Navigation path

Left navigation

Additional tools

Taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu käsitlev arenguaruanne

European Commission - MEMO/13/277   27/03/2013

Other available languages: EN FR DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO

Euroopa komisjon

TEABEKIRI

Brüssel, 27. märts 2013

Taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu käsitlev arenguaruanne

Mis on ELi taastuvenergia eesmärgid?

Taastuvenergia direktiivis, mis võeti vastu 2009. aastal, on sätestatud taastuvenergia siduvad eesmärgid. Põhieesmärk on, et 2020. aastaks moodustaks taastuvenergia 20% ELi üldisest energiatarbimisest. Igal liikmesriigil on oma eesmärgid taastuvenergia üldise osakaalu kohta energiatarbimises. Lisaks tuleb kõigis liikmesriikides toota taastuvatest energiaallikatest 10% transpordisektoris tarbitavast energiast.

Need eesmärgid on võimalik saavutada, kui toota rohkem energiat taastuvatest energiaallikatest, sh tuulest (maismaal ja merel), päikesest (päikese soojusenergia ning fotogalvaaniline ja kontsentreeritud päikeseenergia), veest, loodetest, maasoojusest ja biomassist (vedelad ja muud biokütused). Taastuvenergia eesmärkide kaudu püütakse vähendada saastet, kasvuhoonegaaside heidet ja taastuvenergia tootmise kulusid ning mitmekesistada energiaallikaid, vähendades seega sõltuvust naftast ja gaasist.

Miks koostatakse taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu käsitlevad arenguaruanded?

Taastuvenergia direktiivist tulenevate aruandluskohustuste kohaselt tuleb iga kahe aasta tagant koostada aruanne. Selle arenguaruande eesmärk on hinnata, kuidas on liikmesriikides taastuvenergiat toetatud ja kasutusele võetud, et täita 2020. aasta eesmärgid. Samuti käsitletakse aruandes säästlikkuskava biokütuste ja vedelate biokütuste kasutamiseks ELis ning sellise kasutamise majandus-, sotsiaal- ja keskkonnamõju.

Kuidas edeneb ELis taastuvenergia eesmärkide täitmine?

Tänu kehtiva õiguslikult siduvate eesmärkidega poliitikaraamistiku vastuvõtmisele on hakatatud tootma palju rohkem taastuvenergiat. Viimaste Eurostati andmete kohaselt on EL ja enamus liikmesriigid 2020. aasta eesmärkide saavutamisel graafikus. ELis toodeti 2010. aastal taastuvallikatest 12,7% energiast ning enamik liikmesriike olid juba saavutanud direktiivi kohased 2011.–2012. aasta vahe-eesmärgid. ELi säästlikkuskriteeriumide osas rakendatakse biokütuste kava liikmesriikides liiga aeglaselt. Praegusel hetkel ei nõua aga ELis biokütuste tarbimise võimalik negatiivne mõju konkreetset poliitilist sekkumist.

Kas EL saavutab 2020. aasta eesmärgid?

Kui 2010. aastani tehti edusamme, siis edasise arengu pärast on põhjust muretseda: direktiiv on üle võetud soovitust aeglasemalt, seda muu hulgas ka Euroopas valitseva majanduskriisi tõttu. Mida aeg edasi, seda järsem on lõppeesmärgi täitmise soovituslik kõver, mistõttu peab enamik liikmesriike tegema tulevastel aastatel suuremaid jõupingutusi. Praegustest poliitiikameetmetest üksi ei piisa selleks, et mõjutada enamikku liikmesriike nõutaval määral taastuvenergiat kasutama. Seega peavad liikmesriigid tegema lähiaastatel lisapingutusi, et eesmärkide saavutamisel graafikus püsida.

Mida tuleb teha 2020. aasta eesmärkide saavutamiseks?

Liikmesriigid peaksid taastuvenergia direktiivi võimalikult kiiresti üle võtma ja tegema suuremaid pingutusi taastuvenergia kasutuselevõtu takistuste kõrvaldamiseks. Selleks peaksid nad

  • võtma meetmeid halduskoormuse ja viivituste vähendamiseks,

  • arendama elektrivõrku ja lõimima taastuvenergiat paremini energiaturgu ning

  • muutma toetuskavad stabiilsemaks, läbipaistvamaks, kulutõhusamaks ja turupõhisemaks.

Komisjonil on kavas anda sel aastal välja toetuskavasid ja nende uuendamist käsitlevad suunised, mille eesmärk on tagada, et toetamine toimub kulutõhusalt ja aitab lõimida taastuvenergiat energiaturgu.

Mida tooks Euroopale kaasa 2020. aasta eesmärkide täitmata jätmine?

Taastuvenergia 2020. aasta eesmärkide täitmata jätmisel oleks ELile tõsised tagajärjed. Esiteks on taastuvenergia jõudne areng tähtis eeltingimus, et minna 2050. aastaks üle vähese CO2-heitega majandusele. Eeldused selle eesmärgi täitmiseks tuleb luua just käesoleval sajandil, sest tänased investeeringud mõjutavad energiasektori arengut järgmisel kolmekümnel aastal. Teiseks aeglustuks taastuvenergia eesmärkide täitmata jätmise tõttu ELi kolme energiapoliitika-eesmärgi saavutamine: EL jääks suurde sõltuvusse fossiilkütustest, mis seaks ohtu tarnekindluse ja säästva energia eesmärkide saavutamise. Lisaks ei võimaldaks mitme taastuvenergiatehnoloogia ebapiisav kasutuselevõtt küllaldaselt vähendada tootmiskulusid, mis omakorda takerdaks taastuvenergiasektori panust ELi konkurentsivõimesse. Liikmesriikides võib aga siduvate eesmärkide täitmata jätmine kaasa tuua rikkumismenetlused.

Lisateave: IP/13/272


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website