Chemin de navigation

Left navigation

Additional tools

Erasmuse programm 2011/12. õppeaastal: selgitatud statistika

Commission Européenne - MEMO/13/647   08/07/2013

Autres langues disponibles: FR EN DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO HR

Euroopa Komisjon

TEABEKIRI

Brüssel, 8. juuli 2013

Erasmuse programm 2011/12. õppeaastal: selgitatud statistika

Täna avaldas Euroopa Komisjon uued andmed1 Erasmuse programmist 2011/12. õppeaastal toetust saanud üliõpilaste, õppejõudude ja muude kõrgharidustöötajate arvu kohta (IP/13/657). 252 827 Euroopa tudengit ja 46 527 kõrgharidustöötajat said Erasmusest raha, et minna välismaale õppima, tööpraktikale, õpetama või koolitusele.

Erasmus võimaldab üliõpilastel veeta 3–12 kuud mõnes muus Euroopa riigis, kas siis õpingute eesmärgil või mõnes ettevõttes või muus organisatsioonis praktikal. Osaleda võib iga üliõpilane, kes on ühes 33-st Erasmuse programmis osalevast riigist (ELi liikmesriigid, Island, Liechtenstein, Norra, Šveits ja Türgi) võetud vastu mõnda osalevasse kõrgkooli. Programmist võivad toetust saada ka kutsekõrgkoolide lühitsükli õppes osalevad tudengid.

Uus rekord: üle 250 000 Erasmuse üliõpilase aastas

Alates programmi käivitamisest on Erasmuse stipendiumi saanud tudengite arv pidevalt kasvanud. Esmakordselt ületas see 200 000 piiri 2009/10. õppeaastal, 2011/12. õppeaastal jõuti aga uue rekordini: välismaale õppima või koolitust saama läks 252 827 tudengit, mis on 9 % rohkem kui aasta varem (2010/11. aastal oli kasv eelneva aastaga võrreldes 8,5 %).

Joonis 1: Erasmuse tudengite arv aastas ajavahemikus 1987/88–2011/12

Joonis 2: Erasmuse üliõpilasliikuvus: üliõpilaste arvu muutumine protsentides 2010/11. ja 2011/12. aasta võrdluses lähteriikide kaupa

Nagu on näidatud joonisel 2, on Erasmuse üliõpilaste arv peaaegu kõikides riikides kasvanud. Suurimat kasvu välismaale suunduvate tudengite arvus täheldati Horvaatias (+62%), kes ühines programmiga 2009/2010. õppeaastal. Sellele järgnesid Taani (+20%), Sloveenia ja Türgi (mõlemas +17%). 11 riigis oli kasv üle keskmise 8,3%.

Kolmes riigis – Küprosel, Islandil ja Rumeenias, vähenes Erasmuse üliõpilaste arv (-0,6% ja -2,7%) võrreldes eelmise aastaga.

Erasmuse eesrindlased

Hispaania saatis enim Erasmuse tudengeid niihästi õpingutele kui ka praktikale (39 545); talle järgnesid Saksamaa (33 363) ja Prantsusmaa (33 269).

Samal ajal oli Hispaania ka kõige populaarsem sihtriik, kuhu saabus 39 300 üliõpilast; järgmised olid Prantsusmaa (28 964) ja Saksamaa (27 872). Ühendkuningriik võttis vastu peaaegu kaks korda nii palju tudengeid (25 760), kui ta ise välismaale saatis (13 662).

Vahetusprogrammidesse saatis üliõpilasi 3 189 kõrgkooli, mida on 5 % rohkem kui eelmisel aastal.

Joonis 3: Erasmuse üliõpilaste liikuvus: ELi keskmine igakuine stipendiumide tase

Igakuine keskmine ELi stipendium püsis umbes samal tasemel (252 eurot) kui eelmisel aastal (250 eurot). Ülalpool oleval joonisel on näidatud välismaale suundunud tudengite keskmine kuustipendium. Komisjon kehtestab üliõpilaste igakuise stipendiumi ülemmäära, mis põhineb iga vastuvõtva riigi elamiskuludel, ent selle stipendiumi täpse suuruse määravad iga juhtumi puhul riiklikud bürood ja programmi haldavad kõrgkoolid.

