Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon

TEABEKIRI

Brüssel, 18. jaanuar 2013

Euroopa uue juhiloaga suurendatakse liiklusohutust ja liikumisvabadust

19. jaanuaril 2013 võetakse ELi kolmanda juhiloadirektiivi jõustumise raames kasutusele Euroopa juhiluba. Juhilubadega seotud uued eeskirjad tagavad ELi sõidukijuhtidele tõelise liikumisvabaduse, suurendavad Euroopas liiklusohutust ja vähendavad pettusevõimalusi.

1. Millised on Euroopa uue juhiloasüsteemi eelised?

Kehtiv juhiluba on 300 miljonil ELi kodanikul ehk umbes 60% liidu elanikest. Paljud neist reisivad isiklikel ja tööalastel põhjustel liidu sees piiriüleselt või vahetavad elukohariiki. Praegu on Euroopas kasutusel rohkem kui 110 mitmesuguste eri õiguste ja kehtivusajaga juhiloamudelit. Uus Euroopa juhiluba lihtsustab senist dokumendirägastikku ja hõlbustab sõidukijuhtide liikuvust kogu Euroopas. Kehtivusaegade ja tervisekontrolli eeskirjade ühtlustamine annab suurema õiguskindluse paljudele eurooplastele, kes kolivad teise liikmesriiki.

Juhiluba võib anda õiguse juhtida mitmesuguseid sõidukeid, kuid seda saab paljudes ELi liikmesriikides kasutada ka isikut tõendava dokumendina. Seetõttu on väga tähtis kaitsta juhilube pettuste vastu. Uusi lube on peaaegu võimatu võltsida. Need põhinevad üleeuroopalisel elektroonilisel andmevahetussüsteemil, mis muudab juhilubade haldamise võimude jaoks lihtsamaks ja aitab tõhusamalt avastada juhilubadega seotud pettusi.

Juhiloa saamise eeskirjadel on suur mõju ka liiklusohutusele. Euroopa teedel toimub aastas rohkem kui 30 000 surmaga lõppevat õnnetust ning uued juhiloa saamise eeskirjad aitavad suurendada Euroopa liiklusohutust. Kõige olulisemad on mootorratta juhtimist puudutavad muudatused. Uute Euroopa eeskirjadega tagatakse noortele järk-järgult mootorratta juhtimise õigused ja suurendatakse nii selle ohualti liiklejaterühma kaitset. Autojuhid ja mootorratturid on kohustatud uut dokumenti uuendama iga 10 kuni 15 aasta järel sõltuvalt liikmesriigist, samas kui bussi- ja veoautojuhtide load kehtivad viis aastat ja nende uuendamiseks tuleb läbida tervisekontroll. Uued eeskirjad ei mõjuta sõidukijuhtimisõigust, mis on saadud enne nende jõustumist.

2. Millised on uuest juhilubasid käsitlevast õigusaktist tulenevad olulised muudatused?

Uus Euroopa juhiluba

Et piirata ringluses olevate erinevate juhiloamudelite arvu ja tagada parem kaitse pettuste eest, kõrvaldatakse järk-järgult kasutuselt paberist juhiload. Ainsaks Euroopa juhiloamudeliks saab plastist krediitkaardile sarnanev juhiluba, mis on enamikus ELi riikides juba kasutusel ja tagab parema kaitse pettuste eest. Alates uue õigusakti jõustumisest lõpetatakse praeguste paberist juhilubade väljastamine.

Uuendamiskohustuse kehtestamine kõigi uute juhilubade puhul

Tänu juhilubade kohustuslikule ja korrapärasele uuendamisele on võimalik varustada kõik ringluses olevad dokumendid uusimate turvaelementidega. Juhiloamudelite arvu vähendamine, nagu ka juhiloa foto suurem sarnasus omanikuga, lihtsustab õiguskaitseorganite tööd.

Kõik mopeedide, mootorrataste, autode, kolmerattaliste ja väikeste neljarattaliste mootorsõidukite juhiload kehtivad maksimaalselt kümme aastat. Liikmesriigid võivad siiski väljastada selliseid juhilubasid kuni 15 aastaks.

Kõigi uute veoauto- ja bussijuhilubade maksimaalne kehtivusaeg on viis aastat.

