Navigation path

Left navigation

Additional tools

Rikkumisvastaste meetmete pakett – peamised otsused mais

European Commission - MEMO/13/470   30/05/2013

Other available languages: EN FR DE ES NL IT SV FI EL CS HU LT PL SK

Euroopa Komisjon

MEMO

Brüssel, 30. mai 2013

Rikkumisvastaste meetmete pakett – peamised otsused mais

DIGITAALARENGU TEGEVUSKAVA

SOTSIAALKÜSIMUSED

ENERGEETIKA

ETTEVÕTLUS

KESKKOND

SISEKÜSIMUSED

ÕIGUSKÜSIMUSED

SISETURG JA TEENUSED

TRANSPORT

MAKSUNDUD JA TOLLILIIT

AT

1

BE

1

1

1

CZ

1

EE

1

1

EL

1

1

1

1

ES

1

HU

1

IT

1

FI

1

FR

1

LT

1

PL

1

SK

1

UK

1

1

Oma igakuise rikkumismenetlusi käsitlevate otsuste paketi kaudu rakendab Euroopa Komisjon õiguslikke meetmeid nende liikmesriikide suhtes, kes ei ole nõuetekohaselt täitnud oma ELi õigusest tulenevaid kohustusi. Need otsused hõlmavad mitut sektorit ja nende eesmärk on tagada ELi õiguse nõuetekohane kohaldamine, mis vastab kodanike ja äriühingute huvidele.

Komisjon võttis täna vastu 143 otsust, sealhulgas 15 põhjendatud arvamust ning 5 kaebust Euroopa Liidu Kohtule. Järgneb peamiste otsuste kokkuvõte. Täiendavat teavet rikkumismenetluste kohta leiate siit: MEMO/12/12.

  1. Euroopa Kohtule esitatud kaebused

  1. Digitaalarengu tegevuskava: komisjon kaebab EESTI Euroopa Kohtusse, sest Eesti ei taga telekommunikatsioonisektori erapooletut reguleerimist

Euroopa Komisjon otsustas kaevata Eesti Euroopa Kohtusse, sest riigi seadused ei taga telekommunikatsiooni erapooletut reguleerimist. ELi telekommunikatsioonieeskirjade kohaselt ei tohi riikide reguleerimisülesandeid täitvad ametiasutused kuuluda telekommunikatsiooniettevõtete omanikeringi ega osaleda nende haldamises.

Eestis täidab mõningaid reguleerimisülesandeid majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, mis muu hulgas vastutab ka raadiosageduste eraldamise ja raadiosageduste kasutamisõiguse andmise korraldamise eest. Samas kontrollib ministeerium riigi omanduses olevat aktsiaseltsi Levira. See on Eesti suurim televisiooni- ja raadiosaateid ringhäälingus edastav ettevõte, mis osutab lisaks veel selliseid telekommunikatsiooniteenuseid nagu ringhääling ja traadita lairibaühendus.

Euroopa Komisjon saatis 2012. aasta juunis Eestile ametliku nõude Euroopa Liidu õigusaktide järgimiseks (IP/12/630), kuid Eesti ei ole muutnud riiklikku seadusandlust, et tagada telekommunikatsioonisektori reguleeriva asutuse erapooletust. See võib konkurentsi sektoris negatiivselt mõjutada.

(lisateave: IP/13/480 R. Heath – Tel. +32 229 61716 - Mobiiltelefon +32 460 75 0221)

  1. Maksundus: komisjon kaebab PRANTSUSMAA diskrimineerivate omandimaksueeskirjade pärast Euroopa Kohtusse

Euroopa Komisjon on otsustanud kaevata Prantsusmaa Euroopa Liidu Kohtusse uue elamukinnisvara puhul kohaldatavate diskrimineerivate maksueeskirjade pärast. Prantsusmaal kehtivad eeskirjad võimaldavad Prantsusmaal uude elamukinnisvarasse tehtavate investeeringute puhul saada kasu kiirendatud amortisatsiooni korrast, kuid ei võimalda seda välismaal tehtavate samaväärsete investeeringute puhul.

Prantsusmaa maksusätete alusel on lubatud kohaldada kiirendatud amortisatsiooni korda Prantsusmaal uue elamukinnisvara puhul, mis on ette nähtud üürileandmiseks vähemalt 9 aastaks. Selle tulemusena kehtib selliste investeeringute puhul soodsam maksustamine. Seevastu ei saa Prantsusmaa maksumaksja, kes investeerib mõnes teises ELi liikmesriigis asuvasse üürileantavasse elamukinnisvarasse, kasu kiirendatud amortisatsiooni korrast ning seega ka asjaomastest maksusoodustustest. Praktikas tähendab see seda, et need maksumaksjad, kes investeerivad sama summa kinnisvarasse välismaal, peavad rohkem makse maksma.

