Navigation path

Left navigation

Additional tools

Linnalise liikuvuse pakett — korduma kippuvad küsimused

European Commission - MEMO/13/1160   17/12/2013

Other available languages: EN FR DE

Euroopa Komisjon

TEABEKIRI

Brüssel, 17. detsember 2013

Linnalise liikuvuse pakett — korduma kippuvad küsimused

Milles seisneb probleem?

Euroopa elanikud ja ettevõtjad vajavad transpordisüsteemi, mis võimaldab kvaliteetset tõrgeteta uksest ukseni liikuvust. Samal ajal tuleb vähendada transpordi negatiivset mõju kliimale, keskkonnale ja inimeste tervisele.

Paljudes Euroopa linnades on probleemiks suured liiklusummikud. Ummikute kogukulu on Euroopa Liidus hinnanguliselt 80 miljardit eurot aastas.

Linnapiirkondades tekib suur osa (umbes 23 %) transpordi tekitatavast kogu CO2-heitest. Linnades on vaja teha rohkem jõupingutusi seniste suundumuste muutmiseks ja selleks, et vähendada kasvuhoonegaase 60 %, nagu on ette nähtud komisjoni valges raamatus „Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava — Konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi suunas”.

Õhukvaliteeti käsitlevate ELi õigusaktide ning maanteesõidukite jaoks kehtestatavate järjest rangemate heitgaasinormide eesmärk on kaitsta elanikke kahjuliku kokkupuute eest õhusaasteainete ja tolmuheitega. Kuid linnad pingutavad endiselt peaaegu kõigis liikmesriikides, et järgida õigusnõudeid.

Liiklusõnnetustes hukkunute arv ELis on endiselt väga kõrge — umbes 28 000 hukkunut 2012. aastal. Euroopas toimub linnapiirkondades 38 % surmaga lõppevatest liiklusõnnetustest, eriti haavatavad on vähem kaitstud liiklejad, nt jalakäijad. Linnapiirkondades on liiklusõnnetustes hukkunute arvu vähendamisel saavutatud keskmisest vähem edu.

Kodanikud on mures

Vastavalt uuele Eurobaromeetri uuringule:

kasutavad pooled eurooplased (50 %) iga päev autot, mis ületab jalgratast (12 %) või ühistransporti (16 %) kasutavate osakaalu koos võetuna.

Umbes neljal eurooplasel kümnest on probleeme linna piires liikumisega (38 %).

Suurem osa eurooplastest usub, et õhusaaste (81 %), liiklusummikud (76 %), reisikulud (74 %), õnnetused (73 %) ja mürasaaste (72 %) on tõsised probleemid linnades.

Reisikulude vähendamist on sageli nimetatud tegurina, mis aitaks parandada liikumist linnades. Üle poole eurooplastest usub, et parem ühistransport (56 %) ja madalamad ühistranspordi hinnad (59 %) oleks parim viis linnaliikluse parandamiseks.

Vähem kui neljandik eurooplastest usub, et linnaliikluse olukord paraneb tulevikus (24 %), enamik arvab, et see jääb samaks (35 %) või halveneb (37 %).

Kogu ELis kasutas vastanuist vaid üks kolmandik (32 %) ühistransporti vähemalt kord nädalas (32 %).

Eurooplased on valdavalt rahul linnades osutatavate ühistranspordi teenustega. Siiski on vähem kui neli kümnest vastajast ELis rahul ühistranspordi piletite hinnaga (39 %).

Esineb märkimisväärseid erinevusi säästvamate linnalise liikuvuse viiside kasutamise ja praeguste linnalise liikuvuse mudelitega seotud tajutavate probleemide vahel: 57 % Soome elanikest sõidab rattaga vähemalt paar korda nädalas, vaid 3 % Malta elanikest teeb seda. Samal ajal arvab 97 % Malta elanikest, et ummikud on tõsine probleem linnades, võrreldes 27 % Soomes.

Mis on säästva linnalise liikumiskeskkonna kava?

Mitmete aastate jooksul on ELi rahastatud algatused toonud kokku sidusrühmad ja eksperdid, et analüüsida olemasolevaid lähenemisviise ja välja selgitada parimad linnaplaneerimise tavad. Selle mõtevahetuse käigus töötati välja „säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade” kontseptsioon, millele tuginedes antakse kohalikele ametiasutustele juhiseid, kuidas rakendada praeguse olukorra põhjalikul analüüsil põhinevaid linnalise liikumiskeskkonna strateegiaid, ja esitatakse selge visioon linnade säästvaks arendamiseks.

