Chemin de navigation

Left navigation

Additional tools

Rikkumisvastaste meetmete pakett: peamised otsused aprillis

Commission Européenne - MEMO/13/375   25/04/2013

Autres langues disponibles: FR EN DE DA ES NL IT EL HU LT PL SK SL RO

Euroopa Komisjon

märgukiri

Brüssel, 25. aprill 2013

Rikkumisvastaste meetmete pakett: peamised otsused aprillis

KLIIMAMEETMED

DIGITAALARENGU TEGEVUSKAVA

TÖÖHÕIVE

ENERGEETIKA

KESKKOND

ÕIGUSKÜSIMUSED

TRANSPORT

TERVIS JA TARBIJAKAITSE

MAKSUNDUS JA TOLLILIIT

1

CY

1

1

DE

1

1

DK

1

EE

1

EL

1

1

ES

1

1

1

HU

1

IE

1

IT

1

LT

1

LU

1

NL

1

PL

1

RO

1

SI

1

SK

1

UK

1

1

Oma igakuise rikkumismenetlusi käsitlevate otsuste paketi kaudu rakendab Euroopa Komisjon õiguslikke meetmeid nende liikmesriikide suhtes, kes ei ole nõuetekohaselt täitnud oma ELi õigusest tulenevaid kohustusi. Need otsused hõlmavad mitut sektorit ja nende eesmärk on tagada ELi õiguse nõuetekohane kohaldamine, mis vastab kodanike ja äriühingute huvidele.

Komisjon võttis täna vastu 141 otsust, sealhulgas 20 põhjendatud arvamust ja 4 kaebust Euroopa Liidu Kohtule. Järgneb peamiste otsuste kokkuvõte. Lisateavet rikkumismenetluse kohta on võimalik leida dokumendist MEMO/12/12.

  1. Euroopa Kohtule esitatud kaebused

  1. Loomade heaolu: komisjon kaebab KREEKA ja ITAALIA kohtusse, sest nad ei ole suutnud jõustada munakanade puurides pidamise keeldu

Täna otsustas Euroopa Komisjon kaevata Kreeka ja Itaalia Euroopa Liidu Kohtusse, sest nad ei ole nõuetekohaselt rakendanud direktiivi 1999/74/EÜ, millega keelatakse täiustamata puurid (pesadeta puurid).

Poliitiline otsus täiustamata puuride kasutamise keelamiseks võeti vastu 1999. aastal. Kreekal ja Itaalial oli 12 aastat aega uuele süsteemile sujuva ülemineku tagamiseks ja direktiivi rakendamiseks. Direktiivis 1999/74/EÜ on sätestatud, et alates 1. jaanuarist 2012 tuleb kõiki munakanu pidada täiustatud puurides, kus on eraldi alad pesitsemiseks, siblimiseks ja õrrel istumiseks, või võtta kasutusele alternatiivsüsteemid. Seega võib kasutada puure, kus kana kohta on vähemalt 750 cm2 puuripinda ja kus on olemas pesakohad, allapanu, õrred ja küüsi kulutav materjal, nii et need vastavad kanade bioloogilistele ja käitumuslikele vajadustele.

(Lisateave: IP/13/366 – F. Vincent - Tel: +32 229 87166 - GSM: +32 498 98 7166)

  1. Vanadushüvitised: komisjon kaebab SLOVAKKIA kohtusse, sest riik keeldub maksmast vanadushüvitisi välismaal elavatele pensionäridele

Euroopa Komisjon on kaevanud Slovakkia Euroopa Liidu Kohtusse, sest riik keeldub maksmast vanadushüvitist, täpsemalt nn jõulutoetust pensionäridele, kes elavad muudes ELi liikmesriikides, Islandil, Liechtensteinis, Norras või Šveitsis, ning jätab seega täitmata sotsiaalkindlustuse koordineerimist käsitlevast ELi õigusest tulenevad kohustused.

ELi õiguse alusel ei saa õigus vanadushüvitisele sõltuda sellest, et mõnes teises ELi liikmesriigis elav pensionär taotleb hüvitist seal. Eeskiri võimaldab pensionäridel kolida pensionile minnes teise liikmesriiki, säilitades samal ajal oma pensioni.

