Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa meresadamad aastal 2030: eesseisvad väljakutsed

European Commission - MEMO/13/448   23/05/2013

Other available languages: EN FR DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO

Euroopa Komisjon

TEABEKIRI

Brüssel, 23. mai 2013

Euroopa meresadamad aastal 2030: eesseisvad väljakutsed

Sadamate olulisust kinnitavad faktid

  1. Euroopa transpordiäri ja Euroopa konkurentsivõime jaoks on sadamad otsustava tähtsusega, samuti on sadamatel suur potentsiaal töökohtade loomiseks ja investeeringuteks.

  2. Euroopa sadamad on sissepääsuvärav kogu Euroopa kontinendile. 74% kolmandatest riikidest tulevatest kaupadest veetakse sisse sadamate kaudu. Samavõrra on sadamad olulised ELi siseses kaubanduses: igal aastal läbib sadamaid 37% ELi sisesest kaubaveost ja 385 miljonit reisijat.

  3. Liidu umbes 70 000 kilomeetri pikkusel rannikul tegutseb üle 1 200 kaubasadama. Euroopa sadamavõrk on üks maailma tihedamaid.

  4. 2011. aastal veeti läbi Euroopa sadamate ligikaudu 3,7 miljardit tonni kaupa (kaubalaevad külastasid sadamaid üle 60 000 korra). Puistlasti vedu moodustas sadamakülastustest 70%, konteinervedu 18% ja veeremilaevade liiklus 7%, ülejäänud osa moodustas muu kaubavedu.

  5. ELi sadamatööstus avaldab märkimisväärset majanduslikku mõju tööhõivele ja sadamavaldkonna enda tegevusele (otsene mõju), tarneahelas allapoole suunatud tegevusele (kaudne mõju) ja ELi majandusele laiemalt (tulenev mõju). Sadamatesse on koondunud ka suur hulk tööstustegevusi — nafta-keemiatööstus, terase- ja, autotööstus, energia tootmine ja jaotamine. Sadamad on ka merendusklastri laiema majandustegevuse keskmes, nendega on seotud laevatehased, merevarustus, kraanade ja terminaliseadmete tootjad, päästeettevõtted, maksuvabad ettevõtted, merel ehitustöid teostavad ettevõtted, süvendusettevõtted, mereväebaaside jne.

  6. Mõnel juhul, nt Madalmaades, võib sadamate tegevuse täielik panus SKPsse moodustada kogu majandustegevusest 3%.

  7. Sadamate tegevus aitab otseselt kaasa tööhõivele, välisinvesteeringute sissevoolule ja SKP kasvule. ELi 22 mereäärses liikmesriigis annavad 2 200 sadamaoperaatorit praegu tööd umbes 110 000 sadamatöötajale. Veel rohkem tööjõudu on seotud sadamatööstusega, mille alla kuulub merenduse infrastruktuuri hooldamine ja käitamine, laeva kaldateenused ja teenindamine, maismaavedu, logistika, veoteenused (nt kauba ekspedeerimise ja lahtitollimine) jne. Sadamad on otseseks töökohaks 1,5 miljonile inimesele1. Kui lisada kaudsed töökohad, siis on 22 mereäärse liikmesriigi sadamates kuni kolm miljonit töökohta.

  8. Sadamateenuste maksumus ja kvaliteet on Euroopa majanduselu jaoks oluline näitaja. Sadamakulud võivad moodustada olulise osa logistikaahela kogukuludest. Selliste ettevõtete jaoks, kes kasutavad kaupade lähimerevedu ja pakuvad uksest-ukseni teenust, moodustavad veoste käitlemine, sadamatasud ja sadama mereteenused sageli 40—60% logistikakuludes.