Komisjon on seisukohal, et sellised sätted on vastuolus kapitali vaba liikumisega, mis on ELi ühtse turu üks põhimõtetest. Kaebus Euroopa Liidu Kohtule on rikkumismenetluse viimane etapp.

(lisateave: IP/13/473 E. Traynor - Tel. +32 229 21548 - Mobiiltelefon +32 498 98 3871)

  1. Keskkond: komisjon kaebab KREEKA Peloponnesoses asuva prügila pärast Euroopa Kohtusse

Euroopa Komisjon on mures selle pärast, et Kreeka ei kaitse piisavalt oma kodanikke halvasti käideldud jäätmete mõju eest Peloponnesose piirkonnas. Hoolimata varasematest hoiatustest on kõnealuse prügila tegevus jätkuvalt vastuolus ELi jäätmealaste õigusaktidega ja kujutab endast suurt ohtu inimeste tervisele ning keskkonnale. Püüdes Kreekat vastavate meetmete võtmisel tagant kiirustada, kaebab Euroopa Komisjon keskkonnavolinik Janez Potočniku soovitusel Kreeka Euroopa Liidu kohtusse.

Prügiladirektiiviga kehtestatakse prügilatele ranged tehnilised nõuded, et ennetada kahjulikku mõju inimeste tervisele, veele, pinnasele ja õhule. Mitmete kohapealsete kontrollide tulemusena on ilmnenud, et Kiato prügilas ei ole enam ruumi, kuid see jätkab tegevust kehtiva loata, kujutades seeläbi ohtu tervisele ja keskkonnale. Kuigi Kreeka ametiasutused tunnistavad probleemi olemasolu ning püüavad seda lahendada, ei ole siiski veel võetud vajalikke meetmeid prügila puhastamiseks. Kiato prügila jätkab tegutsemist, rikkudes ELi jäätmealaste õigusaktide sätteid.

(lisateave: IP/13/483 J. Hennon - Tel. +32 229 53593 - Mobiiltelefon +32 498 95 3593)

  1. Invaliidsushüvitised: komisjon kaebab SLOVAKKIA välismaal elavate raske puudega isikute diskrimineerimise pärast Euroopa Kohtusse

Euroopa Komisjon kaebab Slovaki Vabariigi Euroopa Liidu Kohtusse, sest riik ei maksa invaliidsushüvitisi raske puudega isikutele, kes elavad teistes ELi liikmesriikides, Islandil, Liechtensteinis, Norras või Šveitsis. Selline käitumine on vastuolus sotsiaalkindlustuse koordineerimist käsitleva ELi õigusega.

Slovaki Vabariigi õiguse alusel saavad kolme erinevat raske puudega isikutele ette nähtud Slovakkia hüvitist (hooldushüvitis („peňažný príspevok na opatrovanie”), invaliidsushüvitis („peňažný príspevok na osobnú asistenciu”) ning rahaline hüvitis suurenenud kulude kompenseerimiseks („peňažný príspevok na kompenzáciu zvýšených výdavkov”) vaid need, kes elavad Slovakkias.

Euroopa Liidu Kohtu praktika kohaselt tuleb selliseid pikaajaliseks hoolduseks ette nähtud rahalisi hüvitisi, mis parandavad hooldust vajavate isikute elukvaliteeti ning millega kompenseeritakse nende seisundist tulenevad täiendavad kulud, käsitada määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta) tähenduses haigushüvitistena. Selliste rahaliste hüvitiste saamise puhul ei saa tingimuseks seada seda, et hüvitist taotlev isik elaks liikmesriigis, kus ta hüvitist taotleb. Asjaomaste eeskirjadega võimaldatakse hooldusest sõltuvatel isikutel asuda elama teise liikmesriiki, jättes samas alles nende õiguse saada rahalist hüvitist pikaajaliseks hoolduseks riigist, kus nad on kindlustatud.