(Lisateave: IP/13/364 – J. Todd - Tel: +32 229 94107 - Mobiil: +32 498 99 4107)

  1. Maksundus: komisjon kaebab HISPAANIA kohtusse seoses kinnisvara diskrimineeriva maksustamisega

Euroopa Komisjon on otsustanud kaevata Hispaania Euroopa Liidu Kohtusse seoses kinnisvara käsitlevate diskrimineerivate maksueeskirjadega, mille järgi ei saa mitteresidendid kasutada residentidega samaväärseid maksusoodustusi.

Hispaania seaduste kohaselt on alalise elukoha müügist saadud tulu maksudest vabastatud, kui seda kasutatakse uue alalise elukoha soetamiseks. See soodustus kehtib aga üksnes Hispaania residentidele ning on seega diskrimineeriv mitteresidentide suhtes, kes peavad maksma märksa kõrgemaid makse.

Praktikas tähendab see seda, et kui Hispaanias elav isik müüb ära oma alalise elukoha selleks, et osta uus mõnes muus liikmesriigis, kuhu ta kolida kavatseb, võib tema müügist saadud kapitalikasumi maksustada. Kui ta aga jääks Hispaaniasse ja ostaks uue maja seal, ei peaks ta maksu maksma.

Komisjon leiab, et see eeskiri takistab inimeste, töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate vaba liikumist ning on seega vastuolus ELi aluslepingutega. Kaebuse esitamine Euroopa Liidu Kohtule kujutab endast rikkumismenetluse viimast etappi.

(Lisateave: IP/13/365 – E. Traynor - Tel: +32 229 21548 - GSM: +32 498 98 3871)

  1. Põhjendatud arvamused

  1. Merendus: komisjon nõuab, et ÜHENDKUNINGRIIK ja RUMEENIA võtaksid vastu riiklikud meetmed laevade teavitusformaalsuste kohta

Euroopa Komisjon on esitanud Ühendkuningriigile ja Rumeeniale nõudmise, et nad peavad riigi õigusesse üle võtma nõuded, mis on sätestatud direktiivis, milles käsitletakse liikmesriikide sadamatesse sisenevate ja neist väljuvate laevade teavitusformaalsusi ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2002/6/EÜ (direktiiv 2010/65/EL). Rakendamise tähtaeg oli 19. mai 2012. Hoolimata varasematest ametlikest kirjadest, mis saadeti Rumeeniale ja Ühendkuningriigile 2012. aasta juulis, ei ole nimetatud kaks liikmesriiki komisjoni teavitanud kõigist vajalikest riiklikest meetmetest. Ülevõtmisega seonduvate meetmete vastuvõtmine on oluline, pidades silmas eesmärki lihtsustada ja kooskõlastada meretranspordile kohaldatavat haldusmenetlust.

Sellepärast saadab komisjon mõlemale liikmesriigile põhjendatud arvamuse (ELi rikkumismenetluse teine etapp). Kui kahe kuu jooksul rahuldavaid vastuseid ei tule, võib komisjon otsustada kaevata nimetatud liikmesriigid Euroopa Liidu Kohtusse.

(Lisateave: H. Kearns - Tel: +32 229 87638 – GSM: +32 498 98 7638)

  1. Hoonete energiatõhusus: komisjon nõuab, et SLOVEENIA ja HISPAANIA võtaksid vastu hoonete energiatõhusust käsitlevad riiklikud meetmed

Täna saatis komisjon Sloveeniale ja Hispaaniale põhjendatud arvamused, milles nõutakse, et nad teavitaksid komisjoni hoonete energiatõhususe direktiivi rakendusmeetmetest. Direktiiv 2010/31/EL tuli riigi õigusesse üle võtta 9. juuliks 2012. Selle direktiivi kohaselt peavad liikmesriigid uute ja olemasolevate ehitiste suhtes kehtestama ja kohaldama energiatõhususe miinimumnõudeid, tagama ehitistele energiamärgise väljastamise ning nõudma kütte- ja kliimaseadmete korrapärast ülevaatust. Lisaks sellele peavad liikmesriigid direktiivi kohaselt tagama 2021. aastaks, et kõik uued ehitatavad hooned vastaksid nn liginullenergiahoone nõuetele. Kui nimetatud kaks liikmesriiki ei täida oma juriidilist kohustust kahe kuu jooksul, võib komisjon otsustada kaevata nad Euroopa Kohtusse.

2012. aasta septembris algatas komisjon rikkumismenetluse 24 liikmesriigi vastu, kes ei olnud komisjoni teavitanud direktiivi ülevõtvatest siseriiklikest õigusnormidest. Vahepeal teavitas enamik liikmesriike komisjoni riiklikest ülevõtmismeetmetest. Itaalia, Kreeka, Portugal ja Bulgaaria seda aga ei teinud ning sellepärast saadeti nimetatud riikidele 2013. aasta jaanuaris põhjendatud arvamused.

