Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon

TEABEKIRI

Brüssel, 27. mai 2013

Jõustub teine majanduse juhtimise pakett, mis täiendab eelarve järelevalvetsüklit ja parandab veelgi majandusjuhtimist euroalal

Alates euro kasutuselevõtust on stabiilsuse ja kasvu paktiga nähtud ette selged eeskirjad riigi rahanduse usaldusväärsuse tagamiseks ja kehtestatud üldtuntud piirmäärad, mis eelarvepuudujäägi puhul on 3 % SKPst ja valitsemissektori võla puhul 60 % SKPst. Ülemaailmne majandus- ja finantskriis tõi siiski esile puudused majandusjuhtimises ja järelevalves eelarve üle ELi tasandil. Neid puudusi käsitleti tulemuslikult majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta loomisega aastatel 2010–2011 ja esimese majanduse juhtimise paketiga, millega tugevdati stabiilsuse ja kasvu pakti mitmel moel.

Võttes siiski arvesse, et alal, kus on kasutusel ühisraha, võib eelarvepoliitikal olla suuresti ülekanduv mõju, on eelkõige euroalal ilmsesti vaja tugevamat mehhanismi. Sellega seoses esitas komisjon 2011. aasta novembris täiendavalt kaks õigusakti, et tugevdada euroalal järelevalvet eelarve üle.

Kõnealune reformipakett, nn teine majanduse juhtimise pakett jõustub 30. mail 2013 kõigis euroala liikmesriikides. Uued meetmed tähendavad suuremat läbipaistvust eelarvealaste otsuste tegemisel, paremat kooskõlastatust euroalal alates 2014. aasta eelarvetsüklist ning tõsise finantssurve all olevate euroalade liikmesriikide erivajaduste tunnistamist. Teise majanduse juhtimise paketi jõustumine sillutab teed ka edasisteks meetmeteks, mida tuleb võtta majandus- ja rahaliidu tugevdamiseks, nagu on sätestatud eelmise aasta novembris avaldatud komisjoni teatises „Tiheda ja toimiva majandus- ja rahaliidu loomise tegevuskava” (vt IP/12/1272; MEMO/12/909).

Milleks on vaja kahte uut määrust?

Majandus- ja rahaliidu majandusliku aluse tugevdamiseks peavad euroala liikmesriigid võtma 2011. aastal vastuvõetud esimese majanduse juhtimise paketist kaugemale ulatuvamaid meetmeid. Euroala liikmesriikide majandus- ja eelarvepoliitikal on ilmselgelt ülekanduv mõju alale, kus on kasutusel ühisraha. Majandusliku õitsengu ajal toob selline vastastikune sõltuvus suuremat heaolu. Rasketel aegadel tähendab see riskide jagamist suuremas ulatuses. Riskijagamisega peaks kaasnema jagatud vastutus, mis tähendaks teabe vahetamist ja koordineerimist suuremal määral ning sujuvat menetlust (sealhulgas finantssüsteemi kaitsemehhanismide kasutamine) igasuguste olukordade puhul.

Mis on uute õigusaktide õiguslik alus?

Uued menetlused põhinevad Euroopa Liidu lepingu artiklil 136. Selle artikli kohaselt saavad euroala liikmesriigid tugevdada eelarvepoliitika kooskõlastatust ja järelevalvet, et tagada vajalik eelarvedistsipliin majandus- ja rahaliidus. Seepärast kohaldatakse uusi õigusakte vaid euroala suhtes.

Mis on teise majanduse juhtimise paketi põhiosad?

Teise majanduse juhtimise pakett sisaldab kahte õigusakti euroala liikmesriikide majandusintegratsiooni ja lähenemise jätkuvaks suurendamiseks. Mõlemad määrused põhinevad stabiilsuse ja kasvu pakti reformimise esimese majanduse juhtimise paketil, eelarve järelevalve Euroopa raamistikul ja majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaastal ning täiendavad neid.

Esimest määrust kohaldatakse kõigi euroala liikmesriikide suhtes ning see sisaldab erieeskirju, mida kohaldatakse stabiilsuse ja kasvu pakti korrigeerivaid meetmeid (ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus) rakendavate euroala liikmesriikide suhtes.