(lisateave: IP/13/476 – J. Todd - Tel. +32 229 94107 - Mobiiltelefon +32 498 99 4107)

  1. Sotsiaalkindlustushüvitised: komisjon kaebab ÜHENDKUNINGRIIGI ELi sotsiaalkindlustusalaste õigusaktide ebaõige kohaldamise pärast Euroopa Kohtusse

ELi õiguse alusel tuleks asjaomaseid sotsiaalkindlustushüvitisi anda teistest ELi liikmesriikidest pärit isikutele tingimusel, et nende alaline elukoht asub Ühendkuningriigis. Liikmesriigid kinnitasid asjaomase tingimuse ning alalise elukoha kindlaksmääramise kriteeriumid ühehäälselt ELi tasandil 2009. aastal ELi sotsiaalkindlustusalaseid õigusakte käsitlevate eeskirjade läbivaatamise raames (määrus (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord). Selleks et isikut peetaks tõepoolest liikmesriigi alaliseks residendiks, peab ta vastavalt kõnealustele kriteeriumidele tõendama, et tema alaline huvide kese asub selles liikmesriigis.

Komisjon on arvamusel, et asjaomased ELi õiguses sätestatud kriteeriumid on piisavalt ranged ning nendega tagatakse, et üksnes neid isikuid, kes on toonud oma huvide tegeliku keskme üle teatavasse liikmesriiki, peetakse selle riigi alaliseks residendiks ning nad ei ole enam selle liikmesriigi residendid, kus nad varem elasid. Asjaomaste alalise elukoha määramise kriteeriumide range kohaldamise abil on liikmesriikide kasutada kindel vahend, mille abil tagada, et sotsiaalkindlustushüvitisi saavad üksnes alaliselt nende territooriumil elavad isikud.

(lisateave: IP/13/475 – J. Todd - Tel. +32 229 94107 - Mobiiltelefon +32 498 99 4107)

  1. Muud erihuvi pakkuvad juhtumid

  1. Lennutransport: komisjon ärgitab BELGIAT ja KREEKAT jätkama Lääne-Balkani riikidega sõlmitud ning ühist lennunduspiirkonda käsitleva lepingu ratifitseerimist

Euroopa Komisjon avaldab muret selle pärast, et Belgia ja Kreeka ei ole ratifitseerinud Euroopa Liidu, tema liikmesriikide ning Lääne-Balkani riikide vahel sõlmitud lepingut, millega luuakse Euroopa ühine lennunduspiirkond („ECAA leping”). Asjaolu, et Belgia ja Kreeka ei ole asjaomast lepingut ratifitseerinud, mõjutab lennundusturgude avamist Lääne-Balkani riikidega. Kui Belgia ja Kreeka ametiasutused ei anna järgmise kahe kuu jooksul hoiule ECAA lepingu ratifitseerimiskirja, nagu on ette nähtud vastavate ELi sätetega, võib komisjon mõlemad juhtumid Euroopa Liidu Kohtusse kaevata.

(lisateave: IP/13/479 – H. Kearns - Tel. +32 229 87638 - Mobiiltelefon +32 498 98 7638)

  1. Euroopa ravikindlustuskaart: Euroopa Komisjon väljendab muret selle üle, et HISPAANIA riiklikud haiglad keelduvad tunnustamast Euroopa ravikindlustuskaarti

Euroopa Komisjon on küsinud Hispaanialt teavet seoses kaebustega, mille kohaselt Hispaania riiklikud haiglad keelduvad tunnustamast Euroopa ravikindlustuskaarti. Komisjonile teeb muret see, et Hispaania ei näi täitvat oma ELi õigusest tulenevat kohustust pakkuda erakorralist arstiabi lühiajaliselt Hispaaniat külastavatele teistest liikmesriikidest pärit isikutele samadel tingimustel, nagu pakutakse riikliku tervishoiusüsteemi raames Hispaania kodanikele.

Komisjon esitas taotluse teabe saamiseks, sest viimasel ajal on laekunud palju kaebusi riiklikke tervishoiuteenuseid pakkuvate haiglate kohta. Asjaomased haiglad asuvad peamiselt Hispaania turismipiirkondades ja keelduvad ravimast inimesi nende Euroopa ravikindlustuskaardi alusel, nõudes reisikindlustuse ja krediitkaardiandmete esitamist. Riiklikke tervishoiuteenuseid osutatakse Hispaanias üldjuhul tasuta ning Euroopa ravikindlustuskaardi omanikul on õigus saada ravi samadel tingimustel Hispaania kodanikega. Siiski on teatavatel juhtudel kodanikele ekslikult teatatud, et nende Euroopa ravikindlustuskaart ei kehti, kui neil on olemas reisikindlustus. Osad patsiendid arvasid, et neid raviti nende Euroopa ravikindlustuskaardi alusel, kuid said hiljem teada, et nende reisikindlustusettevõtjale oli saadetud raviteenuste eest arve.

