Navigation path

Left navigation

Additional tools

Küsimused ja vastused reformitud ühise kalanduspoliitika kohta

European Commission - MEMO/13/1125   10/12/2013

Other available languages: EN FR DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO HR

Euroopa Komisjon

TEABEKIRI

Brüssel, 10. detsember 2013

Küsimused ja vastused reformitud ühise kalanduspoliitika kohta

Reformitud ühise kalanduspoliitika üldeesmärk on muuta kalandus ökoloogiliselt, majanduslikult ja sotsiaalselt säästvaks majandusharuks. Uue poliitikaga taastatakse kalavarude jätkusuutlik tase ja tehakse lõpp raiskavale kalapüügile. See pakub ELi kodanikele pikemas perspektiivis stabiilset, ohutut ja tervislikku toiduainetega varustamist. Poliitika eesmärk on suurendada kalandussektori jõukust, luua rannikualadel uusi töökohtade ja majanduskasvu võimalusi ning lõpetada sõltumine toetustest. EL toetab uue poliitika raames püstitatud säästva kalapüügi eesmärke kavandatava Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi vahendusel.

Miks on uut poliitikat vaja?

Euroopa kalanduspoliitika vajab hädasti reformimist. Meie laevad püüavad rohkem kala, kui on võimalik ohutult taastoota. Kalandussektori tulevik on ebakindel.

Kirjeldatud olukorda arvesse võttes tegi Euroopa Komisjon 2011. aastal ettepaneku ühise kalanduspoliitika laiaulatuslikuks reformiks. Reformi eesmärk on luua tingimused, mis võimaldavad parandada nii kalavarude kui ka kalanduse olukorda, samuti neid mõlemat toetava merekeskkonna seisundit. Reformitud ühine kalanduspoliitika aitab kaasa strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisele ja edendab kalandussektori majandustulemusi, soodustab kaasavat majanduskasvu ning rannikualade ühtekuuluvust.

Millised on uue poliitika põhipunktid?

Reformi keskmes on säästvus

Säästev kalapüük tähendab kalapüüki sellisel tasemel, mis ei ohusta kalavarude taastootmist ning tagab samas kaluritele võimalikult suure saagi. Seda taset nimetatakse maksimaalseks jätkusuutlikuks saagikuseks. Uue ühise kalanduspoliitika raames tuleb kalavarusid kasutada maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemel. See eesmärk on sätestatud ÜRO mereõiguse konventsioonis, mis kiideti heaks 2002. aasta ülemaailmse säästva arengu tippkohtumisel eesmärgina, mille maailm peaks võimaluse korral aastaks 2015 saavutama. Uue ühise kalanduspoliitikaga nähakse ette maksimaalsele jätkusuutlikule saagikusele vastavad kalapüüginormid võimaluse korral 2015. aastaks ja hiljemalt 2020. aastaks kõikide kalavarude puhul.

Hinnangud näitavad, et kui kalavarusid nõnda kasutada, suureneksid kalavarud märkimisväärselt, mis tähendaks ka püügimahtude ja kalapüügist saadava sissetuleku suurenemist.

Säästev kalandus aitaks samuti kaasa stabiilsete hindade saavutamisele läbipaistvatel tingimustel ning tooks tarbijatele selget kasu.

Mitmeaastane ökosüsteemil põhinev majandamine

Meie kalavarude majandamise puhul on jätkuvalt kesksel kohal mitmeaastased kavad, mis lähevad praegustelt üksikute varude süsteemilt üle püügipiirkondadel põhinevate kavade süsteemile. Säästva püügitaseme saavutamiseks hõlmatakse rohkem kalavarusid vähemate kavadega. Kõnealuste kavade raames määrab iga-aastased kalapüügivõimalused kindlaks Euroopa Liidu Nõukogu. Kavad võivad samuti sisaldada muid tehnilisi ja kaitsemeetmeid, mis moodustavad osa kavandatud vahenditest.

Euroopas elujõulise kalanduse taastamiseks tuleb merekeskkonda tõhusamalt kaitsta. ELi kalanduse majandamine juhindub tulevikus ökosüsteemil ja ettevaatusel põhinevast lähenemisviisist, et piirata püügitegevuse mõju mereökosüsteemile. Nii kavatsetakse tagada mereressursside kaitse.