Enne kõnealuse direktiivi jõustumist välja antud juhilubadega sõidukijuhtide suhtes hakkavad uued eeskirjad kehtima hiljemalt 19. jaanuaril 2033.

3. Kuidas mõjutab uus juhilubasid käsitlev õigusakt sõidukijuhte?

Juhiloa korrapärase uuendamise kohustusega kõrvaldatakse sõidukijuhtide vaba liikumist takistavad viimased asjaolud. Tähtsaim põhimõte on, et kõik uue direktiivi jõustumise järel välja antavad juhiload kehtivad kuni juhiloale märgitud kuupäevani. Juhiloa omanik peab oma juhiloa enne selle kehtivuse lõppu uuendama riigis, kus on tema alaline elukoht. Alates juhiloa uuendamise kuupäevast kohaldab vastuvõttev liikmesriik loa suhtes uut kehtivusaega ja võib sõidukijuhilt nõuda tervisekontrolli läbimist, kui see on ette nähtud riigi oma kodanikele. Need sätted tagavad juhiloa omanikule viimaks ometi vajaliku õiguskindluse.

Kõik enne kõnealuse direktiivi jõustumist välja antud juhiload, mis on praegu kehtivad ja ringluses, tuleb asendada uute juhilubadega hiljemalt 2033. aastaks. Liikmesriik võib ka nõuda, et juhiloa omanik uuendaks oma juhiloa kahe aasta jooksul pärast riiki elama asumist, kui loa on välja andnud mõni teine liikmesriik ilma direktiivis ettenähtud kehtivusajata (st luba on tähtajatu).

Uuele juhiloale on selgelt märgitud, millist tüüpi sõidukite juhtimise õigus on loa omanikule antud ning tänu sellele on sõiduõigust puudutav teave juhiloa omanikule ning haldus- ja õiguskaitseasutustele kergesti äratuntav.

Samuti teeb komisjon ettepaneku astuda järgmised sammud siseriiklike tervisekontrollieeskirjade selgitamiseks:

  1. ühtlustada, kui tihti peavad veoauto- ja bussijuhid läbima tervisekontrolli enne juhiloa uuendamist vastavalt igas riigis kehtivale süsteemile;

  2. liikmesriikidele jääb vabadus otsustada , kas korraldada korrapäraselt autojuhtide ja mootorratturite tervisekontrolli või mitte.

4. Kuidas vähendab uus juhilubasid käsitlev õigusakt pettuse võimalusi?

Praegu on võimalik petta mitut moodi – näiteks kaubitsetakse dokumentidega, omandatakse duplikaat ebaseaduslikult, teatades originaaldokumendi vargusest või kadumisest, või omandatakse teises liikmesriigis uus juhiluba ajal, mil isikul on koduriigis juhtimisõigus ära võetud.

Juhilubadega seotud pettuste vastases võitluses lähtutakse põhimõttest, et ühel isikul võib olla üks juhiluba. Kõnealuses direktiivis karmistatakse seda põhimõtet.

Juhilubade regulaarne uuendamine võimaldab liikmesriikidel pidada korrapäraselt ajakohastatavat riiklikku andmebaasi ja omada nii pidevalt ajakohast teavet ringluses olevate kehtivate juhilubade kohta.

Samas paraneb riiklike ametiasutuste vaheline teabevahetus tänu loodavale riikidevahelisele juhilubadealasele teabevõrgule. Võrgu nimeks saab RESPER ja selle regulaarne kasutamine võimaldab kohaldada uusi ja rangemaid eeskirju, mis on seotud keeluga väljastada juhilube isikutele, kelle juhtimisõigus on ära võetud, peatatud või piiratud.

Lisaks võivad liikmesriigid soovi korral kasutada juhilubades mikrokiipi. Kaardile trükitud teabe kordamine mikrokiibil vähendab pettuste ohtu ning tagab samas andmete kaitse. Muidugi tuleb seejuures järgida isikuandmete kaitset käsitlevaid Euroopa õigusakte.

