Chemin de navigation

Left navigation

Additional tools

Iga euro on tähtis — korduvad küsimused Euroopa Prokuratuuri kohta

Commission Européenne - MEMO/13/693   17/07/2013

Autres langues disponibles: FR EN DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO HR

Euroopa Komisjon

TEABEKIRI

Brüssel, 17. juuli 2013

Iga euro on tähtis — korduvad küsimused Euroopa Prokuratuuri kohta

Mis on Euroopa Prokuratuur?

Euroopa Prokuratuur on prokuröridest koosnev detsentraliseeritud struktuuriga Euroopa Liidu organ, kellel on ainupädevus uurida ELi eelarvet kahjustavaid kuritegusid, valmistada ette süüdistusi ja tuua kurjategijad kohtu ette. Sellele antakse liikmesriikide õigusel põhinevad ühesugused uurimisvolitused kõikjal liidus ja selle tegevus integreeritakse liikmesriikide õigussüsteemidesse.

Euroopa Prokuratuur tugineb oma tegevuses liikmesriikide suutlikkusele ja kogemustele. Euroopa Prokuratuuri heaks hakkavad töötama liikmesriikide kogenud prokurörid. Üldreeglina tegutsevad delegeeritud Euroopa prokurörid Euroopa Prokuratuuri nimel oma liikmesriikides vastavalt liikmesriigi õigusele. Euroopa Prokuratuuri integreerimisel riikide õigussüsteemidesse on palju eeliseid. Delegeeritud prokurörid tunnevad põhjalikult riigi õigussüsteemi, valdavad kohalikku keelt, on osa kohalikust prokuratuurisüsteemist ja tunnevad hästi kohapealset kohtumenetluse praktikat. Pealegi tagatakse liikmesriikide uurimise ja süüdistuse ettevalmistamisega seotud ressursside ühendamisega kiirete otsuste tegemine.

Mis on Euroopa Prokuratuuri õiguslik alus?

Lissaboni lepingus pannakse erilist rõhku võitlusele raskete piiriüleste finants- või majanduskuritegudega. Euroopa Prokuratuuri loomise õiguslik alus ja eeskirjad on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 86, milles märgitakse järgmist:

„Liidu finantshuve kahjustavate kuritegude vastu võitlemiseks võib nõukogu seadusandliku erimenetluse kohaselt määruste abil asutada Eurojusti põhjal Euroopa Prokuratuuri”.

2012. aasta kõnes olukorrast Euroopa Liidus (SPEECH/12/596) teatas José Manuel Barroso, et komisjon kavatseb esitada ettepanekud Euroopa Prokuratuuri asutamiseks vastavalt aluslepingutele ning osana komisjoni kohustusest kaitsta ELi eelarvet.

Euroopa Komisjon soovib tagada, et Euroopa Liidu eelarvet kaitstakse petturite eest niisama tõhusalt kui liikmesriikide oma. 2012. aasta juulis tegi komisjon ettepaneku, et kõik liikmesriigid määratleksid Euroopa Liidu finantshuve kahjustava pettuse ühtmoodi oma riiklikus kriminaalõiguses ja et sellesisuliste pettuste eest määratavad kriminaalkaristused oleksid ühtmoodi hoiatava mõjuga (IP/12/767, MEMO/12/544). Euroopa Prokuratuur aitab liikmesriikidel parandada süüdistuste ettevalmistamise järjepidevust, tõhusust ja tulemuslikkust.

Kas Euroopa Prokuratuuris osalevad kõik liikmesriigid?

Ei osale. ELi aluslepingute kohaselt ei osale Ühendkuningriik ja Iirimaa loobumisklausli (nn opt-out) alusel justiits- ja sisepoliitikas, välja arvatud siis, kui nad seda vabatahtlikult ja selgesõnaliselt otsustavad teha. Ka Taani ei osale Euroopa Prokuratuuris, kuid tal puudub võimalus ka sellega ühinemiseks tulevikus.

Milleks on vaja Euroopa Prokuratuuri?

Praegu ei ole liidu finantshuvid piisavalt kaitstud. Seda mitmel põhjusel.