2011/12. õppeaastal said 336 erivajadustega või puuetega üliõpilast Erasmuse vahetustes osalemiseks lisaraha, samas kui 2010/11. õppeaastal oli selliseid üliõpilasi 254.

Erasmuse õpingute kasv 7,5 %

Erasmus pakub tudengitele võimaluse veeta osa oma õpingutest (bakalaureuse-, magistri- või doktoriõppe tasandil, sh lühitsükli õpe), st 3–12 kuud, teise riigi kõrgharidusasutuses.

2011/2012. õppeaastal läks 252 827-st Erasmuse üliõpilasest välismaale õppima 204 744 tudengit, seega oli kasv 7,5 % 2010/2011. õppeaastaga võrreldes. Välismaale õppima minejate arv vähenes kuues riigis (Bulgaaria, Küpros, Eesti, Island, Liechtenstein ja Rumeenia), samas kui 11 riigis oli kasv üle keskmise. Šveits, mis liitus programmiga 2011/2012. õppeaastal, saatis välismaale õppima 2 514 üliõpilast.

Hispaania saatis õppima enim tudengeid (34 103); talle järgnesid Saksamaa (27 593) ja Prantsusmaa (25 924). Välismaal õppimise kõige populaarsem sihtkoht oli endiselt Hispaania, kes võttis vastu 30 580 Erasmuse tudengit, talle järgnesid Prantsusmaa (23 173) ja Saksamaa (19 120).

Riikide üliõpilaste koguarvuga võrreldes saatsid välismaale õppima enim tudengeid Luksemburg, Liechtenstein ja Hispaania.

Keskmiselt veetsid üliõpilased välismaal 6,3 kuud ja keskmine toetus oli 234 eurot (eelmisel aastal 226 eurot).

Erasmuse üliõpilaste kõige populaarsemad õppeained olid sotsiaalteadused, ärijuhtimine ja õigus (41,4 %), neile järgnesid humanitaarvaldkonnad (21,9 %) ning inseneriteadused, tootmine ja ehitus (15,1 %).

Erasmuse tööpraktika kasv 18 %

Alates aastast 2007 on Erasmus pakkunud tudengitele võimalust minna välismaale, et omandada töökogemusi ettevõtetes või muudes organisatsioonides. 2011/12. õppeaastal valis selle võimaluse iga viies tudeng – 252 827-st Erasmuse tudengist 48 083 – mis on eelmise aasta näitajast 18 % rohkem. Tööpraktika keskmine kestus oli 4,3 kuud ja tudengid said ELi igakuist stipendiumi keskmiselt 361 eurot (natuke vähem kui 2010/2011. õppeaastal, mil stipendium oli 366 eurot).

Nagu viimastel aastatel, oli Prantsusmaa taas riik, kes saatis enim tudengeid Erasmuse tööpraktikale (7 345); talle järgnesid Saksamaa (5 770) ja Hispaania (5 442). Hispaania oli kõige populaarsem Erasmuse tööpraktika sihtkoht, võttes vastu 7 807 üliõpilast, talle järgnesid Ühendkuningriik (7 736) ja Saksamaa (6 655).

Et toetada välismaa tööpraktikakohti, võib kõrgkool luua praktikakonsortsiumi. Sellistesse konsortsiumidesse kuuluvad kõrgharidusasutused ja muud organisatsioonid, näiteks ettevõtted või ühingud. 93 konsortsiumi rahastati 12 riigis (Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Saksamaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Madalmaad, Austria, Poola, Portugal ja Soome). Need konsortsiumid organiseerisid üle 15 % kõigist Erasmuse 2011/2012. õppeaasta välismaistest praktikakohtadest.