5. Kuidas parandab uus juhilubasid käsitlev õigusakt liiklusohutust?

Uue juhiloakategooria kehtestamine mopeedide jaoks

Varem ei olnud liidus mopeedi juhtimiseks luba vaja. Samas näitab liiklusõnnetuste statistika, et väga noored liiklejad võivad väga tihti sattuda õnnetustesse. Mõnes liikmesriigis võivad mopeede juhtida väga noored, isegi 14aastased noorukid.

Seetõttu on kehtestatud uus ühtlustatud juhiloakategooria AM, mille omandamiseks tuleb läbida kohustuslik teooriaeksam. Selle meetme abil peaks olema võimalik saavutada parem järelevalve selle ohualti liiklejaterühma üle ja suurendada nende teadlikkust liikluseeskirjadest. Samuti muudab see selgemaks ühest riigist teise sõitvate või puhkusel mopeede üürivate mopeedijuhtide õigusliku seisundi. Lisaks võivad liikmesriigid nõuda, et selle kategooria juhiluba taotlev isik sooritaks oskuste ja käitumise eksami.

Võimsuse/kaalu kriteeriumi kehtestamine kergetele mootorratastele (A1-kategooria juhiluba)

Varem olid kergete mootorrataste mootori töömahu ja võimsuse ülempiir 125 c3 ja 11 kW. Võimsuse ja kaalu suhte kriteeriumid puudusid. Nii võib tekkida olukord, kus sõidukid muutuvad üha kergemaks ning mootorrataste kiirendusvõime ja maksimumkiirus üha suurenevad. Seega on A1-kategooria juhiloa omanikel edaspidi lubatud juhtida üksnes kergeid mootorrattaid, mille mootori töömaht ei ole suurem kui 125 c3, võimsus ei ületa 11 kW ning mille võimsuse ja kaalu suhe ei ületa 0,1 kW/kg. Kõik liikmesriigid peavad kasutusele võtma selle juhiloakategooria, mida kõigis liikmesriikides varem ei olnud.

Kõige võimsamate mootorrataste juhtimise õiguse järkjärguline andmine

Varasemad õigusaktid lubasid paljudel noortel ja praktilise kogemuseta mootorratturitel juhtida kõige võimsama klassi mootorrattaid. Liiklusõnnetuste statistika näitab, et kui raskeid mootorrattaid juhivad kogemusteta juhid, on oht õnnetusse sattuda eriti kõrge alla 24aastaste seas. Samuti on seni olnud võimatu kontrollida, kas juhid on omandanud tegelikke kogemusi piiratud võimsusega mootorratastel. Liiklusohutuse huvides on kehtestatud uued sõidukite, vanuse alampiiri ja juhtimisõigusega seotud kriteeriumid.

Uue A2-kategooria uued tehnilised nõuded

Endine A-kategooria, kuhu varem kuulusid vähem võimsa ja võimsama mootoriga sõidukid, jaguneb nüüd selgelt A2-kategooriaks ja A-kategooriaks. A2-kategoorias kehtestatakse täiendav tehniline nõue mootorrataste võimsuse tahtliku vähendamise vältimiseks.

Vanuse alampiiri ja juhtimisõigust käsitlevad uued eeskirjad

A2-kategooria puhul on vanuse alampiir 18 aastat. Kui liikmesriik kehtestab A1-kategooria puhul vanuse alampiiri 17 või 18 aastat, siis A2-kategooria puhul on vanuse alampiir vastavalt 19 või 20 aastat, sest A1-kategooria ja A2-kategooria vanuse alampiiri vahe peab olema kaks aastat.

Kui juhiloa taotleja on omandanud kaheaastase sõidukogemuse A1-kategooria mootorrattal, peab ta sooritama üksnes oskuste ja käitumise eksami või läbima koolituse.

A-kategooria puhul:

  1. juhtimisõiguse järkjärguliseks saamiseks peab juhiloa taotleja olema omandanud kaheaastase sõidukogemuse A2-kategooria mootorrattal ja läbima kas ainult oskuste ja käitumise eksami või koolituse. Isikud, kes täidavad need kaks tingimust, saavad õiguse juhtida A-kategooria sõidukeid alates 20. eluaastast (sõltuvalt A2-kategooria vanuse alampiirist võib selle kategooria vanuse alampiir olla ka 21 või 22 aastat).

  2. vanuse alampiir isikutele, kes soovivad kohe saada A-kategooria sõidukite juhtimise õigust, on tõstetud varasemalt 21 aastalt 24 aastale.

