Chemin de navigation

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon

MEMO

Brüssel, 11. juuni 2013

Korduma kippuvad küsimused: Euroopa Komisjon kavatseb vähendada Euroopa õhuruumi ülekoormatust

Mis on ühtne Euroopa taevas?

Ühtne Euroopa taevas on juhtalgatus, mille eesmärk on reformida Euroopa lennujuhtimissüsteemi ülesehitust nii, et see vastaks tuleviku läbilaskevõime- ja ohutusnõuetele. Tuginedes 1990. aastate lõpus tehtud algatustele võeti 2004. aastal vastu ühtse Euroopa taeva esimene ja 2009. aastal sellekohane teine õiguspakett.

Ühtse Euroopa taeva algatuse täieliku rakendamisega:

  • suureneb ohutus kümme korda;

  • suureneb õhuruumi läbilaskevõime kolm korda;

  • vähenevad lennuliikluse korraldamise kulud 50%;

  • väheneb iga lennu keskkonnamõju 10%.

Kuidas algatust rakendada?

Ühtse Euroopa taeva põhiidee on viia lennuliikluse korraldamine liikmesriikide tasandilt ELi tasandile, et kasutada ära mastaabisäästu ja kõrvaldada liikmesriikide eri tavadest tulenevad haldus- ja tehnilised tõkked. See nõuab sekkumist ELi tasandil.

Ent kuidas seda teha?

1. Funktsionaalsed õhuruumiosad. Ühtset Euroopa taevast käsitlevate ettepanekute kohaselt teevad liikmesriikide lennujuhtimisorganisatsioonid koostööd piirkondlike õhuruumiosade (funktsionaalsete õhuruumiosade) tasandil, et suurendada tõhusust, kärpida kulusid ja vähendada heitkoguseid. Vt kaart.

2. Eesmärgid. EL on kehtestanud põhilised siduvad tulemuseesmärgid, mille täitmine liikmesriikide või funktsionaalse õhuruumiosa tasandil on vajalik ohutuse, läbilaskevõime ja kulutõhususe suurendamiseks ning keskkonnamõju vähendamiseks. Need tulemuseesmärgid on reformi liikumapanev jõud, algatuse ülejäänud osad aga aitavad luua tingimused nende täitmiseks. Lennujuhtimisorganisatsioonid peavad tulemuseesmärkide täitmiseks tegema koostööd ja püüdma end nendega kohandada, et osutada madalama hinna eest kvaliteetsemat teenust. Liikmesriigid kehtestavad kohalikud eesmärgid, mis põhinevad Euroopa Komisjoniga kokkulepitud ELi tasandi eesmärkidel.

3. Võrgu haldaja. Võrgu haldaja, st Eurocontrol toetab eesmärkide saavutamist ja täidab ülesandeid, mida on kõige tõhusam lahendada tsentraliseeritult, näiteks kavandab marsruute ja kooskõlastab raadiosageduste kasutamist. Lisaks vastutab võrgu haldaja lennuliiklusvoogude kooskõlastamise eest liikmesriikide teenuseosutajate vahel.

4. Uus tehnoloogia. Tulemuseesmärkide täitmine sõltub ühtse Euroopa taeva tehnoloogiapoole, s.o programmi SESAR kasutuselevõtmise edukusest. SESARi abil püütakse ajakohastada praegused seadmed ja protseduurid, millest paljud on käigus olnud juba aastakümneid, kuna vajaduse tõttu säilitada üleilmne koostalitlusvõime on tehnoloogia muutmine keeruline.

Milles on probleem?

Ehkki ükski liikmesriik ei ole ühtse Euroopa taeva algatusega võetud kohustustest taganenud, on seda esialgselt loodetust aeglasemalt rakendatud.

See tähendab, et Euroopa seisab silmitsi järgmiste probleemidega:

Õhuruumi ülekoormus. Euroopa on jõudmas läbilaskevõime kriitilise piirini, kuna prognooside kohaselt peaks lendude arv järgmise 10–20 aasta jooksul suurenema 50%. Praegu läbib Euroopa õhuruumi ligikaudu üheksa miljonit lendu.

Kulud. Euroopa õhuruumi killustatus tekitab lennuettevõtjatele ja nende klientidele igal aastal ligikaudu viis miljardit eurot täiendavaid kulusid.

Saastus. Optimaalsest tasemest allapoole jäävate lennuprofiilide keskkonnamõju on ikka veel märkimisväärne. Saasteainete (NOx) osakaal koguheitest on EL 27s aastatel 1990–2010 suurenenud 1,8%-lt 5,8%-le.

Hilinemised ja pikemad marsruudid. Hilinemised ja pikemad marsruudid muudavad iga keskmise lennu 42 kilomeetrit pikemaks, mistõttu õhusõidukid ja nende käitajaid on sunnitud kulutama rohkem kütust, tekitama rohkem heitkoguseid, maksma kulukaid kasutustasusid ja kavandatust hiljem sihtpunkti jõudma.

