevõtjate seisukohast: toimiv ühtne telekommunikatsiooniturg toetab majanduskasvu ja aitab vastu astuda otseselt telekommunikatsiooniga seotud tööjõu eeldatavale 10protsendilisele vähenemisele järgmise paari aasta jooksul.

  4. Muude ettevõtjate seisukohast: pilvandmetöötlus saab toimida kas ELi tasandil või veelgi suuremas mastaabis ning nõudlus selle järele tekitab täiendavaid investeeringuid parematesse võrkudesse. Pilvandmetöötlus meelitab kõik ülikiiret andmesidet kasutama. Standardsisendid, suuremad turud, vähem turumoonutusi (nagu blokeeritud teenused) ja paremad digitaalsed oskused muudavad uute töökohtade loomise pilvandmeside pakkujate taoliste ettevõtete jaoks lihtsamaks.

Komisjoni asepresident Neelie Kroes: „Kuni me pole suutnud ühtset telekommunikatsiooniturgu ellu viia, tekitame iga päev tööpuudust juurde, seda eriti noorte seas.”

4. Ettevõtjate jaoks väheneb bürokraatia

#1 Üks luba

PROBLEEM: Ei ole ühtegi püsivõrgu ega mobiilside ettevõtet, kelle tegevus kataks kogu ELi. Teoreetiliselt on kõigis liikmesriikides tegutsemine võimalik, kuid keegi ei tee seda, sest süsteem ei toimi. Igas liikmesriigis, kus teenuseid pakkuda, tuleks täita erinevaid registreerumisnõudeid. Erinevate ja riigiti ebajärjekindlalt rakendatavate eeskirjadega tegelemine tähendab operaatoritele täiendavat raha- ja ajakulu ning ka tulemused eri turgudel on erinevad.

PAKUTUD LAHENDUSED

  1. Õppida ja võtta üle lahendusi teistelt ELi ühtse turu sektoritelt (näiteks pangandusest) ning pakkuda operaatoritele võimalust tegutseda kõigis riikides ühtse ELi loa alusel ja lahendada kõik muud lubadega seotud küsimused ühes ja samas asutuses.

  2. Tagada kogu ELis õiguskindlus ja õigus võrdsele regulatiivsele kohtlemisele.

MÕJU

  1. Rohkem ettevõtteid saaks lihtsamini tegutseda piiriüleselt.

  2. Ettevõtjate seisukohast: see tähendaks uute ettevõtjate jaoks madalamaid turuletuleku tõkkeid, väiksemaid teenuse pakkumise kulusid ja võimalusi laiendada tegevust teistesse ELi liikmesriikidesse.

  3. Tarbijate seisukohast: saaks ära kasutada uute konkurentide uusi pakkumisi oma kodumaal.

  4. Tulevikule mõeldes: tegemist oleks vundamendi rajamisega digitaalvaldkonna suurema ühtse turu jaoks.

Asepresident Neelie Kroes: „Õigus tegutseda kõikjal ei ole reaalne, kui seda ei saa kasutada. Kõige paremini saab seda teha ühe loaga, sest see toimiks garantiina. Seda nii praegustele kui ka tulevastele ettevõtetele.”

#2 Turgude reguleerimise uued kriteeriumid

PROBLEEMID: Riikide ametivõimud reguleerivad konkreetseid telekommunikatsiooniturge või nende osi kas liiga palju või liiga vähe ja isegi nende turgude määratlused on erinevad.

PAKUTUD LAHENDUSED

Määrusesse lisamisega tuleks tugevdada juba juurdunud kolme kriteeriumi katset, mille alusel valib komisjon turud, mida reguleerida asjaomaseid turge käsitlevas soovituses. Liikmesriikide reguleerimisasutused peavad neid kriteeriume kohaldama, kui soovivad reguleerida turge, mida soovituses nimetatud ei ole. Seda põhimõtet hakatakse õiguslikult jõustama.

  1. Mingi valdkonna reguleerimine eeldab, et täidetud on kolm kriteeriumi:

  • tugevate ja alaliste struktuursete, õiguslike või reguleerivate turutõkete olemasolu;

  • turustruktuur ei võimalda tõhusa konkurentsi saavutamist asjakohase ajavahemiku jooksul, võttes arvesse turutõketega seotud infrastruktuuripõhise ja muu konkurentsi olukorda;

  • ainult konkurentsiõiguse kohaldamine ei ole piisav väljaselgitatud turuhäirete kõrvaldamiseks.

  1. Riikide reguleerimisasutused peaksid kaaluma ka kõiki konkurentsipiiranguid (kaasa arvatud nn over-the-top ehk OTT-teenuste pakkujad).

