Chemin de navigation

Left navigation

Additional tools

ELi meetmed noorte töötuse probleemi lahendamiseks

Commission Européenne - MEMO/13/464   28/05/2013

Autres langues disponibles: FR EN DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO

Euroopa Komisjon

TEABEKIRI

Brüssel, 28. mai 2013

ELi meetmed noorte töötuse probleemi lahendamiseks

Milline on olukord praegu?

ELi 27 liikmesriigis oli 2013. aasta märtsi seisuga 5,7 miljonit noort töötut, neist 3,6 miljonit euroala riikides. Noorte tööpuuduse tase EL 27-s oli 23,5% ja euroalal 24%; kuu aja jooksul muutus olukord suhteliselt vähe, kuid 2012. aasta märtsi seisuga võrreldes vastavalt 0,9 ja 1,5 protsendipunkti võrra. 2013. aasta märtsis oli noorte töötuse tase madalaim Saksamaal ja Austrias (mõlemas riigis 7,6%) ning Madalmaades (10,5%) ja kõrgeim Kreekas (59,1 % 2013. aasta jaanuaris), Hispaanias (55,9%), Itaalias (38,4%) ja Portugalis (38,3%).

* Jaanuar 2013 * * Veebruar 2013 * * * 2012. aasta 4. kvartal

(Allikas: Eurostat)

Mida võtab EL ette selleks, et lahendada noorte töötuse probleem?

2012. aasta juulikuu riigipõhiste soovitustega püüti tagada, et noorte tööhõive jääks poliitilises tegevuskavas kesksele kohale kõigis sellistes liikmesriikides, kus noorte tööpuudus on eriti suur.

Euroopa Komisjon esitas 2012. aasta detsembris noorte tööhõive paketi, millega aidatakse liikmesriikidel võidelda noorte töötusega ja sotsiaalse tõrjutusega, pakkudes noortele töö-, haridus- ja koolitusvõimalusi. (vt IP/12/1311 and MEMO/12/938). Pakett koosneb järgmistest dokumentidest:

  • Ettepanek: nõukogu soovitus noortegarantii kehtestamise kohta

  • Praktika kvaliteediraamistik

  • Euroopa Õpipoisiõppe Liit

Noortegarantii soovituse Youth Guarantee Recommendation võttis Euroopa Liidu Nõukogu vastu 22. aprillil 2013 (vt MEMO/13/152). Euroopa Komisjon nõuab tungivalt, et liikmesriigid kehtestaksid struktuurid noortegarantii võimalikult kiireks teostamiseks. Komisjon esitab peagi täiendavaid algatusi, et toetada liikmesriike nende püüdlustes luua noorte tagatiskava.

Mis on noortegarantii?

Austria ja Soome kogemustel põhineva noortegarantiiga püütakse tagada, et kõik alla 25-aastased noored saaksid nelja kuu jooksul pärast haridussüsteemist lahkumist või töötuks jäämist korraliku töö- või praktikapakkumise või jätkaksid haridusteed. Noortegarantii on üks olulisemaid ja kiiret teostamist vajavaid reforme, mida on vaja selleks, et vähendada noorte töötust ja hõlbustada koolist tööellu üleminekut.

Kuidas noortegarantiid rahastatakse?

Noortegarantii rahastamine toob liikmesriikidele kaasa eelarvekulusid, mis on aga märgatavalt väiksemad kui sellised kulud, mis on tingitud tegutsemata jätmisest.

Esiteks sõltuvad kulud riiklikest asjaoludest: kulud on väiksemad liikmesriikides, kus toetusmeetmed on hästi välja töötatud (nt riikliku tööturuasutuse hea väljaõppega töötajad, kes oskavad noorte probleemidele lahendusi leida). Teiseks sõltuvad kulud sellest, kuidas kava on kehtestatud ja rakendatud. Kolmandaks on kulud suuremad riikides, kus mittetöötavate ja mitteõppivate noorte (nn NEET-noorte) määr või noorte töötuse määr on kõrged.