Erasmuse tööpraktikale tulnud tudengitest moodustasid suurima rühma sotsiaalteaduste, majanduse ja õigusteaduse üliõpilased (31,9 %), neile järgnesid tehnika, tootmise ja ehituse valdkonna üliõpilased (17,1 %) ja humanitaarteadusi (16,9 %) õppivad tudengid.

Kui palju (bakalaureuse- ja magistriõppe) üliõpilasi on Erasmuse programmis osalevates riikides? Kui paljud neist veetsid 2011/12. õppeaastal osa oma õppeajast või kogu õppeaja välismaal?

33 osalisriigi enam kui 24-miljonilisest tudengkonnast umbes 1 % sai 2011/12. õppeaastal Erasmuse tudengite stipendiumi.

Eeldades, et keskmine õpiaeg kõrgkoolis on 4-5 aastat (bakalaureuse- ja magistriõpe), võib arvestada, et ligikaudu 4,5 % kõikidest Euroopa tudengitest saab mingil ajal kõrgkooliõpingute kestel Erasmuse stipendiumi. Neist 68 % on bakalaureuseõppes, 28 % magistriõppes, 1 % doktoriõppes ja 3 % lühitsükli õppes.

Kõikidest üliõpilastest ligikaudu 10 % veedab või on veetnud osa oma õpiajast või kogu õpiaja Erasmuse või muude avalike või eravahendite toel välismaal.

Kohtumisel Bukarestis (Rumeenia) 26.-27. aprillil 2012 (IP/12/394), võtsid 47 Euroopa riigi kõrghariduse eest vastutavad ministrid vastu Bologna liikuvuse strateegia, mille kohaselt peaksid 2020. aastaks 20 % Euroopa kõrgkoolide lõpetanutest olema veetnud osa oma õpingutest välismaal. Euroopa Liit kehtestas sama eesmärgi 2011. aasta novembris.

Erasmuse keeleõppe intensiivkursused

Erasmus pakub ELi vähem levinud ja vähem õpetatavate keelte erikursusi, et aidata üliõpilastel valmistuda õpinguteks või tööpraktikaks välismaal. Kursused toimuvad riikides, kus need keeled on ametlikud keeled. Kursusi ei korraldata kõige laialdasemalt õpetatavates keeltes, nagu inglise, saksa, prantsuse ja hispaania (kastiilia) keeles.

Erasmuse raames toetatavate intensiivkeelekursuste (EILCs) arv on alates toetusprogrammi käivitamisest märkimisväärselt kasvanud. 2011/12. õppeaastal toimus 26 riigis umbes 435 kursust (eelmisel aastal 392, seega +11 %), kus osales kokku 6 631 Erasmuse üliõpilast (+13 %).

EILC kursuste jaoks kõige populaarsemad sihtkohad olid Itaalia, Portugal, Belgia (flaami kogukond), Türgi ja Rootsi. Keelekursustel osalevate sissetulevate üliõpilaste suurim osakaal oli Sloveenias, kus osales 19,1 % kõikidest sissetulevatest Erasmuse üliõpilastest, järgnes Horvaatia (12,7 %). Islandi, Rumeenia, Kreeka ja Eesti osalemise määr jäi vahemikku 10–11 %.

Erasmuse töötajate liikuvus (õpetustöö ja töötajate koolitus)

Samuti võimaldab Erasmus kõrgkoolide õppejõududel ja ettevõtete töötajatel minna välismaale õpetama ajavahemikuks ühest päevast kuni kuue nädalani. Samuti võivad kõrgkoolide akadeemilised ja mitteakadeemilised töötajad saada välismaal koolitust viiest päevast kuni kuue nädalani.

2011/12. õppeaastal toetati Erasmuse programmist 46 527 kõrgkooli õppejõu ja õpetamisega mitte seotud kõrgkoolitöötaja lähetamist välismaale nii õpetamise kui ka koolituse saamise eesmärgil. Aastaga on see arv kasvanud 8,6 %.

Saatjariikide tippkolmik oli Poola (6 312), Hispaania (4 654) ja Saksamaa (3 937). Töötajate liikuvuse sihtriikide esirinnas oli Hispaania (4 554), kellele järgnesid Saksamaa (4 491) ja Itaalia (3 876).