(lisateave: IP/13/474 – J. Todd - Tel. +32 229 94107 - Mobiiltelefon +32 498 99 4107)

  1. Põhjendatud arvamused

  1. Taastuvenergia: BELGIAT ja EESTIT kutsutakse üles järgima taastuvenergiat käsitlevaid ELi eeskirju

Euroopa Komisjon nõudis täna ametlikult, et Belgia ja Eesti võtaksid meetmeid, tagamaks taastuvenergiat käsitlevate ELi eeskirjade järgimine täies mahus. Euroopa Komisjon saatis Belgiale ja Eestile põhjendatud arvamused, sest asjaomased riigid ei ole teavitanud komisjoni taastuvenergiadirektiivi (direktiiv 2009/28/EÜ) täielikust ülevõtmisest. Liikmesriigid pidid taastuvenergiadirektiivi rakendama hiljemalt 5. detsembriks 2010. Siiski ei ole Belgia ega Eesti teatanud kõigist vajalikest meetmetest kõnealuse direktiivi täielikuks ülevõtmiseks oma riigi õigusesse. Kui need kaks liikmesriiki ei täida oma juriidilist kohustust kahe kuu jooksul, võib komisjon otsustada kaevata nad Euroopa Kohtusse. Kahe kõnealuse põhjendatud arvamuse puhul on tegemist samasuguse menetlusega, kui on pooleli Austria, Iirimaa, Küprose, Läti, Madalmaade, Poola, Sloveenia, Soome, Tšehhi Vabariigi ja Ungari puhul.

    Täiendav teave on kättesaadav siin: http://ec.europa.eu/energy/renewables/targets_en.htm

(lisateave: M. Holzner - Tel. +32 229 60196 - Mobiiltelefon +32 498 98 2280)

  1. Sooline võrdõiguslikkus: komisjon jätkab meetmete võtmist AUSTRIA vastu seoses füüsilisest isikust ettevõtjate õigustega

Komisjon otsustas täna saata Austriale põhjendatud arvamuse, sest asjaomane riik ei ole võtnud täies ulatuses üle direktiivi füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate meeste ja naiste võrdse kohtlemise kohta. Asjaomase direktiivi ülevõtmistähtaeg oli 5. august 2012 ning sama aasta septembris saadeti Austriale märgukiri. Austria ei ole siiani kõnealust direktiivi täies ulatuses oma riigi õigusesse üle võtnud. Ta on teavitanud komisjoni mitmest ülevõtmismeetmest, kuid nii föderaalsel kui ka piirkondlikul tasandil on veel vaja võtta täiendavaid meetmeid.

Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevaid töötajaid ja neid abistavaid abikaasasid käsitleva direktiiviga (2010/41/EL) tagatakse miljonitele naistele tööturul sotsiaalkaitseõigused, tugevdades seeläbi naisettevõtluse arengut. Eeskirjade alusel makstakse naissoost füüsilisest isikust ettevõtjatele ning naissoost abikaasadele ja elukaaslastele rahalist rasedus- ja sünnitushüvitist, ning võimaldatakse vähemalt 14-nädalast puhkust, kui nad otsustavad sellist võimalust kasutada. Praegu on ettevõtjate hulgas naisi vaid kolmandik. Kui kahe kuu jooksul ei saada rahuldavat vastust, võib komisjon kaevata Austria Euroopa Liidu Kohtusse.

(lisateave: M. Andreeva - Tel. +32 229 91382 - Mobiiltelefon +32 498 99 1382)

  1. Andmete säilitamise direktiiv: komisjon nõuab, et BELGIA järgiks ELi eeskirju

Euroopa Komisjon on palunud, et Belgia viiks oma andmete säilitamist käsitlevad õigusaktid ELi õigusaktidega kooskõlla. Asjaomane riik ei ole teavitanud komisjoni kõigist meetmetest, mis on vajalikud kõnealuste eeskirjade ülevõtmiseks Belgia õigusesse. Komisjoni nõue esitatakse põhjendatud arvamuse kujul (teine etapp kolmeetapilisest ELi rikkumismenetlusest).

Andmete säilitamise direktiiviga muudetakse telefonioperaatorite ja Interneti-ühenduse pakkujate jaoks õiguskaitse eesmärgil kohustuslikuks liiklus- ja asukohaandmete (mitte andmed side sisu kohta) säilitamine. Direktiiv võeti vastu 2006. aastal ning see oleks tulnud riiklikku õigusesse üle võtta hiljemalt 15. septembriks 2007. Interneti-ühenduse, Interneti-telefoni ja e-postiga seotud sideandmete säilitamise osas oli võimalus ülevõtmine edasi lükata kuni 15. märtsini 2009.