Lisateave: http://ec.europa.eu/energy/infringements/index_en.htm

(Lisateave: M. Holzner - Tel: +32 229 60196 - GSM: +32 498 98 2280)

  1. Vanemapuhkus: komisjon nõuab, et BELGIA järgiks ELi eeskirju

Euroopa Komisjon nõudis Belgialt seaduste kooskõlastamist lapsehoolduspuhkust käsitlevate ELi õigusaktidega, pärast seda kui riik ei suutnud komisjoni teavitada nõuetekohastest meetmetest nimetatud õigusaktide ülevõtmiseks riigi õigusesse. Komisjoni nõue on esitatud põhjendatud arvamusena (kolmeetapilise Euroopa Liidu rikkumismenetluse teine etapp). Vanemapuhkust käsitleva direktiivi alusel on igal töötaval lapsevanemal õigus saada vähemalt neli kuud puhkust pärast lapse sündi või adopteerimist, ent puhkuseaegne sissetulek on jäetud liikmesriikide otsustada. Vähemalt üht neljast kuust ei saa teisele vanemale üle kanda (st see läheb kaduma, kui seda välja ei võeta). Niimoodi püütakse ergutada isasid puhkust võtma.

Praeguse seisuga ei ole Belgia suutnud direktiivi täielikult üle võtta. Eelkõige peavad Belgia ametiasutused kooskõlastama riiklikud õigusaktid ELi eeskirjadega Valloonia piirkonnas ja sõjaväeteenistuses. Praegu on Belgial aega kaks kuud, et viia seadused Euroopa Liidu eeskirjadega vastavusse. Kui Belgia seda ei tee, võib komisjon otsustada suunata küsimuse lahendamiseks Euroopa Liidu Kohtusse.

(Lisateave: M. Andreeva - Tel: +32 229 91382 - GSM: +32 498 99 1382)

  1. Pensionid: komisjon nõuab, et KÜPROS võtaks arvesse Küprose õpetajate Kreekas töötatud aega

Euroopa Komisjon nõuab, et Küpros võtaks Küprose õpetajate pensioniõiguste arvestamisel arvesse aega, mil nad on töötanud Kreekas. Praegu keelduvad Küprose ametiasutused pensioniõiguste arvestamisel Kreekas töötatud aega arvesse võtmast ning ei võimalda osalise pensioni maksmist õpetajatele, kes on töötanud nii Kreekas kui ka Küprosel. Ametiasutuste sõnul on keeldumise põhjuseks see, et sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamist käsitleva määruse (EÜ) nr 883/2004 sätted ei laiene riigiteenistujate pensionite suhtes Küprosel kehtivale erikorrale.

Aluslepingu kohaselt tuleb kõik töötatud ajavahemikud kokku liita ja säilitada eri riikides töötanud isiku kogu tööalase karjääri ühtsus sotsiaalkindlustuse seisukohast. Küprose õiguse kohaldamine annab aga töötaja pensioniõiguste kaotamise ja karjääri katkemise näol täpselt vastupidise tulemuse. Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktika kohaselt kehtib siseriiklike süsteemide kooskõlastamise nõue siiski kõigi õigusaktide suhtes, mis reguleerivad sotsiaalkindlustuse kaheksat traditsioonilist haru. See kehtib nii pensionite üldiste kui ka eriskeemide, osamakseliste ja mitteosamakseliste skeemide, samuti tööandja poolt sotsiaalkindlustuse valdkonnas võetud kohustustega seonduvate süsteemide puhul. Komisjon esitas oma nõudmise põhjendatud arvamuse vormis. Küpros peab nüüd kahe kuu jooksul teavitama komisjoni meetmetest, mis on võetud eeskirjade täielikuks järgimiseks. Vastasel juhul võib komisjon pöörduda Euroopa Liidu Kohtusse.