2011/12. õppeaastal Erasmuses osalevatest töötajatest olid 50,5 % mehed. 16 erivajadustega töötajat said Erasmuse vahetustes osalemiseks lisaraha (eelmisel aastal oli selliseid töötajaid 13). Niisuguste liikuvusperioodide keskmine kestus oli 5,7 päeva ja keskmine toetus – lisaks nende tavapärasele palgale – 713 eurot (2010/11. õppeaastal 662 eurot).

Töötajate vahetustes osales 2 336 kõrgkooli, mida on 3,6 % rohkem kui eelmisel aastal.

Õpetamislähetused koguvad populaarsust

Programm Erasmus võimaldab kõrgkoolide õppejõududel ja ettevõtete töötajatel õpetada mõne teise riigi kõrgkoolis ajavahemikul ühest päevast – või vähemalt 5 õppetundi – kuni kuue nädalani. Sellisel viisil Erasmusest toetust saanud õppejõudude arv on pidevalt kasvanud; alates selle toetuse kasutuselevõtust 1997/1998. õppeaastal on toetatud rohkem kui 300 000 töötaja vahetust. 2011/12. õppeaastal toetati 46 527 töötaja vahetust, millest 33 323 olid õpetamislähetused (+5,4 % võrreldes eelmise aastaga).

Saatjariikide tipus oli Poola, kus sai toetust 3 994 õpetamislähetust; talle järgnesid Hispaania (3 256) ja Saksamaa (3 110). Õpetamislähetuste kõige populaarsemad sihtkohad olid Hispaania (3 258), Saksamaa (3 149) ja Itaalia (2 903).

Kõige liikuvamad olid järgmiste valdkondade õppejõud: humanitaarvaldkonnad (32 %), sotsiaalteadused, ärijuhtimine ja õigusteadus (22 %), inseneriteadus, tootmine ja ehitus (14 %). Õppejõud veetsid õpetamise eesmärgil välismaal keskmiselt 5,5 päeva. See näitaja on vähe, kuid pidevalt vähenenud alates 2000/01. õppeaastast, mil keskmine välismaal õpetamise aeg oli 6,9 päeva. Keskmine toetus ühe õpetamislähetuse kohta – lisaks õppejõudude tavapärasele palgale – oli 686 eurot, mis on 6,3 % rohkem kui eelmisel aastal (645 eurot).

Ligikaudu 422 korral said õpetamislähetuse ettevõtete töötajad, keda kutsuti õpetama teiste Euroopa riikide kõrgkoolidesse (+19 % võrreldes eelmise aastaga).

Töötajate koolitamine on märkimisväärselt kasvanud

Alates meetme kehtestamisest 2007. aastal on töötajate koolituste toetamine kiiresti populaarsust kogunud. 2011/12. õppeaastal toetati 46 527 töötaja vahetust, millest 13 204 olid töötajate koolitusperioodid (+18 % võrreldes eelmise aastaga). Need vahetused on mõeldud niihästi akadeemilistele kui ka mitteakadeemilistele töötajatele, kaasa arvatud administratsiooni ja tugiteenuste töötajatele.

2011/12. õppeaastal sai välismaal ettevõtetes koolitust 3 336 kõrgharidustöötajat (+13,2 % võrreldes eelmise aastaga).

Kõige enam töötajaid saatis välja koolitust saama Poola (2 318), kellele järgnesid Hispaania (1 398) ja Saksamaa (827). Kõige populaarsem sihtriik oli Saksamaa (1 342), kellele järgnesid Hispaania (1 296) ja Ühendkuningriik (1 214).

Töötajate koolitusperioodid kestsid keskmiselt 6,1 päeva. Töötajate koolitustes osales rohkem nais- kui meestöötajaid (69,5 %), samas kui naised moodustasid 42,9 % õpetamislähetustes osalejatest.