MÕJU

  1. Ettevõtjate seisukohast: liberaalsem reguleerimine, mis on kooskõlas enamiku ülejäänud turgudega.

  2. Tarbijate seisukohast: järjepidevam kaitse juhtudel, kui turul tegutsev ettevõtja valitseb turgu.

  3. Tulevikule mõeldes: telekommunikatsiooniturg normaliseerub (st muutub samasuguseks turuks nagu teised, kus ettevõtted konkureerivad ja tarbijatel on valik).

Asepresident Neelie Kroes: „Tahame telekommunikatsioonisektori normaliseerimise käigus vähendada bürokraatiat. Operaatorid ei peaks sõltuma riikide tujudest ja järjekindlusetusest.”

#3 Artikkel 7 – vetoõigus parandusmeetmete puhul

PROBLEEMID: Riikide telekommunikatsioonisektori reguleerivad asutused kohaldavad ELi eeskirju ebajärjekindlalt või kehtestavad eeskirju ka siis, kui seda vaja pole, tekitades valdkonna ettevõtjates ebakindlust.

PAKUTUD LAHENDUSED

  1. Tagada järjekindlus sellega, et komisjonile antakse võimalus kasutada riiklike otsuste või parandusmeetmete puhul vetoõigust.

MÕJU

  1. Ettevõtjate seisukohast: komisjoni vetoõigus peatab ülereguleerimise.

  2. Tarbijate seisukohast: suurem järjepidevus on Euroopa ettevõtjatele kasulik, sest see annab neile enesekindluse viia tarbijateni uusi, mitmekesiseid ja põnevaid pakkumisi.

  3. Tulevikule mõeldes: tegemist on telekommunikatsioonituru normaliseerimise jaoks olulise teguriga.

Asepresident Neelie Kroes: „Meie eesmärk on muuta telekommunikatsiooniturg tasapisi „tavaliseks” majandusharuks, kus on piiratud hulk eelnevalt kindlaksmääratud eeskirju ja rõhuasetus pigem järelreguleerimisel.”

5. Hulgitaseme toodete lihtsam kättesaadavus

Ühendatud Euroopa tähendab püsivõrkude hulgimüügitasandi tooteid (raadiosagedused

on mobiilside peamine ressurss)

PROBLEEMID: Ettevõtetevahelisel turul (mis moodustab ligikaudu poole ELi telekommunikatsiooniturust) on puudus kooskõlastatud kriteeriumidele vastavatest toodetest ja ühendustest, mis tähendab, et potentsiaalne nõudlus jääb kasutamata.

Tarbijatele suunatud lairibaühenduse turule tulijaid takistab sageli see, kui erinevad on reguleeritud võrgule juurdepääsu tooted, mis omakorda tähendab, et mitmes liikmesriigis on võimatu kasutada sama ärimudelit ja samu tehnilisi lahendusi.

PAKUTUD LAHENDUSED

  1. Kui märkimisväärse turujõuga turgu valitsevad operaatorid on kohustatud pakkuma konkurentidele virtuaalset juurdepääsu oma võrkudele, peaks nii ostjate kui ka müüjate jaoks kehtima kogu ELis ühtlustatud tingimused.

  2. Tagatud teenusekvaliteediga ühenduvust võimaldavate toodete ühised kriteeriumid tuleb operaatorite vahel kaubanduslikel tingimustel läbi rääkida.

MÕJU

  1. Telekommunikatsiooniettevõtete seisukohast: laienemine muudele Euroopa turgudele muutub lihtsamaks.

  2. Muude ettevõtete seisukohast: oluline ka muude valdkondade ettevõtjatele, näiteks e-tervise teenuste pakkujatele, pilvandmetöötluse teenuste pakkujatele, videokonverentsi ettevõtetele, sest annab neile kindluse, et nad suudavad tagada lepingulised ja teenustaseme kohustused.

Asepresident Neelie Kroes: „Euroopa standardi kohase virtuaalse juurdepääsu tooted, mille puhul on tagatud teenusekvaliteet, aitavad suurendada ettevõtetevahelist turgu. Uued kohustused mitte ei lisandu riiklikele kohustustele, vaid asendavad need.”

6. Sagedusalad ja 4G

Ühendatud Euroopa tähendab sagedusalasid traadita lairibasideks

PROBLEEMID

  1. Euroopas valitseb sagedusalade osas kaos – eeskirjad, hinnad ja ajakavad on nii segased, kui veel olla saab – ning see muudab üleeuroopalise äristrateegia rakendamise mobiilside vallas võimatuks.

  2. Raadiosageduste eraldamine on valdavalt killustunud ning riigid ei täida oma sageduste eraldamise alaseid kohustusi.

  3. Vaid 5 liikmesriiki 28st on eraldanud kogu ELi 1025 MHz ühtlustatud sagedusala mobiilseks andmesideks – see oleks pidanud eraldatud saama 2012. aasta lõpuks.