Esiteks ei ole olemasolevatel ELi organitel – OLAFil (Euroopa Pettustevastane Amet), Eurojustil (Euroopa Õigusalase Koostöö Üksus) ja Europolil (Euroopa Politseiamet) volitusi viia läbi kriminaaluurimisi või esitada pettusejuhtumite eest süüdistusi. OLAF saab viia läbi haldusjuurdlusi ja esitada selle tulemused pädevatele riiklikele ametiasutustele, kes otsustavad OLAFi järelduste alusel sõltumatult, kas algatada kriminaalmenetlus või mitte.

Teiseks on riiklike õiguskaitseorganite jõupingutused liikmesriigiti killustatud ning liikmesriigid ei võta alati vajalikke meetmeid ELi eelarvet kahjustavate kuritegude lahendamiseks. Praegu jõutakse OLAFi poolt liikmesriikide prokuratuuridele edastatud juhtumite puhul süüdimõistva otsuseni vaid ühel juhul viiest. Samuti on süüdimõistvate otsuste määr liikmesriigiti väga erinev.

Kolmandaks on väheste süüdimõistvate otsuste tagajärg see, et äärmiselt väike osa liikmesriikides pettuse tõttu kaotatud summast saadakse petturitelt kätte. ELi eelarve sihikule võtnud petturid teavad, et nad tõenäoliselt pääsevad vastutuselevõtmisest, kuna ELis puudub ühtne õiguskaitsealane tegevus.

Kui suured summad ELi eelarvest langevad pettuseroaks?

Viimase kolme aasta jooksul on liikmesriikides võimaliku pettuseroaks langenud aastas ligikaudu 500 miljonit eurot, kuid tegelik summa on tõenäoliselt märkimisväärselt suurem. Need pettusejuhtumid hõlmavad üksnes juhtumeid, millest on teatatud.

Miks liikmesriigid ise ei saa tõhusalt pettuste vastu võidelda?

Praegu saavad vaid riikide ametiasutused uurida liidu finantshuve mõjutavaid pettusi ja nende eest süüdistusi esitada, aga nende volitused lõppevad riigipiiridel. ELi finantshuve kahjustavad kuriteod on sageli mitmetahulised. Need hõlmavad mitmeid osalisi, keerulisi ja peeneid pettuseskeeme, mitmeid riike ja riikide kohtuid. Samuti eeldab pettusejuhtumite edukas uurimine asjaomase õigus- ja haldusraamistiku põhjalikku tundmist.

Liikmesriikide vahelist tõhusat koostööd raskendavad erinevad kriminaalõigussüsteemid, pädevuse ebaselge jaotus, koormavad ja aeganõudvad õigusabi menetlused, keelebarjäärid, vahendite puudumine ja erinevad prioriteedid.

Seetõttu võidakse ELi eelarvet kahjustavat pettust riiklikul tasandil käsitada kui aja- ja inimressursse nõudvat. Sellest tulenevalt võib juhtuda, et sellesisuliste pettusejuhtumitega ei tegeleta üldse või need katkestatakse esimeste raskuste tekkimisel. Riiklikud ametiasutused võivad mõningatel puhkudel otsustada uurida vaid seda osa eeskirjade rikkumisest, mis on seotud nende endiga, jättes tähelepanuta rahvusvahelise pettuseskeemi palju ulatuslikumad tagajärjed.

Kuidas saab Euroopa Prokuratuur praegust olukorda konkreetselt parandada?

Näiteks edastas OLAF Saksa ja Bulgaaria ametiasutustele teabe nimetatud riikide kodanike kohta, kes (väidetavalt) osalesid Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi puudutavas pettuseskeemis. Saksamaal läbi viidud menetluse tulemusena jõuti süüdimõistva kohtuotsuseni, kuid Bulgaarias lõppes see kahtlustatavate õigeksmõistmisega. Seega andis praegune süsteem ühe ja sama piiriülese juhtumi puhul erineva tulemuse. Euroopa Prokuratuuri olemasolu korral oleks olukord olnud teine, sest tagatud oleks uurimise ja vastutusele võtmise ühtsus Bulgaarias ja Saksamaal.

Teine näide on seotud sigarettide salakaubaveoga Tšehhi Vabariigist Saksamaale. Saksa kriminaalkohus kasutas kahtlustatava isiku süü tõendamiseks Tšehhi politsei poolt pealtkuulatud telefonikõnede salvestisi. Ehkki tõendid koguti vastavalt Tšehhi õigusele õiguspäraselt, väitis kaitseadvokaat, et ilma kohtu loata teostatud telefonikõnede pealtkuulamist ei saa Saksa kohtus käsitada lubatud tõendina.