  9. Kuid Euroopa sadamad seisavad silmitsi kolme tõsise probleemiga.

  10. 2030. aastaks prognoositakse ELi sadamates käideldava lasti mahu suurenemist poole võrra. Selline kasv on hea võimalus majanduskasvuks ja töökohtade loomiseks. Komisjoni hinnangul on 2030. aastaks võimalik sadamates luua 110 000 kuni 165 000 uut töökohta. Kuid Euroopa sadamaid tuleb suurema liiklusega toime tulemiseks kohandada.

  11. Kaubanduse iseloom on muutumas. Uue põlvkonna konteinerlaevadesse mahub näiteks kuni 18 000 konteinerit. Kui need konteinerid panna veoautodele, ulatuks autode rivi Rotterdamist Pariisi.

  12. Euroopa sadamate toimevõime on äärmiselt erinev. Üks viiendik Euroopasse meritsi veetavast kaubast käideldakse kolmes kõige tõhusamalt toimivas Euroopa sadamas (Antwerpen, Hamburg ja Rotterdam). Lõhe sadamate toimevõime vahel toob kaasa märkimisväärse ebatõhususe — pikemad marsruudid, liikluse oluline ümbersuunamine, pikemad mere- ja maismaateekonnad ning kokkuvõttes rohkem heitgaase ja ummikuid. Kõik see mõjub halvavalt nii ELi kodanikele kui ka majandusele. Kui midagi ette ei võeta, halveneb olukord liiklusmahu suurenemise tõttu veelgi.

Miks 319 ELi meresadamat?

Komisjoni on määranud kindlaks 319 Euroopa meresadamat, mis on Euroopa majanduse ja siseturu tõhusaks toimimiseks väga olulised2 (vt TEN-T suunised), neist 83 on nimetatud nn põhivõrgu sadamateks3. Komisjoni koostatud sadamate ülevaates keskendutakse neile 319 sadamale kui Euroopa suure toimevõimega sadamate võrgustiku tugisambale, kus käideldakse 96% kaupadest ja mida külastab 93% ELi sadamaid läbivatest reisijatest.

Mis ootab meie sadamaid ees?

Eeldatav suur kasv

Isegi ainult tagasihoidliku majanduskasvuprognoosi korral peaks sadamate kaubaveomaht suurenema 2030. aastaks loodetavalt 50%, kiiresti arenevate konteinervedude puhul on arvatav kasv veelgi suurem.

Selleks, et prognoositud kasvuga toime tulla, tuleb otsused vastu võtta täna, kuna praeguste otsuste mõju ilmneb alles 5–15 aasta pärast. Kõigepealt on meil vaja reguleerivat raamistikku, et meelitada ligi investoreid, seejärel tuleb anda neile piisavalt aega oma tegevuse planeerimiseks ja sellele aluse panemiseks. Suurte infrastruktuuriprojektide teostamiseks kulub tavaliselt 15 aastat.

Kui EL midagi ette ei võta, ohustab majanduskasvu ülekoormatuse risk ja väga kõrged väliskulud, seda eelkõige sadamalinnade ja -piirkondade ning nende ümbruses olevate ühenduste puhul.

Struktuurse suutlikkuse erinevus Euroopas

Sadamate tõhusus on Euroopas väga erinev: mitte kõik ELi sadamaid ei toimi samal tasemel ning viimastel aastatel on vahe selliste sadamate, mis on kohandanud oma tegevuse vastavalt uutele logistika ja majandusnõuetele, ning selliste, mis ei ole seda teinud, veelgi suurenenud. Paljud Euroopa sadamad toimivad väga hästi ja pakuvad kõrgetasemelisi teenuseid. Kuid kett on ainult nii tugev, kui tugev on tema nõrgim lüli. Kui ka väike osa sadamaid ei toimi tõhusalt või on puuduliku struktuuriga, mõjutab see kogu Euroopa transpordivõrgu ja majanduse toimimist.

  1. Toimevõime erinevus tuleneb liikluse ümbersuunamisest, pikematest mere- ja maismaateekondadest ning lõpuks liikluse põhjustatud suuremast heitgaasihulgast ja ummikutest, mis kahjustavad nii ELi kodanikke kui ka majandust.

