Navigation path

Left navigation

Additional tools

Küsimused ja vastused ühise kalanduspoliitika reformi kohta

European Commission - MEMO/13/72   06/02/2013

Other available languages: EN FR DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO

Euroopa Komisjon

TEABEKIRI

Strasbourg, 6. veebruar 2013

Küsimused ja vastused ühise kalanduspoliitika reformi kohta

Ettepanekuga nüüdisaegse ja lihtsama ühise kalanduspoliitika kohta tahab komisjon muuta kalanduse ökoloogiliselt, majanduslikult ja sotsiaalselt säästvaks majandusharuks. Uue poliitikaga lõpetatakse ülepüük ja luuakse teaduslikele andmetele tuginevad püügivõimalused ning see viib kalavarud tagasi säästvale tasemele. See pakub ELi kodanikele pikemas perspektiivis stabiilset, ohutut ja tervislikku toiduainetega varustatust. Samuti püütakse suurendada kalandussektori jõukust, lõpetada sõltumine toetustest ja luua rannikualadel uusi töökohtade ja majanduskasvu võimalusi.

Miks on uut poliitikat vaja?

Euroopa kalanduspoliitika vajab hädasti reformimist. Meie laevad püüavad rohkem kala, kui on võimalik ohutult taastoota, kurnates seeläbi teatud kalaliikide varusid ja ohustades mere ökosüsteemi. Väljapüük on vähenenud ja kalandussektori tulevik on ebakindel.

Kirjeldatud tausta arvesse võttes tegi komisjon 2011. aastal ettepaneku ühise kalanduspoliitika laiaulatuslikuks reformiks. Reformi eesmärk on luua tingimused, mis võimaldavad parandada nii kalavarude kui ka kalanduse olukorda, samuti neid mõlemat toetava merekeskkonna seisundit. Reform on panus Euroopa 2020. aasta strateegiasse ning vastav poliitika töötatakse välja laiema meremajanduse osana. Sellega tagatakse ELi merede ja rannikualade sidusam poliitika, töötades tugeva kalanduse, kaasava majanduskasvu ja rannikualade suurema ühtekuuluvuse nimel.

Säästvus on kavandatud reformi keskmes. Säästev kalapüük tähendab kalapüüki sellisel tasemel, mis ei ohusta kalavarude taastootmist ning võimaldab kaugemas tulevikus saavutada suuremaid saake. Selleks on vaja reguleerida merest väljapüütava kala kogust. Komisjon teeb ettepaneku, et aastaks 2015 kasutatakse kalavarusid säästval tasemel, st määratakse kõrgeim püügimäär, mille ulatuses võib igal aastal ohutult kala välja püüda ja mis säilitab kalapopulatsioonide maksimaalse produktiivsuse. Seda taset nimetatakse maksimaalseks jätkusuutlikuks saagikuseks (MSY). See eesmärk on sätestatud ÜRO mereõiguse konventsioonis ning võeti 2002. aasta säästva arengu tippkohtumisel vastu kui eesmärk, mille maailm peaks saavutama 2015. aastaks.

Hinnangud1 näitavad, et kui kalavarusid nõnda kasutada, võivad varud suureneda ligikaudu 70% . Kogupüük suureneks ligikaudu 17% ning kalurite iga-aastane sissetulek kasvaks 24% võrra (ehk 1,8 miljardit eurot) ja meeskondade palgad 25% võrra.

Ka ei oleks säästva kalanduse puhul püügisektor enam sõltuvuses riiklikest toetustest. See lihtsustaks stabiilsete hindade saavutamist läbipaistvatel tingimustel, tuues tarbijatele selget kasu. Turutingimustes tegutsev tugev, tõhus ja majanduslikult elujõuline tööstus mängiks kalavarude majandamisel palju tähtsamat, aktiivset rolli.

Millised on komisjoni ettepaneku põhipunktid?