Euroopa Prokuratuuri loomisega on riiklike menetlusõigusaktide erinevustega seotud probleemide tekkimise tõenäosus palju väiksem. Uute reeglite kohaselt ei oleks telefonikõnede pealtkuulamine eelneva kohtuloata võimalik. Samuti täpsustatakse määruses, et ühes liikmesriigis õiguspäraselt kogutud tõendid on lubatavad kõigi liikmesriikide kohtutes, eeldusel et tõendusmaterjal saadi ELi Põhiõiguste Harta artiklites 47 (õigus tõhusale õiguskaitsevahendile) ja 48 (süütuse presumptsioon ja kaitseõigus) sätestatud menetlusõigusi järgides.

Mis muutub Euroopa Prokuratuuri loomisega?

Euroopa Prokuratuuril saab olema ainupädevus ELi eelarvet mõjutavate kuritegude uurimiseks, nendega seoses süüdistuste ettevalmistamiseks ja kurjategijate kohtu ette toomiseks. Euroopa Prokuratuur hakkab seega tegelema piiriülese mõõtmega keeruliste juhtumite koordineerimise ja lahendamisega. Sel viisil lahendatakse probleemid, mis tulenevad riiklike ametiasutuste riigipiiril lõppevatest piiratud volitustest.

Euroopa Prokuratuur tagab uurimist, süüdistuste ettevalmistamist ja kohtumenetlust hõlmava tsükli järjepidevuse. Delegeeritud Euroopa prokuröride kaudu on Euroopa Prokuratuuril piiriülesed uurimisvolitused kõigis liikmesriikides. Euroopa Prokuratuur ei pea sõltuma sageli koormavatest ja aeganõudvatest valitsustevahelistest õigusabi vahenditest (näiteks vastastikuse õigusabi ja vastastikuse tunnustamise lepingud). Euroopa Prokuratuuri tegevust toetavad selged eeskirjad, mis reguleerivad uurimisi ning kogutud tõendusmaterjali esitamist ja vastuvõetavust mis tahes liikmesriigis kohtus.

Kuidas toimub Euroopa Prokuratuuri ja delegeeritud Euroopa prokuröride koostöö?

Delegeeritud Euroopa prokurörid kuuluvad Euroopa Prokuratuuri. Üldreeglina tegelevad nad uurimise ja süüdistuse ettevalmistamisega oma liikmesriigis, kasutades kohalikku personali ja kohaldades liikmesriigi õigust. Nende tegevust koordineerib keskbüroo, mida juhib Euroopa Prokurör, kes tagab liikmesriikide vahelise ühtsuse ja tõhususe (vt lisa joonist).

Detsentraliseeritud struktuuri kaudu saab Euroopa Prokuratuur otse kasutada riiklikke eksperte, kes tunnevad põhjalikult riiklikku kohtusüsteemi, valdavad kohalikku keelt, on osa riigi prokuratuurisüsteemist, tunnevad hästi riigi kohtumenetluse praktikat jne.

Delegeeritud Euroopa prokurörid võivad jätkata oma ülesannete täitmist liikmesriigi prokuröridena. Euroopa Prokuratuuri mandaadi alusel toimides on delegeeritud prokuröride tegevus aga liikmesriikide prokuratuuridest täielikult sõltumatu.

Kümneliikmeline kolleegium, mis koondab enda alla Euroopa prokuröri, aseprokurörid ja riiklikud prokurörid, tagab ELi ja riigi tasandi töö sujuvuse, leppides kokku töökorralduses, sealhulgas kohtuasjade jaotamise üldeeskirjades. See lahendus põhineb arvamustel, mis toodi esile liikmesriikidega peetud konsultatsioonide käigus, sealhulgas Prantsusmaa ja Saksamaa hiljutine algatus Euroopa Prokuratuuri loomiseks. Selle abil tagatakse ka kohtumenetluse raames vajalik koordineerimine, et vältida nn topeltkaristamist (ne bis in idem põhimõte) juhul, kui jäetakse tähelepanuta omavahel seotud kuriteod või kui neid ei vaadelda tervikuna.

Kas liikmesriikide kohtutel on võimalus kontrollida Euroopa Prokuratuuri tegevust?

