Chemin de navigation

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon

MEMO

Brüssel, 11 september 2013

President Barroso kiri Euroopa Parlamendi presidendile Martin Schulzile

Lugupeetud president Schulz!

Oma tänases kõnes liidu olukorra kohta esitan ma oma vaated selle kohta, millised väljakutsed seisavad meil ees olukorras, kus Euroopa Parlament valmistub maikuus toimuvateks valimisteks ja komisjonil algab ametiaja viimane aasta. Üheskoos oleme me suutnud väga keerulistes tingimustes märkimisväärselt palju Euroopa kodanike heaks ära teha. Euroopa Parlament on asendamatu partner ELi õigusloomeprotsessis ja ma usun, et me võime oma ühiste saavutuste üle uhkust tunda. Kui tuua tehtust ainult mõni näide: töö, mis me oleme üheskoos teinud majandusjuhtimise raamistiku vajalikuks kindlustamiseks, poliitiline kokkulepe järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta ning finantsjärelevalve ja -regulatsiooni põhjalik läbivaatamine avaldavad suurt mõju Euroopa majanduse vastupanuvõimele ja suurendavad meie tulevasi kasvuväljavaateid.

Ometigi nõuavad veel lahendamata probleemid, et me kiirendaksime eelseisvatel kuudel oma otsustusprotsessi, viiksime lõpule juba algatatud õigusloometegevuse ja suruksime läbi selle rakendamise. Astudes tegelikke samme valdkondades, mis pakuvad kõige suuremaid võimalusi majanduse taastumisprotsessi ja töökohtade loomise käivitamiseks ja toetamiseks, aitame me taastada usku, et Euroopa suudab tulla kriisist välja tugevamana ja et ELil on selles taastumisstrateegias hindamatu roll.

Käesolevas kirjas on põhjalikumalt visandatud peamised algatused, mida kaalutakse komisjoni 2014. tööprogrammi jaoks vastavalt meie kahe institutsiooni vahelisele raamlepingule. Meie mõttetööle on kaasa aidanud Euroopa Parlamendi 4. juuli 2013. aasta resolutsioon, mu enda sagedased kokkupuuted Teie ja parlamendiga ning rida viljakaid mõttevahetusi komisjoni volinike ja parlamendi komisjonide vahel. Loodan, et sedamööda, kuidas me järgmisel kuul tööprogrammi lõplikult välja töötame, jätkuvad ka need mõttevahetused.

Mis puudutab meie tööd aastal 2014, siis on parlament ja komisjon ühte meelt, et majanduskasv ja töökohad peavad jääma kõige prioriteetsemaks. Meil tuleb edaspidigi õhutada liikmesriike ajama diferentseeritud ja kasvusõbralikku eelarve konsolideerimise poliitikat, tegema konkurentsivõime suurendamiseks struktuurireforme, taastama normaalse majandusele laenude andmise, leidma uuenduslikke võimalusi luua töökohti ja toetada abivajajaid, päästa valla Euroopa loominguline potentsiaal ning moderniseerima avalikku haldust. Ühtlasi ei tohi me kaotada silmist kaugemaid probleeme – ega ka võimalusi – nagu energia- ja kliimapoliitika, Euroopa innovatsioonivõime kasvatamine ja meie panus kogu maailma stabiilsusse.

Poliitika prioriteedid ja plaanid aastaks 2014

Järgmisel aastal langeb rõhk suuremalt jaolt praegu kaasotsustusmenetluses olevate õigusaktide ettepanekute vastuvõtmisele ja juba käimasoleva töö konsolideerimisele. See kajastub ka komisjoni 2014. aasta tööprogrammis. Me asetame rõhku olulisemate menetluses olevate ettepanekute vastuvõtmisele ja rakendamisele (näiteks meie noorte tööhõive algatused ja ettepanekud VKEdele laenude andmise edendamiseks) valdkondades, kus liikmesriikidel tuleb rakendamist kiirendada, samuti tegevusele uue mitmeaastase finantsraamistiku programmide sujuvaks ja õigeaegseks alustamiseks ning omavahendite kõrgetasemelise eksperdirühma töö käivitamisele.