Saagi vette tagasi laskmine keelatakse

Hinnangute kohaselt lastakse vette tagasi 23% kogupüügist (soovimatud kalad heidetakse üle parda), mõnedes püügipiirkondades isegi oluliselt rohkem. See vastuvõetamatu tegevus lõpetatakse edaspidi täpse ajakava alusel (järk-järgult ajavahemikul 2015–2019) ja lisaks võetakse lõpetamise tõhustamiseks mõned kõrvalmeetmed. Kalurid on kohustatud tooma kaldale kõik püütud töönduslikud liigid. Püügi ülejäägi hulka kuuluvaid alamõõdulisi kalu ei ole reeglina lubatud inimtoiduks müüa.

Tagasilaskmiskeeld võimaldab saada kalavarude kohta usaldusväärsemaid andmeid, toetab paremat majandamist ja aitab kalavarusid tõhusamalt kasutada. Samuti ergutab see kalureid vältima soovimatut püüki selliste tehniliste lahenduste abil nagu selektiivsemad püügivahendid.

Liikmesriigid peavad kindlaks tegema, et nende kalalaevade varustus tagab kõigi toimingute üksikasjaliku dokumenteerimise. See võimaldab jälgida, kas täidetakse kohustust kogu saak maale tuua.

Kalalaevastiku püügimahu haldamine

Liikmesriigid peavad tagama, et nende kalalaevastiku püügimaht (kalalaevade arv ja suurus) oleks tasakaalus kalapüügivõimalustega. Kui liikmesriik on teinud kindlaks laevastikuosa liigse püügivõimsuse, töötab ta välja tegevuskava püügivõimsuse vähendamiseks. Kui liikmesriik ei suuda laevastiku püügivõimsust piisavalt vähendada, võidakse peatada Euroopa rahastamisvahendi kaudu toetuste maksmine.

Detsentraliseeritud juhtimine

Uue ühise kalanduspoliitikaga tuuakse otsuste tegemine püügipiirkondadele lähemale ja täpsustatakse kõigi osalejate rolle ja kohustusi. See lõpetab üksikasjadesse laskuva juhtimise Brüsselist. ELi seadusandjad määravad kindlaks üldise raamistiku, põhimõtted, üldeesmärgid, tulemuslikkuse näitajad ja ajakavad. Liikmesriigid töötavad seejärel piirkondliku koostöö tulemusena välja tegelikud rakendusmeetmed. Kui kõik küsimusega seotud liikmesriigid teatavas küsimuses üksmeelele jõuavad, siis saab soovitused üle võtta eeskirjadena, mis kehtivad kõikidele asjaomastele kaluritele.

Väikesemahulise kalapüügi toetamine

ELis moodustavad väikesemahulise kalapüügi laevad 77% kogu kalalaevastikust, kuid vaid 8% tonnaažist (kalalaevade suurus) ja vaid 32% mootorivõimsusest. Seepärast avaldavad väikesemahulise kalapüügi laevad kalavarudele keskmiselt küllaltki väikest mõju. Väikesemahuline rannapüük mängib sageli olulist rolli paljude Euroopa rannikualade sotsiaalses struktuuris ja kultuurilises identiteedis. Seepärast vajavad nad eritoetust. Reformitud ühine kalanduspoliitika pikendab kuni aastani 2022 liikmesriikide õigust piirata kalapüüki rannikualast 12 meremiili kaugusele jääval alal.

Säästva vesiviljeluse arendamine

Parem raamistik vesiviljeluse arendamiseks suurendaks ELis mereandide tootmist ja tarnimist, vähendaks sõltuvust imporditud kalast ning annaks panuse rannikualade ja maapiirkondade majanduskasvu. Aastaks 2014 koostavad liikmesriigid riiklikud strateegilised kavad vesiviljeluse tingimuste parandamiseks, haldustõkete kõrvaldamiseks ning kalakasvatuse keskkonnaalaste, sotsiaalsete ja majanduslike standardite toetamiseks. Majandusharuga seotud küsimustes nõustamiseks luuakse uus vesiviljeluse nõuandekomisjon. Vesiviljeluse arendamisel on selge ELi mõõde – riiklikul tasandil tehtavad strateegilised valikud võivad olla olulised naaberliikmesriikide samalaadse arengu jaoks.