Jah, on küll. Liikmesriigi pädev kohus saab Euroopa Prokuratuuri tegevuse vaidlustada.

Kui liikmesriigi ja ELi õigus seda nõuab, peab Euroopa Prokuratuuril olema uurimistoimingute tegemiseks pädeva riikliku kohtuasutuse luba.

Liikmesriigi kohtud tegelevad ka asja sisulise lahendamisega. Euroopa Prokuratuur täidab liikmesriikide pädevates kohtutes süüdistaja ülesandeid.

Nagu tavaliselt, võib Euroopa Liidu Kohus sekkuda eelotsusemenetluse raames.

Millised on määrusega Euroopa Prokuratuurile ette nähtud volitused?

Euroopa Prokuratuuril on volitused taotleda uurimistoimingute tegemist või anda vastavasisuline korraldus. Tema käsutuses olevad vahendid on määruses selgelt kindlaks määratud ja need hõlmavad nii sekkuvaid kui ka leebemaid uurimistoiminguid.

Euroopa Prokuratuur võib kasutada selliseid sekkuvaid toiminguid nagu ruumide, asjade ja arvutisüsteemide läbiotsimine, esemete konfiskeerimine, telefonivestluste pealtkuulamine ning finantstehingute külmutamine.

Leebemad toimingud võivad hõlmata kahtlustatavate isikute ja tunnistajate ülekuulamist, vajaduse korral ekspertide määramist või meetmeid isiku jälgimiseks ja kontrollimiseks, et selgitada välja tema asukoht.

Uurimistoimingute tegemine on reguleeritud riigi õigusega. Üksiktoimingu peab kinnitama pädev riiklik kohtuorgan või muu ametiasutus, kui riigi õigus või määrus seda nõuab.

Euroopa Prokuratuuri uurimistegevuse tõhususe tagamiseks on ühes liikmesriigis õiguspäraselt kogutud tõendid lubatavad kõigi liikmesriikide asja sisuliselt lahendavates kohtutes.

Kuidas tagatakse Euroopa Prokuratuuri sõltumatus?

Esiteks sätestatakse määruses, et Euroopa Prokuratuur ei otsi ega võta vastu juhiseid kelleltki väljastpoolt Euroopa Prokuratuuri. See säte eeldab, et liidu institutsioonid, organid, asutused ja liikmesriigid austavad Euroopa Prokuratuuri sõltumatust ega otsi võimalusi tema mõjutamiseks. Teiseks on Euroopa Prokuratuur struktuuriliselt sõltumatu, kuna teda ei integreerita mõne muu ELi institutsiooni või talitusse. Kolmandaks osalevad Euroopa prokuröri ametisse nimetamise protsessis liidu institutsioonid (ametisse nimetab nõukogu Euroopa Parlamendi nõusolekul), Euroopa Kohtu endised liikmed, liikmesriikide ülemkohtute liikmed, liikmesriikide prokuratuuriasutuste esindajad ja/või tunnustatud advokaadid, kes aitavad koostada kandidaatide nimekirja. Euroopa prokuröri ametiaeg on kaheksa aastat ja seda ei pikendata. Nii tagatakse, et ametiaja pikendamise võimalus ei mõjuta tema tegevust. Euroopa Kohus võib Euroopa Parlamendi, nõukogu või komisjoni taotlusel Euroopa prokuröri ametist tagandada.

Liikmesriikides tegutsevate delegeeritud Euroopa prokuröride töö puhul sätestatakse määruses, et Euroopa Prokuratuuri juhtumid on riigisiseste juhtumite suhtes ülimuslikud. Samuti märgitakse määruses sõnaselgelt, et delegeeritud prokurörid on riikide prokuratuuriasutustest täielikult sõltumatud. Huvide konfliktid lahendab Euroopa prokurör. Pädevad riiklikud asutused ei saa delegeeritud Euroopa prokuröre riikliku prokuröri ametist tagandada ilma Euroopa prokuröri nõusolekuta seni, kuni nad tegutsevad viimase nimel.

Millised on kahtlustatavate isikute menetlusõigused?

On oluline tugevdada õiguslikke tagatisi, mis kaitsevad kodanikke ja ettevõtjaid, kes on Euroopa Liidus uurimise all või kellele on esitatud süüdistused. Euroopa Prokuratuuri loomist käsitlev ettepanek sisaldab tugevat ja terviklikku menetlustagatiste kogumit, mille abil tagatakse, et Euroopa Prokuratuuri uurimistega hõlmatud kahtlustatavate ja teiste isikute õigused oleksid kaitstud nii ELi olemasolevate õigusaktide kui ka liikmesriikide kaitseõigusega.