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 2012. aasta juuli hinnangu kohaselt oleks noortegarantii kavade loomiseks euroalal vaja 0,45% euroala SKPst ehk 21 miljardit eurot. Siiski tuleks kõnealuseid kulusid võrrelda töötuse, mitteaktiivsuse ja tootlikkuse langusega seotud kuludega. Noortele töötutele makstavate hüvitiste kulud, saamata jäänud tulud ja maksud võrduvad Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi (Eurofound) hinnangul 1,21 %-ga SKPst, see tähendab ELi jaoks igal aastal kahjumit 153 miljardit eurot. Noorena kogetud töötusel võib olla pikaajaline negatiivne, arme jättev mõju. Neid noori inimesi ei ohusta mitte üksnes suurem risk jääda tulevikus töötuks, vaid ka tõrjutus, vaesus ja terviseprobleemid.

EL saab liikmesriike aidata rahalise toetusega Euroopa Sotsiaalfondist (ESF). Euroopa Sotsiaalfondi määruse ettepanekus järgmiseks programmiperioodiks 2014–2020 on noortegarantiid silmas pidades ette nähtud Euroopa Sotsiaalfondi investeeringute prioriteet, mille eesmärk on mittetöötavate ja mitteõppivate noorte jätkusuutlik lõimumine tööturuga. Seetõttu eeldatakse, et liikmesriigid, kes peavad toime tulema kõrge noorte töötuse määra ning arvukate mittetöötavate ja mitteõppivate noortega, määratleksid selle rühma ESFi rahastamise konkreetse sihtgrupina.

Tegevused/sekkumised, mida saab noortegarantii raames toetada Euroopa Sotsiaalfondist:

Meetmed

Konkreetsed näited tegevustest/sekkumistest, mida saab toetada Euroopa Sotsiaalfondist

Teavitamisstrateegiad ja teabekeskused

[Noortegarantii (NG) soovitus nr 8–9]

  • Riiklike tööturuasutuste korraldatavad koolide külastused

  • Riiklike tööturuasutuste korraldatavad koolitused õpetajatele

  • Riiklike tööturuasutuste või erasektori teenuseosutajate poolt väljatöötatud konkreetsed noortele pakutavad teenused

  • Trükitud materjali jaotamine noortekeskustes või noorteüritustel

  • Interneti ja sotsiaalmeedia kasutamine

  • Andmete kogumise süsteemid

  • Rändkampaaniad

Abi personaalse tegevuskava koostamisel

[Noortegarantii (NG) soovitus nr 10]

  • Riiklike tööturuasutuste personali koolitus

  • Leping spetsialiseerunud partneritega

Varakult haridussüsteemist lahkunud noortele ja madala kvalifikatsiooniga noortele võimaluste pakkumine haridussüsteemi ja kutseõppesse naasmiseks või nn teise haridusvõimaluse programmide väljatöötamine oskuste kooskõlla viimiseks tööturu nõudlusega ja digitaalsete oskuste parandamiseks

[Noortegarantii (NG) soovitus nr 11–13]

  • Koolitus- ja nn teise haridusvõimaluse programmid

  • Keeleõppevõimalus

  • Nõustamine ja konkreetne õppetugi noorte hoidmiseks haridussüsteemis ja kutseõppes või sinna naasmiseks

  • Toetus riskirühma noortele asjakohase kvalifikatsiooni ja keskhariduse omandamisel

  • Töökeskkonnas toimuv väljaõpe ja praktika

  • Koolitus digitaalsete oskuste omandamiseks

  • Koolitusvautšerid

Toetus koolidele ja tööhõiveasutustele noorte ettevõtluse ja füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise edendamisel ja järjepideval juhendamisel

[Noortegarantii (NG) soovitus nr 14]

  • Koolitused tööturuasutuste personalile ja õpetajatele

  • Keskharidusprogrammis ettevõtluskursuste väljatöötamine ja rakendamine

  • Koolituskursused töötutele noortele

Sihipäraste ja hästikavandatud palkade ja värbamistoetuste kasutamine, et innustada tööandjaid noortele praktika- või töökoha pakkumisel, ning eelkõige tööturult enim tõrjutud inimeste toetamiseks [NG soovitus nr 17]

  • Krediit noorte jaoks uute töö- ja praktikakohtade loomiseks (ESFi toetusega peaks kaasnema sellised aktiveerimismeetmed nagu õppepraktika jne)