Teaduslike teadmiste täiendamine

Usaldusväärne teave ja teadmised kalanduse ja mereressursside olukorra kohta on oluline usaldusväärsete haldusotsuste ning reformitud ühise kalanduspoliitika tõhusa rakendamise toetamiseks. Liikmesriikidele usaldatakse andmete kogumine kalavarude ja laevastike kohta ning kalanduse mõju kohta merebasseini tasemel ning nende andmete säilitamine ja jagamine. Poliitikasuundade heakskiitmisel lähtutakse parimatest kättesaadavatest teaduslikest nõuannetest. Selle tegevuse koordineerimiseks luuakse riiklikud uurimisprogrammid.

Uus turupoliitika – sektori mõjuvõimu suurendamine ja paremini informeeritud tarbijad

Uue turupoliitika eesmärk on tugevdada ELi tööstuse konkurentsivõimet, suurendada turgude läbipaistvust ja tagada võrdsed võimalused kõigile liidus turustatavatele toodetele.

Olemasolevat sekkumisrežiimi ajakohastatakse ja lihtsustatakse – tootjaorganisatsioonidel lubatakse osta kokku kalatooteid, kui hinnad langevad teatavast tasemest allapoole, ning ladustada tooted hilisemaks turuleviimiseks. See süsteem soodustab turu stabiilsust.

Tootjaorganisatsioonid mängivad samuti suuremat osa ühises haldamises, jälgimises ja kontrollis. Uued märgistamise, kvaliteedi ja jälgitavuse normid annavad tarbijatele selgemat teavet ja aitavad neil toetada säästvat kalandust. Teatav märgistusteave on kohustuslik, samas kui muu teabe võib esitada vabatahtlikult.

Rahvusvahelise vastutuse võtmine

ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni andmetel on paljud maailma kalavarud kas täielikult ära kasutatud või ülepüütud. EL väärtuse poolest maailma suurima kalatoodete importijana peab käituma välismaal samamoodi nagu kodumaal. Väliskalanduspoliitikast peab saama ühise kalanduspoliitika lahutamatu osa. Seepärast propageerib EL rahvusvahelistes ja piirkondlikes organisatsioonides kalavarude ja merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse säästvuse ja kaitsmise põhimõtteid. EL loob sidemeid ning võtab koos oluliste partneritega meetmeid ebaseadusliku kalapüügi vastu võitlemiseks ja ülemäärase püügivõimsuse vähendamiseks.

Kahepoolsetes kalanduskokkulepetes ELi mittekuuluvate riikidega propageerib EL säästvust, head valitsemistava ja demokraatia põhimõtteid, inimõigusi ja õigusriiki. Kehtivad lepingud asendatakse säästvamat kalapüüki käsitlevate partnerluslepingutega ning need tagavad, et kalavarusid kasutatakse usaldusväärsetele teaduslikele nõuannetele tuginedes. Samuti tagavad sellised lepingud, et kasutatakse üksnes ülemääraseid varusid, mida partnerriik ei saa või ei taha ise püüda. Säästvat kalapüüki käsitlevate partnerluslepingute kohaselt kompenseeritakse partnerriigile oma kalavarudele juurdepääsu võimaldamine ning antakse neile säästva kalanduspoliitika rakendamiseks rahalist abi.

Kas on oodata uusi kontrolli- ja rakenduseeskirju?

Ettepanek on kooskõlas ELi uue 2010. aasta kontrollikorraga ning hõlmab ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise kontrolli- ja jõustamiskorra põhielemente. Siiski tehakse tehnilisi meetmeid ja kontrolli käsitlevatesse õigusaktidesse maaletoomiskohustuse jõustumise võimaldamiseks vajalikud muudatused. Maaletoomiskohustuse kasutuselevõtmist silmas pidades teeb komisjon ettepaneku järelevalve ja kontrollikohustuste võtmiseks, eelkõige seoses täielikult dokumenteeritud kalapüügiga, aga ka uute kalanduse kontrollitehnoloogiate katseprojektidega, mis aitavad kaasa säästvale kalandusele.

Millal reform jõustub?

Nõukogu ja parlament on jõudnud uut poliitikat käsitleva ametliku kokkuleppeni ning reformitud ühine kalanduspoliitika hakkab kehtima 1. jaanuarist 2014. Uute eeskirjade rakendamine toimub (näiteks maaletoomiskohustuse puhul) järkjärguliselt, sest kalandussektorit on tulemuste saavutamiseks vaja kohandada. Siiski seab reform kindlad tähtajad.

Lisateave

Ühise kalanduspoliitika reformi veebisait:

http://ec.europa.eu/fisheries/reform/proposals/index_et.htm


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website