  4. Vaid 12 liikmesriiki on andnud operaatorite käsutusse 800 MHz sagedusala, mis on kõige olulisem 4G LTE võrkude jaoks ja lairiba andmeside viimiseks maapiirkondadesse.

PAKUTUD LAHENDUSED

  1. Ühtlustada sagedusalade vabastamise ajakava ja kasutuslubade kehtivusaeg.

  2. Kehtestada komiteemenetluse tasandi vetoõigus (mitte ainult komisjonile, vaid sidekomiteele), et lahendada sellised probleemid nagu liialt kõrge hinnaga toimuvad sagedusalade enampakkumised.

  3. Kohaldada teatavaid põhimõtteid ja kriteeriume, et tagada traadita side areng ELis.

  4. Võtta kasutusele asjakohased hüvitised sagedusalade õigeaegse vabastamise ning taristute ja sagedusalade ühiskasutuse eest, aga ka sagedusaladega kauplemine, et kasutamata sagedusalad saaks kasutusse võtta.

MÕJU

  1. Ettevõtjate seisukohast: kasulik kõigile mobiilsideoperaatoritele, eelkõige neile, kes soovivad tegevust laiendada.

  2. Tarbijate seisukohast: traadita lairibaühendused võetakse kiiremini kasutusele eelkõige maal.

  3. Tulevikule mõeldes: mobiilikõned ei katke enam ja leheküljed ei jää igaveseks laadima. Sagedusalade tõhus kasutamine ja koordineeritud juurdepääs toovad kaasa suuremad investeeringud taristusse. Piiratakse lühinägelikku kõrgete tasude poliitikat, mis ei ole kooskõlas sagedusalade hea haldusega, ning soositakse kapitali investeerimist võrkudesse.

Asepresident Neelie Kroes: „Peame sagedusaladele lähenema uut moodi, et eurooplased saaksid kasutada kõige uuemaid mobiilside lahendusi. See on liikmesriikide valitsuste jaoks väga delikaatne küsimus ja seepärast liigume edasi ettevaatlikult, kuid sihikindlalt. On selge, et nõudlus andmeside järele kasvab ja praegune sagedusalade süsteem ei tule sellega toime. Praeguse olukorra jätkudes ähvardab võrke ülekoormus või kokkuvarisemine, mis häiriks nii üksikisikuid kui ka ettevõtteid, kuid mobiilside ettevõtetel ei ole võimalik luua üleeuroopalist ettevõtet.”

Ühendatud Euroopa tähendab sagedusalasid traadita lairibasideks

PROBLEEMID

  1. Euroopa ei ole arenguprobleemidega maailmajagu, kuid vaadates meie kaetust 4G võrkudega, võib jääda vastupidine mulje. 4G/LTE võrgud jõuavad vaid 26% eurooplasteni. USAs on ainuüksi ühe ettevõtte (Verizon) sama näitaja 90%!

  2. 2012. aastal oli Euroopas – maailma suurimas majandusruumis – 6% maailma LTE ühendustest. USAs oli see näitaja 47%, Lõuna-Koreas 27% ja Jaapanis 13%.

  3. 4G võrkudes on ülekoormus ikka veel tõenäoline, kuigi on saavutatud eesmärk eraldada 1200 MHz ühtlustatud sagedusala Euroopas mobiilseks andmesideks. Nõudluse mujale suunamiseks on vaja varusüsteeme.

PAKUTUD LAHENDUSED

  1. Suurendada läbilaskevõimet vähem koormavate loatingimuste kaudu.

  2. Suurendada läbilaskevõimet seeläbi, et kaotatakse tarbetud kasutuselevõtu piirangud ja liialt keerulised mikrotugijaamade või traadita side tugijaamade kasutuselevõtuks lubade andmise tingimused.

  3. Suurendada läbilaskevõimet sellega, et traadita võrkude haldajatele antakse õigus lubada juurdepääsu oma võrgule.

  4. Parem töökorraldus, näiteks aktiivse ja passiivse taristu ühiskasutus, sagedusalade ühiskasutus ja sagedusaladega kauplemine muudavad traadita võrkude kasutuselevõtu ja/või renoveerimise uute tehnoloogiatega hõlpsamaks ja odavamaks.

  5. Sageduslubade ühised reguleerimispõhimõtted, sagedusalade kättesaadavuse ja kasutuse ühised kriteeriumid.

MÕJU

  1. Mobiilsideoperaatoritele avaneb võimalus kasutada võrkude läbilaskevõime suurendamiseks väikese levialaga pääsupunktide tehnoloogiaid (4G või wifi).