  2. See avaldab negatiivset mõju hästitoimivate sadamate ettevõtlusvõimalustele, kuna viimased ei suuda välja arendada lähimereveo ühendusi (või kaugliine) läbi madala saavutusvõimega sadamapiirkondade.

  3. Samuti kahjustab see sadamatevaheline lõhe ELi ja liikmesriike jõupingutusi töötada välja lähimerevedu, mis oleks tõeline alternatiiv maismaatranspordile ülekoormatud piirkondades.

  4. Üldise toimevõime erinevus vähendab üleeuroopalise transpordivõrgu tõhusust ja jätkusuutlikkust ning Euroopa majanduse konkurentsivõimet tervikuna.

Laevanduse muutuv iseloom

Sadamad tuleb kohandada vastavalt tööstuse muutuvatele vajadustele.

  1. Laevastikud muutuvad üha suuremateks ja keerukamateks. Kasutusele on võetud ülisuured konteinerlaevad, kuid ka uued veeremilaevad ja gaasitankerid. Suuremat lasti vedavad või rohkem reisijaid mahutavad laevad eeldavad ka suuremat tippvõimsust. Näiteks CMAle kuuluv ja alates novembrist 2012 merd sõitev konteinerlaev Marco-Polo mahutab 16 000 konteinerit ja laeva pikkus on 396 m. 2015. aastaks on Maersk tellinud 20 laeva, mis mahutavad 18 000 konteinerit. Teoreetiliselt vastaks see 280 km pikkusele (vahemaa Rotterdamist ja Düsseldorfini) lastitud rongile.

  2. Suuremate laevade kasutuselevõtt lähimereveoks ja juurdeveoteenusteks tekitab uusi vajadusi energiatõhususe, alternatiivsete punkrikütuste ja keskkonnatoime (veeldatud maagaasi ja kaldalt tuleva elektri kasutamise4) osas.

  3. Hiljutised suundumused logistikas ja jaotussüsteemides meelitavad sadamapiirkonda rohkem lisandväärtusteenuseid (vastavalt sadama konkurentsieeskirjadele ja maksustamiskavadele).

  4. Energiakaubandus on muutumas: naftalt ja rafineeritud naftatoodetelt minnakse üle gaasile; vajadus märkimisväärsete gaasistamisseadmete järele sadamates; kuiva biomassi ja CO2 transpordi ja ladustamise eeldatavad mahud; laevade varustamine kaldalt tuleva elektriga.

Uued ettepanekud

Peame aitama sadamatel moderniseerida nende pakutavaid teenuseid, parandada sadamatevahelist ühendust ja tagama, et kõik sadamad suudaksid pakkuda parimat võimalikku teenust. Ajast maha jäänud sadamad peavad teistele järele jõudma. See nõuab mõtteviisi muutmist ja õppimist hea toimevõimega sadamate kogemusest.

Komisjon on seisukohal, et see algatus aitab ELi majandusel säästa kuni 10 miljardit eurot ja vähendada sadamakulusid 2030. aastaks peaaegu 7% võrra.

Tõhusamad sadamad

Komisjon teeb ettepaneku uue, läbipaistva ja avatud menetluse kohta sadamateenuste osutajate valimiseks. Kehtestatakse eeskirjad, et ainuõigustega ettevõtjad ei saaks määrata ebaõiglaseid hindu. Tagades konkurentsivõimelise ja avatud õhkkonna sadamateenuste pakkumisel ning suurema konkurentsisurve nendes sadamates, kus seda ei ole veel tehtud, mõjutatakse ettevõtjaid pakkuma paremaid ja usaldusväärsemaid teenuseid. Sadamat käsitlevas ettepaneku üldpõhimõte on teenuste osutamise vabadus ilma kedagi diskrimineerimata, ning see viib sadamasektori kooskõlla muude transpordiliikide ja siseturu toimimisega.