Nagu aastal 2013, nii ka nüüd on meie majanduspoliitika kujundamisel peatähelepanu riigi rahanduse usaldusväärsusel, struktuurireformidel ja sihtinvesteeringutel. Me töötame selle nimel, et kasvatada usku Euroopa võimesse kasvada jätkusuutlikult, pakkuda oma kodanikele töökohti ja häid hoolekandesüsteeme ning tagada ELi jätkuv konkurentsivõime maailma majanduses. Me tahame seada tähtsale kohale pangandusliidu loomise, töö aga jätkub ka majandusjuhtimise, rahastuse kättesaadavuse, tööjõu liikuvuse ja noorte töötuse probleemi lahendamise kallal. Kooskõlas komisjoni tiheda ja toimiva majandus- ja rahaliidu tegevuskavaga tuleb meil jätkata tööd täieliku majandus- ja rahaliidu ülesehitamiseks, näiteks tuleb see viia ulatusliku demokraatliku vastutuse alusele ja anda sellele tugev sotsiaalne mõõde. Viimases küsimuses annab komisjon 2. oktoobril välja majandus- ja rahaliidu sotsiaalse mõõtme teatise. Samuti tuleks meil suurendada jõupingutusi, et üleeuroopalise ja riikliku kestva ja koordineeritud tegevuse kaudu täita strateegia „Euroopa 2020” eesmärgid.

Konkurentsivõime jaoks on elulise tähtsusega innovatsioon ja investeeringud. Uue mitmeaastase finantsraamistiku programmid on suunatud strateegia „Euroopa 2020” prioriteetide saavutamisele ning sisaldavad tervet rida meetmeid investeeringute suurendamiseks, inimkapitali arendamiseks ning otseselt majanduskasvu ja töökohti mõjutavate reformide eelisarendamiseks. Jätkatakse käimasolevat tööd Euroopa Investeerimispangaga, et toetada VKEde juurdepääsu rahastusele, sest see on oluline hoob majanduskasvu taastamiseks. Tegeldakse siseturu eeskirjade täieliku rakendamise tagamisega kriitilistes valdkondades, nagu teenused ja energia, ning ühtse turu akti algatuste elluviimisega; samuti on meie eesmärk viia lõpule riigiabi eeskirjade moderniseerimine. Täna esitatud ettepanekud tegeliku ühtse telekommunikatsioonituru kohta on samuti konkurentsivõime seisukohalt olulised ja eelseisvatel kuudel on nende vastuvõtmine tähtsal kohal. Ühtlasi jätkame me tegevust küsimuses, kuidas mõjutavad energiahinnad konkurentsivõimet ja kuidas seda probleemi lahendada.

Ka kaubandus on tohutu kasvupotentsiaaliga valdkond, kus meil tuleb hoida tempot läbirääkimistel olulisemate partneritega, sealhulgas USAga.

Selle taustal näeb komisjon ülejäänud 2013. aastaks ja 2014. aastaks peamiste prioriteetidena järgmist:

• tagada kõigi 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku programmide sujuv alustamine, kusjuures ELi eelarve on investeeringute, kasvu ja reformi käivitaja;

• kiirendada olulisemate ettepanekute vastuvõtmist; eeskätt on need ettepanekud, mis käsitlevad pangandusliitu ja finantsregulatsiooni (näiteks 2012. aastal esitatud pankade maksevõime taastamise ja solveerimise ettepanek ja juulis esitatud solveerimismehhanismi ettepanek), ühtset turgu (nüüdseks on esitatud kõik ühtse turu teise meetmepaketi ettepanekud), täna vastu võetud telekomi ettepanekud ja digitaalne tegevuskava; samuti on esitatud rida mitmesuguseid ettepanekuid, mis on üliolulised kodanike jaoks ja mis käsitlevad erinevaid valdkondi alates reformitud ühisest kalanduspoliitikast kuni raudteeveo ühisturu ja Euroopa Prokuratuurini. Selles kontekstis tahaksin toonitada vajadust viia kiiresti lõpule tubakatoodete direktiivi vastuvõtmine. Kui sellised ettepanekud saavad veel enne teie ametiaja lõppu seaduseks, annab see tugeva signaali, et EL on kodanike jaoks ülimalt oluline;

• tugevdada majanduse juhtimist, kaasa arvatud selle sotsiaalset mõõdet, ja jätkata Euroopa poolaasta protsessi arendamist, pannes erilist rõhku rakendamisele (eelkõige teisele majanduse juhtimise paketile ja tegevuse koordineerimisele kõikidel tasanditel);

• viia ellu meie kaubanduse tegevuskava (eelkõige pidada USAga läbirääkimisi atlandiülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse üle ja pidada läbirääkimisi teiste olulisemate partneritega, näiteks Kanada ja Jaapaniga) ning valmistada ette ELi seisukoht peamistel rahvusvahelistel läbirääkimistel, nagu ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osalisriikide järgmine konverents ja 2015. aasta järgse arengukava läbirääkimised;

• edendada ettevõtlussõbralikku keskkonda, eelkõige VKEde jaoks, muutes regulatsiooni veelgi lihtsamaks ja sujuvamaks, eelkõige käimasoleva õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi (REFIT) kontekstis, mille eesmärk on tagada, et kõik ELi õigusnormid täidaksid oma otstarvet.

