Chemin de navigation

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon

TEABEKIRI

Brüssel, 14. juuni 2013

Liikmesriigid kiidavad heaks ELi-USA kaubandus-ja investeerimisläbirääkimiste alustamise

Nõukogu tänase otsusega läbirääkimisjuhiste kohta („volitus”) antakse Euroopa Komisjonile luba alustada Ameerika Ühendriikidega ametlikke kahepoolseid kaubandusläbirääkimisi. Liikmesriigid kiitsid heaks kahepoolsed läbirääkimised ja seadsid eesmärgid, mida komisjon peaks ELi nimel läbirääkimistel järgima.

Mis on ELi eesmärk läbirääkimistel?

Eesmärk on suurendada kaubandust ja investeerimist ELi ja USA vahel ning vabastada atlandiülese turu kasutamata potentsiaal. USA turule parema juurdepääsu andmisega, ELi ja USA parema regulatiivse vastavuse saavutamisega ja ülemaailmsete standardite kehtestamisele tee sillutamisega loodetakse luua töökohti ja suurendada majanduskasvu. Kui selline ambitsioonikas leping ükskord sõlmitakse, prognoositakse, et igal aastal lisanduks Euroopa keskmise majapidamise taskusse 545 eurot ja meie majanduse maht suureneks 0,5–1 % SKPst, mis vastab 119 miljardile eurole aastas.

Konkreetsemalt on eesmärk kõrvaldada tollimaksud ja muud kaupadega kauplemise piirangud. Samuti kuuluvad eesmärkide hulka äriteenuste vabastamine, kõrgeimal võimalikul tasemel kaitse pakkumine, kindlustunne ja võrdsed tingimused Euroopa investoritele USAs ning parem juurdepääs Ameerika riigihanketurgudele. Tarbetute regulatiivsete piirangute kõrvaldamine kaubanduselt on ELi jaoks üks peamistest küsimustest, aga olulised on ka Euroopa geograafilise tähise kaitse tugevdamine, tolliformaalsuste lihtsustamine ja konkurentsieeskirjade käsitlemine.

Üleüldiseks eesmärgiks on jätkusuutlik areng. Meie eesmärk on tagada, et lepingus järgitakse rahvusvahelisi keskkonnaalaseid ja tööjõualaseid kokkuleppeid ja standardeid ning toetatakse keskkonna, töötajate ja tarbijate kõrgel tasemel kaitset. Me ei soodusta kaubandust ega investeeringuid, lõdvendades selleks vastavaid standardeid.

Millist majanduslikku kasu loodetakse saada?

Lepingu täieliku rakendamise korral võiks ambitsioonikas ja laiaulatuslik atlandiülene kaubandus- ja investeerimispartnerlus anda märkimisväärset majanduslikku kasu nii ELile (119 miljardit eurot aastas) kui ka USA-le (95 miljardit eurot aastas).

ELi ja USA saadav kasu ei tuleks muu maailma arvelt. Hoopis vastupidi, ELi ja USA vahelise kaubanduse liberaliseerimine peaks positiivselt mõjutama kogu maailma kaubandust ja sissetulekut, suurendades tõenäoliselt SKPd ülejäänud maailmas ligikaudu 100 miljardi euro võrra. Kauplemise kulude teatavast vähendamisest on kasu ka teistele partneritele, kuna EL ja USA saavad tulevikus koos paremini liikuda paremate kaubanduseeskirjade ja väiksemate nendevaheliste regulatiivsete erinevuste suunas. ELi ja USA majanduste olulisus tähendab, et ka nende partneritel on suurem stiimul liikuda atlandiüleste standardite suunas. Seega võiks kasu kanduda üle üha sõltumatumale maailmamajandusele, eriti võttes arvesse maailma väärtusahelate üha suuremat keerukust.

Meie majandusuuringu (MEMO/13/211) põhjal suureneks ELi eksport USAsse 28%, mis võrdub ELi kaupade ja teenuste ekspordile väärtuses 187 miljardit lisaeurot. ELi ja USA kauplemine ülejäänud maailmaga suureneks samuti üle 33 miljardi euro võrra. Kokkuvõttes suurendaks täiendav kaubandus kahe bloki vahel koos suurenenud kaubandusega teiste partneritega ELi kogueksporti 6% ja USA kogueksporti 8%. See tähendaks, et ELi ja USA tootjate kaupade ja teenuste müük suureneks vastavalt 220 miljardit ja 240 miljardit eurot.