Ettepanekus selgitatakse, et kahtlustataval isikul on kõik ELi õiguse ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga tagatud õigused. Need õigused on selgesõnaliselt loetletud ja need on järgmised:

  1. õigus suulisele ja kirjalikule tõlkele;

  2. õigus teabele ja õigus tutvuda kohtuasja materjalidega;

  3. õigus kaitsjale ning õigus suhelda ja teavitada kolmandaid isikuid kinnipidamisest;

  4. vaikimisõigus ja süütuse presumptsioon;

  5. õigus saada tasuta õigusabi;

  6. õigus esitada tõendeid, määrata eksperte ning õigus tunnistajad ära kuulata.

Peale selle on kahtlustataval isikul kaitseõigused, mis on riigi õigusega asjaomase menetluse puhul ette nähtud.

Miks esitatakse Euroopa Prokuratuuri loomist käsitlev ettepanek samaaegselt Eurojusti reformiga?

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 86 lõikele 1 luuakse Euroopa Prokuratuur Eurojusti põhjal. Käesoleva seadusandlike ettepanekute paketi eesmärk on luua tõhusa koostöö ning teabe, teadmiste ja vahendite jagamise kaudu tugevad seosed ja sünergia nende kahe organisatsiooni vahel.

Nii Euroopa Prokuratuur kui ka Eurojust peavad mõlemad olema kaasatud nende juhtumite menetlemisse, kus kahtlusalused on seotud liidu finantshuve kahjustavate kuritegude ja muude kuriteoliikidega. See tähendab tihedat ja pidevat koostööd. Vastavasisulised sätted on lisatud nii Euroopa Prokuratuuri kui ka Eurojusti määrusesse. Pädevuse kattumise korral kombineeritud juhtumite puhul lahendab kohtualluvuse küsimuse Eurojust.

Eurojust pakub Euroopa Prokuratuurile selliseid haldustugiteenuseid nagu inimressursid ja rahalised vahendid ning IT. Näiteks saab Euroopa Prokuratuur oma juhtumite käsitlemiseks kasutada Eurojusti IT infrastruktuuri, sealhulgas juhtumite haldussüsteemi, ajutisi tööfaile ja indekssüsteemi. Selle kokkuleppe üksikasjad sätestatakse Euroopa prokuratuuri ja Eurojusti vahelises kokkuleppes.

Milline saab olema Eurojusti roll pärast Euroopa Prokuratuuri loomist?

Eurojusti ülesanne on hõlbustada liikmesriikide uurimisorganite ja prokuratuuriasutuste koostööd ja koordineerida umbes 1500 piiriülest juhtumit aastas. See on aidanud suurendada vastastikust usaldust ja olla sillaks ELi väga erinevate juriidiliste süsteemide ja traditsioonide vahel. Siiski ei ole Eurojusti pädevuses viia läbi kriminaaluurimisi ega esitada seoses pettusejuhtumitega süüdistusi.

Euroopa Prokuratuuril saab olema ainupädevus ELi eelarvet kahjustavate kuritegude uurimisel, nendega seoses süüdistuste ettevalmistamisel ja kurjategijate kohtu ette toomisel. Euroopa Prokuratuuri loomisega suureneb ka Eurojusti demokraatlik õiguspärasus: edaspidi on Euroopa Parlament ja liikmesriikide parlamendid senisest enam kaasatud Eurojusti tegevuse hindamisse.

Reformitud Eurojust toetab Euroopa Prokuratuuri võitluses ELi eelarvet kahjustavate pettustega. Eurojust pakub Euroopa Prokuratuurile selliseid haldustugiteenuseid nagu inimressursid ja rahalised vahendid ning IT. Näiteks saab Euroopa Prokuratuur oma juhtumite käsitlemiseks kasutada Eurojusti IT infrastruktuuri, sealhulgas juhtumite haldussüsteemi, ajutisi tööfaile ja indekssüsteemi. Selle kokkuleppe üksikasjad sätestatakse Euroopa Prokuratuuri ja Eurojusti vahelises kokkuleppes.

Mis on veel uut Eurojusti reformi käsitlevas ettepanekus?