Tööhõive / töötajate liikuvuse edendamine noorte teadlikkuse tõstmisega eri piirkondades tööhõive ja töö käigus toimuva väljaõppe ja praktika ning olemasolevate toetuste kohta, ning asjakohane toetus kolinutele

[Noortegarantii (NG) soovitus nr 18]

  • Euroopa tööturuasutuste võrgustiku (EURES) tugipunktide tegevus (ESFi toetus keskendub töölevõtmisele ja sellega seotud teabe-, nõustamis- ja juhendamisteenustele nii riiklikul kui ka piiriülesel tasandil)

  • Teadlikkuse tõstmise kampaaniad

  • Toetus mentoriprogramme pakkuvatele vabaühendustele

  • Toetus noorte võõrtöötajate eest hoolt kandvatele noorteorganisatsioonidele

Stardiabiteenuste suurema kättesaadavuse tagamine

[Noortegarantii (NG) soovitus nr 19]

  • Koostöö tööturuasutuste, ettevõtluse toetajate ja rahaliste vahendite pakkujate vahel (nt piirkondlikud töömessid ja võrgustikuüritused)

  • Stardiabi VKEdele

  • Toetus füüsilisest isikust ettevõtjana alustamiseks

  • Ärikoolitus nt töötutele, millega kaasneb ettevõtlustoetus

Vahendid selliste noorte toetamiseks, kes aktiveerimisskeemidest välja langevad ega saa enam hüvitisi

[Noortegarantii (NG) soovitus nr 20]

  • Toetus noorteorganisatsioonidele ja noorsootalitustele

  • Koostöö teiste noorteorganisatsioonidega

  • Jälgimissüsteemide kehtestamine

  • Töö- ja haridusalaste karjääriabiteenuste toetamine

Kõigi noortegarantiid toetavate meetmete ja programmide jälgimine ja hindamine, et paremini välja töötada tõenduspõhist poliitikat ja meetmeid põhimõttel, mis toimib, kus ja miks] [NG soovitus nr 23]

  • Kulutõhusate algatuste määratlemine

  • Kontrollitud katsete kasutamine

  • Analüüsikeskuste loomine

  • Poliitikamudelite ja katsemeetmete väljatöötamine, nende testimine ja edendamine (sotsiaalne innovatsioon ja katsetused)

Vastastikuse õppimise edendamine riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, hõlmates kõiki asjaomaseid noorte töötuse vastases võitluses osalevaid pooli, et täiustada noortegarantii meetmeid ja nende rakendamist tulevikus

[Noortegarantii (NG) soovitus nr 24]

  • Noorte tööhõive Euroopa võrgustiku kasutamine (ESF toetab riikidevahelisi koostöömeetmeid, et vahetada häid tavasid organisatsioonide vahel ELi tasandil, kasutades selleks ESF-i tehnilise abi rahastamist komisjoni tasandil)

Kõikide noortegarantii väljatöötamise, rakendamise ja hindamisega seotud sidusrühmade, sh asjaomaste tööturuasutuste võimekuse tugevdamine, et kõrvaldada kõik algatuse arengut takistavad sisemised ja välimised strateegilised ja praktilised tegurid.

[Noortegarantii (NG) soovitus nr 25]

  • Koolituste ja õpikodade korraldamise võimalus

  • Riikidevaheliste koostöömeetmete kaudu organisatsioonidevaheliste vahetus- ja lähetusprogrammide väljatöötamine.

Euroopa Ülemkogu tegi 2013. aasta veebruaris ettepaneku eraldada kuus miljardit eurot noorte tööhõive algatusele „eelkõige selleks, et toetada noortegarantiid pärast selle vastuvõtmist”. Euroopa Sotsiaalfondist on kavatsetud noorte tööhõive algatusele eraldada vähemalt kolm miljardit eurot (liikmesriike julgustatakse panustama veelgi suuremas ulatuses) ja veel kolm miljardit eurot uuelt eelarverealt, et rahastada meetmeid, mis on ette nähtud noorte, sealhulgas noortegarantii toetuseks. Noorte tööhõive algatuse rahastamine peaks olema avatud kõigile piirkondadele, kus noorte töötus on suurem kui 25%. Komisjon tegi töökorda käsitleva ettepaneku märtsis 2013 (vt IP/13/217), et võimaldada liikmesriikidel hakata ettenähtud vahendeid kasutama kohe, kui jõustub uus eelarveraamistik (2014–2020).