Kas EL peab kaubanduslepingu nimel loobuma oma kõrgetest standarditest?

Kindlasti mitte. Kõik kaubandus- ja investeerimisläbirääkimised viime me alati läbi, pidades silmas üldist eesmärki tuua jätkusuutlikku kasu meie ühiskonnale, kodanikele ja äriühingutele. Nii saab see olema ka läbirääkimistel USAga.

Seega tuleb lepingust saadava mis tahes majandusliku kasu puhul järgida kehtivaid rangeid standardeid keskkonna, tervishoiu, julgeoleku, eraelu puutumatuse, tarbijate ja töötajate õiguste valdkonnas. Me ei lasku läbirääkimistesse meie kaitse kõrge taseme üle. Edusammud suurenenud kaubanduse ja investeerimise alal ei tule meie põhiväärtuste arvelt ega tohi piirata meie õigust reguleerida vastavaid valdkondi ELile sobival viisi.

Millised on volituse peamised elemendid?

Läbirääkimisjuhistega määratakse üldiselt kindlaks käsitletavad teemad ja eesmärgid, mis tuleb läbirääkimistel saavutada. Volitusel on kolm peamist punkti: juurdepääs turule, regulatiivne ühtlustamine ja kaubanduseeskirjad, mis käsitlevad ühiseid ülemaailmseid probleeme.

1) Juurdepääs turule

Tariifid: Lepingu eesmärk on atlandiüleses tööstus- ja põllumajandustoodete kaubanduses kõrvaldada võimalikult paljud tollitariifid, rakendades erikohtlemist kõige tundlikumate toodete suhtes. Üldiselt on atlandiülesed tariifitõkked praegu suhteliselt väikesed: ELi puhul keskmiselt 5,2 % ja USA puhul 3,5 % (WTO hinnang). Võttes aga arvesse ELi ja USA vahelise kaubanduse mahtu, on tariifidest tingitud kulud siiski märgatavad.

Päritolureeglid: Eesmärk on ühtlustada ELi ja USA lähenemisviisid seoses päritolureeglitega, et lihtsustada kaubandust, võttes samas arvesse ELi tootjate huve.

Kaubanduse kaitsemeetmed: EL soovib alustada USAga korrapärast dialoogi dumpingu- ja subsiidiumidevastaste meetmete üle, piiramata oma õigusi kasutada selliseid meetmeid asjaomaste WTO eeskirjade raames.

Teenused: Mõlemad pooled peaksid avama oma teenustesektori vähemalt sellises ulatuses, nagu on praeguseks tehtud muude kaubanduslepingutega. Samal ajal soovivad mõlemad pooled avada teenusteturud uutes sektorites, näiteks transpordisektoris. Samuti soovib EL tagada, et Euroopa kutsekvalifikatsioone tunnustataks Atlandi teisel kaldal ja et ELi äriühingud ja nende tütarettevõtjad saaksid tegutseda USAs Ameerika äriühingutega samadel tingimustel. Nii teenuste kui ka investeeringute peatükis tuleks käsitleda ka riiklikust tasandist madalamaid valitsemistasandeid.

Investeeringud: Eesmärk on saavutada liberaliseerimise ja investeeringute kaitse kõrgeim tase, milles kumbki pool on seni kaubanduslepingute raames kokku leppinud. EL lähtub liikmesriikide kogemusest ja parimast tavast seoses selliste kahepoolsete investeerimislepingutega. EL tahaks USAs investeerivate ELi äriühingute jaoks lisada lepingusse kaitsetagatise sundvõõrandamise vastu ning vahendite vaba ülekandmise, võrdse kohtlemise ja võrdsete tingimuste nõude. Läbirääkimisjuhised hõlmavad investeeringute kaitset, sealhulgas investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamist. Hõlmatud on asjakohased kaitsemeetmed, et vältida süsteemi kuritarvitamist ja säilitada reguleerimisõigus.

Riigihanked: Euroopa äriühingud, kelle äritegevus sõltub riigihangetest, moodustavad ELis 25 % SKPst ja neis on 31 miljonit töökohta. Seega saaks riigihanketuru avamisega kõigil valitsemistasanditel luua uusi olulisi ärivõimalusi, diskrimineerimata seejuures Euroopa äriühinguid. See tähendab ka, et ELi eesmärgiks oleks suurendada hankemenetluste läbipaistvust ja vabaneda omamaise osaluse nõuetest.