Mitmeaastane ökosüsteemil põhinev majandamine

Euroopas elujõulise kalanduse taastamiseks tuleb merekeskkonna kaitset tõhustada. Nüüdsest hakatakse ELi kalandust majandama mitmeaastaste kavadega, juhindudes ökosüsteemil põhinevast lähenemisviisist ja ettevaatusprintsiibist, tagamaks, et püügitegevuse mõjud mereökosüsteemile on väikesed. Kalandustööstus saab parema ja stabiilsema aluse pikaajaliseks kavandamiseks ja investeeringuteks. See säästab ressursse ja maksimeerib pikaajalist saagikust.

Mitmeaastased majandamiskavad peaksid praegustelt üksikute varude kavadelt minema üle püügipiirkondadel põhinevatele kavadele, hõlmates rohkem kalavarusid vähemate kavadega, mille eesmärk on jõuda aastaks 2015 säästvale tasemele. Kavadega hõlmamata kalavarusid majandatakse nõukogu poolt kindlaksmääratavate püügivõimaluste ja muude tehniliste ja kaitsemeetmetega, mis moodustavad osa kavandatud vahendeist.

Saagi vette tagasi laskmine keelatakse

Hinnangute kohaselt lastakse vette tagasi 23% kogupüügist (mõnedes püügipiirkondades heidetakse soovimatuid kalu üle parda ka oluliselt suuremal määral). See vastuvõetamatu tegevus lõpetatakse edaspidi täpse ajakava alusel ja lisaks võetakse lõpetamise tõhustamiseks mõned kõrvalmeetmed. Kalurid on kohustatud tooma kaldale kõik püütud töönduslikud liigid. Alamõõdulisi kalu inimtoiduks ei müüda.

Liikmesriigid peavad kindlaks tegema, et nende kalalaevade varustus tagab kõigi püügi- ja töötlemistoimingute täieliku dokumenteerimise. See võimaldab jälgida, kas täidetakse kohustust lossida kogu saak.

See lähenemisviis võimaldab saada kalavarude kohta usaldusväärsemaid andmeid, toetab paremat majandamist ja aitab kalavarusid tõhusamalt kasutada. Samuti ergutab see kalureid vältima soovimatut püüki tehniliste lahendusega, nagu näiteks selektiivsemad püügivahendid.

Kalandus muutub tulutoovamaks

Ettepaneku kohaselt peaks aastal 2014 üle 12 meetri pikkustele ja kõikidele veetavaid püüniseid kasutavatele kalalaevadele kehtestatama ülekantavate püügiosakute ehk kontsessioonide süsteem. Läbipaistev süsteem annaks selliste laevade omanikele õiguse osale liikmesriigi kalapüügivõimalustest ja laseks laevaomanikel oma püügikontsessioone rendile anda või vahetada. Selle uue süsteemi abil soovitakse kalandustööstusele anda pikaajaline tegutsemisperspektiiv ning suurendada selle paindlikkust ja vastutust, vähendades samal ajal ülemäärast püügivõimsust. Samas kaaluvad nii nõukogu ja parlament kvootide ja laevastike haldamisega seoses alternatiivseid meetmeid.

Väikesemahulise kalapüügi toetamine

ELis moodustavad väikesemahulise kalapüügi laevad 77% kogu ELi kalalaevastikust, kuid vaid 8% tonnaažist (kalalaevade suurus) ja vaid 32% mootorivõimsusest, avaldades seetõttu kalavarudele keskmiselt küllaltki väikest mõju. Väikesemahuline rannapüük mängib sageli olulist rolli paljude Euroopa rannikualade sotsiaalses struktuuris ja kultuurilises identiteedis. Seepärast vajavad väikesemahulise püügiga tegelejad eritoetust. Reformitud ühine kalanduspoliitika pikendab kuni aastani 2022 liikmesriikide õigust piirata kalapüüki alal, mis ulatub rannikust kuni 12 meremiili kauguseni. Väikesemahulise kalapüügi võib vabastada ka ülekantavate püügikontsessioonide kavast. Tulevane kalanduse rahastamisvahend sisaldab väikesemahulise kalapüügi jaoks kasulikke meetmeid ja aitab kohalikel majandustel muudatustega kohaneda.