Belgia ei ole veel direktiivi täielikult üle võtnud. Eelkõige peavad Belgia ametiasutused viima riiklikud õigusaktid kooskõlla ELi eeskirjadega, millega nõutakse ettevõtjatelt, et nad säilitaksid andmeid 6 kuud kuni 2 aastat, rakendades andmekaitse ja andmete turvalisusega seonduvaid meetmeid. Belgial on nüüd aega kaks kuud, et Euroopa Liidu eeskirju järgima hakata; vastasel juhul võib komisjon anda asjaomase juhtumi Euroopa Liidu Kohtusse.

(lisateave: M. Cercone - Tel. +32 229 80963 - Mobiiltelefon +32 498 98 2349)

  1. Kaupade vaba liikumine: TŠEHHI VABARIIK peab kõrvaldama takistused juveeltoodete impordile muudest liikmesriikidest

Euroopa Komisjon on palunud, et Tšehhi Vabariik muudaks oma eeskirju ja haldustavasid, et seal saaks müüa muudest liikmesriikidest imporditavaid juveeltooteid. Käesoleval juhul keeldus Tšehhi Vabariigi proovikoda tunnustamast Madalmaade proovikoja kasutatavaid proovimärgiseid juveeltoodetel, väites et asjaomased proovimärgised ei võimalda neil vahet teha EList ning kolmandatest riikidest (nt Hiina ja Hong Kong) pärinevatel toodetel. Komisjon on arvamusel, et praeguste eeskirjadega seatakse takistus kaupade vabale liikumisele ELi siseturul ning need on vastuolus Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 34 ja 36.

Väärismetallist valmistatud toodetega kauplemise puhul on Euroopa Liidu Kohus varem nentinud, et liikmesriigid ei tohi nõuda uue proovimärgise kandmist tootele, mis on imporditud teisest liikmesriigist, kus toodet on seaduslikult turustatud ja kus toode on selle liikmesriigi seaduste kohaselt märgistatud mis tahes kujul, mis on samasugune importivas liikmesriigis ettenähtud märgistusega ja mida kõnealuse liikmesriigi tarbijad tunnevad. Seepärast on komisjon väljastanud põhjendatud arvamuse, milles nõutakse, et Tšehhi Vabariik muudaks oma õigusakte selliselt, et kõrvaldataks kaupade vaba liikumist ühtsel turul piiravad tõkked. Kui Tšehhi Vabariigi õigusakte kahe kuu jooksul vastavalt ei muudeta, võib komisjon anda juhtumi Euroopa Liidu Kohtusse.

(lisateave: C. Corazza - Tel. +32 229 51752 - Mobiiltelefon +32 498 99 2862)

  1. Sotsiaalkindlustus: komisjon nõuab, et SOOME kõrvaldaks piirangud võõrtöötajate õigusele saada töötushüvitisi

Euroopa Komisjon on palunud, et Soome kõrvaldaks diskrimineeriva tingimuse, mis mõjutab võõrtöötajate õigust saada töötushüvitisi. Nagu enamikes ELi liikmesriikides, kehtib ka Soomes üldine tingimus, et töötushüvitise saamiseks peavad töövõtjad või füüsilisest isikust ettevõtjad olema töötanud teatava minimaalse ajavahemiku jooksul. Siiski peavad töötushüvitisi taotlevad Soome võõrtöölised olema Soomes töötanud vähemalt neli nädalat või olnud füüsilisest isikust ettevõtjad vähemalt neli kuud. Kui asjaomane nõue ei ole täidetud, ei võeta arvesse kindlustusperioode, mis on taotlejal täitunud teises liikmesriigis töövõtja või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemisel ning seega ei ole tal õigust saada ka töötushüvitisi.

Komisjon on arvamusel, et nõutav Soomes töötamise või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise miinimumaeg teises liikmesriigis täitunud kindlustusperioodide arvessevõtmiseks on ELi õigusaktidega vastuolus. Euroopa Liidu toimimise lepinguga (artikkel 45) ja määrusega (EÜ) nr 883/2004 (artikkel 6) nõutakse, et liikmesriigid võtaksid mis tahes teise liikmesriigi õigusaktide alusel täitunud kindlustus-, elamis- ning töötamisperioode arvesse nii, nagu need oleksid täitunud nende endi õigusaktide alusel. Asjaomane nõue on üks sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise peamisi põhimõtteid Euroopa Liidus. Sellega tagatakse, et oma vaba liikumise õiguse kasutamisel ei jäeta võõrtöötajaid ilma sotsiaalkindlustushüvedest, millele neil oleks olnud õigus, kui nad oleksid veetnud oma töötatud aastad ainult ühes liikmesriigis.

