Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon

MEMO

Brüssel, 10. juuli 2013

Euroopa Komisjon investeerib 600 miljonit eurot teadusuuringutesse, et vähendada Euroopa õhuruumi ülekoormatust

Korduma kippuvad küsimused

Euroopa õhuruumi ülekoormatus – lahendamist vajavad küsimused

Euroopa õhuruum ja lennujaamad on ülekoormatud. Enam kui 440 lennujaama läbib aastas umbes 800 miljonit reisijat. Iga päev tehakse umbes 27 000 kontrollitavat lendu, mis teeb igal aastal kokku üheksa miljonit lendu. 80% neist lendudest teenindatakse ELis.

Euroopa lennutranspordisektor saab praeguses olukorras hästi hakkama, kuid normaalsetes majandustingimustes peaks lennuliiklus eeldatavasti suurenema 3% aastas. Prognoosi kohaselt kasvab järgmise 10–20 aasta jooksul lendude arv kuni 50%.

Kui me midagi ette ei võta, ootab meid kaos. Euroopa mitte ainult ei maga maha suurt hulka uusi sihtkohti, vaid probleemiks muutuvad ka lendude hilinemine ja enneolematult paljude lendude tühistamine. Praeguse majanduskasvutempo juures suurenevad ülekoormatusega kaasnevad kulud 2050. aastaks umbes 50%.

Põhiprobleemiks on Euroopa lennuliikluse korraldamise süsteemide killustatus ja ebatõhusus.

ELi õhuruum jaguneb 27 riigi lennujuhtimissüsteemiks, kus osutavad teenuseid umbes 60 lennuliikluskeskust, õhuruum ise aga on jagatud rohkem kui 650 sektoriks. Selle põhjuseks on asjaolu, et praegune õhuruumistruktuur lähtub riigipiiridest, mistõttu on sageli võimatu kasutada otsemarsruute. Õhuruumi killustatuse tõttu lendavad Euroopa lennukid keskmiselt 42 km rohkem, kui vaja oleks, mistõttu pikeneb lennuaeg, lennud võivad hilineda ning kütusekulu ja CO2-heide on suuremad.

Lisaks pärineb praegu kasutusel olev lennuliikluse korraldamise tehnika 1950. aastatest ning on seega ajast ja arust.

Euroopa õhuruumi killustatusega kaasneb aastas ligi viis miljardit eurot lisakulusid, mille ettevõtjad ja reisijad kinni maksavad. Lennujuhtimiskulud moodustavad praegu 6–12% piletihinnast.

USAs on lennuliiklus korraldatud kaks korda tõhusamalt kui ELis. Seal tullakse toime kaks korda suurema arvu lendudega, mida juhitakse kolm korda vähematest lennuliikluskeskustest.

Selliste probleemide lahendamiseks käivitas EL 2004. aastal ühtse Euroopa taeva algatuse, mille eesmärk on kõrvaldada riigipiirid õhus ja luua ühtne Euroopa õhuruum, tänu millele:

a) suureneb ohutus kümme korda;

b) suureneb õhuruumi läbilaskevõime kolm korda;

c) vähenevad lennuliikluse korraldamise kulud 50%;

d) väheneb lennundussektori keskkonnamõju 10%.

Kuidas arendada uut tehnoloogiat, mis võimaldaks suurendada Euroopa õhuruumi läbilaskevõimet ja vähendada kulusid?

Ühtse Euroopa taeva tehnoloogiaosa moodustab Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteem (SESAR). Ühtse Euroopa taeva algatus annab õigusraamistiku, et täita tulevasi ohutus-, läbilaskevõime- ja tõhususvajadusi Euroopa, mitte riikide tasandil. SESARi eesmärk on pakkuda tehnilisi ja organisatsioonilisi lahendusi algatuse eesmärkide saavutamiseks.

Kuidas SESAR toimib?