Teises määruses on sätestatud selged ja lihtsustatud eeskirjad järelevalve suurendamiseks liikmesriikides, kus on tõsised raskused finantsstabiilsuse tagamisel ja kes saavad finantsabi ning kus kehtivad finantsabiprogrammid.

Teine majanduse juhtimise pakett loob euroalal järkjärgulisest lähenemisviisist lähtuva ühise raamistiku. Selles võetakse kasutusele sobivad järelevalvenõuded erisuguste eelarveseisundite puhul, et tagada poliitikaseire sujuv jätkumine.

ELi fiskaalraamistikku muudeti esimese majanduse juhtimise paketiga. Milleks veel uued muudatused?

Finantskriis õpetas, et ettevaatlikumat eelarvepoliitikat on vaja kogu majandustsükli jooksul. Stabiilsuse ja kasvu pakti reformimine esimese majanduse juhtimise paketiga tõi liikmesriikidele uusi nõudeid seoses eelarvepoliitika, eelkõige uue eelarvekorraga. Teise majanduse juhtimise paketi puhul keskendutakse hoopis koordineerimisele.

Finantskriis on ka näidanud, et vaja on täiendavat eelarvealast koordineerimist ja järelevalvet euroala liikmesriikides, võttes arvesse nende suuremat vastastikust sõltuvust ja vastuvõtlikkust ülekanduvale mõjule üksteise fiskaalpoliitiliste otsuste suhtes. See omakorda on suurendanud valmidust tugevdada vastastikust järelevalvet ja käsitleda eelarvealaseid otsuseid ühise huvi küsimusena. Tugevdatud koostöö ja integratsiooni kaudu euroalal ning järkjärgulise ja tiheda jälgimisega aitab teine majanduse juhtimise pakett tugevdada majandus- ja rahaliidu majanduslikku alust.

Kuidas parandab teine majanduse juhtimise pakett eelarve koordineerimist euroalal?

Teise majanduse juhtimise paketiga võetakse euroala liikmesriikide jaoks kasutusele eelarve ühine ajakava ja ühised eelarve-eeskirjad. Alates eelseisvast eelarvetsüklist on see järgmine.

  • 30. aprilliks peavad liikmesriigid avalikustama keskpika perioodi eelarvekavad (stabiilsusprogrammid) ja majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta raames majanduskasvule ja tööhõivele keskenduvad poliitilised prioriteedid eelseisvaks 12 kuuks (riiklikud reformikavad).

  • 15. oktoobriks peavad euroala liikmesriigid avalikustama järgmise aasta eelarveprojektid.

  • 31. detsembriks peavad euroala liikmesriigid kinnitama oma järgmise aasta eelarve.

Oluline uuendus teises majanduse juhtimise paketis on see, et komisjon vaatab kõik eelarveprojektid läbi ja esitab oma arvamuse hiljemalt 30. novembriks. Kui komisjon avastab, et stabiilsuse ja kasvu paktist tulenevaid kohustusi on tõsiselt rikutud, peab asjaomane liikmesriik esitama läbivaadatud kava. Komisjon avaldab kogu euroala hõlmava põhjaliku hinnangu järgmise aasta eelarveväljavaate kohta. Komisjon arvamus liikmesriikide eelarvete ja euroala kohta lihtsustab arutelusid eurorühmas.

Kuna selline koordineeritud järelevalve toimub sügisel, st kahe Euroopa poolaasta vahel, on see kasulik täiendus olemasolevale juhtimisraamistikule, valmistades nii ette meetmed järgmiseks kevadeks ning eelmise järelevalvetsükli jooksul käsitletud soovituste järelmeetmed. Integreeritud järelevalve vaimus, mille tulemusel loodi Euroopa poolaasta, tagab teine majanduse juhtimise pakett ka kooskõla eelarvealaste ja muu majanduspoliitika protsesside ja otsuste vahel.

Tähtis on, et teine majanduse juhtimise pakett suurendab siseriikliku eelarvemenetluse usaldusväärsust ning kohustab liikmesriike tegema oma eelarveprojektid sõltumatu makromajandusliku prognoosi alusel ja tagama siseriiklike eelarve-eeskirjade täitmise järelevalve sõltumatute asutuste poolt.

Kuidas suurendab teine majanduse juhtimise pakett euroalal majandus- ja finantsjärelevalvet?

