Navigation path

Left navigation

Additional tools

ELi ühtekuuluvuspoliitika koondamine majanduskasvule ja töökohtade loomisele: reformi 10 punkti

European Commission - MEMO/13/1011   19/11/2013

Other available languages: EN FR DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO HR

Euroopa Komisjon

MEMO

Brüssel, 19. november 2013

This is an updated version of MEMO/13/878 - available in all languages

ELi ühtekuuluvuspoliitika koondamine majanduskasvule ja töökohtade loomisele: reformi 10 punkti

ELi majanduskasvu ja töökohtadega seotud eesmärkide saavutamiseks ning võitlemiseks kliimamuutuse, energiasõltuvuse ja sotsiaalse eraldatuse vastu on ELi 2014.—2020. aasta eelarves ette nähtud investeerida 325 miljardit eurot ühtekuuluvuspoliitika raames Euroopa liikmesriikidesse ning nende piirkondadesse ja linnadesse. Võttes arvesse liikmesriikide panust ja rahastamisvahendite võimendavat mõju, ulatub investeeringute kogumõju tõenäoliselt üle 500 miljardi euro. Ühtekuuluvuspoliitika reform tagab nende investeeringute maksimaalse mõju ning kohandab need piirkondade ja linnade konkreetsetele vajadustele. Reformi põhielemendid on järgmised.

1. Investeerimine ELi kõikidesse piirkondadesse ning toetuse taseme ja riigi osaluse kohandamine (kaasrahastamise määr) vastavalt riigi arengutasemele:

vähem arenenud piirkonnad (SKP <75% EL27 keskmisest)

üleminekupiirkonnad (SKP 75–90% EL27 keskmisest)

rohkem arenenud piirkonnad (SKP >90% EL27 keskmisest)

2. Vahendite suunamine peamistesse majanduskasvu valdkondadesse. Investeeringud Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) raames keskenduvad neljale esmajärgulise tähtsusega valdkonnale: innovatsioon ja teadustegevus, digitaalarengu tegevuskava, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) toetamine ning vähese CO2-heitega majandus, olenevalt piirkonna kategooriast. (Vähem arenenud piirkonnad: 50%, üleminekupiirkonnad: 60% ja rohkem arenenud piirkonnad: 80%). Nimetatud valdkondade jaoks eraldatakse umbes 100 miljardit eurot, millest vähemalt 23 miljardit on suunatud üleminekule vähese CO2-heitega majandusele (energiatõhusus ja taastuvenergiad). Siin kehtivad eraldi kohustused ERFi ressursside eraldamisel (vähem arenenud piirkonnad: 12%, üleminekupiirkonnad: 15% ja rohkem arenenud piirkonnad: 20%).

Ühtekuuluvusfondi kaudu eraldatakse ligikaudu 66 miljardit eurot prioriteetsete üleeuroopaliste transpordiühenduste ja keskkonnainfrastruktuuri projektidele.

Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) kaudu toetab ühtekuuluvuspoliitika märkimisväärselt ELi prioriteete tööhõive valdkonnas, näiteks koolituse ja elukestva õppe ning hariduse ja sotsiaalse kaasatuse kaudu (vähemalt 20% ESFi toetustest igas liikmesriigis tuleb kasutada selle eesmärgi saavutamiseks.) Iga liikmesriigi puhul määratakse selle vajaduste ning eelnevalt kindlaksmääratud miinimumi alusel kindlaks ESFi assigneeringud, mille koguväärtus on vähemalt 70 miljardit eurot. ESFiga seotud uue noorte tööhõive algatusega, mille väärtus on vähemalt 6 miljardit eurot, toetatakse noortegarantiid.

3. Selgete, läbipaistvate ja mõõdetavate eesmärkide kindlaksmääramine vastutuse võtmise ja tulemuste jaoks. Riigid ja piirkonnad peavad eelnevalt teatama, milliseid eesmärke nad olemasolevate vahenditega kavatsevad saavutada, ja täpselt kindlaks määrama, kuidas nad kavatsevad mõõta edusamme nende eesmärkide saavutamisel. See võimaldab korrapärast järelevalvet ja arutelu raha kasutamise üle. Selle alusel saab kõnealuse ajavahemiku lõpupoole paremaid tulemusi saavutanud programmidele teha nn tulemusreservist kättesaadavaks täiendavad vahendid.

4. Fondidest meetmete rahastamisele eeltingimuste seadmine tulemuslikumate investeeringute tagamiseks. Näiteks aruka spetsialiseerumise strateegiad, mille alusel määrata kindlaks konkreetsed tugevad küljed ja võimalused, ettevõtlussõbralikud reformid, transpordistrateegiad, meetmed riigihangete süsteemide parandamiseks, keskkonnaalaste õigusaktide nõuetele vastamine, strateegiad võitlemiseks noorte töötuse ja koolist väljalangemise vastu või soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks – need kõik on vajalikud eeltingimused.

5. Ühise strateegia kehtestamine rahastamise parema koordineerituse saavutamiseks ja kattumise vähendamiseks. Ühine strateegiline raamistik võimaldab paremini koordineerida rahastamist Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest (kolm ühtekuuluvuspoliitika alla kuuluvat fondi: ERF, Ühtekuuluvusfond ja ESF ning maaelu arengu fond ja kalandusfond). See loob ka paremad seosed muude ELi vahenditega nagu Horisont 2020, Euroopa ühendamise rahastu või Euroopa Liidu tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm.

6. Bürokraatia vähendamine ja ELi investeeringute kasutamise lihtsustamine. Tuleb kehtestada ühtsed eeskirjad kõigile Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidele ning lihtsamad raamatupidamiseeskirjad, sihipärasemad aruandlusnõuded ja kasutada rohkem digitaalset tehnoloogiat („e-ühtekuuluvus”).

7. Ühtekuuluvuspoliitika linnamõõtme parandamine. Lisaks muudele kulutustele linnapiirkondades tuleks ERFist eraldada eriotstarbelised limiidid integreeritud projektidele linnades.

8. Piiriülese koostöö tugevdamine ja suurema hulga piiriüleste projektide loomise lihtsustamine. Samuti tuleks tagada, et makropiirkondlikud strateegiad, nagu Doonau ja Läänemere piirkonna strateegiad, saaksid toetusi riiklikest ja piirkondlikest programmidest.

9. Ühtekuuluvuspoliitika parema sidususe tagamine ELi majanduse laiema juhtimisega. Programmid peavad olema kooskõlas riiklike reformikavadega ja peaksid käsitlema Euroopa poolaasta riigispetsiifilistes soovitustes määratletud asjaomaseid reforme. Vajaduse korral võib komisjon paluda liikmesriikidel nn makromajandusliku tingimuslikkuse klausli alusel muuta programme nii, et need toetaksid peamisi struktuurireforme. Kui majanduslikke tingimusi rikutakse korduvalt ja tõsiselt, võib komisjon viimase abinõuna rahastamise peatada.

10. Rahastamisvahendite ulatuslikuma kasutamise julgustamine, pakkumaks VKEdele suuremat toetust ja juurdepääsu krediidile. Laene, garantiisid ja omakapitali/riskikapitali toetatakse EL fondidest ühiste eeskirjade kaudu, laiendades nende vahendite ulatust ja luues stiimuleid (nt kõrgemad kaasrahastamise määrad). Rõhuasetus pigem laenudele kui toetustele peaks parandama projektide kvaliteeti ja vähendama sõltuvust toetustest.


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website