(Lisateave: J. Todd – Tel: +32 229 94107 - GSM: +32 498 99 4107)

  1. Keskkond: komisjon nõuab, et KÜPROS viiks õigusemõistmisele juurdepääsu käsitlevad seadused vastavusse Euroopa normidega

Euroopa Komisjon on mures, et Küprose õigusemõistmisele juurdepääsu käsitlevad seadused keskkonnaküsimustes, ei vasta Euroopa standarditele. ELi õigusaktide kohaselt peavad liikmesriigid tagama juurdepääsu nendele haldus- ja kohtumenetlustele, mis on seotud teatavate projektide ja kavade keskkonnamõjude hindamisega. Eesmärk on võimaldada avalikkusele ja vabaühendustele tõhusat osalemist sellistes menetlustes. Pärast Küprose õigusaktide läbivaatamist selles valdkonnas teeb komisjonile muret asjaolu, et olemasolevad õigusaktid võivad ülemäära piirata teatavate vabaühenduste juurdepääsu õigusemõistmisele.

Hoolimata varasemast märgukirjast ja Küprose kavatsusest oma õigusakte muuta, ei ole komisjoni siiani teavitatud ühestki muudatusest Küprose õigusaktides. Sellepärast saadetakse Küprosele põhjendatud arvamus (Euroopa Liidu rikkumismenetluse teine etapp). Küprosel on vastamiseks aega kaks kuud. Kui ta ei suuda tagada kooskõla ELi õigusega, võib komisjon otsustada suunata küsimuse lahendamiseks Euroopa Liidu Kohtusse.

(Lisateave: J. Hennon - Tel: +32 229 53593 - GSM: +32 498 95 3593)

  1. Maksundus: komisjon nõuab, et TAANI muudaks välismaiste investeerimisasutuste suhtes kehtivaid maksueeskirju

Euroopa Komisjon on esitanud Taanile ametliku nõude, et ta muudaks välismaistele madalaima maksustamistasemega investeerimisasutustele (investeringsinstitutter med minimumsbeskatning) jaotatud dividendide maksustamist.

Taanis on madalaima maksustamistasemega investeerimisasutustena registreeritud fondidele jaotatud dividendid maksust vabastatud, kuid seda ainult siis, kui tegemist on Taani asutusega.

Komisjon leiab, et Taani maksustamiseeskirjad on diskrimineerivad muude liikmesriikide madalaima maksustamistasemega investeerimisasutuste suhtes. Sellega rikutakse teenuste osutamise vabaduse ja kapitali vaba liikumise põhimõtteid, nagu need on sätestatud ELi aluslepingutes. Pärast ametliku kirja saatmist 30. aprillil 2012 (rikkumismenetluse esimene etapp) nõuab komisjon praeguse seisuga, et Taani muudaks oma õigusakte kahe kuu jooksul, eesmärgiga kooskõlastada need ELi õigusega (rikkumismenetluse teine etapp). Kui Taani seda ei tee, võib komisjon otsustada suunata küsimuse lahendamiseks Euroopa Liidu Kohtusse.

(Lisateave: E. Traynor - Tel: +32 229 21548 - GSM: +32 498 98 3871)

  1. Keskkond: komisjon nõuab, et EESTI parandaks õigusakte, mis käsitlevad juurdepääsu keskkonnateabele

Euroopa Komisjon on mures, et Eesti keskkonnateabele juurdepääsu käsitlevad seadused ei vasta Euroopa standarditele. ELi õigusaktide kohaselt peavad liikmesriigid tagama juurdepääsu riigiasutuste valduses olevale keskkonnateabele. Pärast Eesti õigusaktide läbivaatamist selles valdkonnas jõudis komisjon järeldusele, et neis on puudujääke. Näiteks puudub kohustus tasakaalustada üldist huvi asutusesisest teabevahetust puudutava päringu tagasilükkamise huviga, samuti kohustus märkida selle asutuse nimi, kes valmistab ette materjali, mis ei ole veel täielik, ning eeldatav ajavahemik selle valmimiseks.

Kuigi Eesti nõustub komisjoni hinnanguga, ei ole kõnealust Eesti õigusakti seni läbi vaadatud. Sellepärast saadab komisjon põhjendatud arvamuse (rikkumismenetluse teine etapp) ja annab Eestile kaks kuud aega vastata. Kui Eesti ametiasutused ei anna rahuldavat vastust, võib komisjon anda asja Euroopa Liidu Kohtusse.