Uued haagistega seotud eeskirjad autojuhtidele

B-kategooria juhiloa omanik võib juhtida sõidukit, mille mass on kuni 3500 kg ja millega on ühendatud kuni 750 kg haagis.

B-kategooriasse kuuluvate sõiduki ja haagise ühendite puhul võib vedukiga ühendada haagiseid, mille mass ületab 750 kg juhul, kui ühendi täismass ei ületa 4250 kg ja kui järgitakse tüübikinnituseeskirju (milles on kindlaks määratud sõiduki ja haagise massi suhe).

Samas nõutakse koolituse läbimist, eksami sooritamist või koolituse läbimist ja eksami sooritamist juhtidelt, kes soovivad juhtida B-kategooriasse kuuluvaid sõiduki ja haagise ühendeid, mille mass ületab 3500 kg. Selle sättega võimaldatakse B-kategooria juhiloa omanikul tulevikus juhtida praegusega võrreldes suuremaid sõiduki ja haagise ühendeid, kui ta on läbinud asjakohase koolituse ja/või sooritanud eksami.

BE-kategooria juhiloa omanikul on õigus vedada haagiseid, mille lubatud täismass on 3500 kg. B-kategooria veduki ja enam kui 3500 kg haagise ühendid kuuluvad kategooria C1E alla.

Kõige võimsamate veokite juhtimisõiguse järkjärguline saamine

Uued määratlused

Ohutuse tagamiseks on veoki- ja bussijuhilube muudetud järgmiselt:

  1. juhiloale on sõiduki istmete arvu asemel märgitud reisijate arv;

  2. väiksemate veokite ja busside tehnilised nõuded viiakse kooskõlla turul olevate sõidukite nõuetega ja muudetakse kogu liidus kohustuslikuks.

  3. C-kategooria : kaubaveoks kasutatavad mootorsõidukid, mille suurim lubatud täismass ületab 3500 kg ja millega veetakse lisaks juhile kuni kaheksat reisijat. Selliste sõidukite külge võib ühendada vähem kui 750 kg massiga haagise.

  4. C1-kategooria: sama, mis C-kategooria, kuid hõlmab mootorsõidukeid, mille suurim lubatud täismass on 7500 kg. Kõik liikmesriigid peavad nüüd selle kategooria kasutusele võtma.

  5. D-kategooria: reisijateveoks kasutatavad mootorsõidukid, millega saab lisaks juhile vedada enam kui kaheksat reisijat. Selliste sõidukite külge võib ühendada vähem kui 750 kg massiga haagise.

  6. D1-kategooria: sama, mis D-kategooria, kuid hõlmab mootorsõidukeid, millega veetakse lisaks juhile kuni 16 reisijat ja mille pikkus on kuni kaheksa meetrit. Selliste sõidukite külge võib ühendada vähem kui 750 kg massiga haagise. Kõik liikmesriigid peavad nüüd selle kategooria kasutusele võtma.

  7. Kõiki nelja eespool toodud kategooriasse kuuluvate sõidukitega võib ühendada üle 750 kg haagise, kuid selliste ühendite juhtimiseks on vaja eraldi juhiluba (kategooriad CE, C1E, DE, D1E). Kõik liikmesriigid peavad nüüd need kategooriad kasutusele võtma.

Vanuse alampiirid

Järgmises tabelis on kokkuvõtlikult esitatud juhiloa taotleja vanuse alampiiri nõuded vastavalt sõiduki kategooriale.

Uue kavandatud loasüsteemi ülevaade

Kategooria

Üldreegel

Tingimused

Erand

AM

16 aastat

Teooriaeksam

Sõidueksam ei ole kohustuslik.

Alates 14. eluaastast üksnes oma riigi territooriumil. Vanusepiir võib olla kuni 18 aastat.

A1

16 aastat

Teooria- ja sõidueksam

Vanusepiir võib olla kuni 17 või 18 aastat

A2

18 aastat

Teooria- ja sõidueksam.

Kui taotlejal on 2 aastat olnud A1-kategooria juhiluba, tuleb sooritada üksnes eksam või läbida koolitus.