SESAR (Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteem) on ühtse Euroopa taeva algatuse tehnoloogiline alustala. Süsteemi eesmärk on ajakohastada Euroopa lennuliikluse korraldamist vastavalt uuele tegevus kontseptsioonile. See on vajalik ühtse Euroopa taeva algatuse tulemuseesmärkide saavutamiseks. SESARi kontseptsiooni aluseks on põhimõte, et õhuruumi kasutajad ja lennujuhid määravad koostöös ja teavet vahetades ühiselt kindlaks õhusõiduki optimaalse, prognoositava ja lennugraafikuga sobiva lennutrajektoori. Kontseptsioon tugineb uuenduslikule tehnoloogiale ja tegevuskorrale, mis hõlmab kolme omavahel seotud, pidevat ja arenevat protsessi. Lähtudes ühiselt kokku lepitud tegevuskavast – Euroopa lennuliikluse korraldamise üldkavast1 –, määratakse kõigepealt kindlaks sisu ja prioriteedid. Sellele järgnevad tehnikasüsteemide, nende osade ja kasutamiskorraga seotud teadusuuringud, arendustegevus ja valideerimine. Seejärel võetakse uued süsteemid ja kasutuskord kasutusele.

Ühisettevõte Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi väljaarendamiseks ehk ühisettevõte SESAR on avaliku ja erasektori partnerlus ja see loodi 2007. aastal. Vastavalt lennuliikluse korraldamise üldkavale vastutab ühisettevõte projektiga SESAR seotud teadus- ja arendustegevuse ning valideerimise eest, lisaks on ühisettevõte ka üldkava eestkostja ja täideviija.

Ühtse Euroopa taeva algatuse raames käsitletakse küsimusi, mis ulatuvad riikide ja tööstussektori huvidest kaugemale. Algatuse üldeesmärk on kõrvaldada tõkked Euroopa lennundusturul. Lisaks on eesmärk saavutada kiiremini tõhusus- ja kulutasuvuseesmärgid ning vähendada lennundussektori keskkonnamõju. Sidusrühmade partnerlus, mis ühendab nii avaliku kui ka erasektori ettevõtjaid kogu Euroopast, on toiminud koostöös ja tõhusalt ning selle toetus ühisettevõttele on praegu sama tähtis kui ettevõtte tegevuse algusaastatel. Lennuliikluse korraldamisega seotud teadusuuringutega tuleb Euroopas tegelda stabiilselt ja kogu aeg, pidades silmas süsteemi innovatsioonitsüklite kestust.

Ühisettevõtte SESAR eesmärgid on järgmised:

  • koondada kõik lennuliikluse korraldamisega seotud teadusuuringud ja neid koordineerida, et viia ellu Euroopa lennuliikluse korraldamise üldkava;

  • aidata saavutada ühtse Euroopa taeva algatuse tulemuseesmärgid (vt Memo 13/525);

  • tagada lennuliikluse korraldamise üldkava rakendamiseks vajalikud vahendid,

  1. et kaasata kõik lennuliikluse korraldamisega seotud võtmeisikud kogu Euroopas ning koondada koordineeritult avaliku ja erasektori teadusinvesteeringud;

  2. et edendada osalejatevahelist ja teadusharudeülest teadmiste vahetamist ning

  3. võimaldada koguda uurimistulemuste valideerimiseks vajalikke vahendeid.

Kes kuuluvad ühisettevõttesse SESAR?

Ühisettevõttel SESAR on kaks asutajaliiget (EL ja Eurocontrol) ning viisteist liiget, kes esindavad kõiki sidusrühmi (tsiviil- ja sõjalennundusega seotud aeronavigatsiooniteenuste osutajad, õhusõidukitootja Airbus, seadmetootjad, nagu Thales, Indra, Alenia Aermacchi, Frequentis, Selex SI ja Honeywell, ning lennujaamad). Lisaks on ühisettevõtte tegevusse kaasatud õhuruumi kasutajaid, töötajate ühendused, teadusasutused ja mitmed assotsieerunud partnerid, kes aitavad programmi lõpule viia.

Millised on praegu ühisettevõte SESAR peamised saavutused?

  1. Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi põhikomponent on 4D-trajektoorijuhtimine. Põhimõtteliselt võetakse lennutrajektooride arvutamisel nüüd arvesse ka neljandat mõõdet – aega. Tänu sellele on praeguste süsteemidega võrreldes võimalik lennutrajektoore palju täpsemalt prognoosida ja edastada need lennujuhtimiskeskustele. Niimoodi tagatakse optimaalsed ja ohutumad lennud.