(Lisateave: J. Hennon - Tel: +32 229 53593 - GSM: +32 498 95 3593)

  1. Meresõidu turvalisus: komisjon nõuab, et SAKSAMAA kohaldaks sadamate turvalisust parandavaid meetmeid

Euroopa Komisjon saatis Saksamaale põhjendatud arvamuse, kutsudes teda üles kohaldama õigesti sadamate turvalisuse tugevdamise direktiivi (2005/65/EÜ) Mecklenburg-Vorpommerni liidumaa sadamates (eelkõige Rostockis). Sellel liidumaal ei ole veel tehtud direktiivis ettenähtud sadamate turvalisuse hindamisi ja plaane. See direktiiv on üks olulisemaid meresõidu turvalisuse poliitika valdkonna õigusakte, mille eesmärk on tagada kõigis Euroopa sadamates ühesugune ja kõrgetele nõudmistele vastav turvalisus. Saksamaa peab nüüd kahe kuu jooksul teavitama komisjoni meetmetest, mis on võetud eeskirjade täielikuks järgimiseks. Vastasel juhul võib komisjon pöörduda Euroopa Liidu Kohtusse.

(Lisateave: H. Kearns – Tel: +32 229 87638 – GSM: +32 498 98 7638)

  1. Keskkond: komisjon nõuab, et SAKSAMAA parandaks õigusakte, mis käsitlevad juurdepääsu õigusemõistmisele

Euroopa Komisjon on mures, et Saksamaa õigusemõistmisele juurdepääsu käsitlevad seadused keskkonda mõjutavate otsuste osas ei vasta Euroopa standarditele. ELi õigusaktide kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et huvitatud isikutel või kahjustatud huvidega isikutel (sealhulgas vabaühendustel) on juurdepääs läbivaatamise korrale, et vaidlustada keskkonnaga seonduvate otsuste õiguspärasust. Pärast Saksamaa õigusaktide läbivaatamist selles valdkonnas jõudis komisjon järeldusele, et neis on palju puudujääke, mis on seotud üksikisikute ja vabaühendustega ning nende juurdepääsuga õigusemõistmisele, eriti selles osas, mis puudutab projektide keskkonnamõju hindamise direktiiviga ning saastuse kompleksset vältimist ja kontrolli käsitleva direktiiviga hõlmatud tööstusheidet käsitlevaid otsuseid. Hiljuti võttis Saksamaa vastu uued õigusemõistmisele juurdepääsu käsitlevad õigusaktid, kuid komisjon kahtleb endiselt selles, kas puudujäägid on likvideeritud.

Komisjon saatis Saksamaale möödunud aasta oktoobris esialgse ametliku kirja ning saadab nüüd põhjendatud arvamuse (ELi rikkumismenetluse teine etapp), andes Saksamaale kaks kuud vastamiseks aega. Kui rahuldavat vastust ei tule, võib komisjon otsustada suunata küsimuse lahendamiseks Euroopa Liidu Kohtusse.

(Lisateave: J. Hennon - Tel: +32 229 53593 - GSM: +32 498 95 3593)

  1. Kliimamuutused: komisjon nõuab, et KREEKA täidaks fluoritud kasvuhoonegaasi käsitlevate ELi õigusaktide nõudeid

Määrusega 842/2006 nõutakse ettevõtjatelt mitmesuguste meetmete võtmist lekete vähendamiseks fluoritud kasvuhoonegaase (F-gaase) sisaldavatest seadmetest ja gaaside kokkukogumist, kui seadme kasutusiga lõpeb. Määruses on kehtestatud ka eeskirjad seadmeid teenindavate töötajate koolituse ja sertifitseerimise kohta, F-gaase sisaldavate seadmete märgistuse kohta, F-gaaside tootmist ning nende importi ja eksporti käsitleva aruandluse kohta, samuti kasutamise keelu kohta mõnes konkreetses sektoris. Tegemist on oluliste meetmetega seda tüüpi tööstusgaaside (mis on ühtlasi tugevad kasvuhoonegaasid) heite piiramiseks ning edasise globaalse soojenemise takistamiseks.

Praeguseks ei ole Kreeka suutnud komisjonile teatada, millised riigiasutused peaksid sertifitseerima asjaomast teenust osutavaid ettevõtteid, mis tegelevad statsionaarsete jahutus- ja kliimaseadmete ning soojuspumpadega, samuti statsionaarsete tuletõrjesüsteemide ja F-gaase sisaldavate tulekustutitega. Teatatud ei ole ka seda, milliseid sertifikaate väljastatakse. Sellepärast nõuab komisjon praegu Kreekalt oma põhjendatud arvamuses (ELi rikkumismenetluse teine etapp), et ta täidaks nimetatud eeskirjad kahe kuu jooksul. Vastasel juhul võib komisjon otsustada kaevata Kreeka Euroopa Liidu Kohtusse.

