Chemin de navigation

Left navigation

Additional tools

Euroopa komisjon

TEABEKIRI

Brüssel, 27. märts 2013

Euroopa Komisjon avaldab konsultatsiooniteatise süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tuleviku kohta Euroopas

Mis on süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine?

Süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise all mõistetakse teatavaid tehnoloogialahendusi, mille abil kogutakse tööstuskäitistes fossiilkütuste põletamisel tekkinud süsinikdioksiid (CO2) ning transporditakse see sobivasse säilitamiskohta ja säilitatakse seal maa-alustes geoloogilistes formatsioonides, et eemaldada see alatiseks atmosfäärist.

Miks me seda tehnoloogiat vajame?

Euroopa Liit on võtnud kohustuse vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2050. aastaks 80–95% võrreldes 1990. aasta tasemega, et hoida üleilmne temperatuuri tõus alla kahe kraadi. Süsinikdioksiidiheidet saab vähendada mitut moodi, nt energiakasutust tõhustades, taastuvenergia tarbimist suurendades ja süsinikdioksiidiheiteta energiaallikaid kasutades. Ent arvestades kasvavat energianõudlust, mis rahuldatakse suures osas fossiilkütuste abil, on ühe leevendamisvõimalusena tõenäoliselt vaja laialdasemat süsinikdioksiidi kogumist ja säilitamist.

Süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise olulisust kliimamuutuste kulutõhusal leevendamisel on kinnitatud nii aastani 2050 ulatuvas energia tegevuskavas kui ka sama aastani ulatuvas vähese CO2-heitega majanduse tegevuskavas. Mõlemas Euroopa Komisjoni poolt 2011. aastal avaldatud tegevuskavas on kõigis tulevikustsenaariumides arvestatud nimetatud tehnoloogia kasutamisega.

Mis on täna avaldatud teatise eesmärk?

Tänases teatises on kokku võetud süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise arengu hetkeseis ning kirjeldatud tõkkeid, mille tõttu ei ole Euroopas seda tehnoloogiat nii kiiresti arendatud, kui 2007. aastal algselt eeldati. Samuti arutatakse mõningaid võimalusi nimetatud tehnoloogia ajakohaseks tutvustamiseks ja varaseks kasutuselevõtuks Euroopas ning selle pikaajalise majandusliku otstarbekuse tagamiseks. Oodatakse sidusrühmade arvamusi selle kohta, milline poliitikaraamistik aitaks kõige paremini tagada, et süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise äriliselt ja tehniliselt otstarbekaks osutumise korral ei viivitataks enam selle tehnoloogia ja tutvustamise ja laialdasema kasutuselevõtuga.

Millises tehnilises arengujärgus on süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tehnoloogia?

Maailmas on praegu edukalt käimas rohkem kui kakskümmend väiksemahulist näidisprojekti, millest kaks asuvad Euroopas (Norras), kuid mitte ükski ELis. Enamik neist on tööstuskäitised, kus töödeldakse näiteks naftat ja gaasi või toodetakse kemikaale ning kus kogutakse süsinikdioksiidi äriotstarbel. Kaheksa projekti hõlmavad süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise ahelat tervikuna ning neist viis on majanduslikult tasuvad tänu nafta tõhustatud tootmisele süsinikdioksiidi kasutamisega toornafta suuremaks ammutamiseks.

Kliimamuutuste mõju leevendamiseks süsinikdioksiidi kogumist ja säilitamist siiski veel ulatuslikult ei kasutata. Seepärast on jätkuvalt tarvis vähendada kulusid ja tagada tehnoloogia majanduslik otstarbekus.

Miks ei ole ELis veel süsinikdioksiidi laialdaselt koguma ja säilitama hakatud?

Euroopas on näidisprojektide elluviimine osutunud algselt kavandatust raskemaks. Seda mitmel põhjusel, kuid peamiselt pikaajalise majandusliku otstarbekuse puudumise ning süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise maksumuse tõttu. Praeguste väga madalate süsinikdioksiidihindade juures ja ühegi muu õigusliku piirangu või stiimulita ei ole ettevõtjatel põhjust kõnealusesse tehnoloogiasse investeerida. Teatavatele projektidele (millega kavandatakse süsinikdioksiidi säilitamist maismaal) on osaks saanud suur üldsuse vastuseis. Euroopas on küll tõenäoliselt piisav säilitusvõimsus olemas, kuid sellele ei pääse alati ligi või ei ole see süsinikdioksiidi õhku paiskavate käitiste lähedal. Mõnes liikmesriigis on otsustatud süsinikdioksiidi säilitamine nende territooriumil keelata või seda piirata. Lisaks on vaja sobivat transporditaristut, et ühendada süsinikdioksiidi allikad selle neeldajatega.

Kui palju süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine maksab?

Teadusuuringute Ühiskeskuse hiljutiste hinnangute kohaselt on süsinikdioksiidi koguv ja säilitav esimese põlvkonna elektrijaam olenevalt säilitustehnoloogiast 60–100% kallim kui samasugune tavapärane elektrijaam. Pärast süsinikdioksiidi koguvate ja säilitavate elektrijaamade kasutuselevõttu vähenevad siiski kulud tänu teadus- ja arendustegevusele ning mastaabisäästule. Ka tööstuskäitistes varieerub süsinikdioksiidi säilitamise maksumus olenevalt käitisest, ent võib paljudel juhtudel olla väiksem kui elektritootmise puhul tänu suuremale süsinikdioksiidisisaldusele suitsugaasis.

Süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamisega seotud tegevuskulud varieeruvad olenevalt küttest, tehnoloogiast ja säilitamisliigist, kuid enamiku arvutuste kohaselt on need praegu 30–100 eurot tonni säilitatud süsinikdioksiidi kohta (keskmiselt 40 eurot tonni ärahoitud süsinikdioksiidiheite kohta kivisöel töötavates elektrijaamades ja 80 eurot tonni ärahoitud süsinikdioksiidiheite kohta maagaasil töötavates elektrijaamades. Peale selle tuleb arvesse võtta transpordi- ja säilitamiskulusid.) Need kulud vähenevad eelduste kohaselt suuresti, kui kõnealune tehnoloogia on ennast kaubanduslikult õigustanud.

Lisateave: IP/13/272


Side Bar

Mon compte

Gérez vos recherches et notifications par email


Aidez-nous à améliorer ce site