Erasmuse süvendatud programmide arv kasvamas

Erasmus pakub õppejõududele ja üliõpilastele võimalust osaleda temaatilistes õppeprogrammides, mis kestavad kümnest päevast kuni kuue nädalani. EL katab nende niinimetatud süvendatud programmide korraldamise kulud, sealhulgas ka osalejate sõidu- ja elamiskulud.

Kõige arvukamalt korraldas neid programme Itaalia, kus toimus 60 kursust (13 % koguarvust); talle järgnesid Saksamaa (43) ja Prantsusmaa (35). Kõige populaarsemad teemavaldkonnad olid sotsiaalteadused, ärijuhtimine ja õigusteadus (26 %), inseneriteadus, tootmine ja ehitus (18 %). Matemaatika ja arvutiõpetus ning humanitaarvaldkonnad moodustasid kumbki 15 % süvendatud programmidest. Süvendatud programmide keskmine kestus oli 11,5 päeva.

2011/2012. õppeaastal korraldati 462 Erasmuse süvendatud programmi (404 eelmisel aastal), see näitaja on suurenenud 14 %. Nendes programmides osales 16 806 üliõpilast (nii programmi korraldamise riigist kui ka välismaalt) ja 5 663 õppejõudu.

Erasmuse ülikoolide koostööprojektid

Erasmuse programm edendab ühisprojektide rahastamise kaudu ka Euroopa kõrghariduse moderniseerimist. Sellised projektid võivad kesta 1–3 aastat ning nende eesmärk on julgustada kõrgkoolide ja muude huvirühmade rahvusvahelise koostöö kaudu kõrgharidusreforme. Taotlusi võetakse vastu üks kord kalendriaastas ja igal aastal eraldatakse neile projektidele ligikaudu 20 miljonit eurot.

Paljud Erasmuse selle osa alusel rahastatud projektidest on viinud otsustavate arenguteni kõrghariduses. Näiteks Euroopa ainepunktide ülekandmise ja kogumise süsteem (ECTS) oli algselt Erasmuse projekt, enne kui sellest sai oluline liikuvust soodustav vahend. (ECTS annab igale õppeprogrammi osale teatava hulga ainepunkte, lähtudes sellest, kui palju üliõpilane peab teatava õppetulemuse saavutamiseks tööd tegema. Seetõttu hõlbustab see süsteem tudengitel ainepunktide kogumist erinevatest programmidest ja lihtsustab välismaal sooritatud õpingute tunnustamist nende koduülikoolis.)

Ülikoolide koostööprojektide taotluste arv on aasta-aastalt kasvanud. Aastal 2012 esitati 250 taotlust (2011. aastal 197). Rahastamiseks valiti neist välja 57 ehk keskmiselt oli edukaid taotlusi 22,8 %. Ühendkuningriik esitas enim taotlusi (35), järgnesid Belgia (25) ja Soome (24). Siin saatis suurim edu Belgiat, kelle puhul kiideti heaks kõige rohkem taotlusi – heakskiidu said 11 projekti.

Kui palju kulutab EL Erasmuse programmile?

Praegusel eelarveperioodil (2007–13) on EL eraldanud Erasmuse programmile 3,1 miljardit eurot. 2011/12. õppeaastal oli kogueelarve ligikaudu 494 miljonit eurot, millest umbes 473 miljonit eurot kasutati üliõpilaste ja töötajate liikuvuse toetamiseks.

Suuremat osa Erasmuse eelarvest haldavad osalevate riikide bürood. Erasmus toetab ka mitmepoolseid projekte ja võrgustikke, kelle toetus on umbes 20 miljonit eurot aastas (ligikaudu 4 % eelarvest). Neid haldab tsentraalselt Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutus (EACEA).

Alljärgnevas tabelis on näidatud, kui palju Erasmuse rahalisi vahendeid on aastate lõikes kulutatud liikuvusele.