  2. Püsivõrgu operaatorid saavad hakata pakkuma täiendavaid traadita lairibaühenduse teenuseid, kasutades selleks avalikku juurdepääsu wifi-võrkudele, mis võivad sellekohase loa olemasolu korral asuda tarbija või ettevõtte ruumides.

  3. Lõppkasutajatel on traadita andmeühenduste osas rohkem valikuvõimalusi ning neil on lihtsam pakkuda teistele traadita internetiühendust.

Asepresident Neelie Kroes: „Operaatorid peavad suurendama oma traadita lairibavõrkude läbilaskevõimet kulutasuval moel. Tarbijad ja ettevõtted soovivad oma püsivõrke kasutada traadita ning seda saab teha tänu wifile või väikese levialaga 4G tugijaamadele. Me ei sunni lõppkasutajaid oma wifit jagama, kuid anname neile selleks võimaluse.”

7. Vaskkaablivõrgule juurdepääsu stabiilsed hinnad

Ühendatud Euroopa tähendab, et vaskkaablivõrgule juurdepääsu hinnad stabiliseeruvad

PROBLEEMID

  1. Vaskkaablivõrkude omanikud peavad saama oma võrkude rentimisest konkurentidele stabiilset sissetulekut, mis võimaldab neil investeerida kiirematesse järgmise põlvkonna võrkudesse.

  2. Alternatiivsetel operaatoritel puuduvad üleeuroopalise äritegevuse kavandamiseks piisavalt ühtsed lähtekohad, mille aluseks oleksid stabiilsed ja järjepidevad juurdepääsutasud.

  3. Riikide reguleerimisasutused arvutavad vaskkaablivõrgule juurdepääsu hulgimüügihindu kuuel eri moel (näiteks kohaldatakse erinevaid varade eluigasid ja amortisatsioonimeetodeid).

  4. See tähendab, et vaskkaablivõrgule juurdepääsu (juurdepääs kliendiliinile) hulgihind kuus varieerub 4st kuni 14 euroni.

PAKUTUD LAHENDUSED

  1. Pikaajaliselt stabiilsed hinnad ja ühtlasemad hinnad kogu ühtsel turul.

  2. Kiiretele järgmise põlvkonna võrkudele juurdepääsu tasusid ei reguleerita, kui jaeturgudel on selgeid märke konkurentsivaenulikku käitumist piiravatest teguritest ning jõulised mittediskrimineerivad kohustused tagavad tugeva konkurentsi.

MÕJU

  1. Telekommunikatsiooniettevõtete seisukohast: praegustel võrguomanikel on oma sissetulekute koha pealt suurem kindlustunne, mis laseb neil kavandada võrgu edasist uuendamist. Praegused alternatiivsed operaatorid jagavad võrgu uuendamisega kaasnevaid riske, kui hinnaregulatsiooni ei kehtestata. Vaskkaablivõrkudele juurdepääsuks ei anta kunstlikke toetusi, mis võiksid kahjustada järgmise põlvkonna võrkude kasutuselevõttu.

  2. Muude ettevõtjate seisukohast: lühiajalises perspektiivis on mõju väheoluline, pikemas perspektiivis kiiremad võrgud.

  3. Tarbijate seisukohast: paremate hulgimüügi tasandi tingimuste tulemuseks on õiglane hinnapoliitika ning teenuste parem kvaliteet ja suurem mitmekesisus.

  4. Tulevikule mõeldes: Euroopas võetakse kasutusele paremad võrgud.

Asepresident Neelie Kroes: „Tahame hinnad järgmise kuue aasta jooksul stabiliseerida, et anda tööstusele rohkem kindlustunnet. See võimaldab võrkudesse rohkem investeerida ja teha ratsionaalsemaid ärilisi otsuseid. On ilmselge, et hindade stabiliseerimine keskpika aja jooksul tähendab alguses mõningaid hinnakorrigeerimisi, et ühtlustada kulude arvutamine.”

8. Lõpp rändlustasudele ja ELi-siseste kõnede lisatasudele

Ühendatud Euroopa tähendab, et kaotatakse rändlustasud ja ELi-siseste kõnede lisatasud.

PROBLEEMID

  1. Suured lisatasud, mida nõutakse rändlusteenuste ja ELi-siseste kõnede eest ärritavad nii ärikliente kui ka tavatarbijaid. Tegemist on turumoonutusega, millele ei tohiks ühtsel turul kohta olla. Sellised nähtused panevad kasutaja oma telefoni umbusaldama, mitte seda kasutama.

PAKUTUD LAHENDUSED

  1. Luua tõeliselt üleeuroopaline sideruum ning kaotada järk-järgult riigisiseste kõnede, rändluskõnede ja ELi-siseste kõnede hinnaerinevused.