Säästva vesiviljeluse arendamine

Parem raamistik vesiviljeluse arendamiseks suurendaks ELis mereandide tootmist ja tarnimist, vähendaks sõltuvust imporditud kalast ning edendaks majanduskasvu rannikualadel ja maapiirkondades. Aastaks 2014 koostavad liikmesriigid riiklikud strateegilised kavad haldustõkete kõrvaldamiseks ning keskkonnaalaste, sotsiaalsete ja majanduslike standardite toetamiseks seoses vesiviljelusega. Kõnealuse majandusharuga seotud küsimustes nõustamiseks luuakse uus vesiviljeluse nõuandekomisjon. Vesiviljeluse arendamisel on selge ELi mõõde: riiklikul tasandil tehtavad strateegilised valikud võivad olla olulised naaberliikmesriikide samalaadse arengu jaoks.

Teaduslike teadmiste täiendamine

Usaldusväärne ja ajakohane teave kalavarude olukorra kohta on oluline kaalutletud haldusotsuste ning reformitud ühise kalanduspoliitika tõhusa rakendamise toetamiseks. Ettepanekuga nähakse ette andmete kogumise, haldamise, kättesaadavuse ja juurdepääsu põhieeskirjad ja kohustused liikmesriikide jaoks ning tagatakse komisjoni juurdepääs andmetele. Liikmesriikidele usaldatakse teaduslike andmete kogumine kalavarude kohta ning kalanduse mõju kohta merepiirkonna tasemel ning nende andmete säilitamine ja jagamine. Selle tegevuse koordineerimiseks luuakse riiklikud uurimisprogrammid.

Detsentraliseeritud juhtimine

Komisjoni ettepanekuga tuuakse otsuste tegemine püügipiirkondadele lähemale ja täpsustatakse kõigi osalejate rolle ja kohustusi. See lõpetab üksikasjadesse laskuva juhtimise Brüsselist. ELi seadusandjad määravad kindlaks vaid üldise raamistiku, peamised põhimõtted, üldeesmärgid, tulemuslikkuse näitajad ja ajakavad. Liikmesriigid otsustavad seejärel tegelikud rakendusmeetmed ja teevad piirkondlikul tasandil koostööd. Ettepanek sisaldab sätteid, mis tagavad, et asjaomased liikmesriigid võtavad mõistlikke ja tõhusaid meetmeid. Luuakse tugimehhanism, mis võimaldab komisjonil sekkuda, juhul kui liikmesriigid ei jõua kokkuleppele või kui eesmärke ei saavutata.

Uus turupoliitika – sektori mõjuvõimu suurendamine ja paremini informeeritud tarbijad

Uue turupoliitika ettepanek moodustab osa paketist, millega tagatakse, et kalatoodete ühisturgude korraldus soodustab uue ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamist. Selle eesmärk on tugevdada ELi tööstuse konkurentsivõimet, suurendada turgude läbipaistvust ja tagada võrdsed võimalused kõigile liidus turustatud toodetele.

See sisaldab ka sekkumisrežiimi kaasajastamist, kuna praegune süsteem, kus riigi raha kasutatakse kalade hävitamiseks, ei ole enam õigustatud. See asendatakse lihtsustatud ladustamissüsteemiga, mis lubab tootjaorganisatsioonidel osta kokku kalatooteid, kui hinnad langevad alla teatavat taset, ning ladustada tooted hilisemaks turuleviimiseks. See süsteem soodustab turu stabiilsust.

Tootjaorganisatsioonid mängivad samuti suuremat osa ühises haldamises, jälgimises ja kontrollis. ELi kalandus- ja vesiviljelustoodete parem turustamine aitab vähendada jäätmeid ja anda tootjatele tagasisidet turu kohta.

Uued märgistamise, kvaliteedi ja jälgitavuse normid annavad tarbijatele selgemat teavet ja aitavad neil toetada säästvat kalandust. Teatav märgistusteave on kohustuslik, nagu näiteks kalandus- ja vesiviljelustoodete eristamine. Muu teabe võib esitada vabatahtlikult.

Kaasaegne ja kohandatud rahastamisvahend

ELi rahalist abi antakse ühise kalanduspoliitika säästvuseesmärkide toetamiseks. Rahalise abi saamine on seatud sõltuvusse nõuete järgimisest ning seda põhimõtet kohaldatakse nii liikmesriikide kui ka ettevõtjate suhtes.