Mis on praktika kvaliteediraamistik?

Lisaks sellele, et noorte tööhõive paketi raames aidatakse noortel tööd leida, algatati Euroopa sotsiaalpartnerite arutelu praktika kvaliteediraamistiku üle, et võimaldada noortel turvalistes tingimustes omandada kvaliteetne töökogemus ja vältida seda, et äriühingud kasutavad praktikante lihtsalt odava tööjõuna.

Hiljutises uuringus täieliku ülevaate saamiseks praktika korraldusest liikmesriikides (vt IP/12/731) leidis kinnitust, et enamikus ELi liikmesriikides esineb noortel praktikantidel oma praktikaaja jooksul mitmesuguseid probleeme. Kõnealused probleemid on eelkõige – kvaliteetse õppesisu puudumine, madal või olematu töötasu, ka muidu halvad töötingimused (nt nõuetekohase sotsiaalkaitse puudumine, pikk tööaeg, ebavõrdne kohtlemine jne). Kõnealustest probleemidest ja erinevustest liikmesriikide õigusaktides, milles käsitletakse praktikat, on tingitud praktikantide ELi sisese liikuvuse suhteliselt madal tase.

Pärast sotsiaalpartnerite otsust, mille kohaselt selle teema üle läbirääkimisi ei peeta, on komisjonil kavas esitada oma ettepanek praktika kvaliteediraamistiku kohta enne 2013. aasta lõppu.

Mis on Euroopa Õpipoisiõppe Liit?

Tõhusate kutseharidus- ja koolitussüsteemidega ning eelkõige sellistega, mis hõlmavad tööpõhist õpet, hõlbustatakse noorte sujuvat üleminekut koolist tööellu. Sellepärast loodi noorte tööhõive paketi raames Euroopa Õpipoisiõppe Liit, et parandada väljaõppe kvaliteeti ja luua õpipoisikohti kogu ELis. Kõnealune liit ühendab ametiasutusi, ettevõtteid ja sotsiaalpartnereid, kutsehariduse ja -koolituse valdkonna teadlasi ja praktikuid ning noorte esindajaid. Liit koordineerib ühise raamistiku alusel olemasolevaid meetmeid ning soodustab edukate õpipoisiõppekavade eeliseid ja võimalusi ning nende täiustamist. Kõnealune liit alustab tegevust käesoleva aasta juulis.

2012. aastal edastas nõukogu riigipõhised soovitused seitsmele liikmesriigile seoses õpipoisiõppega ning kolmele liikmesriigile seoses kutseõppega. Ka teistes liikmeriikides saaks palju ära teha, et parandada praktikasüsteemi toimimist ning Euroopa Sotsiaalfondi vahendeid selleks paremini ära kasutada.

Mis kasu on noortel liikuvusest?

Erinevus kõrgeima ja madalaima noorte töötuse määraga riikide vahel on väga suur. 2013. aasta märtsis oli noorte töötuse tase madalaim Saksamaal ja Austrias (mõlemas riigis 7,6%) ning Madalmaades (10,5%) ja kõrgeim Kreekas (59,1 % 2013. aasta jaanuaris), Hispaanias (55,9%), Itaalias (38,4%) ja Portugalis (38,3%).

Samal ajal nähtub Euroopa vabade töökohtade seirest (European Vacancy Monitor), et Euroopas on ikka veel umbes kaks miljonit vaba töökohta, mis on osaliselt tingitud sellest, et tööotsijatel ei ole selliseid oskusi, mis tööandjatel vaja läheb. Praeguses olukorras, kus liikmesriikide töötuse määrad on väga erinevad, saab tööjõu liikuvusega leevendada töötust majanduslanguse tõttu kannatanud riikides ning samal ajal aidata täita kutseoskuste lünki ja vabasid töökohti teistes liikmesriikides.

Seejuures jääb igaühe enda otsustada, kas tal on soovi otsida tööd teises liikmesriigis.

Millised on komisjoni ettepanekud noorte liikuvuse hõlbustamiseks?