RÄNDLUSTEENUS:

  1. Operaatorid jäävad ilma õigusest nõuda tasu sissetulevate kõnede eest, millele kasutaja mõnes teises ELi liikmesriigis olles vastab. Ühtlasi on operaatoritel võimalus valida piitsa ja prääniku vahel.

  2. Präänikuks on see, et kui nad laiendavad oma riigisiseseid hinnapakette 2016. aasta juuliks selliselt, et tarbijad saavad kogu ELis ringi liikudes kasutada oma telefone või nutifone kodumaiste hindadega, siis on nad ELi eeskirjadest praktiliselt vabad. 2014. aasta juunis algav üleminekuaeg võimaldab operaatoritel kohandada kas oma pakutavate hinnapakettide arvu või nende riikide arvu, milles kehtivad kodumaised hinnad.

  3. Piitsaks on aga see, et kohaldatakse 2012. aasta rändluseeskirju, mis sunnivad ettevõtteid pakkuma klientidele võimalust kasutada rändluseks uute konkurentide teenuseid (alternatiivseid rändlusteenuse pakkujaid). Tarbijal on õigus loobuda reisimise ajal koduse operaatori teenustest ja kasutada kas mõne kohaliku ettevõtte või kodumaise konkureeriva ettevõtte odavamaid rändlusteenuseid, ilma et ta peaks selleks SIM-kaarti vahetama.

EUROOPASISESED PÜSIVÕRGU KÕNED

  1. Operaatorid ei tohi teise ELi liikmesriiki tehtava püsivõrgu kõne eest nõuda suuremat tasu kui omamaise kaugekõne eest. Igasugused lisatasud peavad olema objektiivselt põhjendatud.

EUROOPA MOBIILSIDE

  1. Operaatorid ei tohi teise ELi liikmesriiki suunatud mobiilside eest nõuda suuremat tasu kui seda on reguleeritud kõne- või sõnumirändlusteenuse eurotariif. Igasugused lisatasud peavad olema objektiivselt põhjendatud.

MÕJU

  1. Tarbijate seisukohast: pole vaja karta ootamatuid arveid, mugavam, mõistlikud hinnad.
    Sellest on kasu nii reisil kui ka kodus olles, nii neile, kellele meeldib mobiiltelefoni kasutada, kui ka neile, kes eelistavad tavatelefoni. Kasu saavad nii tarbijad kui ka ettevõtted.

  2. Telekommunikatsiooniettevõtete seisukohast: kodumaiste ja ELi-siseste kõnetasude erinevuste kaotamise otsese tagajärjena vähenevad tulud umbes 0,5%, kuid selle kompenseerib keskpika aja jooksul tarbimise kasv. Soovitatud rändluskord on vabatahtlik ning eeldatavasti on sellest operaatoritele kasu keskpika aja jooksul.

  3. Muude ettevõtjate seisukohast: 1100 eurole, mille ametiasjus mõõdukalt reisiv tarbija juba aastas säästab (võrreldes 2009. aasta hindadega), lisandub täiendav kokkuhoid. Rändlustasude kaotamine edendab ühendatud seadmete ja teenuste (nt masinatevaheline suhtlus) piiriülest kasutust ning annab hoogu juurde mobiilse andmeside rakenduste arengule, toetades seeläbi soodsama ärikeskkonna teket.

  4. Tulevikule mõeldes: tegemist on tõendiga sellest, et ka telekommunikatsioonisektoris on tõeline reform võimalik ning EL suudab kodanike elu selgelt paremaks muuta.

Asepresident Neelie Kroes: „Meie rändlust käsitlev ettepanek toetub kehtivatele eeskirjadele ning motiveerib operaatoreid kehtestama järk-järgult selliseid jaepakette, kus riigisiseseid teenustasusid kohaldatakse nii riigisiseste teenuste kui ka rändlusteenuste suhtes (rändlus koduste hindadega). Ühtlasi lõpetab see ebaõiglased hinnaerinevused kodumaiste ja (ELi-siseste) rahvusvaheliste kõnede vahel.

ELi tarbijad ei peaks maksma rohkem, kui nad helistavad välisriiki või välismaal reisimise ajal.

Praegused rändluseeskirjad peaksid vähendama riiklike turgude probleeme, kuid nad ei loo tõeliselt ühtset turgu. Praegused eeskirjad loodi enne seda, kui sai selgeks, et majanduse jaoks on oluline luua kiiremas korras ühtne telekommunikatsiooniturg.

Need eeskirjad on ühtaegu nii turvaabinõu kui ka sunnivahend ning täiendavad uues paketis kirjeldatud uusi võimalusi.

Samal ajal, kui kolmes etapis langetati mobiilside rändlusteenuse piirhindu, on ka riigisisese mobiilside hinnad pidevalt langenud. Ei ole mingeid tõendeid selle kohta, et rändluse lisatasude kaotamine hakkaks neid hindu tõstma.”