Selleks et võtta tarbijaid senisest enam arvesse, kehtestatakse ettepanekuga sadamakasutajate nõuandekomitee. Üksikasjad jäetakse otsustamiseks kohalikul tasandil, nii et kohalikud sadamapiirkonnad saaksid kasu sadamate paremast koordineerimisest ja tervemast ettevõtluskeskkonnast. Kuid sadamapiirkond tervikuna on rohkem klientidele orienteeritud ning sellel on vastavad vahendid, et osutada kvaliteetsemaid teenuseid nii sadamas peatuvatele laevadele kui ka sisemaalt tulevatele kasutajatele.

Ettepanek ei sisalda erieeskirju veoste käitlemiseks ja reisijateveoteenuste osutamiseks, sest selle kohta on sätestatud vastav kord kontsessioonide sõlmimise direktiivis (vt meede 3). Siiski tuleb ka nende teenuste osutajatele kasuks läbipaistvam ärikeskkond koos võimalusega osaleda aktiivselt sadamate paremas toimimises.

Parem ühendus sisemaaga

Selleks et areneda ja muutuda, peavad Euroopa sadamad olema paremini ühendatud laiema transpordivõrguga.

Uutes TEN-T suunistes esitatud 319 sadama võrgustikku peetakse siseturu toimimise ning Euroopa majanduse seisukohast väga oluliseks (83 sadamat TEN-T põhivõrgus ja 239 üldvõrgus). Need 319 TEN-T sadamat on otsustava tähtsusega, et Euroopa transporti kaasaegsete logistiliste vahendite abil veelgi optimeerida. Sadamad kui sõlmpunktid meremagistraalide kummaski otsas peavad ühtlasi aitama arendada teatavates piirkondades, eelkõige Vahemere piirkonnas välja lähimeresõitu kui maismaatranspordi alternatiivi. Komisjoni hinnangul suurendab see algatus lähimeresõidu osakaalu 4%-lt 8%-le ja aitab luua märkimisväärse arvu uusi töökohti.

Need TEN-T sadamad loovad lisandväärtust ELi tasandil ja on täienduseks kohalikele ja piirkondlikele sadamatele.

Täiustatud investeeringuraamistik

Ettepanekuga laiendatakse sadamate vabadust tasusid kehtestada ja rõhutatakse vajadust avaliku rahastamise läbipaistvuse järele.

Ettepanekuga antakse sadamavaldajatele suurem sõltumatus, eelkõige tasude kehtestamisel ja vahendite eraldamisel. Kui sadamavaldajad saavad iseseisvamalt määrata ja koguda infrastruktuuri kasutustasusid, on neil rohkem võimalusi tagada antud sadama tõhus toimimine.

Lisaks nähakse ettepanekutega ette suurem paindlikkus sadamate keskkonnamõju arvestamisel. Järgmistel aastatel suurendatakse sadamate keskkonnaalast tegevust, ergutades keskkonnasäästliku tehnoloogia kasutamist nii laevade kui ka sadama infrastruktuuri puhul. Sadamavaldajad peavad olema valmis reageerima uutele väljakutsetele.

Suuremat sõltumatust sadamate juhtimisel tasakaalustab sellise sõltumatu asutuse järelevalve, kes kontrollib ausat konkurentsi ja sadamate arendustegevuse kooskõlastamist riiklikul ja Euroopa tasandil.

Ettepanekuga tugevdatakse läbipaistvusvajadust avalike vahendite kasutamisel. Nii on selge, kuidas avaliku sektori raha kasutatakse, mis aitab vältida konkurentsi moonutamist. Konkreetsed läbipaistvuseeskirjad võimaldavad praegu veel levinud tavade rangemat kontrollimist. See julgustab erainvestoreid, kes vajavad õiguskindlust ja pikaajalist stabiilsust. Kuna avaliku sektori vahendid on üha piiratumad, tuleb leida täiendavaid investeeringuid erasektorist.

