Chemin de navigation

Left navigation

Additional tools

Küsimused ja vastused: kliima- ja energiapoliitika 2030. aasta raamistikku käsitlev roheline raamat

Commission Européenne - MEMO/13/275   27/03/2013

Autres langues disponibles: FR EN DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO

Euroopa komisjon

MEMO

Brüssel, 27. märts 2013

Küsimused ja vastused: kliima- ja energiapoliitika 2030. aasta raamistikku käsitlev roheline raamat

Mis on kõnealuse raamistiku põhieesmärgid?

Põhieesmärgid on kasvuhoonegaaside heite vähendamine, energiavarustuse tagamine ning majanduskasvu, konkurentsivõime ja töökohtade arvu suurendamine kõrgtehnoloogilise ning kulutõhusa lähenemisviisi kaudu.

Mis on muutunud võrreldes 2020. aastaks seatud eesmärkidega?

Kõige rohkem on muutunud majandusolukord, uute tehnoloogiate väljatöötamine uute energialiikide tootmiseks ning hinnaturu ja teadusuuringute arengusuunad.

Miks on oluline kliima- ja energiapoliitika 2030. aasta raamistik varakult kokku leppida?

  1. Esiteks seetõttu, et pika investeeringutsükli tõttu tehakse lähituleviku taristuinvesteeringud lähtuvalt sellest, et need taristud, millesse praegu investeeritakse, peavad toimima ka 2030. aastal ja pärast seda. Investorid vajavad seega kindlat teadmist, millised on püstitatud eesmärgid ja milliseid poliitikasuundi hakatakse rakendama.

  2. Teiseks toetab 2030. aasta eesmärkide kindlaksmääramine konkurentsivõimelise majanduse ja varustuskindla energiajulgeoleku suurendamise suunas tehtavaid samme, samuti suurendab see nõudlust tõhusate ja vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogiate järele ning ergutab teadusuuringuid, arendustegevust ja innovatsiooni, mis võib omakorda luua uusi võimalusi töökohtade loomiseks ja majanduskasvu soodustamiseks.

  3. Kolmandaks jõutakse kliimamuutusi käsitleva rahvusvahelise kokkuleppeni tõenäoliselt 2015. aasta lõpuks. Enne seda kuupäeva peaks EL leppima kokku mitmetes küsimustes, sealhulgas selles, milliseid sihte iseendale 2030. aastaks seada, et koos teiste riikidega aktiivselt kohustusi võtta.

Millised on ELi kliima- ja energiaalased eesmärgid 2020. aastaks?

Praegune poliitiline raamistik põhineb kolmel peamisel eesmärgil, mida soovitakse ELis 2020. aastaks saavutada:

  1. võrreldes 1990. aasta tasemega tuleks kasvuhoonegaaside heidet vähendada 20%,

  2. taastuvate energiaallikate osakaal kasutatud energias peaks olema 20%,

  3. primaarenergia tarbimist tuleks vähendada 20% (võrreldes prognoosidega, mis põhinevad 2020. aastaks seatud kliima- ja energiaeesmärkide lepingule eelnevast ajast).

Mida on seoses kõnealuste eesmärkidega juba saavutatud?

  1. 2011. aastal oli ELi kasvuhoonegaaside heide 1990. aasta tasemest hinnanguliselt 16% madalam, samas kui SKP kasvas 1990. aastaga võrreldes 48%.

  2. 2010. aastal moodustas taastuvenergia osakaal üldisest energiatarbimine 12,7%, samas kui 2005. aastal oli see 8,5%.

  3. Primaarenergia tarbimise haripunkt jäi aastatesse 2005/2006, mil tarbiti ligikaudu 1825 miljonit tonni naftaekvivalenti (Mtoe). Pisitasa on see näitaja vähenenud ja jõudnud 2011. aastaks 1730 miljoni tonni naftaekvivalendini.

Millised on käesoleva arutelu võtmeküsimused?

Rohelises raamatus võetakse sidusrühmadega arutlusele mitmed 2030. aasta raamistiku seisukohast olulised küsimused, sealhulgas:

  1. Mida võib õppida olemasoleva raamistiku kogemustest?

  2. Milliseid kliima- ja energiaalaseid eesmärke tuleks 2030. aastaks seada?

  3. Kuidas tagada kooskõla eri poliitikavahendite vahel?

  4. Kuidas määrata kindlaks kõige parem poliitikasuund, mis aitaks suurendada ELi konkurentsivõimet ja energiajulgeolekut?

  5. Kuidas võtta arvesse liikmesriikide erinevaid tegutsemisvõimalusi?

Millised peamised järeldused 2030. aastaks on esitatud energia tegevuskavas aastani 2050 ja vähese CO2-heitega majanduse tegevuskavas?

Energia tegevuskavas aastani 2050 ja vähese CO2-heitega majanduse tegevuskavas välja pakutud stsenaariumites nähakse ette järgmine.

  1. Selleks et vähendada 2050. aastaks kasvuhoonegaaside heitkogust 80-95%, mis vastab tööstusriikide ühiselt võetud vähendamiskohustusele, mille abil loodetakse saavutada rahvusvaheliselt kokkulepitud eesmärki piirata ülemaailmset soojenemist 2 °C, tuleb ELi kasvuhoonegaaside heite taset vähendada 1990. aasta tasemega võrreldes 40%.

  2. Taastuvenergia osakaalu suurendamine, energiatõhususe parandamine ning parema ja arukama energiataristu loomine on ELi energiasüsteemi ümberkujundamise kontekstis igal juhul kasulikud valikud.

  3. Prognooside kohaselt peaksid energiahinnad tõusma 2030. aastani, vaatamata sellele, kas energiasüsteemi CO2 heidet suudetakse oluliselt vähendada või mitte. See on suuresti tingitud sellistest investeeringute tegemisest energiasüsteemi, mida oleks vaja teha igal juhul.

Lisateave: IP/13/272.


Side Bar

Mon compte

Gérez vos recherches et notifications par email


Aidez-nous à améliorer ce site