EL peaks ka edaspidi täie pühendumusega tegelema meie globaalsete eesmärkide täitmisega, olema valmis reageerima lühiajalises plaanis kiiresti, aga samas näitama üles tahet süvendada tööd kandidaatriikidega, sealhulgas Serbia ja Kosovo vaheliste suhete normaliseerimise küsimuses. Poliitilise assotsiatsiooni ja majandusintegratsiooni ülesehitamine idapartnerluse riikidega, lõunanaabruse riikide abistamine nende üleminekuprotsessis ning tihedamate sidemete edendamine meie strateegiliste partneritega jäävad endiselt oluliseks prioriteediks.

Uued algatused

Peale selle teeb komisjon ettepaneku piiratud arvu uute algatuste kohta, mille eesmärk on tugevdada Euroopa majanduse konkurentsivõimet ning piiritleda kliima- ja energiapoliitika 2020. aastale järgnevaks ajaks. Samuti arendame edasi ideid, mida ma täna visandasin õigusriigi küsimustes.

Kaalutavate uute algatuste hulgas on näiteks:

• teatis majandus- ja rahaliidu sotsiaalse mõõtme kohta;

• finantsjärelevalve raamistiku ülevaatamine ja ELi pankade struktuurireform, lähtudes Liikaneni raportist;

• jätkumeetmed Euroopa majanduse pikaajalise rahastamise küsimustes;

• Euroopa tööstusbaasi tugevdamine tööstustoodete siseturu reformimise teel ja täiendavad algatused Euroopa tööstuse konkurentsivõime tõstmiseks;

• riigiabi moderniseerimise lõpuleviimine, et tugevdada siseturgu ja edendada riiklike kulutuste tõhustamist;

• Euroopa oskus- ja kvalifikatsiooniruumi igakülgne arendamine;

• käibemaksustrateegia jätkumeetmed, mille eesmärk on vähendada ettevõtete käibemaksu deklareerimise kulusid;

• sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise määruse läbivaatamine;

• viia lõpule riiklike tööturuasutuste sidumine, et lahendada tööjõu pakkumise tasakaalustamatuse probleemid;

• restruktureerimise kvaliteediraamistik;

• uus energia- ja kliimaraamistik aastaks 2030;

• jäätmepoliitika läbivaatamise tulemused;

• teatis tulevaste algatuste kohta justiits- ja sisepoliitika valdkonnas;

• viisarežiim heausksetele reisijatele;

• 2014. aasta laienemis- ja naabruspoliitika paketid;

• jätkata aastatuhande arengueesmärkide kaugeleulatuva jätkumeetmete kava koostamist ja viia see kokku säästva arengu eesmärkidega;

• ELi panus üleilmsesse meresõidu turvalisusse.

2014. aastal hakatakse uurima järgmisi valdkondi:

• turulepääsu avamine ja rahaliste vahendite kaasamine;

• tööturul osalemise ja liikuvuse suurendamine, sealhulgas reguleeritud kutsealadel;

• Euroopa teadusruumi elluviimine;

• nn rohelised tehnoloogiad, sh energia salvestamine ja energiatõhusus;

• tarbijate mõjuvõimu suurendamine energia siseturul;

• ELi töötervishoiu ja ohutuse õigusnormide hindamine;

• komisjoni hiljutise kaitseteatise järelmeetmed;

• Euroopa arengufondi tulevik pärast aastat 2020.

Samuti mõtleme me järele strateegiast „Euroopa 2020” seni omandatud kogemuste üle ja kaalume, kas on vaja seda kohandada, et õhutada majanduskasvu kiirendamiseks ja uute töökohtade loomiseks vajalikke reforme.

REFIT-programmi alusel toimuvad hindamised ja läbivaatamised toovad samuti mitmetes ELi poliitikavaldkondades kaasa värskeid mõtteid.

Pilk tulevikku ja demokraatliku vastutuse tugevdamine

Meie senine töö peaks ühtlasi võimaldama meil näha, mis on oluline Euroopa tuleviku jaoks, ning eelkõige arendada mõttetööd sügavama integratsiooni teemadel, mida toetab tugevam demokraatlik vastutus. Euroopa Liidu pikema perspektiivi tulevikuideede tutvustamine ja meie varasemas tegevuskavas sätestatud põhimõtete täiendamine võimaldavad pidada enne Euroopa Parlamendi valimisi tõelist Euroopa-teemalist väitlust.

Ootan suure huviga 2. oktoobril toimuvat volinike kolleegiumi kohtumist komisjonide esimeeste konverentsiga ja omaenda 3. oktoobril toimuvat kohtumist esimeeste konverentsiga, mille käigus saame Euroopa Parlamendilt tagasisidet, enne kui komisjon oma 2014. aasta tööprogrammi lõplikult vormistab.

José Manuel BARROSO


Side Bar

Mon compte

Gérez vos recherches et notifications par email


Aidez-nous à améliorer ce site