Sotsiaaldialoog: heade töötingimuste tagamine

Ilma nõuetekohaselt koolitatud töötajate ja oskustega inimesteta ei saa sadamad toimida. Komisjoni hinnangul võimaldab sadamate tegevuse eeldatav kasv luua ligikaudu 70 000 uut otsest töökohta5 aastaks 2030. Kaasaegsed sadamateenused ja stabiilne keskkond peab sisaldama ka kaasaegset töökorraldust ja sotsiaalsätteid.

Alates käesoleva aasta juunist loob komisjon sadamate sotsiaaldialoogi komitee, mis võimaldab töötajatel ja tööandjatel tööga seotud teemasid arutada ja neis kokku leppida. Komisjon pakub komiteele tehnilist ja halduslikku tuge ning annab komitee tegevusele hinnangu 2016. aastal.

Komitee alustab tegevust, keskendudes tervise, ohutuse, koolituse ja haridusega seotud teemadele. Saavutatud kokkulepete alusel töötatakse hiljem välja õigusaktid.

Komisjoni pakutud tegevuskava

Sadamaid käsitlev uus seadusandlik ettepanek on osa Euroopa Komisjon kavandatud laiemast tegevuskavast. Pärast pikka arutelu on komisjon tulnud välja algatusega, mis koosneb Euroopa Parlamendis ja nõukogus vastuvõetavaid meetmeid sisaldavast õigusakti ettepanekust, ning kaheksast täiendavast meetmest, mida komisjon peaks lähiaastatel võtma, et lahendada sadamate praegused suured probleemid.

Meede 1

Selleks et määrata kindlaks Euroopa ühendamise rahastu esmatähtsad investeeringud, mille eesmärk on ühendada sadamad raudteede, siseveeteede ja teedega ning ergutada sadamaid andma teavet liiklusvoogudest, aidates nii ühendvedude logistikat paremini korraldada, tuleb ära kasutada TEN-T võrgu arendamise uute suunistega ette nähtud tulevased koridoristruktuurid.

Meede 2

Tõhustada struktuuri- ja ühtekuuluvusfondi vahenditest rahastatavate transpordiprojektide vastavusseviimist TEN-Tga, pidades esmatähtsaks sadamasse sissesõitu ja sisemaaühendusi käsitlevaid projekte. Ka teiste ELi rahastamisallikate puhul, näiteks Euroopa Investeerimispanga laenud ja muud laenuvõimalused, tehakse investeeringute kooskõlastamiseks samaväärseid jõupingutusi.

Meede 3

Kontrollida tulevase kontsessioonilepingute sõlmimise direktiivi nõuetekohast kohaldamist ja sadamasektori riigihankelepinguid. Kõnealuste direktiivide alt välja jäävate lepingute puhul tuleb kontrollida, et aluslepingus sätestatud võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtteid, nii nagu neid tõlgendab Euroopa Kohus, kohaldatakse sadamasektoris nõuetekohaselt.

Meede 4

Toetada sadamahalduse lihtsustamist ning tagada praktiline kasu järgmiste algatustega seotud jõupingutustest:

  1. - „sinine vöönd” sadamate tolliprotseduuride lihtsustamiseks;

  2. -„riiklike ühtsete liideste” ühtlustatud ja sidus rakendamine;

  3. „e-merendus” (elektroonilise teabe kasutamine halduskoormuse vähendamiseks ja äritegevuseks); ning

  4. „e-kaubaveod”, mille eesmärk on hõlbustada teabevahetust mitmeliigilistes logistikaahelates ning mis aitab suurendada sadamate tõhusust, kuna sadamad on olulised mitmeliigilise transpordi platvormid.