2) Regulatiivsed küsimused ja mittetariifsed tõkked: integreerituma atlandiülese kaubanduse suunas

Praeguste kaubandus- ja investeerimisläbirääkimiste käigus loodetaksegi saada suurimat majanduslikku kasu õigusküsimuste lahendamisest.

Tänaseid atlandiüleseid kaubandussuhteid ei häiri eelkõige mitte tollitariifid, vaid nn piiritagused takistused, näiteks autodele kehtestatud turva- või keskkonnanõuete erinevus. Praegu peavad tootjad, kes soovivad oma tooteid müüa mõlemal pool Atlandit, sageli tegema oma toodetele heakskiidu saamiseks topeltkulutusi ja läbima topeltmenetlused. Käesoleva kaubanduslepingu eesmärk on vähendada äriühingute asjatuid rahalisi kulusid ja ajakulu, säilitades samas tervishoiu, turvalisuse ning tarbija- ja keskkonnakaitse kõrge taseme.

Selleks püüavad mõlemad pooled pidada läbirääkimisi ambitsioonika kokkuleppe saavutamiseks sanitaar- ja fütosanitaarküsimustes (tervishoiu- ja hügieeninõuded, nt toiduainete puhul), aga ka kaubanduse tehniliste tõkete osas.

Lisaks tegelevad läbirääkijad teatavates sektorites (nt keemia-, autotööstus, IKT, farmaatsiatööstus ja muud tervishoiusektorid nagu meditsiiniseadmete tootmine) õigusnormide omavahel vastavusse viimisega.

Õigusalase lähendamise vajadus ei piirdu ainult kaupadega kauplemisega. Näiteks finantsteenuste puhul peaksid läbirääkijad kaaluma ühise raamistiku loomist usaldatavusnõuetealase koostöö jaoks. Mõlema poole sidusrühmad on andnud teada, kus esinevad kõige olulisemad tõkked.

Kuna õigusnormide kõiki erinevusi ei saa kõrvaldada korraga, on kavas koostada raamistik dünaamilise lepingu sõlmimiseks, mille alusel saab kindlaksmääratud eesmärkide ja ajakava alusel õigusnorme lähendada järk-järgult. See ei võimalda mitte ainult kõrvaldada olemasolevaid tõkkeid, vaid ka ennetada uute tekkimist tulevikus.

3) Maailmakaubanduse ühised probleemid ja võimalused 21. sajandil

Atlandiülese partnerluse ulatust ja maailma kaubandusvoole avaldatavat mõju arvesse võttes käsitlevad läbirääkijad ka valdkondi, mida kahepoolne kaubandus ei hõlma ja mis aitavad tugevdada mitmepoolset kaubandussüsteemi.

Intellektuaalomandiõigused: Nii EL kui ka Ameerika Ühendriigid soovivad säilitada ja edendada intellektuaalomandi kõrgel tasemel kaitset. Võttes arvesse kummagi poole süsteemi tõhusust, ei ole kavas liikuda ühtlustamise suunas, vaid teha kindlaks konkreetsed küsimused, kus erinevused on vaja kõrvaldada. ELi poolel omavad selles kontekstis erilist tähtsust geograafilised tähised. Läbirääkimistel on meil seega kavas esitada konkreetsed ideed, kuidas tagada geograafiliste tähiste asjakohane kaitse.

Kaubandus ja säästev areng: Mõlemal poolel on kavas teha koostööd kaubanduse ja säästva arengu sotsiaalsete ja keskkonnaaspektide alal, võttes aluseks selle, mida kumbki pool on juba kokku leppinud olemasolevate kaubanduslepingutega.

Muud üleilmselt olulised probleemid ja võimalused: Selleks et leping oleks tõeline „21. sajandi leping” ja et võtta arvesse majanduste põimumist, soovivad mõlemad pooled käsitleda kaubanduse moderniseerimise ja lihtsustamise aspekte seoses tollinduse ja kauplemise lihtsustamise, konkurentsi ja riigiomandis ettevõtete, toorainete ja energeetika, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ning läbipaistvusega. See hõlmaks näiteks lubadust konsulteerida sidusrühmadega enne selliste meetmete kehtestamist, millel on mõju kaubandusele ja investeerimisele.

Millise kompromissini on jõutud audiovisuaalteenuste küsimuses?