(Lisateave: I. Valero Ladron - Tel: +32 229 64971 – GSM: +32 498 96 4971)

  1. Meresõiduohutus: komisjon nõuab, et UNGARI järgiks uusi standardeid, mis on kehtestatud laeva pardale paigutatud varustusele

Euroopa Komisjon palus Ungaril täna võtta vastu riiklikud õigusaktid, millega rakendatakse viimaseid laevavarustuse standardeid vastavalt ELi õigusaktidele. Laevavarustuse direktiivi eesmärk on saavutada rahvusvaheliste standardite ühtne kohaldamine laevavarustuse suhtes ELis ja hõlbustada laevavarustuse vaba liikumist siseturul. Direktiivi õigeaegse ülevõtmise nõude täitmata jätmine võib seada küsimärgi alla kõnealuste uute ohutuseeskirjade ühtse kohaldamise siseturul ja see mõjutab meresõiduohutust.

Komisjoni nõue on esitatud põhjendatud arvamusena vastavalt ELi rikkumismenetlusele. Kui Ungari ei suuda komisjoni ELi õigusaktidega täieliku kooskõla tagamiseks võetud meetmetest kahe kuu jooksul teavitada, võib komisjon suunata küsimuse lahendamiseks Euroopa Liidu Kohtusse.

(Lisateave: H. Kearns - Tel: +32 229 87638 – GSM: +32 498 98 7638)

  1. Energia siseturg: IIRIMAAD kutsutakse üles täitma ELi energia siseturueeskirju

Täna saatis komisjon Iirimaale veel ühe põhjendatud arvamuse, korrates taas oma nõudmist võtta täielikult üle kolmanda energiapaketi elektridirektiiv. Direktiiv oleks pidanud olema liikmesriikide poolt üle võetud juba 3. märtsiks 2011. See sisaldab põhisätteid elektriturgude nõuetekohase toimimise kohta, näiteks võrkude eraldamist käsitlevaid uusi eeskirju, riiklike reguleerivate asutuste suuremat sõltumatust käsitlevaid eeskirju ning tarbijate heaolu huvides jaeturgude toimimise tõhustamist käsitlevaid eeskirju. Nüüd saadetud põhjendatud arvamus täiendab Iirimaale 2012. aasta juunis saadetud põhjendatud arvamust ning selles on selgitatud komisjoni seisukohta seoses võrkude eraldamist käsitlevate sätetega elektridirektiivis. Kui Iirimaa ei täida oma juriidilist kohustust kahe kuu jooksul, võib komisjon otsustada suunata küsimuse lahendamiseks Euroopa Liidu Kohtusse.

2011. aasta sügisel algatas komisjon rikkumismenetluse 19 liikmesriigi vastu seoses kolmanda paketi elektri- ja gaasidirektiivide ülevõtmiskohustuse rikkumisega. 2012. aastal ja 2013. aasta alguses saadeti põhjendatud arvamused 16 liikmesriigile, kes endiselt ei olnud ülevõtmist lõpetanud. 2012. aasta lõpus ja 2013. aasta alguses kaevati mitu liikmesriiki kohtusse. Need riigid olid Poola, Sloveenia, Soome, Bulgaaria, Eesti, Ühendkuningriik ja Rumeenia. Komisjon uurib veel olukorda mõnes muus liikmesriigis, kellele oli saadetud põhjendatud arvamus, et kontrollida, kas nad on direktiivid täielikult üle võtnud.

Lisateave: http://ec.europa.eu/energy/infringements/index_en.htm

(Lisateave: M. Holzner - Tel: +32 229 60196 - GSM: +32 498 98 2280)

  1. Sadamad: komisjon saadab LEEDULE veel ühe põhjendatud arvamuse seoses veoste käitlemisega tegelevate ettevõtete eelisõiguse säilitamisega sadamalepingute pikendamisel pärast nende kehtivuse lõppu

Kõnealune täiendav põhjendatud arvamus järgneb möödunud aasta juunis komisjoni poolt saadetud põhjendatud arvamusele. Pärast viimase kättesaamist on Leedu muutnud oma õigusakte, mis käsitlevad sadama territooriumi rentimist veosekäitlemisteenuste osutamise eesmärgil. Kõnealuste muudatuste põhjal tuleks Leedus sadama territooriumi, mis on riigimaa, rentida ainult veoste käitlemisega tegelevatele ettevõtetele ainult pärast konkursimenetlust. Kuid muudetud õigusaktides säilib endiselt turgu valitseva ettevõtja eelisõigus siis, kui pakkumusmenetluse tulemusel ilmneb, et teised pakkujad pakuvad turgu valitseva ettevõtjaga samu tingimusi.