Mahajäämine muust maailmast. Ameerika Ühendriigid kasutavad sama suurt ja veelgi tihedama liiklusega õhuruumi, kuid nende kulud on poole väiksemad.

Ajal, mil Euroopa lennuettevõtjad seisavad silmitsi karmi üleilmse konkurentsiga, ei tohiks kahe silma vahele jätta ühtse Euroopa taeva rakendamise võimalikku kasu, mis peaks ulatuma ligikaudu viie miljardi euroni aastas1. Mida kiiremini ühtse Euroopa taeva algatus rakendatakse, seda kiiremini jõuab meieni loodetav kasu. Me peame hoogustama esialgsete algatuste arengut ning vajaduse korral välja töötama uued algatused.

Miks ei anna ühtne Euroopa taevas oodatud tulemusi?

Pärast ühtse Euroopa taeva reformi algust on algatust korduvalt täiendatud ja parandatud. Lennuliikluse korraldamisega seotud kulud enam ei kasva, kuid nende oodatava vähenemiseni ei ole veel jõutud. Saadud on esimesed tõendid selle kohta, et vahemaa, mille õhusõidukid on lennuliikluse korraldamisega seotud piirangute tõttu sunnitud täiendavalt läbima (marsruudi pikenemine), mistõttu suurenevad nii heitkogused kui ka kütusekulu, on hakanud tasapisi lühenema. Lisaks sellele on ellu kutsutud võrgu haldaja, kes on väga lühikese aja jooksul suutnud koguda kõik asjaosalised ühise laua taha, et alustada kogu Euroopat hõlmava marsruudivõrgu kavandamist. Ühtset Euroopa taevast käsitleva esimese paketi ja EASA eeskirjade rakendamise käigus on esmakordselt täiustatud ka õigusraamistikku, ehkki oodatust palju hiljem ning väiksemas mahus.

Siiski on kogemused näidanud, et liikmesriigid, kellel on teenuseid osutavas ettevõttes ainu- või enamusosalus, tunnevad eelkõige huvi kasutajate rahastatavast lennujuhtimisteenuste süsteemist saadavate stabiilsetele tulude vastu ja võivad seetõttu näidata üles vastumeelsust ühtsemalt toimiva õhuruumi loomiseks vajalike muudatuste suhtes.

Ühtse Euroopa taeva algatusega seotud praegu kehtivad otsustusmenetlused võimaldavad liikmesriikide erahuvidel olukorra arengut liiga kergekäeliselt takistada.

Seetõttu tehakse ühtse taeva reformimise raames ettepanek võtta vastu teine meetmepakett, et täpsustada algatuse põhiosi, st selle ülesehitust ja otsustusmenetlusi, mis võimaldaks kehtestada veelgi kaugeleulatuvamaid eesmärke ja samas tagada vajaduse korral suurema paindlikkuse ning eeskirju rangemini jõustada.

Millised on ettepanekud?

Komisjon teeb ettepaneku ajakohastada ühtse Euroopa taeva loomist käsitlevat nelja määrust ning muuta Euroopa Lennundusohutusameti (EASA) tegevuseeskirju. SES2+ nime kandva ettepaneku põhielemendid on järgmised:

Ohutuse suurendamine ja järelevalve tõhustamine

Lennuohutus on endiselt esmatähtis. 2004. aastal loodi riiklikud järelevalveasutused, kelle ülesanne on jälgida lennujuhtimisorganisatsioonide ohutust ja tulemuslikkust ning tagada ühiselt kokkulepitud eeskirjade rakendamine kõnealuste organisatsioonide poolt. Esialgsele edule vaatamata annavad liikmesriikides hiljuti tehtud auditid tunnistust sellest, et järelevalveasutused ei ole alati sõltumatud. Paljudel juhtudel kontrollivad lennujuhtimisorganisatsioonid otseselt neid asutusi, kes nende üle järelevalvet peaksid teostama. Algatuse SES2+ eesmärk ongi olukorda mitmeti parandada.

Esiteks on kavas saavutada järelevalveasutuste täielik institutsiooniline lahusus üksustest, mille üle nad järelevalvet teostavad, tagades nii juhtimise tegeliku sõltumatuse. Teiseks luuakse stabiilne rahastamiskanal, et tagada rahaline sõltumatus. Peale selle hõlmab ettepanek koostööd, koolitust ning järelevalveasutuste võrgu loomist ning ekspertide vahetust ELi tasandil, et tagada tõhusaks tööks vajalikud oskused ja vahendid. See peaks mõjuma väga positiivselt nii järelevalvele kui ka ohutuse tagamisele.