9. Toetame võrguneutraalsust

Ühendatud Euroopa tähendab avatud internetti

PROBLEEMID

  1. Praegu ei ole ELi tasandil selgeid reegleid võrguneutraalsuse kohta. See tähendab, et 96 protsendil eurooplastest puudub õiguslik kaitse, mis tagaks neile kogu avatud internetile juurdepääsu õiguse.

  2. Riiklikel reguleerimisasutustel ei ole praeguste ELi eeskirjade alusel võimu astuda vastu juurdepääsu blokeerimisele ja piiramisele.

  3. Mõned liikmesriigid (Madalmaad, Sloveenia) on võtnud vastu seadused, teised kaaluvad meetmete võtmist, kuid ilma ELi sekkumiseta võib see Euroopa turgu veelgi killustada ning muuta mitut riiki hõlmavate võrkude sidusa haldamise väga keerukaks.

  4. Kõige tavalisem näide lubamatu andmeliikluse ohjamise kohta on see, kui operaatorid blokeerivad või piiravad P2P ja VoIP teenuseid: piirangud puudutavad ligikaudu 21% interneti püsiühenduse kasutajatest ja 36% mobiiliabonente.

  5. See põhjustab probleeme. Tarbijad ei saa täiel määral internetti kasutada. Sisu ja rakenduste pakkujad, kellele ei ole tagatud juurdepääs tarbijatele, ei saa tegeleda pikaajalise innovatsiooniga. Operaatorid näevad, et eri liikmesriikides toimub andmeliikluse haldamine erinevalt, ning see ei julgusta neid looma uusi ärimudeleid, vaid pigem sunnib neid kaitsma oma senist või praegust territooriumi ja tavakõnede taolisi traditsioonilisi tuluallikaid.

PAKUTUD LAHENDUSED

  1. Komisjoni ettepanek lõpetab diskrimineeriva blokeerimise ja piiramise ning pakub avatud internetile tõhusat kaitset. Selles on esitatud selged eeskirjad interneti andmeliikluse haldamise kohta: see peab olema mittediskrimineeriv, proportsionaalne ja läbipaistev.

  2. Samas lubataks ettevõtjatel oma pakkumisi diferentseerida (näiteks andmeedastuskiiruse põhjal) ja konkureerida parema teenusekvaliteedi osas. Selles ei ole midagi ebatavalist: postiteenuste pakkujad ja lennuettevõtjad on seda teinud juba aastakümneid (vrd kiirpost ning turistiklass vs. äriklass). Kõigel sellel on aga oluline eeltingimus: avatud interneti kvaliteeti ei tohi kahjustada.

  3. Selleks, et rahuldada lõppkasutajate nõudlus parema teenusekvaliteedi järele, võivad sisu pakkujad leppida internetiteenuse pakkujatega kokku teatavas tagatud teenusekvaliteedis („eriteenused”). Sellised pakkumised võimaldavad telekommunikatsioonioperaatoritel saada täiendavat tulunäiteks OOT-teenuse pakkujatelt ja sisu pakkujatelt, aga ka tarbijatelt, kes on valmis maksma parema või kiirema teenuse eest. Sellistest tuludest saavad operaatorid omakorda rahastada investeeringuid võrgu uuendamisse ja laiendamisse.

  4. Eriteenused ei tohi kaasa tuua „tavalise” interneti kvaliteedi allakäiku. Liikmesriikide reguleerimisasutused hoiavad teenusekvaliteedil silma peal ning võivad kehtestada komisjoni koordineerimisel kvaliteedi miinimumnõuded.

MÕJU

  1. Ettevõtjate seisukohast: võib see julgustada innovatsiooniga tegelejaid, kes näevad, et nende rakendusi ja teenuseid ei blokeerita, ning kellel on võimalus maksta tagatud teenusekvaliteedi eest (nt videokonverentsiteenused, pilvandmetöötlus, e-tervis).

  2. Euroopa operaatoritel on võimalus töötada uusi ärimudeleid välja kogu Euroopa jaoks.

  3. Tarbijate seisukohast: on tegemist uute õigustega, mida tarbijatel praegu ei ole. Nad saavad võimaluse pääseda juurde enda valitud sisule ja rakendustele neile sobival seadmel (see peab siiski jääma lepinguliste andmemahtude ja -kiiruste piiresse ning olema kooskõlas kehtiva õigusega). Tarbijatel on kasu ka sellest, et suureneb pakutavate kvaliteetteenuste valik. Ühtlasi on neil juurdepääs avatud internetile, mis on sõnavabaduse ja arutelude seisukohast hädavajalik. Samuti on see oluline innovatiivsete internetiidufirmade turuletulekuks.