Liikmesriikide puhul, kelle suhtes kohaldatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust, võetakse teise majanduse juhtimise paketiga kasutusele järelevalvesüsteem, mis toimib kõrvuti stabiilsuse ja kasvu paktiga kehtestatud nõuetega ja täiendab neid. Sellega seoses peab asjaomane liikmesriik sõltuvalt sellest, millises etapis ta ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluses on, esitama komisjonile korrapäraselt täiendavat teavet meetmete kohta, mida ta on võtnud ülemäärase puudujäägi likvideerimiseks. See aitab komisjonil kindlaks teha mis tahes ohud ülemäärase puudujäägi likvideerimisel. Kui komisjon on sellised ohud kindlaks teinud, saab ta esitada soovituse otse asjaomasele liikmesriigile, et viimane saaks teha kõik vajaliku, et täita kõiki eeskirju ja vältida seega finantssanktsioone.

Samuti tugevdab teine majanduse juhtimise pakett seiret ja järelevalvet liikmesriikides, kus on tõsised raskused finantsstabiilsuse tagamisel või keda ohustavad sellised raskused. Seire ja järelevalve tugevus sõltub liikmesriigi finantsolukorra tõsidusest.

See hõlmab (kuid mitte ainult) liikmesriike, kes saavad finantsabi või kus sellise abi andmine on lõppemisjärgus. Ka sellised liikmeriigid, kus finantsstabiilsus on suuresti häiritud või kes saavad ennetavat finantsabi, on komisjoni ja Euroopa Keskpanga range järelevalve all. Selline tõhustatud järelevalve põhineb ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames liikmesriikidele kehtestatud nõuetel ja lähevad sellest kaugemale.

Kõnealuse järelevalve põhjal saab komisjon järeldada, et liikmesriik peab võtma täiendavad meetmed, kuna tema finantsolukord avaldaks olulist kahjulikku mõju euroala finantsstabiilsusele. Sellisel juhul võib komisjon teha ettepaneku, et ministrite nõukogu soovitaks asjaomasel liikmesriigil võtta korrigeerivad meetmed või koostada makromajanduslik kohandamisprogramm.

Kuidas on teine majanduse juhtimise pakett seotud majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepinguga?

Majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise valitsustevaheline leping majandus- ja rahaliidus on euroala liikmesriikide ja kaheksa ELi liikmesriigi vaheline fiskaalkokkulepe. Kuigi see ei ole integreeritud ELi õigusesse, sisaldab see kohutust viia selle sisu viie aasta jooksul üle ELi õigusraamistikku.

Teine majanduse juhtimise pakett integreerib ELi õigusesse mõned majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu elemendid, sealhulgas nõuded liikmesriikidele, kelle suhtes kohaldatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust, valmistada ette majanduspartnerluse programmid, ning liikmesriikide võlakohustuste emiteerimise kavade eelneva kooskõlastamise nõue.

Kuidas on uued õigusaktid seotud stabiilsuse ja kasvu pakti ning Euroopa poolaastaga?

Teine majanduse juhtimise pakett on koostatud selliselt, et see sobiks stabiilsuse ja kasvu paktiga ja täiendaks seda. Euroopa poolaasta raames esitavad liikmesriigid iga aasta kevadel keskpika perioodi eelarvekavad (stabiilsusprogrammid euroala liikmesriikide puhul ja lähenemisprogrammid teiste puhul). Euroalade liikmesriikide jaoks lisatakse teise majanduse juhtimise paketiga kevadisele järelevalvetsüklile sarnane sügisene tsükkel, kuid selles keskendutakse siiski järgmise aasta eelarvekavadele.

Enne eelarve vastuvõtmist avaldab komisjon arvamust selle kohta, kas eelarveprojekt on stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetega ning Euroopa poolaasta eelarvepoliitika raames antavate riigipõhiste soovitustega kooskõlas või mitte. On siiski tähtis rõhutada, et teine majanduse juhtimise pakett ei anna komisjonile õigust muuta riiklikke eelarveprojekte ega kehtesta liikmesriikidele kohustust komisjoni arvamust rangelt järgida. Sellise järelevalve lisaväärtus on olla pigem otseseks abiks eelarvemenetluses, andes selliselt kõigile riiklikku eelarvemenetlusse kaasatud sidusrühmadele teavet, mida neil on vaja enne eelarvealaste otsuste tegemist.