Meede 5

Selgitatakse, kuidas tuleb kohaldada ELi riigiabieeskirju sadamasektoris. Komisjon tegeleb praegu oma kõigis majandussektorites kohaldatavate riigiabieeskirjade ajakohastamisega. Komisjon selgitab, milliseks on infrastruktuuri rahastamise puhul kujunenud „abi” mõiste 2013. aasta lõpuks, pidades eelkõige silmas Euroopa Kohtu kohtupraktika arengut.

Meede 6

Muutustega kohanemise vajaduse üle arutletakse sotsiaalpartneritega Euroopa sotsiaalse dialoogi raames: ELi sotsiaalpartnerid on juba kokku leppinud töökorra eeskirjades ning avatud ühises tööprogrammis ning ootavad nüüd komitee ametlikku asutamist 19. juunil 2013. Komisjon toetab komitee tegevust ja annab hinnangu tehtud edusammudele 2016. aastal.

Meede 7

Edendada innovatsiooni, jälgida toimevõimet ning uurida ja arutada inimressursiga seotud vajadusi, kaasa arvatud tervise ja ohutuse ning koolituse ja kvalifikatsiooniga seotud küsimusi ELi sadamates: teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmenda raamprogrammi raames algatab komisjon enne 2013. aasta lõppu kaks üleeuroopalist projekti, et neid küsimusi uurida.

Meede 8

Toetada keskkondlikult diferentseeritud sadama infrastruktuuri tasude ühtlustatumat kohaldamist. Komisjon pakub 2015. aastaks välja keskkonnatasude võtmise põhimõtted ning edendab heade tavade vahetamist.

Lisateave

IP/13/451

http://ec.europa.eu/transport/

ELi 319 olulisema sadama loetelu riikide kaupa

1. LISA — PEAMISED TABELID JA GRAAFIKUD

Euroopa 20 peamist kaubasadamat käideldud tonnaaži alusel (2011). Vt ka allpool esitatud graafik.

ELi 20 peamist kaubasadamat

Käideldud tonnaaž miljonites tonnides (2011)

1

Rotterdam

370,3

2

Antwerpen

168,5

3

Hamburg

114,4

4

Marseille

84,5

5

Algeciras

68,8

6

Le Havre

63,4

7

Amsterdam

59,6

8

Immingham

57,2

9

Bremerhaven

55,9

10

Valencia

54,2

11

London

48,8

12

Milford Haven

48,7

13

Genova

42,4

14

Trieste

41,8

15

Göteborg

41,3

16

Taranto

41,2

17

Dunkerque

40,8

18

Southampton

37,9

19

Tallinn

36,0

20

Tees & Hartlepool

35,2

Graafik: Euroopa 20 peamist kaubasadamat ja muud peamised kaubasadamad – käideldud tonnaaž (2011)

Allikas: Eurostat

3 :

TEN-T võrgustik koosneb kahest tasandist: 1) üldvõrk, mis saadakse töökorda 2030. aastaks, tagab ELi täieliku kaetuse ja juurdepääsu kõikidele piirkondadele, ning 2) põhivõrk, mis on osa üldvõrgust ja millega antakse prioriteet TEN-T kõige olulisematele ühendustele ja transpordisõlmedele ning millega jõutakse lõpule 2050. aastaks. TEN-T sadamate valiku üksikasjalikud kriteeriumid on esitatud TEN-T ettepanekus (COM (2011) 650 final/2). TEN-T sadamate valiku üksikasjalikud kriteeriumid on esitatud TEN-T ettepanekus (COM (2011) 650 final/2). TEN-T sadamate lõplik arv sõltub käimasoleva tavapärase seadusandliku menetluse lõplikust tulemusest.

4 :

Kaldalt tuleva elektri kasutamine: pardageneraatorite kasutamise asemel on laevad energiavarustuse jagamiseks omavahel ühendatud.

5 :

See näitaja on suurem, kui võtta arvesse nii kaudseid kui ka tulenevaid töökohti.


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website