Euroopa Komisjon otsustas 2012. aasta novembris, et on vaja tõhustada ja ajakohastada Euroopa tööotsijate liikuvuse võrgustikku EURES (vt IP/12/1262, MEMO/12/896, MEMO/12/897). EURESi eesmärk on lihtsustada tööotsijate jaoks kontakti leidmist tööandjatega, kes otsivad konkreetsete oskustega töötajaid, keskenduda sektoritele ja kutsealadele, kus valitseb oskustööliste nappus, ning toetada noortele suunatud liikuvuskavasid.

Kui praegu saab ELi liikuvusprogrammide alusel toetust 2,5 miljonit inimest, siis uue programmi „Erasmus kõigile” raames on neljal miljonil inimesel, kellest enamus on noored, õigus saada toetust , et õppida, koolituda või töötada vabatahtlikuna välismaal aastatel 2014–2020. Sellised rahvusvahelised kogemused suurendavad oskusi ja tööalast konkurentsivõimet. Programmi „Erasmus kõigile” eeldatav kogueelarve on umbes 14,5 miljardit eurot — 40% kõrgem kui käimasolevate samaväärsete programmide eelarve.

Kehtiva elukestva õppe programmi alusel toetatakse õpirännet: programmide Erasmus (kõrgharidus), Leonardo da Vinci (kutseharidus), Comenius (koolid) ja Grundtvig (täiskasvanuharidus) alusel. Erasmuse ja Leonardo da Vinci programmi abil pakutakse koostöös osalevate äriühingute ja muude organisatsioonidega aastas kokku umbes 140 000 praktikandikohta (vt IP/12/379).

Kas ei teki „ajude väljavoolu” oht?

On tõsi, et koduriik kannab lühiajalisi kadusid, kui töötaja siirdub välismaale. Selline olukord on aga siiski parem, kui et nad on koduriigis ilma tööta. Senikaua kui võõrtöötaja töötab välismaal, võib ta panustada oma koduriigi majandusse rahaülekannete kaudu. Praktikas lähevad töötajad majanduse elavnedes valdavalt oma kodumaale tagasi, et seal vahepeal omandatud oskusi kasutada. Seda tõendavad näiteks arvukad Poola töötajad, kes siirdusid pärast 2004. aastat Ühendkuningriiki, kuid on nüüd Poolasse tagasi läinud.

Millist täiendavat abi saavad pakkuda ELi struktuurifondid?

Komisjoni algatusel loodi 2012. aasta veebruaris liikmesriikide ja komisjoni ametnikest koosnevad töörühmad kaheksa kõrgeima noorte töötuse määraga liikmesriigis (Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Leedu, Läti, Portugal ja Slovakkia), et kasutada ELi struktuurifondide (sealhulgas Euroopa Sotsiaalfond) 2007.–2013. aasta programmitöö perioodil veel kättesaadavaid rahalisi vahendeid, et toetada noorte töövõimalusi ja aidata VKEsid rahastamisvõimaluste leidmisel.

Töörühmade võetud meetmete tulemusena oli 2013. aasta alguseks kiirendatud korras kättesaadavaks tegemiseks või ümberpaigutamiseks ette nähtud ligikaudu 16 miljardit eurot ELi vahendeid. Selle rahaga aidatakse umbes 780 000 noort ja 55 000 VKEd ning toetatakse muid majanduskasvu soodustavaid meetmeid. Töörühmade senised raha ümberpaigutamise konkreetsed näited:

Iirimaa

Iirimaal paigutati 25 miljonit eurot ümber programmi „Youthreach”, mille raames pakutakse haridust, koolitust ja töökogemust noortele, kes on koolist välja langenud ning kellel puudub kvalifikatsioon ja kes ei ole saanud kutsekoolitust. See võimaldab kuni 2013. aasta lõpuni alal hoida 3 700 koolituskohta.

Nimetuse Momentum all tuntud tööturu haridus- ja koolitusfond ning üks osa Iirimaa töökohtade tegevuskavast käivitati 2012. aasta detsembris, et anda uusi oskusi kuni 6 500 pikaajalisele töötule. Sellele fondile, mida kaasrahastab ESF, on ette nähtud 20 miljonit eurot. Selle fondi neljast sambast üks on konkreetselt loodud alla 25-aastastele noortele. Rohkem kui 1 000 noort saavad 87 koolituspaigas osaleda 62 eri kursusel.