Komisjoni nõudmine on esitatud põhjendatud arvamuse vormis, mis on ELi rikkumismenetluse osa. Soomel on nüüd aega kaks kuud, et teavitada komisjoni meetmetest, mis ta võtab ELi eeskirjade järgimiseks; vastasel juhul võib komisjon otsustada kaevata Soome Euroopa Liidu Kohtusse.

(lisateave: J. Todd - Tel. +32 229 94107 - Mobiiltelefon +32 498 99 4107)

  1. Kindlustus: komisjon nõuab, et KREEKA järgiks ELi õigust

Euroopa Komisjon nõudis täna Kreekalt, et viimane kohaldaks nõuetekohaselt esimest ja kolmandat kahjukindlustuse direktiivi (73/239/EMÜ ja 92/49/EMÜ) oma seaduses, mis käsitleb maanteeabi teenuseid. Kreeka seaduste alusel on kindlustusandjad kohustatud kindlustusjärelevalveasutust oma maanteeabi hõlmavatest kindlustuspoliisidest süstemaatiliselt (iga-aastaselt) teavitama. Komisjon on arvamusel, et see kujutab endast ELi õiguse rikkumist.

Alates 1970ndatest aastatest kokku lepitud ühised eeskirjad sisaldavad tingimusi, mis on seotud esialgse loa, käimasoleva usaldatavusnõuete täitmise järelevalvega (eelkõige seoses nende üleüldise maksevõimega), nende tehniliste sätete ja varadega, mis asjaomaseid sätteid hõlmavad. Samuti tühistatakse nendega eelneva heakskiidu või lepingu tingimustest ning hindadest süstemaatilise teavitamise kohustus, mis julgustab kindlustusandjaid sisenema uutele turgudele, suurendades konkurentsi. Kreekal palutakse seega asjaomasest kohustusest loobuda. Komisjoni nõudmine on esitatud põhjendatud arvamuse vormis, mis on ELi rikkumismenetluse osa. Kui kahe kuu jooksul ei teavitata ELi õiguse sätete rikkumise peatamiseks võetavatest meetmetest, võib komisjon otsustada Kreeka Euroopa Kohtusse kaevata.

(lisateave: C. Hughes - Tel. +32 2 2964450 - Mobiiltelefon +32 498 964450)

  1. Kaupade vaba liikumine: komisjon palub KREEKAL kõrvaldada takistused ravimite paralleelekspordilt

Komisjon saatis Kreekale põhjendatud arvamuse, sest asjaomane riik seadis takistused ravimite ekspordile, võttes seeläbi toodete potentsiaalsetelt eksportijatelt võimaluse saada kasu paralleelekspordilt. Kreeka seadustega nähakse ette, et hulgimüüjad võivad ravimeid välismaale eksportida üksnes juhul, kui nad on need ostnud otse ravimitootjatelt. See ei ole lubatud juhul, kui nad ostavad need teistelt hulgimüüjatelt. Samuti ei ole ravimeid eksportivatel kauplustel lubatud tegutseda vahendajana muude ravimikaupluste korraldatud eksporditehingutes. Need hulgimüüjad võivad tegutseda vahendajana, müües asjaomaseid ravimeid Kreekas, kuid nad ei või kõnealuseid tooteid eksportida. Sellel Kreekas kehtival piirangul on seega sama mõju kui koguselistel ekspordipiirangutel, mis on diskrimineerivad ning millega rikutakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 35.

Liikmesriigid võivad kehtestada ravimite müügiloa omanikele ja turustajatele teatavad kohustused, mis on proportsionaalsed seatud rahvatervise alase eesmärgiga (nt tagada teatavas liikmesriigis piisav ja järjepidev varustatus ravimitega). Kui piirang on rahvatervise kaitse eesmärgiga proportsionaalne, siis on see ELi eeskirjadega kooskõlas. Kui piirang ületab seda, mis on vajalik järjepideva tarne tagamiseks, on see põhjendamatu meede, millel on samaväärne mõju kui koguselistel ekspordipiirangutel.

Seepärast saatis komisjon Kreekale põhjendatud arvamuse, sest riik kehtestas ravimite ekspordile piirangud. Kui asjaomane liikmesriik ei teavita komisjoni kahe kuu jooksul oma kohustustega täieliku kooskõla tagamiseks võetud meetmetest, võib komisjon pöörduda Euroopa Liidu Kohtusse.