Tabel 1: Erasmuse riiklikele büroodele eraldatud detsentraliseeritud vahendid

Aasta

Üliõpilaste ja töötajate liikuvuseks eraldatud

Erasmuse aastaeelarve, miljonites eurodes

Muutus aastas

1988

13,00

1989

26,84

106,46%

1990

32,88

22,50%

1991

43,86

33,39%

1992

62,88

43,37%

1993

67,88

7,95%

1994

72,78

7,22%

1995

73,46

0,93%

1996

74,3

1,14%

1997

70,00

-5,79%

1998

100,27

43,24%

1999

100,27

0,00%

2000

111,79

11,49%

2001

116,19

3,94%

2002

121,9

4,91%

2003

142,53

16,92%

2004

168,00

17,87%

2005

200,96

19,62%

2006

245,75

22,29%

2007

372,25

51,48%

2008

416,36

11,85%

2009

415,37

-0,24%

2010

434,83

4,68%

2011

473,91

8,99%

2012

547,26

15,48%

2013

547,14

-0,02%

Kuidas eraldatakse Erasmuse rahalisi vahendeid riigi tasandil?

Erasmuse eelarve on jagatud osalevate riikide vahel järgmiste tegurite põhjal:

  • Rahvaarv: üliõpilased, kõrgkooli lõpetanud ja õppejõud (rahvusvahelise ühtse hariduse liigituse ISCED tasemed 5-6). Andmed on esitanud Eurostat.

  • Elukallidus ja kaugus pealinnade vahel: neid kasutatakse paranduskoefitsientidena, mida kohaldatakse rahvaarvu suhtes.

  • Varasema osaluse näitaja: arvutatakse minevikus välismaale suundunud töötajate ja üliõpilaste arvu põhjal (kasutades uusimaid saadaolevaid andmeid).

Kuidas määratakse kindlaks ELi kuustipendium?

Erasmuse stipendiumide eesmärk on katta osa välismaal elamisest ja reisimisest tekkivatest lisakuludest. Erasmuse üliõpilased ei maksa neid välismaal vastu võtvale asutusele õppemaksu.

Igas riigis jaotavad riiklikud bürood nende käsutuses olevad rahalised vahendid kõrgkoolide vahel. Riiklik büroo võib otsustada anda vähematele üliõpilastele suuremaid stipendiume (nagu näiteks Bulgaarias, Küprosel ja Türgis) või anda rohkematele üliõpilastele väiksemaid stipendiume (näiteks Prantsusmaal või Itaalias), kuid ta peab kinni pidama Euroopa Komisjoni poolt igale sihtriigile kehtestatud stipendiumide ülempiirist (vt elukestva õppe programmi juhend).

Riiklik büroo eraldab seda taotlevatele kõrgkoolidele raha, lähtudes sellistest teguritest nagu taotletud summa või varasem osalemine. Seejärel võib kõrgkool otsustada, kui suurt igakuist stipendiumi ta maksab üliõpilastele (ja kui suurt nädala- või päevatoetust töötajatele), võttes aluseks riikliku büroo kehtestatud piirid, mis on igas riigis erinevad.

Igakuine stipendium sõltub sihtriigist ja liikuvuse tüübist. Näiteks tööpraktikaks antakse üldiselt suuremaid stipendiume kui välismaal õppimiseks.

Euroopa Liidu antavat Erasmuse stipendiumi võib täiendada mitmesuguse kaasrahastamisega riiklikest, piirkondlikest ja kohalikest allikatest.

Riiklikud bürood või kõrgharidusasutused võivad suurendada madala sissetulekuga peredest pärit üliõpilaste kuustipendiumi.

2011/2012. õppeaastal ulatus keskmine ELi üliõpilaste liikuvuse kuustipendium Hispaania tudengite 123 eurost kuni Läti tudengite 641 euroni. Kõigi osalevate riikide lõikes oli keskmine kuustipendium 252 eurot.

Kuidas saavad üliõpilased ja töötajad taotleda Erasmuse stipendiumi?

Erasmuse programmis võivad osaleda kõik üliõpilased, kes õpivad osalisriikides asuvates, Erasmuse ülikoolihartale alla kirjutanud kõrgharidusasutustes. Erasmuse ülikoolihartaga on ühinenud enamik Euroopa kõrgkoole – ligikaudu 5 000.