Tulemuseesmärgid

Euroopa lennuliikluse korraldamise süsteemi reform rajaneb neljal põhilisel tulemuseesmärgil, milleks on ohutus, kulutõhusus, läbilaskevõime ja keskkonnamõju. Need eesmärgid moodustavad reformi põhiosa, sest nende täitmine eeldab lennujuhtimisorganisatsioonide ümberkujundamist ja kvaliteetsema teenuse osutamist madalama hinna eest.

Viimastel aastatel on tulemuseesmärkide saavutamise tempo olnud kavandatust märkimisväärselt aeglasem. Selle põhjuseks on asjaolu, et praeguse süsteemi kohaselt on liikmesriigid need, kes teevad lõpliku otsuse eesmärkide seadmise kohta ja juhul, kui eesmärke ei saavutata, parandusmeetmete võtmise kohta.

Komisjoni ettepanekuga toetatakse tulemuslikkuse kava rakendamist, suurendades eesmärkide seadmise sõltumatust ja läbipaistvust ning hõlbustades nende jõustamist. Ettepanekuga suurendatakse komisjoni rolli kaugeleulatuvate eesmärkide seadmisel. Eesmärgi püstitamise menetlust lühendatakse ja muudetakse see tõendipõhisemaks, et paremini ära kasutada ajakohasemat teavet ja täpseid liiklusprognoose. Ettepanekuga suurendatakse tulemuslikkuse hindamise asutuse kui peamise tehnilise nõustaja sõltumatust ning võimaldatakse eesmärkide täitmata jätmise korral kohaldada sanktsioone.

Lisaks sellele täpsustatakse siseriiklikke eesmärke, et neid saaks kohaldada nii funktsionaalsete õhuruumiosade ja riigi tasandil kui ka konkreetse teenuseosutaja või isegi üksiku lennujaama suhtes. Kui praeguste süsteemidega seatakse kõikidele teenuseosutajatele üks ja sama eesmärk, siis täpsustatud eesmärgid võimaldavad liikmesriikidel arvesse võtta asjaolu, et mõned teenuseosutajad on teinud edusamme, teised aga ei ole nii edukad olnud.

Tugiteenused

Tugiteenused on lennuliikluse korraldamise suurim kuluartikkel.

Praegu osutavad lennujuhtimisteenust pea eranditult suured ja monopoolsed ettevõtjad. Põhiteenuste (lennujuhtimis- ja lennuinfoteenused) puhul on see mõistetav (näiteks ei ole ühte lennujaama mõtet püstitada kaht konkureerivat lennujuhtimistorni) ning seega on tegemist tavapäraste monopolidega, mille tõhusus sõltub hoolikast majanduse reguleerimisest, st tulemuslikkuse kava rakendamisest.

Tugiteenuste (meteoroloogia-, side-, aeronavigatsiooni-, seire- ja aeronavigatsiooniteabeteenused) puhul see nii ei ole ning neid teenuseid võib osutada ka turutingimustel. Lisaks on uuringud näidanud, et mujal maailmas on tugiteenused olnud parim vahend tulemuslikkuse suurendamiseks.

Komisjon teeb ettepaneku käsitleda tugiteenuseid muudest teenustest eraldi ja kohaldada nende suhtes tavapäraseid riigihanke-eeskirju, millega tagatakse valikumenetluse läbipaistvus ning mis keskenduvad riikkondsuse asemel hinnale ja kvaliteedile. Tugiteenuste pakkuja omandivorm ja struktuur jäävad valija otsustada. Kõige tagasihoidlikemate prognooside kohaselt peaks tavapäraste riigihanke-eeskirjade kohaldamine tagama kulude ligikaudu 20% kokkuhoiu. Lisaks tõhususe suurendamisele on tänu riigihankele ka uutel ettevõtjatel lihtsam turule tulla ning niimoodi meelitatakse ligi investeeringuid ja soodustatakse uuenduslike toodete kasutuselevõttu.

Keskendumine klientidele

Paljude lennujuhtimisorganisatsioonide jaoks on klientidega, st õhuruumi kasutajatega, konsulteerimine pelgalt vormitäide ning sageli peetakse läbirääkimisi vaid oma riigi lennuettevõtjaga. Meetmepaketi SES2+ eesmärk on suurendada kliendikesksust, lülitades õigusaktidesse lennundussektori parimad konsulteerimistavad ning pakkudes õhuruumi kasutajate eri rühmadele võimalusi osaleda teenuseosutajate investeerimisplaanide heakskiitmises.

Sellega tagatakse, et õhuruumi kasutajad, kelle jaoks kõnealune süsteem on loodud, kuulatakse nõuetekohaselt ära ning neile omakorda antakse võimalus tagada uute seadmete ja muude suurte investeeringute kooskõlastatud kasutuselevõtmine nii maa peal kui ka õhusõiduki pardal.