Komisjon leiab, et selline säte võib põhjustada diskrimineerimist muude liikmesriikide ettevõtjate suhtes, kes soovivad Leedus tegevust alustada. Kui Leedult rahuldavat vastust kahe kuu jooksul ei tule, võib komisjon otsustada suunata küsimuse lahendamiseks Euroopa Liidu Kohtusse.

(Lisateave: H. Kearns - Tel: +32 229 87638 – GSM: +32 498 98 7638)

  1. Tööõigus: komisjon nõuab, et LUKSEMBURG võtaks täielikult üle tähtajalise töö direktiivi

Euroopa Komisjon on esitanud Luksemburgile nõude vaadata läbi oma õigusaktid eesmärgiga kaitsta töötajaid tähtajaliste töölepingute kuritarvitusliku pikendamise vastu ja täielikult järgida tähtajalist tööd käsitleva direktiivi nõudeid. Luksemburgi ülikooli õppejõud ja teadlased ning meelelahutussektori töötajad on välja jäetud Luksemburgi praegu kehtivate õigusaktide reguleerimisalast, mistõttu neil puudub igasugune kaitse seesuguse kuritarvitamise vastu. Direktiiviga nõutakse liikmesriikidelt selle tagamist, et kui tööandja pakub alalist töökohta, teavitatakse sellest tähtajalise lepinguga töötajaid.

Luksemburgi asjaomased eeskirjad näevad ette ainult kaudse teabe edastamise töönõukogu kaudu ning puudub säte tähtajalise lepinguga töötajate otsese teavitamise kohta. Probleem on eriti suur väikeste ettevõtete puhul, kus ei ole töönõukogu. Nõue on esitatud põhjendatud arvamusena vastavalt ELi rikkumismenetlusele. Luksemburgil on nüüd kaks kuud aega, et teavitada komisjoni direktiivi täielikuks rakendamiseks võetud meetmetest. Kui seda ei tehta, võib komisjon otsustada kaevata Luksemburgi Euroopa Liidu Kohtusse.

(Lisateave: J. Todd - Tel: +32 229 94107 - GSM: +32 498 99 4107)

  1. Telekommunikatsioon: komisjon nõuab, et MADALMAAD tagaksid Hollandi reguleeriva asutuse sõltumatuse

Euroopa Komisjon astub samme selleks, et tagada Hollandi telekommunikatsioonisektori reguleeriva asutuse ACMi sõltumatuse säilimine ELi telekommunikatsioonieeskirjade kohaldamisel ringhäälingu teleülekannete puhul. 2009. aasta ELi telekommunikatsiooni õigusraamistiku kohaselt on riiklik reguleeriv asutus turu reguleerimisel täiesti sõltumatu. Komisjon arvab, et Hollandi praegune määrus piirab kõnealust kaalutlusõigust, sest sellega püütakse turgu otse reguleerida kahel järgmisel viisil. Esiteks sunnitakse edastamiskohustust täitvaid ringhäälinguettevõtteid oma teleprogramme ja ülekandeteenust edasimüügiks pakkuma hulgimüügi tasandil kulupõhiste hindadega (et vältida ebaseaduslikku tulu). Teine säte kohustab ACMi avaldama märkimisväärse turujõuga ettevõtetele survet programme oma konkurentidele kulupõhiste hindadega edasi müüma.

Komisjonile teeb muret peamiselt see, kuidas sellised regulatiivsed sätted kehtestati. Mitte Hollandi valitsus, vaid sõltumatud reguleerivad asutused ise peaksid otsustama, kas sellised meetmed kehtestatakse või mitte. Sellepärast saadab komisjon Madalmaadele põhjendatud arvamuse (ELi rikkumismenetluse teine etapp). Madalmaadel on vastamiseks aega kaks kuud. Kui rahuldavat vastust ei tule, võib komisjon otsustada suunata küsimuse lahendamiseks Euroopa Liidu Kohtusse.