Slovakkia

Pärast ESFi vahendite ümberpaigutamist alustati 2012. aasta novembris kahe riikliku projektiga (70 miljonit eurot), et toetada töökohtade loomist alla 29aastastele noortele kõige suurem tööpuudusega piirkondade era- ja omavalitsussektoris (eesmärk 13 000 uut töökohta). Projektide rakendamine on seni olnud edukas, kuna mikroettevõtjad ja VKEd on olnud väga huvitatud noortele töövõimaluste pakkumisest. Kuni 2013. aasta märtsi lõpuni loodi rohkem kui 4 200 uut töökohta (22,8 miljonit eurot tagatud).

Leedu

Kõik ESFi kavandatud meetmed on rakendatud: kiideti heaks uus meede (maksumusega 3 miljonit eurot), et suurendada idufirmadele ja FIEdele suunatud laenukavade atraktiivsust. Varsti lõpeb projekt, millega võimaldatakse ligikaudu 6 000 noorele oskusi esimesel töökohal. Noorte töötuse määr langes 2012. aastal 26,4%ni (2010. aastal 35,1%).

Üks projekt suunati ümber, et pakkuda ligikaudu 6 000 noorele kutsekoolitusprogramme. Selle projekti eelarve on ligikaudu 6 miljonit eurot. Projekt algas 2012. aasta augustis ja lõpeb 2013. aasta augustis. Kõnealuse meetme rakendamise määr (kutseõpe) on 48,58%. Osalejate arv on 4 851 ja töölesaamise määr 59,4%.

Noortele esmaseid tööoskusi võimaldava projekti mahtu suurendati veel täiendava eelarvega 6 miljonit eurot, mis võimaldab toetada umbes 6 000 noort. Selle projekti eelarve on nüüd ligikaudu 36 miljonit eurot. Projekt algas 2011. aasta juulis ja lõpeb 2013. aasta novembris. Rakendamise määr on 64,72%. Praegu on osalejate arv 4 382.

Kiideti heaks uus meede (3 miljonit eurot), et suurendada idufirmadele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele pakutavate laenukavade atraktiivsust.

Hiljuti kiideti heaks veel üks uus ESFi meede „Esimese töökoha toetus” (9,3 miljonit eurot), millega asendatakse olemasolev esimese töökoha sotsiaalkindlustusmaksete vähendamise kava palgatoetustega. Selle projekti eelarve on ligikaudu 9 miljonit eurot. Projekt algas 2012. aasta augustis ja lõpeb 2015. aasta septembris. Kavandatud osalejate arv on 20 000. 18. aprilliks 2013 saadud taotluste arv on 4 858 . Hüvitisi makstakse alates 1. juunist 2013 ning tõenäoliselt makstakse välja kogu kavandatud summa.

Noorte tööhõive ja motivatsiooni edendamiseks kiideti heaks täiendav uus meede. Mõlemad alustatavad projektid (ligikaudu 580 000 eurot) on seotud vabatahtliku tegevusega.

Kreeka

Pärast 2012. aasta lõpus toimunud ulatuslikku ümberprogrammeerimist kinnitati 2013. aasta jaanuaris riiklik noorte tegevuskava, mida EL toetab 517 miljoni euroga. Tegevuskava eesmärk on edendada noorte tööhõive, koolituse ja ettevõtlusega seotud meetmeid ning selle sihtgrupiks on peaaegu 350 000 noort. Kreeka ametiasutuste sõnul on uued algatused, millega on juba algust tehtud (ELi rahastamine ligikaudu 47 miljonit eurot), suunatud noorte töötute ajutisele värbamisele (kuni 35 aastased). See kajastub nii kultuurisektori ühiskondlikes tööprogrammides kui ka toetuses sotsiaalstruktuuridele, mille eesmärk on vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastane võitlus noorte töötute värbamisel. Lisaks sellele on jõudnud lõppjärku ettevalmistused, et tõhusalt rakendada tegevuskava järgmisi osi (ELi rahastamine ligikaudu 146 miljonit eurot):

  • „vautšer tööturule sisenemiseks”, mis hõlmab viie kuu pikkust koolitust ja praktikat ettevõtetes ning on suunatud 45 000 noorele töötule, kel vanust vähem kui 29 eluaastat

  • teoreetiline ja töökohal läbiviidav koolitus sama vanusepiiriga 1 000 noorele töötule meremehele. Eespool nimetatud kavade rakendamine algab tõenäoliselt 2013. aasta juunikuu jooksul.