Esimene samm Erasmuse õppe- või praktikastipendiumi taotlemisel on võtta ühendust oma kodukõrgkooli rahvusvaheliste suhete talitusega ja täita Erasmuse õpingute puhul õppeleping, Erasmuse tööpraktika puhul aga koolitusleping. Nendes dokumentides on sätestatud õppekava, mille üliõpilane peab oma õppe- või praktikaperioodi jooksul täitma ja mille peavad heaks kiitma saatev ja vastuvõttev kõrgkool või vastuvõttev ettevõte ning samuti üliõpilane ise. See lihtsustab õpingute tunnustamise korda ja tagab selle, et kodukõrgkool tunnustab täielikult vahetusüliõpilase poolt Erasmuse vahetusperioodi jooksul rahuldavalt sooritatud tööd.

Erasmusega õppima: üliõpilased, kes soovivad sooritada osa oma õpingutest välismaal, peavad olema kõrgkoolis vähemalt teisel kursusel.

Erasmusega praktikale: üliõpilased võivad pääseda Erasmuse tööpraktikale juba alates kõrgkooli esimesest kursusest.

Kestus: Iga õppe- või praktikaperiood välismaal võib kesta 3–12 kuud, kombinatsioonina kokku kuni 24 kuud. Lühitsükli kutsekõrghariduse üliõpilaste minimaalne praktika kestus on kaks kuud.

Erasmus töötajale: õpetada soovivad töötajad peavad esitama oma kodukõrgkoolile või lähetavale ettevõttele vastuvõtva kõrgkooliga kokku lepitud õpetamiskava. Töötajad, kes soovivad taotleda Erasmuse koolitustoetust, peavad samuti laskma oma koolituskava heaks kiita kodukõrgkoolil ja vastuvõtval kõrgkoolil või ettevõttel.

Kuidas saab ülikool õiguse osaleda Erasmuse programmis?

Enne kui ülikool või muu kõrgharidusasutus saab osaleda Erasmuse liikuvus- või koostööprojektides, peab ta nõustuma teatavate põhimõtetega ja täitma muid kohustusi, mis on ette nähtud Erasmuse ülikoolihartas. Rõhk on asetatud kõrge kvaliteedi tagamisele. Vastuvõttev kõrgharidusasutus ei tohi nõuda saabuvatelt Erasmuse üliõpilastelt õppemaksu ja üliõpilastel, kes naasevad oma kodukõrgkooli, tuleb automaatselt ja täielikult tunnustada rahuldavalt lõpetatud kursusi või praktikaperioode.

Miks on programmi nimi Erasmus?

Erasmuse programm on saanud oma nime filosoofi, teoloogi ja humanisti Rotterdami Erasmuse (1466–1536) järgi. Erasmus, kes elas reformatsiooniajastul, oli üldtuntud dogmatismivastane.

Erasmus elas ja töötas mitmel pool Euroopas, kogudes teadmisi, kogemusi ja ideid, mida võis leida kontaktidest teiste riikidega.

ERASMUS on ühtlasi akronüüm ingliskeelsetest sõnadest EuRopean Community Action Scheme for the Mobility of University Students (Euroopa Ühenduse tegevuskava üliõpilaste liikuvuse heaks) vastavalt kõige esimesele otsusele selle programmi loomise kohta (Nõukogu 15. juuni 1987. aasta otsus 87/327/EMÜ, millega võetakse vastu Euroopa Ühenduse tegevuskava üliõpilaste liikuvuse heaks).

Lisateave

Vt ka IP/13/657

Lisateave Erasmuse programmi kohta

Erasmuse veebisait statistika

1 :

Allpool esitatud statistika hõlmab ainult Erasmuse programmi. Statistika ei sisalda andmeid teiste Euroopa kõrgharidusprogrammide kohta, näiteks Tempus ja Erasmus Mundus, mille eesmärk on edendada koostööd maailma eri piirkondadega.


Side Bar

Mon compte

Gérez vos recherches et notifications par email


Aidez-nous à améliorer ce site