Liikmesriikidele stabiilsuse ja kasvu pakti eeskirjadega kehtestatud nõuetele lisandub täiendav aruandlus meetmete kohta, mida on võtnud liikmesriigid, kelle suhtes kohaldatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust, ilma et selline aruandlus kattuks või asendaks neid nõudeid. Sellegipoolest suurendab kõnealune täiendav teave komisjoni vastutust anda õigel ajal juhiseid ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames antud soovituste rikkumiste korral. Selliselt suureneb ELi ennetav roll ja täiendatakse esimese majanduse juhtimise paketiga kasutuselevõetud jõustamismehhanismi tugevdamist (järkjärgulised finantssanktsioonid) euroalal.

Tänu nendele uutele aruandlusmenetlustele tugevdab teine majanduse juhtimise pakett stabiilsuse ja kasvu pakti, andes komisjonile täiendavad vahendid soovituste tegemiseks. Näiteks kui komisjon märgib oma arvamuses, et eelarveprojekt ei ole kooskõlas stabiilsuse ja kasvu paktist tulenevate kohustustega ja et asjaomased liikmesriigid ei võta meetmeid selle korrigeerimiseks, võib komisjon sellist varast märkust kasutada hiljem tõendina otsustamisel selle üle, kas kohaldada liikmesriigi suhtes ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust, kui tema eelarvepuudujääk või võlg ei ole stabiilsuse ja kasvu pakti eeskirjadega kooskõlas.

Mis juhtub, kui kohandamisprogrammi rakendamine või ennetava abi andmine lõpeb?

Teise majanduse juhtimise paketiga võetakse kasutusele programmijärgse järelevalve uus süsteem liikmesriikides, kus kohandamisprogrammi rakendamine või ennetava abi andmine lõpeb. Liikmesriik on uue tõhustatud järelevalve all seni, kuni ta on maksnud tagasi vähemalt 75 % saadud finantsabist. See on vajalik tulemuslikuks ja püsivaks tagasipöördumiseks turgudele ning eelarve jätkusuutlikkuse tagamiseks, samuti on see kasuks asjaomastele liikmesriikidele ja euroalale tervikuna.

Milleks lisada tavalisele järelevalvele tõhustatud järelevalve? Kas see tähendab, et tavaline järelevalve ei ole tõhus?

Järelevalveprotsessi on esimese majanduse juhtimise paketiga märkimisväärselt tõhustatud. Siiski on kogemused näidanud, et kõike võib juhtuda. Seepärast võimaldab teise majanduse juhtimise paketiga kasutuselvõetud tõhustatud järelevalve täpsemalt jälgida riike, kus on raskused finantsstabiilsuse tagamisel või keda ohustavad sellised raskused. Sellega antakse komisjonile vajalikud volitused jätkusuutliku tee tagamiseks või taastamiseks.

Miks kohandatakse stabiilsuse ja kasvu pakti, makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlust ning Euroopa poolaasta rakendamist programmiriikide jaoks? Kas järelevalve võiks seega hoopis nõrgeneda?

Makromajanduslikud kohandamisprogrammid hõlmavad väga mitmeid aspekte ning ulatuvad fiskaalküsimustest ja mitmepoolsest järelevalvest kaugemale. Praktikas palutakse asjaomastel liikmesriikidel teha kõik vajalik selleks, et parandada oma majandus- ja finantsolukorda lühiajalises, keskmise tähtajaga ja pikaajalises perspektiivis. Makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse / ülemäärase tasakaalustamatuse menetluse rakendamise peatamine ning järelevalve ja aruandluse peatamine stabiilsuse ja kasvu pakti ning Euroopa poolasta raames aitab vältida järelevalve- ja aruandluskohustuste tarbetut dubleerimist.

Kas teise majanduse juhtimise paketiga ettenähtud tõhustatud järelevalve on kooskõlas ESMi/EFSFi juhistega, mis on antud ennetavat finantsabi saavatele riikidele?

Jah. Komisjon koostas asjaomased ESMi/EFSFi juhised ja arutas neid liikmesriikidega teist majanduse juhtimise paketti silmas pidades, tagades seega sisulise kooskõla nende tekstide vahel. Teise majanduse juhtimise paketiga kaasatakse ELi õigusraamistikku kõnealuste valitsustevaheliste vahenditega kehtestatud töömeetodid.


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website