A1- ja A2-kategooria juhiloa saamise vahe vähemalt 2 aastat: kui A1-kategooria vanuse alampiir on liikmesriigis 17 või 18 aastat, on A2-kategooria vanuse alampiir 19 või 20 aastat.

A

20 aastat juhtimisõiguse järkjärgulise saamise korral

Eksami sooritamine või koolituse läbimine

A2- ja A-kategooria juhiloa saamise vahe vähemalt 2 aastat: kui A2-kategooria vanuse alampiir on liikmesriigis 19 või 20 aastat, on A-kategooria vanuse alampiir 21 või 22 aastat.

24 aastat juhtimisõiguse otsese saamise korral

Teooria- ja sõidueksam

B1

16 aastat

Teooria- ja sõidueksam

B ja BE

18 aastat

Teooria- ja sõidueksam

B- ja BE-kategooria vanuse alampiir võib olla 17 aastat üksnes oma riigi territooriumil

C1 ja C1E

18 aastat

Teooria- ja sõidueksam

C ja CE

21 aastat

Teooria- ja sõidueksam

Elukutselistele sõidukijuhtide puhul, ilma et see piiraks kõnealuste sõidukite juhtimist käsitlevate selliste sätete kohaldamist, mis on esitatud direktiivis 2003/59/EÜ1 reisijate- või kaubaveol kasutatavate teatavate maanteesõidukite juhtide alus- ja jätkuõppe kohta

D1 ja D1E

21 aastat

Teooria- ja sõidueksam

D ja DE

24 aastat

Teooria- ja sõidueksam

AM: mopeedid, mille ettenähtud valmistajakiirus on kuni 45km/h, mille töömaht ei ületa 50 cm³ ja mille mille võimsus on kuni 4kW, sealhulgas kerged neljarattalised mootorsõidukid

A1: kerged mootorrattad, mille töömaht ei ületa 125 cm³, mille võimsus on kuni 11 kW ja mille võimsuse/kaalu suhe ei ületa 0,1 kW/kg, ning kerged kolmerattalised mootorsõidukid, mille võimsus on kuni 15 kW

A2: Mootorrattad, mille võimsus ei ületa 35 kW ja mille võimsuse/kaalu suhe ei ületa 0,2 kW/kg ja mis ei ole ümber ehitatud sõidukist, mille võimsus on vähemalt kaks korda nii suur

A: kaherattalised mootorrattad (sh võimsusega üle 35 kW) ja rasked kolmerattalised mootorsõidukid, mille võimsus on suurem kui 15 kW

B: mootorsõidukid, mille mass ei ületa 3500 kg, millega saab vedada lisaks juhile veel kuni kaheksat reisijat ja mida võib kombineerida kuni 750 kg haagisega; lubatud kombineerida haagisega, mille mass ületab 750 kg, tingimusel et mootorsõiduki ja haagise mass kokku ei ületa 4250 kg (3500–4250 kg puhul on kohustuslik koolitus ja/või eksam)

B1: vabatahtlik kategooria raskete neljarattaliste mootorsõidukite jaoks

C: kaubaveoks kasutatavad mootorsõidukid, mille mass on suurem kui 3500 kg; kuni 750 kg haagis

C1: mootorsõidukid, mille mass on suurem kui 3500 kg, kuid ei ületa 7500 kg, ja millega saab vedada lisaks juhile veel kuni kaheksat reisijat; kuni 750 kg haagis

D: Mootorsõidukid, millega saab lisaks juhile vedada rohkem kui kaheksat reisijat; kuni 750 kg haagis

D1: mootorsõidukid, millega saab lisaks juhile vedada kuni 16 reisijat ja mille maksimaalne pikkus on 8 meetrit; kuni 750 kg haagis

E: rohkem kui 750 kg kaaluv haagis eespool nimetatud kategooriatega kombineeritult

6. Millised on uued sõidueksami vastuvõtjaid käsitlevad eeskirjad?

Sõidueksami vastuvõtja koolituse ega väljaõppe suhtes ei ole kehtestatud kindlaid nõudeid. Need on Euroopa Liidus väga erinevad. Mõnes liikmesriigis ei nõutud eksami vastuvõtjalt peaaegu mingit konkreetset väljaõpet või ei pidanud tal olema selle kategooria juhiluba, mille eksameid ta vastu võttis. See ei tohiks enam võimalik olla. Kuna teooria- ja sõidueksamid on üksikasjalikult ühtlustatud, peaksid eksami vastuvõtjate suhtes kehtestatavad ühised miinimumnõuded tagama eksamitulemuste võrreldavuse ELis. Eksami vastuvõtjate korrapärane koolitamine peaks samuti avaldama positiivset mõju liiklusohutusele, kuna eksami vastuvõtjad säilitavad oma oskused ja omandavad kogemusi üha kiiremini muutuvas tehnilises keskkonnas.