Säästva linnalise liikumiskeskkonna kavad tuleks välja töötada koostöös eri poliitikavaldkondade ja sektoritega (transport, maakasutus ja ruumiline planeerimine, keskkond, majandusareng, sotsiaalpoliitika, tervishoid, liiklusohutus jne), eri valitsemis- ja haldustasanditel ja koostöös naaberpiirkondade (nii linna- kui ka maapiirkondade) ametiasutustega.

Säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade eesmärk on edendada tasakaalustatud arengut ja integreerida paremini eri linnalise liikumise viise. Kõnealuse kontseptsiooni kohaselt on linnalise liikumise keskmes inimesed. Seetõttu on raskuskese elanike ja sidusrühmade kaasamisel, samuti liikumiskäitumise muutmisel.

Igal aastal saab üks Euroopa linn auhinna oma säästva linnalise liikumiskeskkonna tegevuskava eest (IP/13/202).

Komisjon loob Euroopa platvormi, et kooskõlastada ELi koostööd kõnealuse kontseptsiooni ja seda toetavate vahendite väljaarendamisel ning toetab riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi kavade koostamisel, sealhulgas rahastamisvahendite kaudu.

Miks tegeleda linnalise liikumisega ELi tasandil?

Linnad on Euroopa transpordisüsteemi olulised sõlmed ning enamik reise algab või lõpeb linnapiirkonnas. Lisaks avaldub suur osa transpordi negatiivsest mõjust (näiteks ummikud ja saaste) linnades. Seetõttu ei saa edukas Euroopa transpordipoliitika eirata linnadimensiooni.

Mis on komisjoni ülesanne?

Linnaline liikuvus on tihedalt seotud ELi poliitilise eesmärgiga luua konkurentsivõimeline ja ressursitõhus transpordisüsteem, kuid Euroopa linnaliikluse korraldamine on peamiselt kohalike pädevate ametiasutuste ülesanne. Aastaid on ELi linnalise liikumise algatused keskendunud peamiselt jõupingutustele linna tasandil, võttes meetmeid valdkondades, kus on selge ELi lisaväärtus. Linnalise liikumiskeskkonna paketis esitatakse ülevaade sellest, kuidas komisjon suurendab oma toetust uue finantsplaneerimise perioodi jooksul (2014–2020).

Mis on liikmesriikide ülesanne?

Euroopas on tuhandeid linnu ja olukord on liidu eri osades erinev. Linnalise liikumiskeskkonna paketiga kutsutakse liikmesriike üles looma õiged raamtingimused, mis võimaldavad kohalikel ametiasutustel rakendada edukalt kohalikke linnalise liikumise strateegiaid.

Eelkõige kutsutakse linnalise liikumiskeskkonna paketiga liikmesriike üles:

põhjalikult analüüsima linnalise liikuvuse praegust ja tulevast olukorda nende territooriumil, pidades silmas ka ELi peamisi poliitilisi eesmärke;

tagama, et nende linnapiirkondades töötatakse välja säästva linnalise liikumiskeskkonna kavad ja et neid rakendatakse; ning

vaatama läbi linnaplaneerimise asutuste käsutuses olevad tehnilised, poliitilised, õiguslikud, rahalised ja muud vahendid.

Sama lahendus kõigi linnade jaoks?

Linnapiirkondade vajadused ja olukord on väga erinev. Seetõttu peavad kohalikud ametiasutused välja töötama linnalise liikumiskeskkonna strateegiad ja projektid, mis vastavad nende piirkondade konkreetsele olukorrale. Samal ajal on oluline vältida tarbetut killustumist tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtul (nt IT-lahendused) ja poliitikapõhiste meetmete (nt linnapiirkondadele juurdepääsu reguleerivad eeskirjad, nt rohelised tsoonid) rakendamisel. Palju erinevaid lahendusi, mis tekitavad kasutajates segadust või mis ei ole koostalitlusvõimelised, takistavad Euroopa sellise ühtse transpordipiirkonna loomist, mis pakub tõrgeteta liikuvust uksest ukseni kogu ELis. Komisjoni 2010. aastal avaldatud uuring näitas, et ELis eksisteerib üle 70 linnapiirkondadele juurdepääsu reguleeriva eri süsteemi (näiteks rohelised tsoonid), millel on erinevad juurdepääsu kriteeriumid, liiklusmärgid või sõidukikleebised.

Linnalise liikumiskeskkonna paketiga kutsutakse seetõttu liikmesriike üles tagama, et linnalise liikumiskeskkonnaga seotud meetmeid koordineeritakse liikmesriikides ja Euroopa Liidus, et vähendada sellist killustatust. Komisjon kutsub liikmesriike üles osalema liikmesriikide eksperdirühmas, mille eesmärk on toetada mõttevahetust linnalise liikuvuse ühiste lähenemisviiside üle.