Rohkem paindlikkust tööstuspartnerluse edendamiseks funktsionaalsetes õhuruumiosades

Funktsionaalsete õhuruumiosade kehtestamise käigus kujundatakse ELi 27 liikmesriigi õhuruum ümber suuremateks piirkondlikeks õhuruumiosadeks, et tõhustada lennuliiklust ning vähendada kulusid ja heidet.

Seni põhinesid funktsionaalsed õhuruumiosad (FAB) liikmesriikide ja teenuseosutajate vahelisel võrdlemisi rangete eeskirjade kohasel koostööl, mille eesmärk oli laiendada teenuseosutamispiirkondi. Üks lahendus ei pruugi aga kõigile sobida ning paljudel juhtudel on funktsionaalsed õhuruumiosad muutunud ühistöövahendist lihtsalt aruandekohustuseks.

Paketi SES2+ raames kujundatakse funktsionaalsed õhuruumiosad ümber märksa paindlikumaks partnerlusteks, mis võimaldab tegutseda rohkem kui ühes funktsionaalses õhuruumiosas, tingimusel et nad suudavad oma tulemuslikkust piisavalt suurendada. Sellega tagatakse, et funktsionaalsed õhuruumiosad keskenduvad eelkõige tulemuslikkusele ning et tegemist ei oleks lihtsalt poliitilise tahte väljenduse, vaid alt-üles-lähenemisviisil põhineva abivahendiga.

Võrgu haldaja rolli suurendamine

Võrgu haldaja, kelleks praegu on Eurocontrol, on juba teinud suuri edusamme, kuid tema rolli oleks võimalik saadud kogemuste põhjal veelgi suurendada. Võrgu haldaja peaks olema nii-öelda teenuseosutajate teenuseosutaja, kes keskendub eelkõige võrgu tasandil tehtavale koostööle. Kuna praegu on võrgu haldaja tegevus endiselt üsna piiratud, laiendatakse ettepanekuga seda kuni kümne uue teenuse võrra, nii et need hõlmavad näiteks infovõrke, tehniliste süsteemide seiret ning õhuruumi kavandamist. Võrgu haldaja võib neid teenuseid mastaabisäästu saavutamiseks osutada kohalikule või piirkondlikule lennujuhtimisorganisatsioonile. Sellega tagatakse, et uusi tehnoloogiavahendeid rakendatakse ja teenuseid osutatakse optimaalselt ja et eri liikmesriikide lennuliikluse korraldamise süsteemid saab liita ühtseks võrguks. Teenused võivad olla tsentraliseeritud, kuid võrgu haldaja võib neid osutada ka allhanke korras.

EASA, Eurocontrol ja institutsiooniline maastik

Lisaks eespool öeldule on vaja tagada, et ELi eri tasandi organisatsioonide tegevus ei kattuks, vaid et nad täiendaksid üksteist kõige optimaalsemal viisil ja et regulatiivne mehhanism toimiks piisavalt hästi, et valmistada ette kvaliteetsed eeskirjad ühtse Euroopa taeva ja SESARi edasiseks arenguks.

Selle tagavad kolm Euroopa tasandi organisatsiooni, millest igaüks keskendub oma tugevamatele külgedele. Kõiki neid arengusuundumusi ei ole SES2+ meetmetepaketis käsitletud, kuid näiteks praegu käimasolevat arutelu Eurocontroli konventsiooni reformi üle tuleks siiski pidada oluliseks. Eurocontrol peaks oma suurele käitamiskogemusele ja asjakohastele teadmistele tuginedes üha enam keskenduma käitamistoimingutele. Euroopa Lennundusohutusamet (EASA) seevastu peaks eelkõige koordineerima tehniliste eekirjade koostamist ja tagama nõuetekohaste konsultatsioonide korraldamise ning asjaomaste eeskirjade ühtlaselt kõrge kvaliteedi. Peale selle peaks EASA jätkama järelevalveülesannete täitmist ning meetmepaketi SES2+ rakendamine peaks võimaldama tal liikmesriikide ametiasutusi senisest rohkem toetada. Komisjon peaks keskenduma majanduslikule reguleerimisele (tulemuslikkuse kava, funktsionaalsed õhuruumiosad jne) ja poliitilise strateegia väljatöötamisele.

Sellega tagatakse ressursside otstarbekas kasutamine ning välditakse rakendamise käigus varem esinenud probleeme.

Mis saab edasi?

Euroopa Parlament ja nõukogu hakkavad arutama komisjoni ettepanekut 2013. aasta juulis.

Vt lisateave:

MEMO/12/774

1 :

Põhineb Euroopa taeva tulemuslikkuse hindamise asutuse ja tulemuslikkuse hindamise komisjoni hinnangutel.


Side Bar

Mon compte

Gérez vos recherches et notifications par email


Aidez-nous à améliorer ce site