Eeskirjade eiramine võib liikmesriikidele kaasa tuua liidu finantsabi katkestamise, peatamise või finantskorrektsiooni. Ettevõtjate jaoks võib tõsistele rikkumistele järgneda rahalise abi keelustamine või maksete vähendamine. Lisaks kohustab ettepanek liikmesriike rahalise abi andmisel arvesse võtma ettevõtjate käitumist lähiminevikus (eeskätt tõsiste rikkumiste puudumist).

Rahvusvahelise vastutuse võtmine

ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni andmetel on peaaegu 85% maailma kalavarudest, mille kohta on teave kättesaadav, kas täielikult ära kasutatud või ülepüütud. EL väärtuse poolest maailma suurima kalatoodete importijana peab käituma välismaal samamoodi nagu kodumaal. Väliskalanduspoliitikast peab saama ühise kalanduspoliitika integreeritud osa. Seepärast propageerib EL rahvusvahelistes ja piirkondlikes organisatsioonides kalavarude ja merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse säästvuse ja kaitsmise põhimõtteid. EL loob sidemeid ning võtab koos oluliste partneritega meetmeid ebaseadusliku kalapüügi vastu võitlemiseks ja ülemäärase püügivõimsuse vähendamiseks.

Kahepoolsetes kalanduskokkulepetes ELi mittekuuluvate riikidega propageerib EL säästvust, head valitsemistava ja demokraatia põhimõtteid, inimõigusi ja õigusriiki. Kehtivad kalandusalased partnerlepingud asendatakse säästvamat kalapüüki käsitlevate kokkulepetega ning need tagavad, et kalavarusid kasutatakse usaldusväärsetele teaduslikele nõuannetele tuginedes, ning käsitletakse üksnes ülemääraseid varusid, mida partnerriik ei saa või ei taha ise püüda. Säästvat kalapüüki käsitlevate kokkulepete kohaselt saab partnerriik kompensatsiooni oma kalavarudele juurdepääsu võimaldamise eest ning rahalist abi säästva kalanduspoliitika rakendamise eest.

Kas on oodata uusi kontrolli- ja rakenduseeskirju?

Ettepanek on kooskõlas ELi uue 2010. aasta kontrollikorraga2 ning hõlmab ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise kontrolli- ja jõustamiskorra põhielemente. Lossimiskohustuse kasutuselevõtmist silmas pidades teeb komisjon saagi vette tagasi laskmise vältimiseks ettepaneku järelevalve ja kontrollikohustuste võtmiseks, eelkõige seoses täielikult dokumenteeritud kalapüügiga, aga ka uute kalanduse kontrollitehnoloogiate katseprojektidega, mis aitavad kaasa säästvale kalandusele.

Millal reform jõustub?

Komisjoni ettepanek on praegu arutlusel kalandusministrite nõukogus ja Euroopa Parlamendis. Kuigi lõpliku kokkuleppeni ei ole veel jõutud, on mõlemad institutsioonid uue lähenemisviisi teatud olulistele meetmetele toetust avaldanud. Toetust on avaldatud muuhulgas kalavarude kaitsele maksimaalse jätkusuutliku saagikuse põhimõtte abil, tagasiheitekeelule, piirkondliku juhtimise ideele, andmete kogumise ja teadusliku nõustamise edendamisele ning vesiviljelust ja välismõõdet käsitlevate peatükkide lisamisele ühisele kalanduspoliitikale.

Uued eeskirjad jõustuvad siis, kui ministrite nõukogu ja Euroopa Parlament on ettepanekute üle hääletanud. Rakendamine toimub järkjärguliselt, kuna kalandussektorit on tulemuste saavutamiseks vaja kohandada. Siiski seab reform kindlad tähtajad.

Lisateave:

IP/13/96

Ühise kalanduspoliitika reformi veebisait: http://ec.europa.eu/fisheries/reform/proposals/index_et.htm

1 :

Komisjoni ettepanekuga ühise kalanduspoliitika määruse kohta kaasnev mõjuhinnang.

2 :

Nõukogu määrused (EÜ) nr 1005/2008 ja (EÜ) nr 1224/2009.


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website