On kehtestatud sõidueksami vastuvõtja ametikohale asumise põhitingimused ning sõidueksami vastuvõtja esialgse kvalifikatsiooni ja korrapärase täiendõppe miinimumnõuded:

  1. sõidueksami vastuvõtjal peaks alati olema kehtiv juhiluba selles kategoorias, mille eksameid ta vastu võtab. Sõidueksami vastuvõtja peaks olema omandanud esialgse kvalifikatsiooni ja olema kohustatud osalema perioodilises jätkuõppes;

  2. sõidueksami vastuvõtja peaks enne sõidueksami vastuvõtjaks saamist olema läbinud põhjaliku koolituse põhivaldkondades ja omandanud esialgse kvalifikatsiooni. Kohustuslik peaks olema sõidueksami vastuvõtjate järkjärguline üleminek. Esmalt peaksid sõidueksami vastuvõtjad eksamineerima sõiduauto juhiloa taotlejaid, kes moodustavad 90% kõigist juhiloa taotlejatest. Alles pärast selliste eksamite käigus kogemuste hankimist ja teistes kategooriates lisakvalifikatsiooni omandamist võiksid nad eksamineerida muude kategooriate juhilube taotlevaid isikuid.

7. Kas uus juhilubasid käsitlev õigusakt mõjutab mootorsõidukijuhtide tervise nõudeid?

Sõiduki juhtimise õiguse saamiseks peavad juhiloa taotlejad vastama mootorsõiduki juhtimiseks vajaliku füüsilise ja vaimse sobivuse miinimumnõuetele. Juhilubade direktiiv sisaldab üksikasjalikke sätteid mitmete puuete kohta, mis võivad mõjutada ohutut sõidukijuhtimist. Üldiselt kehtivad rangemad sätted elukutseliste veoauto- ja bussijuhtide kohta.

2009. aastal ajakohastati direktiivi liikmesriikide nimetatud meditsiiniekspertide rühma töötulemuste põhjal nägemishäireid, diabeeti ja epilepsiat käsitlevates küsimustes.

8. Senised juhilubasid käsitlevad õigusaktid ELis

Esimene Euroopa õigusakt juhilubade kohta pärineb 1980. aastast. Toona vastu võetud nõukogu direktiiv võimaldas mõnda teise liikmesriiki kolivatel ELi kodanikel vahetada oma juhiluba välja ilma uut teooria- või sõidueksamit tegemata või tervisekontrolli läbimata. Siiski pidid juhid oma juhiloa välja vahetama ühe aasta jooksul pärast uude liikmesriiki elama asumist.

Alles 1991. aastal kehtestati uue direktiiviga vastastikuse tunnustamise põhimõte ja kaotati juhiloa väljavahetamise nõue. Samas on selle põhimõtte rakendamist tegelikkuses takistanud asjaolu, et juhilubade kehtivusajad ja tervisekontrolli toimumise sagedus ei olnud ühtlustatud. See tekitas teise liikmesriiki elama asujates õiguskindlusetust.

Direktiiv 2006/126/EÜ, mida tuntakse ka kolmanda juhilubade direktiivina, võeti vastu 20. detsembril 20062. See tuli üle võtta 19. jaanuariks 2011.

Kuigi mõned direktiivi sätetest jõustusid 19. jaanuaril 2009, kohaldatakse enamikku selle nõuetest alates 19. jaanuarist 2013. Olulisima muudatusena võetakse nimetatud kuupäeval kasutusele ELi uus juhiloamudel.

Lisateave: IP/13/25

1 :

ELT 226, 10.9.2003, lk 4.

2 :

ELT L 403, 30.12.2006, lk 18.


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website