  2. Ühisettevõte SESAR on satelliidipõhise tehnoloogia abil edukalt teostanud esimesed 4D-trajektoorijuhtimisega lennud.

  3. Kogu lennutranspordisüsteemi hõlmav teabehaldustaristu muudab Euroopa lennuliikluse korraldamisega seotud teabe haldamist täielikult. Kõnealusest taristust peaks kujunema Euroopa lennuliikluse korraldamise süsteemi sisevõrk ning selle prototüüp on juba tõendanud, et lennuväljad, ilmajaamad, lennuettevõtjad ja lennujuhtimiskeskused saavad vahetada teavet reaalajas.

  4. Esimene kaugjuhtimisel toimiv lennujuhtimiskeskus on kasutusvalmis. Tegemist on uue kontseptsiooniga, mille kohaselt lennujaama lennuliiklusteenistus ei asu enam kohalikus lennujuhtimistornis. Tänu sellele on võimalik kulusid kokku hoida, sest inimressurssi kasutatakse tõhusamalt ning teatavates kohalikes lennujaamades on võimalik vältida lennujuhtimistornide ja rajatiste ehitamise ja korrashoiu kulusid.

  5. SESARi uuenduslike lahenduste abil on tehtud juba 10 000 lendu, sealhulgas 500 militaarlendu.

  6. 80% SESARi projektidest on reaalselt testitud.

Miks on vaja ühisettevõtte SESAR rahastamist jätkata ja tema tegevusaega pikendada?

Määruses (EÜ) nr 219/2007 (ühisettevõtte SESAR loomist käsitlev määrus) on sätestatud, et ühisettevõte SESAR lõpetab tegevuse 31. detsembril 2016, kuna ELi-poolsel rahastamisel lähtutakse 2007.—2013. aasta finantsperspektiivist.

Nüüdse ettepaneku eesmärk on pikendada olemasoleva struktuuri toimimist ja rahastada seda järgmise finantsraamistiku raames, eelkõige programmi „Horisont 2020” alusel, et jätkata kooskõlastatud teadus-, arendus- ja valideerimistegevust lennuliikluse korraldamise valdkonnas. Ühisettevõtte SESAR eesmärk on kooskõlastada kogu kõnealuse valdkonnaga seotud teadustegevus Euroopa Liidus, et saavutada ühtse Euroopa taeva algatuse tulemuseesmärgid.

Ühisettevõtte SESAR tööprogramm lähtub Euroopa lennuliikluse korraldamise üldkavast. Projekti SESAR rakendatakse kolmes etapis: 1. etapp — vajaliku tehnoloogia väljatöötamine, et luua tõhus teabevahetus kõigi asjaomaste isikute vahel ja sünkroniseerida Euroopa lennuliikluse korraldamise süsteemi; 2. etapp — kavandada tõhusamalt lennutrajektoore; 3. etapp — tõhustada lennuliikluse korraldamist nii palju kui võimalik, kasutades selleks integreeritud ja tõrgeteta toimivat õhk-maa-juhtimissüsteemi. Ühisettevõtte SESAR praegune tööprogramm on suunatud üksnes 1. ja 2. etapi eesmärkide saavutamisele. 2014.—2020. aasta finantsraamistiku vahenditest rahastatakse 2. etapi kõige suurema valmidusastmega toiminguid, mis prognooside kohaselt peaksid olema tehniliselt ja käitamisalaselt kasutuskõlblikud 2016. aastaks, ning kogu 3. etappi.

Mida soovitakse uute rahaliste vahenditega saavutada?

Uute rahastamisvõimaluste eesmärk on:

  1. töötada välja vahendid, mis võimaldavad lennuettevõtjatel lennata mööda neile meelepäraseid (ja otsesemaid) marsruute ning kasutada maa-õhk-andmevahetuseks uusi tehnoloogialahendusi;

  2. kaasata lennuliikluse juhtimisse uut tüüpi, nt mehitamata, õhusõidukid;

  3. optimeerida lennuliiklust, eelkõige maa peal; muuta näiteks lennuradadele pääs ja sealt väljumine tõhusamaks ja ohutumaks kõikides ilmastikutingimustes.