  • 2012. aasta programmide läbivaatamise tulemusel otsustati anda 1,2 miljardi euro suuruses summas täiendavat toetust VKEde likviidsusvajaduste leevendamiseks.

Läti

11 miljonit eurot eraldati selleks, et toetada kutsekvalifikatsioonita noori, kes omandavad uusi, tööturu vajadustele vastavaid erialasid. Kokku suureneks ELi toetust saavate noorte töötute osakaal järsult 24 %-lt 40 %-le, sealjuures kutsekoolituse arvnäitajad kahekordistuksid. Programmid on rakendamisjärgus.

Portugal

Riikliku algatusega „Impulso Jovem” on ette nähtud struktuurifondide põhjalik ümberplaneerimine. ELi rahalistest vahenditest jaotati ümber 143 miljonit eurot selleks, et 2015. aasta lõpuks rahastada meetmeid, millega luuakse töövõimalused 90 000 noorele, ning 200 miljonit eurot 4 500 VKEde toetuseks. Sellised meetmed hõlmavad tööhõivepasse, mis on seotud praktikaga peamistes majandussektorites. Samuti abistatakse 18–30 aasta vanuste noorte töölevõtjaid sellega, et tööandjaile hüvitatakse sotsiaalkindlustusmaksed. Madeiraga seotud Euroopa Regionaalarengu Fondi tegevusprogrammist paigutati 10 miljonit eurot ümber vastavasse ESFi tegevusprogrammi noorte õppepraktika toetamiseks. Programmi reguleerimisala laiendati 2013. aasta veebruaris, et hõlmata sellega ulatuslikumaid abikõlblikkuse kriteeriume ja täiendavaid piirkondi. 2013. aasta aprilli lõpuks osales programmis 7 500 noort.

Hispaania

2012. aasta jooksul paigutati ESFist ümber rohkem kui 286 miljonit eurot noortega seotud meetmete võtmiseks. Sellest summast 135 miljonit eurot suunati riiklikku tööhõiveteenistusse, et aidata noortel tööd leida. Euroopa Regionaalarengu Fondi puhul on juba rakendatud või võetakse lähiajal vastu mitu meedet (kokku 1 027 miljonit eurot). Nende hulgas on viie uuendatava fondi loomine, mille eesmärk on parandada innovaatiliste VKEde juurdepääsu rahastamisele (sealhulgas käibekapitalile), mida toetatakse ERFist kokku 372 miljoni euroga; uus, sihtotstarbelisi laenusid kasutav abikava, mida toetatakse ERFist kokku 446 miljoni euroga reindustrialiseerimise ja strateegiliste tootmissektorite jaoks; suurem toetus põllumajandusliku toidutööstuse sektori VKEdele piirkondades, kus noorte töötuse määr on kõige kõrgem; hariduse ja koolituse infrastruktuuri ehitamine ja renoveerimine, mida rahastatakse ERFist kokku 208 miljoni euro suuruses summas.

Itaalia

Itaalias käivitati 2011. aasta detsembris ulatuslik prioriteetide määramine, mis on töörühma toel jõudnud nüüdseks juba kolmandasse etappi. Sellesse kuulub tööalase konkurentsivõime kava rahastamine Sitsiilias, millest peaks kasu saama ligikaudu 50 000 noort; uued haridusvõimalused 65 300 Lõuna-Itaalia üliõpilasele ja 13 000 uut liikuvusvõimalust (Erasmus/Leonardo); nn maksukrediidikava, millega julgustatakse võtma tööle ebasoodsamas seisundis isikuid, sealhulgas noori, ning 600 miljonit eurot meetmeteks, millega toetatakse noori ettevõtjaid, teadlasi, õpipoisiõpet ning mittetöötavaid ja mitteõppivaid noori.


Side Bar

Mon compte

Gérez vos recherches et notifications par email


Aidez-nous à améliorer ce site