Millist koosneb linnalise liikumiskeskkonna pakett?


Linnalise liikumiskeskkonna paketis on keskne koht teatisel „Üheskoos konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa linnaliikuvuse poole”. Seda täiendab lisa, milles on esitatud säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade kontseptsioon, ja ka neli talituste töödokumenti, milles käsitletakse linnalogistikat, linnapiirkondadele juurdepääsu reguleerimist, IT-lahenduste kasutuselevõttu linnapiirkondades ja liiklusohutust linnas.

1. Linnalogistika on linnade toimimise ja konkurentsivõime seisukohast oluline, kuid see jäetakse sageli tähelepanuta linnalise liikumiskeskkonna poliitika kujundamisel. Seetõttu valmistab komisjon ette juhenddokumente, milles antakse praktilist nõu, kuidas suurendada linnalogistika tulemuslikkust. Liikmesriike kutsutakse üles tagama, et linnalogistikale pööratakse piisavalt tähelepanu linnalist liikumiskeskkonda käsitleva riigipõhise lähenemisviisi väljatöötamisel ja säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade koostamisel.

2. Linnapiirkondadele juurdepääsu reguleerimist (nt vähese heitega alad) kasutatakse linnades üha enam maanteesõidukite voogude reguleerimiseks. Samas rakendatakse praegu kogu Euroopas segadust tekitavalt erinevaid süsteeme. On oluline saada parem ülevaade eri süsteemide tõhususest ja uurida võimalusi killustatuse vähendamiseks. Seepärast soodustab komisjon mõttevahetust liikmesriikide ja ekspertidega linnapiirkondadele juurdepääsu reguleerimise üle kogu liidus.

3. Selleks et tagada intelligentsete transpordisüsteemide suurem sidusus ja koostalitlusvõime kogu Euroopas, mis on vajalik nende täieliku potentsiaali ärakasutamiseks, on komisjon ja linna intelligentsete transpordisüsteemide eksperdirühm koostanud juhised linna intelligentsete transpordisüsteemide peamiste rakenduste kasutuselevõtuks(1). Liikmesriigid peaksid neid juhiseid kasutama peamiste intelligentsete transpordisüsteemide rakenduste kasutuselevõtul ja töötama välja nõuetekohased liidesed linnade ja nende ümbruse ning linnadevahelise transpordi võrkude jaoks. Muu hulgas jätkab komisjon tööd, et täiendada kehtivaid liiklus-ja reisandmetele juurdepääsu käsitlevaid õigusakte.

4. Liiklusohutuse suurendamine on poliitiline prioriteet. Umbes 11 000 inimest hukkub liikluses ELi linnapiirkondades igal aastal(2). Enamik surmaga lõppevaid või raskeid liiklusõnnetusi, mis toimuvad vähem kaitstud liiklejatega, leiab aset linnapiirkondades. Umbes kaks kolmandikku jalakäijate surmaga lõppevaid õnnetusi toimub linnapiirkondades ja 50 % linnapiirkondades hukkunutest on jalakäijad või jalgratturid. Viimasel kümnendil vähenes jalakäijate surmaga lõppevate õnnetuste arv üksnes 39 % võrreldes 49 %-ga autojuhtide surmaga lõppevate õnnetuste puhul(3).

Seega on vaja teha täiendavaid jõupingutusi, et suurendada linnade liiklusohutust ja hoida ära eelkõige vähem kaitstud liiklejate surm ja tõsiste vigastustega lõppevad õnnetused.

Komisjon jätkab heade tavade kogumist ja levitamist liiklusohutuse planeerimise valdkonnas ning kaalub täiendavate meetmete võtmist, et vähendada raskeid liiklusõnnetusi linnapiirkondades. Liikmesriigid peaksid tagama, et säästva linnalise liikumiskeskkonna kavades võetakse nõuetekohaselt arvesse linnade liiklusohutust horisontaalse teemana.

Edasised sammud

2014. aasta kevadel loob komisjon linnalisele liikumiskeskkonnale keskenduva liikmesriikide eksperdirühma. See on liikmesriikide ja ELi jaoks platvorm linnalise liikuvusega seotud probleemide ühiseks lahendamiseks.

Komisjon käivitab järgmise aasta alguses säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade platvormi, et kooskõlastada ELi koostööd kontseptsiooni ja vahendite väljaarendamisel, ühtse kontaktpunkti loomisel ja olemasoleva veebisaidi arendamisel virtuaalseks teadmis- ja pädevuskeskuseks.

3 :

Samas


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website