  4. Tulevikule mõeldes: tegemist on baasiga, millele toetudes saab hakata teenuseid pakkuma ja kasutama kogu ELis. See võimaldab innovatiivsetel ettevõtjatel hakata pakkuma teenuseid, ilma et nad peaksid kartma blokeerimist või piiramist, ning mõelda välja uusi teenuseid, mis eeldavad tagatud teenusekvaliteeti. Operaatoritele avanevad uued tulukanalid, mis võimaldavad investeerida võrgu uuendamisse ja laiendamisse.

Asepresident Neelie Kroes: „Võrgu neutraalsus ei ole Euroopas praegu kaitstud. Selle ettepanekuga see kaitse tagatakse. Ettepanekuga muudetakse tulemused optimaalseks nii lõppkasutajate kui ka sisu ja internetiteenuste pakkujate jaoks.”

10. Tarbijate uued õigused

Ühendatud Euroopa tähendab tarbijate jaoks uusi õigusi: #1 Teenusekvaliteet

PROBLEEMID

  1. Praegu ei ole operaatorite tegevus andmeliikluse haldamise ega ka tegelikult pakutava teenusekvaliteedi vallas pahatihti piisavalt läbipaistev.

  2. 94% tarbijaid leiab, et internetiteenuse pakkujad ei jaga oma veebisaitidel selget teavet konkreetsete rakenduste või teenuste blokeerimise või piiramise kohta.

  3. Püsivõrgu reklaamitud ja tegeliku andmesidekiiruse vahel on suured erinevused. Keskmiselt saavad ELi tarbijad kasutada vaid 74% andmesidekiirusest, mille eest nad maksavad.

PAKUTUD LAHENDUSED

  1. Operaatorid peavad pakkuma (nii avalikku kui ka lepingulist) teavet selle kohta, milline on nende poolt tarbijatele pakutava andmeside tegelik keskmine kiirus tavaoludes ja tipptundidel, millised on andmemahtude piirangud ja andmeliikluse haldamise põhimõtted.

  2. Liikmesriikide reguleerimisasutused peavad teenusekvaliteedil silma peal hoidma ning võivad kehtestada komisjoni juhtimisel kvaliteedi miinimumnõuded.

  3. Tarbijad võivad lõpetada lepingu või nõuda kahjutasu, kui neile lubatud ja tegelikult pakutava teenuse vahel on olulisi püsivaid erinevusi (nt andmeedastuskiiruses).

MÕJU

  1. Ettevõtjate seisukohast: paremad võimalused konkureerida hinnas ja kvaliteedis, sest tarbijate teadlikkus saadavast teenusest on parem ning nad saavad hõlpsalt teenusepakkujat vahetada, kui nad ei ole rahul või vajavad teistsugust teenust.

  2. Tarbijate seisukohast: tarbijad on kaitstud eksitavate pakkumiste eest ning saavad tegelikult aru, millist teenust neil on õigus oodata. Samuti mõistavad nad, et kui teenus neid ei rahulda, on neil õigus leping lõpetada.

  3. Tulevikule mõeldes: teadlikumad tarbijad oskavad valida teenusepakkuja ja pakkumised, mis neile kõige paremini sobivad, ning saada teenust, mille eest nad maksavad.

Asepresident Neelie Kroes: „Tänu neile meetmetele saavutame tegeliku läbipaistvuse ja aitame tarbijatel teha teadlikke valikuid. Inimesed peavad teadma, mida nad saavad või ei saa, enne, kui annavad oma allkirja ja maksavad. Selliseid kogu ELi hõlmavaid nõudeid on vaja, et Euroopa ühtne tarbimisruum toimiks.”

Ühendatud Euroopa tähendab tarbijate jaoks uusi õigusi: #2 paremad lepingud ja suurem läbipaistvus

PROBLEEMID

Praegustest lepingutest on raske aru saada, nad ei sisalda tarbija jaoks olulist teavet ning raske on neid jõustada ja neist loobuda. Sageli on tarbijad oma interneti- või telefonilepingu külge aheldatud. Teenusepakkuja vahetamist takistavad ülemineku kestus, e-posti aadressist ilmajäämine, lepingu lõpetamise kulukus ja pikad etteteatamisajad.

Internetiühenduse turu toimimist ja internetiühenduse pakkumist tarbija vaatenurgast käsitlenud uurimusele vastanutest pea pooled (44%) olid teenusepakkuja vahetamise käigus põrkunud probleemidega.

PAKUTUD LAHENDUSED

  1. Lepingud peavad sisaldama järgmist täiendavat teavet:

  • andmemahtude piirangud,

  • andmeside tegelik kiirus,

  • kuidas jälgida tarbimist ja

  • selgitus selle kohta, milline on teenuse omaduste tegelik mõju sisu, rakenduste ja teenuste kasutamisele.