(lisateave: C. Corazza - Tel. +32 229 51752 - Mobiiltelefon +32 498 99 2862)

  1. Keskkond: komisjon palub UNGARIL võtta üle ELi eeskirjad, mis käsitlevad teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitset

Euroopa Komisjon nõuab, et Ungari võtaks oma riigi õigusesse üle ELi õigusaktid, mis käsitlevad teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitset. Kõnealuse direktiivi eesmärk on minimeerida loomade kasutamist katsetes ning selles nõutakse võimaluse korral alternatiivide kasutamist, tagades samas jätkuvalt ELi teadusuuringute kõrge kvaliteedi. Direktiiv tuli riiklikku õigusesse üle võtta hiljemalt 10. novembriks 2012. Kuna Ungari seda õigeks ajaks ei teinud, saadeti talle 31. jaanuaril 2013 märgukiri.

Ungari teavitas 2013. aasta märtsis komisjoni asjakohastest siseriiklikest sätetest, kuid kahjuks leiab komisjon, et teatavaid sätteid ei ole ikka veel Ungari õigusesse üle võetud. Eelkõige näib, et Ungari seadustega ei ole tagatud piisav kaitse katsetes kasutatavatele esikloomalistele. Seepärast saadab komisjon Ungarile põhjendatud arvamuse ja kui viimane kahe kuu jooksul ei tegutse, siis võidakse juhtum anda Euroopa Liidu Kohtusse, mis võib Ungarile määrata rahalised karistused.

(lisateave: J. Hennon - Tel. +32 229 53593 - Mobiiltelefon +32 498 95 3593).

  1. Tööaeg: komisjon palub ITAALIAL kinni pidada arstide õigusest minimaalsele igapäevasele ja iganädalasele puhkeajale

Euroopa Komisjon on nõudnud, et Itaalia tunnustaks riiklikus tervishoiusüsteemis töötavate arstide õigust minimaalsele igapäevasele ja iganädalasele puhkeajale, nagu on nõutud tööaja direktiivis (direktiiv 2003/88/EÜ). Itaalia seaduste alusel ei peeta riiklikus tervishoiuteenistuses tegutsevad juhtide puhul kinni mitmetest tööaja direktiivis sisalduvatest õigustest, milleks näiteks on nädalase tööaja piiramine keskmiselt 48 tunniga ning õigus vähemalt 11-tunnisele katkematule puhkeajale. Direktiivi alusel lubatakse liikmesriikidel asjaomasest õigusest ilma jätta „tegevjuhid või muud iseseisva otsustamisõigusega isikud”. Kuid Itaalia riiklikus tervishoiuteenistuses töötavaid arste määratletakse ametlikult kui „juhte”, ilma et neil oleks vastavaid eeliseid või otsustusõigust oma tööaja üle. See tähendab seda, et nad on tööaja direktiivist tulenevatest õigustest õigusvastaselt ilma jäetud.

Lisaks sellele sisaldab Itaalia õigus muid sätteid ja eeskirju, mille alusel jäetakse riiklikus tervishoiuteenistuse töötajad ilma õigusest minimaalsele igapäevasele ja iganädalasele puhkeajale. Komisjonile on laekunud mitmed kaebused selle kohta, et direktiivi mittekohaldamise tõttu on arstid kohustatud töötama ettenähtud ajast rohkem ning piisava puhkeajata.

Komisjoni nõudmine on esitatud põhjendatud arvamuse vormis, mis on ELi rikkumismenetluse osa. Itaalial on nüüd aega kaks kuud, et teavitada komisjoni võetud meetmetest, mille abil viiakse riiklikud õigusaktid ELi õigusega vastavusse; vastasel juhul võib komisjon otsustada kaevata Itaalia Euroopa Liidu Kohtusse.

(lisateave: J. Todd - Tel. +32 229 94107 - Mobiiltelefon +32 498 99 4107)

  1. Vaba liikumine: komisjon jätkab ELi kodanike õiguste kaitsmise eesmärgil meetmete võtmist LEEDU vastu

Euroopa Komisjon on andnud Leedule aega kaks kuud, et viimane asuks järgima ELi eeskirju, mis käsitlevad ELi kodanike ja nende perekondade vaba liikumist kõikjal ELis. Komisjoni nõue esitatakse põhjendatud arvamuse kujul (teine etapp kolmeetapilisest ELi rikkumismenetlusest). Leedu ei suuda tagada, et riiklikud ametiasutused saadavad riigist välja üksnes neid ELi kodanikke, kes kujutavad ühiskonnale reaalset, tõsist ja tegelikku ohtu. Vaba liikumise direktiivi eesmärk on tagada, et ELi kodanikud saaksid täielikult kasutada oma õigust reisida või elada ja töötada ükskõik millises Euroopa Liidu liikmesriigis. Samuti sisaldab see mitmeid kaitseabinõusid juhuks, kui liikmesriigid soovivad vaba liikumise õigust piirata.