Esitatud ettepaneku eesmärk on parandada veelgi Eurojusti üldist toimimist. Sel eesmärgil reformitakse Eurojusti sisejuhtimist. Ettepanekus eristatakse selgelt Eurojusti kolleegiumi (kolleegiumisse kuuluvad liikmesriikide liikmed – üks esindaja igast Euroopa Liidu liikmesriigist) tegevusülesandeid haldusülesannetest. See võimaldab kolleegiumil ja liikmesriikide liikmetel keskenduda tegevusülesannete täitmisele, st koordineerida ja edendada koostööd liikmesriikide õiguskaitseorganite vahel võitluses selliste raskete kuritegude vastu nagu narkokaubandus, rahapesu, pettusejuhtumid, korruptsioon, küberkuritegevus, terrorismi ja organiseeritud kuritegevus. Uus juhatus, kuhu kuulub ka komisjon, aitab kolleegiumi haldusülesannete täitmisel.

Ettepanekuga luuakse uus amet − Kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö üksus (Eurojust), mis on nõukogu otsusega 2002/187/JSK loodud Eurojusti õigusjärglane. Säilitades need elemendid, mis on Eurojusti juhtimisel ja toimimisel osutunud tõhusaks, optimeeritakse uue määrusega Eurojusti toimimine ja struktuur vastavalt Lissaboni lepingule:

  1. Eurojusti tõhususe suurendamine uue juhtimisstruktuuri loomise kaudu;

  2. Eurojusti toimimise tõhususe parandamine liikmesriiki esindavate liikmete staatuse ja volituste kindlaksmääramise abil;

  3. Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide kaasamine Eurojusti tegevuse hindamisse kooskõlas Lissaboni lepinguga, säilitades samal ajal Eurojusti tegevuse sõltumatuse;

  4. Eurojusti õigusraamistiku ühtlustamine ELi asutuste ühise lähenemisviisiga, kaitstes samal ajal tema erilist rolli käimasolevate kriminaaluurimiste koordineerimise vallas;

  5. Eurojusti tiheda koostöö tagamine Euroopa Prokuratuuriga, kui see on loodud.

Milline saab olema OLAFi roll pärast Euroopa Prokuratuuri loomist?

Nagu on esitatud täna vastu võetud OLAFi juhtimist käsitlevas teatises, muutub Euroopa Prokuratuuri loomisega ka OLAFi roll.

OLAF jääb vastutavaks haldusjuurdluste eest valdkondades, mis ei kuulu Euroopa Prokuratuuri pädevusse. Need hõlmavad ELi finantshuve kahjustavaid eeskirjade rikkumisjuhtumeid ning ELi töötajate toime pandud raskeid üleastumisi või kuritegusid, millel puudub finantsmõju.

OLAF ei ole enam vastutav haldusjuurdluste läbiviimise eest ELi finantshuve kahjustavate pettuste ega muude kuritegude puhul, kuna võitlus selliste õigusrikkumistega hakkab kuuluma asutatava Euroopa Prokuratuuri ainupädevusse. Sellise kuriteo kahtluse korral on OLAF kohustatud teatama sellest võimalikult kiiresti Euroopa Prokuratuurile. Ehkki OLAF ei hakka sellesisuliste juurdlustega enam tegelema, jätkab ta Euroopa Prokuratuuri abistamist prokuratuuri taotluse korral (nagu ta praegu abistab liikmesriikide prokuröre). See muudatus kiirendab uurimisprotsessi ja aitab vältida samadel asjaoludel läbiviidavate haldus- ja kriminaaljuurdluste dubleerimist. Sel viisil suureneb süüdimõistva otsusteni jõudmise võimalus.

Komisjon töötab välja OLAFi määruse muutmise ettepanekud, mis kajastaksid tema uut rolli. Samuti soovitakse parandada veelgi OLAFi juhtimist juurdluste läbiviimisel, pidades silmas Euroopa Prokuratuuri ülesandeid. Sellega seoses kavandatakse kahte olulist algatust. Kõigepealt on kavas OLAFi juurdlusmeetmete kohtuliku kontrolli tugevdamiseks luua menetlustagatiste sõltumatu kontrollija ametikoht. Teiseks võiks tõhustada karmimaid juurdlusmeetmeid käsitlevaid menetlusnõudeid (kabinettide läbiotsimine, dokumentide konfiskeerimine jne), mida OLAF võib olla vaja ELi institutsioonides läbi viia.