  1. Lepingu kehtivusaeg: leping ei tohi alguses olla siduv pikemaks ajaks kui 24 kuud ning pakkuda tuleb ka 12 kuu pikkust kestust.

  2. Lepingu pikendamine: lepingu pikendamisest tuleb hoiatada vähemalt kuu aega ette ning lepingu vaikimisi pikendamisega ei pea nõustuma. Kui leping pikeneb, võib selle ilma igasuguste kuludeta lõpetada ühe kuu pikkuse etteteatamisega.

  3. Lepingu lõpetamine: tarbijal peab olema õigus lõpetada ükskõik milline leping kuue kuu pärast ühekuuse etteteatamisega ja ilma igasuguste kahjutasudeta. Tagasi tuleb maksta vaid võimalike subsideeritud seadmete või sooduspakkumiste jääkväärtus. Kui subsideeritud toote ja/või sooduspakkumise eest on tasutud nõuetekohane kompensatsioon, tuleb ilma lisatasuta maha võtta kõik piirangud, mis võiksid takistada lõppseadme kasutamist teistes võrkudes.

Teenusepakkuja vahetamine:

  • sõnaselge õigus vahetada teenusepakkujat võimalikult lühikese aja jooksul. Kui otse lõppkasutajatelt peaks nõutama mingeid tasusid, ei tohiks see takistada teenusepakkuja vahetamist.

  • Kasutaja üleandmine teisele teenusepakkujale vastu kasutaja tahtmist on selgelt keelatud.

  • Vana leping endise teenusepakkujaga tühistatakse pärast teenusepakkuja vahetamist automaatselt, ilma et lõppkasutaja peaks endise teenusepakkujaga ühendust võtma.

  • Ettemakstud teenuste kasutajatel on õigus saada kasutamata ettemaks pärast teenusepakkuja vahetamist tagasi.

  • Endine internetiteenuse pakkuja peab edastama e-kirjad uuele teenusepakkujale (kui endine teenusepakkuja pakkus e-postiaadressi).

  • Vana e-posti aadressi ei või kahe aasta jooksul anda ühelegi teisele lõppkasutajale.

LÄBIPAISTVUS

  • Teenusepakkuja peab jagama teavet andmemahtude, tariifide ning pakutava teenuse kvaliteedi ja teenuse tegeliku pakkumise kohta.

  • Riigi reguleerimisasutus või akrediteeritud kolmas isik peab tegema kättesaadavaks võrdlussüsteemid, mis võimaldaksid kasutajatel saada tegeliku ülevaate juurdepääsust elektroonilise side võrkudele ja teenustest ning saada teada, millised on alternatiivsete kasutusmudelite kulud.

  • Väärkohtlemine või lepingu vahetamisega viivitamine tuleb lõppkasutajale kompenseerida.

  • Rändluseeskirjade läbipaistvusmeetmeid (hoiatusmehhanism, kulude piiramine) tuleb laiendada riigisisesele sidele.

  • Mehhanism, mis kaitseb tarbijaid ülisuureks paisunud arvete eest.

MÕJU

  1. Ettevõtjate seisukohast: paremad konkurentsivõimalused, sest tarbijad on saadavatest teenustest rohkem teadlikud ja operaatori vahetamine on lihtsam. Teenusepakkujad otsivad uusi võimalusi tulla välja atraktiivsete pakkumistega, mis vastaksid tarbijate nõudmistele.

  2. Tarbijate seisukohast: teenusepakkujad peavad vastutama pakutavate teenuste parameetrite eest ning kui need ei vasta lubatule, on tarbijatel lihtsam oma õigusi kasutada. Teenusepakkujat on lihtsam vahetada. Oma tarbimisel on võimalik silma peal hoida ning tarbijad on kaitstud ootamatute hiigelarvete eest.

  3. Tulevikule mõeldes: paremini informeeritud tarbijad oskavad paremini oma õigusi kasutada. Rahulolevad tarbijad tarbivad tõenäoliselt rohkem. Tänu teenusepakkujate vahetamise võimalusele ja konkurentsile paraneb teenuste kvaliteet.

Asepresident Neelie Kroes: „Need meetmed annavad tarbijatele võimaluse nõuda seda, mille eest nad maksavad. Teenusepakkuja juurest on lihtne ära tulla, kui ta ei paku seda, mida lubas, või inimene soovib teistsugust teenust. Õigused on samad kogu Euroopas ja kehtivad kõigi teenusepakkujate puhul.

Läbipaistvust ja teenusepakkuja vahetamist käsitlevad uued sätted parandavad tarbijate õigusi ning soodustavad teenusepakkujate vahelist konkurentsi. Selliseid kogu ELi hõlmavaid nõudeid on vaja, et Euroopa ühtne tarbimisruum toimiks.”


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website