Kui kahe kuu jooksul ei saada rahuldavat vastust, võib komisjon Leedu Euroopa Liidu Kohtusse kaevata. Liikmesriigid oleksid pidanud vaba liikumise direktiivi (2004/38/EÜ) oma riiklikku õigusesse üle võtma hiljemalt 2006. aasta aprilliks.

(lisateave: M. Andreeva - Tel. +32 229 91382 - Mobiiltelefon +32 498 99 1382)

  1. E-raha: komisjon kutsub POOLAT üles rakendama ELi eeskirju

Euroopa Komisjon on palunud täna Poolal täies ulatuses rakendada direktiivi, mis käsitleb e-raha asutuste asutamist ja tegevust ning usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet (direktiiv 2009/110/EÜ). Asjaomane direktiiv, mida teatakse ka teise e-raha direktiivi nime all, asendab direktiivi 2000/46/EÜ ning seda tuli hakata kõigis ELi liikmesriikides rakendama hiljemalt 30. aprillil 2011.

Komisjoni nõudmine on esitatud täiendava põhjendatud arvamuse vormis, mis on ELi rikkumismenetluse osa. Esimene põhjendatud arvamus esitati 2012. aasta aprilli lõpus, kui Poola ei olnud teavitanud komisjoni direktiivi riiklikku õigusesse ülevõtmisest (IP/12/418). Seejärel teavitas Poola komisjoni, et ta oli osa nõutavatest sätetest üle võtnud ning et täielik ülevõtmine peaks toimuma enne 2012. aasta lõppu. Kuna Poola ei ole direktiivi täielikust ülevõtmisest teada andnud, otsustas komisjon väljastada täiendava põhjendatud arvamuse. Kui Poola ei teata kahe kuu jooksul ELi õiguse täielikuks ülevõtmiseks vajalike meetmete võtmisest, võib komisjon otsustada asjaomase riigi Euroopa Liidu Kohtusse kaevata. Täiendav teave on kättesaadav siin:
http://ec.europa.eu/internal_market/payments/emoney/transposition/index_en.htm

(lisateave: C. Hughes - Tel. +32 2 2964450 - Mobiiltelefon +32 498 964450)

  1. Maksundus: komisjon nõuab, et ÜHENDKUNINGRIIK tagaks selle, et eraisikutele kuuluvad alused ei kasutaks madalamalt maksustatud kütust

Euroopa Komisjon on ametlikult nõudnud, et Ühendkuningriik muudaks oma õigusakte selliselt, et eraisikutele kuuluvad lõbusõidulaevad (nt luksusjahid) ei saaks enam osta madalamalt maksustatud kütust, mis on mõeldud kalalaevadele. Kütuse erimärgistamist käsitlevate ELi eeskirjade alusel tuleb vähendatud maksumääraga kütus märgistada värvainega. Vähendatud maksumääraga kütust võivad kasutada näiteks kalalaevad, kuid eraisikutele kuuluvad alused peavad kasutama tavamääraga maksustatud kütust.

Ühendkuningriigi seaduse alusel ei pea kütusemüüjad praegu kasutama kahte erinevat kütusemahutit ehk ühte, milles on madalama maksumääraga märgistatud kütus ning teist, milles on tavamääraga tavaline kütus. Selle tulemusena ei tohi eraisikutele kuuluvate lõbusõidulaevade puhul mitte üksnes kalalaevadele mõeldud kütust kasutada, vaid nende omanikud riskivad seda tehes ka karmi karistusega, kui nad reisivad mõnda teise liikmesriiki, kus kohalikud ametiasutused nende alust kontrollivad.

Komisjoni nõudmine on esitatud põhjendatud arvamuse vormis. Kui kahe kuu jooksul ei saada rahuldavat vastust, võib komisjon kaevata Ühendkuningriigi Euroopa Liidu Kohtusse.

(lisateave: E. Traynor - Tel. +32 229 21548 - Mobiiltelefon +32 498 98 3871)


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website