Mitme juhtumiga tuleb Euroopa Prokuratuuril tegeleda?

Juhtumite koguarv on aastas hinnanguliselt 2500. See näitaja põhineb keskmiselt 1500 pettusejuhtumil, millega liikmesriikide haldusuurimiste eest vastutavad organid igal aastal tegelevad ja millest nad ELile teatavad; keskmiselt 300 pettusekahtlusel, mida käsitleb OLAF; hinnanguliselt 500 käibemaksu pettusega seotud juhtumil aastas, millega praegu tegelevad liikmesriigid ning hinnanguliselt 200 juhtumil, mida uurivad liikmesriikide kriminaaluurimisasutused. Eeldatakse, et Euroopa Prokuratuurile laekub rohkem teavet võimalike pettuste kohta kui liikmesriikidele või OLAFile. Seega võib juhtumite arv kujuneda prognoositust suuremaks.

Kas Euroopa Prokuratuur hakkab kodanikke nüüd kõikjal Euroopas vahistama?

Ei hakka. Vaid riiklikel ametiasutustel on õigus Euroopa Prokuratuuri pädevusalasse kuuluvate rikkumiste toimepanijaid vahistada. Euroopa Prokuratuur saab õiguskaitseorganitele esitada vaid kahtlustatava vahistamist käsitleva taotluse, kui ta leiab, et see on edasiseks uurimiseks hädavajalik, ning kui sama eesmärki ei ole võimalik saavutada leebemate meetmetega. Selliseid taotlusi hindavad ja neid kinnitavad pädevad riiklikud õiguskaitseorganid liikmesriigi õiguse alusel.

Mis saab edasi?

Selleks et ettepanekust saaks õigusakt, peavad nõukogus kogunevad liikmesriigid pärast Euroopa Parlamendi nõusolekut komisjoni ettepaneku vastu võtma (ühehäälselt).

Kui nõukogus ei saavutata ühehäälset otsust, võib aluslepingute kohaselt vähemalt üheksast liikmesriigist koosnev rühm seada sisse tõhustatud koostöö (ELi toimimise lepingu artikkel 86).

Artiklis 86 nähakse tõhustatud koostöö menetluse raames ette järgmised peamised etapid:

  • Komisjon esitab nõukogule seadusandliku ettepaneku. Liikmesriigid peavad jõudma kokkuleppele (eesistujariigi järelduse vormis), et konkreetse ettepaneku suhtes ei saavutata ühehäälsust.

  • Sel juhul esitavad vähemalt üheksa tõhustatud koostööd soovivat liikmesriiki ettepaneku Euroopa Ülemkogule.

  • Euroopa Ülemkogu arutab taotlust maksimaalselt neli kuud.

  • Konsensuse saavutamise korral saadab Euroopa Ülemkogu ettepaneku eelnõu tagasi nõukogule vastuvõtmiseks. Kui konsensust ei saavutata, võib minimaalselt üheksa liikmesriiki otsustada seada sisse tõhustatud koostöö. Kui need liikmesriigid on teatanud soovist alustada tõhustatud koostööd, loetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu luba tõhustatud koostöö alustamiseks antuks;

  • Läbirääkimised tõhustatud koostööd käsitleva ettepaneku üle toimuvad nõukogus. Neis aruteludes võivad osaleda kõik liikmesriigid, aga hääletamisõigus on ainult tõhustatud koostöös osalevatel riikidel. Liikmesriigid võivad igal ajal taotleda tõhustatud koostööga ühinemist.

Lisateave

Pressiteade: IP/13/709

Pressimaterjalid:

http://ec.europa.eu/justice/newsroom/criminal/news/130717_en.htm

Euroopa Komisjoni kriminaalõiguspoliitika:

http://ec.europa.eu/justice/criminal/criminal-law-policy

Euroopa Komisjoni asepresidendi ning õigusküsimuste, põhiõiguste ja kodakondsuse voliniku Viviane Redingi veebisait:

http://ec.europa.eu/reding

Komisjoni asepresident Twitteris: @VivianeRedingEU

LISA: Euroopa Prokuratuuri struktuur ja toimimine


Side Bar

Mon compte

Gérez vos recherches et notifications par email


Aidez-nous à améliorer ce site