Uue eelarve raames toetatakse lennuliikluse korraldamist käsitlevaid teadusuuringuid (6%); rakendusuuringuid (47%), tootmistsüklieelset arendustegevust (28%) ja suuremahulisi näidisprojekte (9%).

Millised on ühisettevõtte SESAR töökorralduse eelised?

  • Ühisettevõtte SESAR kõik asjaomased sidusrühmad on kaasatud otsuste tegemisse ja nad jagavad vastutust . Ühisettevõtte SESAR tegevusaja pikendamine võimaldab tugevdada sidusrühmade suhteid tippkeskustega ja strateegilisi partnerlussuhteid. Tänu tegevusaja pikendamisele on ühisettevõttel võimalik tugevdada sidemeid turuga, sest tegevusse on kaasatud ka tarnijad. See loob vaieldamatu eelise tutvustamistegevuse korraldamisel, mis on vajalik SESARi õigeaegseks kasutusele võtmiseks.

  • Ühisettevõtte SESAR vastutab asjakohase teadus- ja uuendustegevuse kooskõlastamise, kavandamise ja elluviimise ning tulemuste valideerimise eest. Sellega tagatakse järjepidevus ning välditakse teadus- ja uuendustegevuse killustumist. Euroopa juhtpõhimõtteks on osalejate ja projektide vastastikune seotus ja kooskõlastatus. Kogu süsteem toetub mitmepoolsetele lepingutele.

  • Tänu ELi avaliku ja erasektori partnerlusele on ühtse Euroopa taeva algatuse abil võimalik saavutada ühiskonnale olulised eesmärgid, näiteks suurendada ohutust ja vähendada CO2-heidet. See lähenemisviis võimaldab koondada vahendeid ja oskusteavet, vähendada killustumist, mis on tekkinud samalaadsete riiklike ja piirkondlike projektide puhul, rakendada erasektori oskusi ja innovatsioonivõimet asjakohaste riskijagamise kokkulepete alusel.

  • SESARi kasutuselevõtuga saadakse majandus-, sotsiaal- ja keskkonnaalal eeldatavalt kasu 428 miljardit eurot2. Vahendite koondamine, kõikide sidusrühmade kaasamine ja huvide konflikti nõuetekohane haldamine ühisettevõtte SESAR poolt tagab programmi SESAR lõpuleviimise, mis on olulise tähtsusega ühtse Euroopa taeva algatuse eesmärkide saavutamisel.

  • Ühisettevõte SESAR on tunnustatud tegija lennuliikluse korraldamise süsteemide ajakohastamise valdkonnas ning tagab ELile ka edaspidi tugeva positsiooni nii rahvusvahelisel tasandil üldiselt kui ka standardiasutuste kitsamas ringis.

Millised on kulud?

Ühisettevõte SESAR haldab praegust mitmeaastast finantsraamistikku (2007–2013) hõlmava ajavahemiku jooksul 2,1 miljardi euro suurust investeeringut. Kumbki asutajaliige (Euroopa Liit ja Eurocontrol) on eraldanud 700 miljonit ning sama suure summaga osaleb ka tööstusharu. Komisjon teeb ettepaneku eraldada programmi „Horisont 2020” raames kuni 600 miljonit eurot3

Lisateave

http://www.sesarju.eu/

http://ec.europa.eu/transport/modes/air/sesar/

1 :

SESAR, The Roadmap for Sustainable Air Traffic Management – European ATM Master Plan (edition 2), oktoober 2012.

2 :

Assessing the macroeconomic impact of SESAR, SESAR Joint Undertaking (2011).

3 :

Kavandatav summa jooksevhindades. Summa suurus sõltub sellest, kui palju eraldatakse liikuvuse ja transpordi peadirektoraadile aruka, keskkonnahoidliku ja integreeritud transpordi jaoks finantsselgituse lõppversioonis, mille eelarvepädevad asutused heaks kiidavad.


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website