(Lisateave: R. Heath – Tel: +32 229 61716 - GSM: +32 460 75 0221)

  1. Keskkond: komisjon nõuab, et POOLA järgiks üleujutuste ennetamise kava ettevalmistamisel keskkonnaõigust

Komisjonil on mitu küsimust Poola Wisła jõe ülemjooksu üleujutuste ennetamise kava keskkonnaaspektide kohta. Vaatamata tõsiasjale, et kava mõjutab veekogude seisundit ja paljusid Natura 2000 alasid, ei ole läbi viidud nõuetekohast mõjuhinnangut ELi õiguses sätestatud keskkonnaeesmärkide osas vastavalt keskkonnamõju strateegilise hindamise direktiivile. Kavaga hõlmatud 410 projektist umbes 120 avaldavad eeldatavalt märkimisväärset mõju 50 Natura 2000 erinevale alale.

Elupaikade direktiivi sätete kohaselt võivad sellised projektid olla õigustatud ülekaaluka üldise huvi seisukohast eeldusel, et pakutakse kompenseerivaid meetmeid ja analüüsitakse hoolikalt alternatiivseid lahendusi, kuid paistab, et seda tehtud ei ole. Küsimusi tekib ka seoses veepoliitika raamdirektiiviga, sest kava asetab ohtu veekogud ning võime saavutada hea keskkonnaseisund aastaks 2015. Kuigi komisjon toetab täielikult Poola jõupingutusi üleujutuste ennetamise infrastruktuuri väljatöötamisel inimeste ja kultuuripärandi kaitsmiseks üleujutuste eest, jääb ta seisukohale, et pingutused peavad järgima ELi keskkonnaalaste õigusaktide sätteid.

Komisjon saatis 2012. aasta novembris Poolale ametliku kirja, kuid kuna Poola ei ole olukorra lahendamiseks endiselt asjakohaseid meetmeid võtnud, saadab komisjon põhjendatud arvamuse ning annab Poolale vastamiseks aega kaks kuud. Kui Poola selle aja jooksul meetmeid ei võta, võib komisjon otsustada suunata küsimuse lahendamiseks Euroopa Liidu Kohtusse.

(Lisateave: J. Hennon - Tel: +32 229 53593 - GSM: +32 498 95 3593)

  1. Keskkond: komisjon nõuab, et HISPAANIA viiks Barranco de Sedasese prügimäe standarditega vastavusse

Komisjon palub, et Hispaania puhastaks Barranco de Sedasese prügimäe Fraga omavalitsusüksuses Huesca provintsis Aragoni piirkonnas. Koht ei vasta jäätmeid käsitlevate ELi õigusaktidega kehtestatud standarditele. See toimib ilma vastava loata ning jäätmed oleks tulnud konditsioneerida või prügimägi sulgeda hiljemalt 16. juuliks 2009. Komisjon saatis selles küsimuses Hispaaniale ametliku kirja 1. juunil 2012.

Kuna asjakohaseid haldusmeetmeid olukorra lõpetamiseks võetud ei ole, saadab komisjon Hispaaniale põhjendatud arvamuse ning annab talle vastamiseks aega kaks kuud. Kui Hispaania ametiasutused ei anna rahuldavat vastust, võib komisjon suunata küsimuse Euroopa Liidu Kohtusse.

(Lisateave: J. Hennon - Tel: +32 229 53593 - GSM: +32 498 95 3593)

  1. Keskkond: komisjon palub ÜHENDKUNINGRIIGIL muuta rangemaks õigusaktid, mis käsitlevad töödeldud kütteõli kõrvaldamist

Komisjon palub Ühendkuningriigil muuta vanaõli puhul jäätmeksoleku lakkamise kriteeriume. Ühendkuningriigi vastavate kriteeriumide alusel võib töödeldud kütteõlisid kasutada samaväärsete uute kütteõlidena. Komisjon on mures, et need kriteeriumid võimaldavad teatavate saasteainete säilimist kõrgetes kontsentratsioonides ning need saasteained eralduvad põlemise käigus, ohustades inimeste tervist ja keskkonda. Standardsed põletuskäitised ei pruugi vastupidiselt koospõletustehastele olla varustatud tehnoloogiaga, mille abil on võimalik eemaldada töödeldud kütteõlide heites sisalduvaid saasteaineid, näiteks raskemetalle, vesinikkloriidi ja halogeene.

Sellepärast saadab komisjon põhjendatud arvamuse ning annab Ühendkuningriigile vastamiseks aega kaks kuud. Kui Ühendkuningriik midagi ette ei võta, võib komisjon otsustada suunata küsimuse lahendamiseks Euroopa Liidu Kohtusse.

(Lisateave: J. Hennon - Tel: +32 229 53593 - GSM: +32 498 95 3593)


Side Bar

Mon compte

Gérez vos recherches et notifications par email


Aidez-nous à améliorer ce site