Audiovisuaalteenuseid ei jäeta välja. Euroopa Komisjon palus hiljuti sidusrühmadel kommenteerida digitaalmeedia tulevikku (IP/13/358). Kuna ELi selle valdkonna õigusaktid tuleb alles välja töötada, on kokku lepitud, et audiovisuaalteenused ei kuulu praegu volituste alla, kuid komisjonil on hiljem võimalus pöörduda nõukogu poole täiendavate läbirääkimisjuhistega.

Vastavalt volituste tekstile „Komisjon annab läbipaistvuse tagamiseks kaubanduspoliitika komiteele korrapäraselt aru läbirääkimiste seisust. Komisjon võib vastavalt aluslepingutele teha nõukogule soovitusi võimalike täiendavate läbirääkimisjuhiste kohta mis tahes küsimuses, mis kuulub käesoleva volituse sama vastuvõtmismenetluse (sealhulgas hääletamiseeskiri) alla“.

Milline on kõnealustel läbirääkimistel liikmesriikide ja Euroopa Parlamendi roll? Milline on kodanikuühiskonna roll?

Nõukogu andis täna komisjonile juhised ELi nimel läbirääkimiste pidamiseks. Läbirääkimiste lõpetamise järel peavad enne tulemuse jõustumist ELis nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu kiitma läbirääkimiste tulemused heaks.

Siiski ei tähenda see, et liikmesriigid või parlament ei saaks läbirääkimistes kaasa rääkida: komisjon suhtleb nõukogus pidevalt liikmesriikidega ja teavitab Euroopa Parlamenti läbirääkimiste edenemisest, võttes arvesse, et nemad peavad üldise kokkuleppe kohta ütlema viimase sõna.

Samuti suhtleb komisjon selle kaubanduslepingu küsimuses läbipaistval viisil kodanikuühiskonna esindajatega. Samas tuleb arvesse võtta kaubandusläbirääkimiste teatavat konfidentsiaalsust, mida on vaja, et mitte kahjustada kokkuleppe sõlmimisel ELi eesmärke, milleks on kokkuvõttes eurooplastele töökohtade loomine.

Kas volituse tekst on avalik?

Juurdepääs atlandiülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse läbirääkimisvolituse tekstile on piiratud, mis on vajalik, et kaitsta ELi huve ja võimalust jõuda rahuldava tulemuseni. Läbirääkimiste alguses ei taha kumbki pool teisele paljastada kogu strateegiat, nii on see ka ELi puhul. Euroopa Komisjon püüab teha läbirääkimisprotsessi Euroopa kodanikele võimalikult läbipaistvaks (teabeleht).

Millal läbirääkimised algavad?

Komisjon on nüüd saanud liikmesriikidelt heakskiidu ja on valmis alustama läbirääkimistega kohe, kui USA valitsus on valmis. See tähendab, et ametlike läbirääkimistega võidakse alustada enne suve.

Kust saab teavet läbirääkimiste seisu kohta?

Teavet läbirääkimiste kohta ajakohastatakse pidevalt komisjoni veebisaidil. Seal asuvad ELi kaubandusvoliniku viimased kõned, kutsed sidusrühmade üritustele ja mõju-uuringud. Reaalajas saab teavet Twitteris Twitter @EU_TTIP_team.

Kust saab lisateavet konkreetsete teemade kohta?

Atlandiülese kaubandus- ja investeerimislepingu läbirääkimiste kohta korduvalt esitatavad küsimused seoses tarbijate, keskkonna- ja tervishoiu, GMOde, hormoonide, filmitööstuse, investorite ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise, andmekaitse, Doha arenguvooru ja muude teemade kohta asuvad siin.

Kaubanduse peadirektoraat on loonud spetsiaalse kaubandus- ja investeerimispartnerluse läbirääkimiste veebisaidi ja seda ajakohastatakse korrapäraselt.

Lisateave

Volinik de Guchti pressikonverents volituse kohta kaubandus- ja investeerimispartnerluse üle läbirääkimiste pidamiseks

Kaubandus- ja investeerimispartnerluse läbirääkimiste veebisait

Korduma kippuvad küsimused atlandiülese kaubandus- ja investeerimislepingu kohta

Töökohtade loomise ja majanduskasvu kõrgetasemelise töörühma lõpparuanne (PDF), 11. veebruar 2013

ELi-USA kaubandussuhted

Kodanikuühiskonna dialoogi kohtumised

Kontaktisikud:

Helene Banner (+32 2 295 24 07)

John Clancy (+32 2 295 37 73)


Side Bar

Mon compte

Gérez vos recherches et notifications par email


Aidez-nous à améliorer ce site